Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

•

1(8)

Tsiviilasi nr 2-05-15575 • • •

kostja AS-i K (registrikood xxx) poolt 637,50 kr (kuussada kolmkümmend seitse krooni ja 50 senti) ulatuses.; kostja AS-i E (registrikood xxx) poolt 11 065,10 kr (üksteist tuhat kuuskümmend viis krooni ja 10 senti) ulatuses; kostja AS-i E poolt 11 065,10 kr (üksteist tuhat kuuskümmend viis krooni ja 10 senti) ulatuses.

2(8)

Tsiviilasi nr 2-05-15575 juhendamine (köide I, tl 16-17). Seoses hagejal kutsehaiguse diagnoosimisega on Tallinna ja Harjumaa Inspektsioon teinud Kostjale I töötervishoidu puudutava ettekirjutuse (köide II, tl 34). Töölepingu lõpetamiseni kuni 01.06.2005 maksis hagejale kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitust Kostja II. Hüvitise suurus arvestati aluseks võttes hageja keskmist töötasu enne kutsehaigust – 6 858,18 krooni, elukalliduse tõusu tarbijahinna indeksi alusel, hageja töövõime kaotuse astet ja invaliidsuspensioni suurust 2 143 krooni. Kostja II maksis hagejale igakuist hüvitist summas 4 933 krooni. Hageja on töövõimetuspensionär, kelle pensioni suurus on alates 01.06.2005 1 902 krooni kuus, alates 01.07.2005 2 143 krooni kuus ja alates 01.04.2006 2 457 krooni kuus (köide II, tl 94). Hageja nõue ja põhjendused 27.07.2005 esitas NM (hageja) hagi kostjate vastu kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitise nõudes. 20.03.2007 esitatud hagi täpsustuses palub hageja mõista kostjatelt välja igakuine tasumata hüvitis kokku summas 108 233,64 krooni perioodi juuni 2005. a. kuni märts 2007. a. eest, kohustada kostjaid teostama iga-aastaselt hageja hüvitise ümberarvestamisi tarbijahinnaindeksi ja töövõimetuspensioni muutumisel ning tasuma igakuist hüvitist. Kostja II juhatuse esimehe käskkirjaga nr 30 ja selle lisa 1 kohaselt on välja arvutatud hageja keskmine töötasu ning määratud selle põhjal hüvitis, millist arvutust ei ole hageja vaidlustanud. Tallinna Pensioniameti 27.11.2003 otsusega on määratud hageja töövõimetus 100%, millest 80% kutsehaigus (köide I, tl 19). Samuti palub hageja välja mõista kostjatelt retseptiravimite soetamiseks juuni 2005.a.– märts 2007. a. kulunud 5 972,80 krooni ja edaspidi igakuiselt 437 krooni. Hageja on alates veebruarist 2005. a. teinud kulutusi retseptiravimitele summas 5 972,80 krooni (vt arvestus köide II, tl 97, hageja poolt tõendina esitatud arved köide II, tl 101, 103-125). Kahe aasta kuu keskmine kulu on ca 250 krooni. Retseptiravimid on hagejale määranud perearst (köide II, tl 102). Ambulatoorse kaardi järgi on hagejale soovitatava ravina määratud mh medikamentoosne ravi (köide II, tl 126). Seega on ravimite ostmine hageja jaoks vältimatult vajalik kulutus, mis tuleb hagejale hüvitada. Edaspidise ravimite kulu hüvitise kindlaksmääramisel tuleb arvestada ravimite hinna muutusega ning asjaolu, et hageja on pidevalt suurendanud ravimite doose. Hagejale välja kirjutatud retseptiravimite maksumus kahekuuliseks ravikuuriks on 874,35 krooni (köide II, tl 141-144), ühe kuu kulud on seega 437,175 krooni. Kostja I vastuväited hagile Kostja I hagi ei tunnista. Juhul, kui kohus hagi rahuldab, palub Kostja I määrata kindlaks kostjate solidaarkohustuse jagunemine. Ettevõtte tehinguline üleminek ei vabasta võõrandajat automaatselt tsiviilõiguslikust vastutusest. Üldise põhimõttena on kehtinud, et koos ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa müügiga lähevad omandajale (ehk omandi saajale) üle kõik ettevõttega seotud õigused ja kohustused. Samas juba tekkinud kohustuste eest, mille täitmise tähtaeg on saabunud või saabub seaduses sätestatud perioodi vältel, vastutavad võõrandaja ja omandaja solidaarselt. Väärad on Kostja III ja Kostja II seisukohad, et kuna hüvitise maksmise kohustus on perioodilise iseloomuga ehk kohustuse täitmise tähtaeg saabub igal kuul uuesti, siis ei vastuta ülejäänud kostjad kohustuste täitmise eest, mille täitmise tähtpäev saabub viie aasta

3(8)

Tsiviilasi nr 2-05-15575 möödumisel arvates ettevõtte omandi üleandmisest. Ettevõtte üleandja vastutus ei piirdu ainult viieaastase perioodiga peale omandi üleandmist. Juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev tekib enne viie aasta möödumist ettevõtte omandi üleminekust, on üleandja solidaarselt vastutav. Juhul, kui kohus hagi rahuldab, tuleb kindlaks määrata kostjate omavaheline solidaarkohustuse jagunemine. Tulenevalt asjaolust, et töötaja tervisekahjustusega seotud hüvitise arvutamine toimub ajaühiku alusel, milleks on üks kuu, on kostja arvates ka kostjate solidaarkohustuse omavahelise proportsiooni jagamisel õige võtta aluseks kuuline periood. Olukorras, kus hageja on kostjate juures töötanud kokku 251 kuud, on protsentuaalne suhe kostjate osas alljärgnev – Kostja I (AS K) juures töötatud aeg moodustab 2,8% ja Kostja III (AS E) ja Kostja II (AS E) juures töötatud aeg moodustab 97,2% kogu hageja poolt kostjate juures töötatud ajast. Kuna AS E ja AS E omavaheline solidaarsuskohustuse suhe on võrdne, siis on kummagi vastutuse ulatus 48,6%. 22.11.2005 arstliku ekspertiisi otsuse järgi on hagejal kutsehaigusest tingituna töövõime alanenud 80% ulatuses. Hagi rahuldamise korral kuuluks hüvitamisele töövõime alanemisest tekkinud kahju. Hageja on aga teinud arvutused lähtuvalt töövõime kaotusest 100%. Kostja I palub jätta rahuldamata hageja nõude retseptiravimite soetamiseks tehtud kulutuste väljamõistmiseks summas 5 972,80 krooni ja retseptiravimite soetamise kulu katteks igakuise hüvitise väljamõistmiseks. Viimase nõude sisulisel rahuldamisel lugeda see põhjendatuks osaliselt summas 250 krooni kuus, kuna eelneva kahe aasta jooksul on hageja ravimite kulu ühes kuus olnud ca 250 krooni. Kostja II vastuväited Kostja II hagi ei tunnista. Koos ettevõtte osa ostuga võttis Kosja I üle kõik seal töötanud töötajad, koos nende kehtivate töölepingutega. Ettevõtte üleandmise hetkel kehtinud ÄS redaktsiooni § 5 lg 3 kohaselt lähevad ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul omandajale üle kõik ettevõtte või selle osaga seotud õigused ja kohustused muu hulgas ka töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes. Õigusjärgluse üleminekuks on seega piisav ettevõtte valduse mitte omandiõiguse üleminek. Töötajate üleandmisel ei sõlmitud teistsuguseid kokkuleppeid ja töötajad anti üle kehtivate õigusaktide, töölepingute ja kollektiivlepingu kohaselt. Kostjale I kui õigusjärglasele on täielikult üle läinud alates 01.06.2005 kohustus maksta kahjuhüvitist TP endistele ja praegustele töötajatele seoses kutseõnnetusega. Kostja II on tasunud hagejale igakuiselt kahjuhüvised tagasiulatuvalt alates jaanuarist 2000. a. kuni mai 2005. a. kaasaarvatud. Kostja II asus tasuma hagejale igakuist kahjuhüvist, sest sel hetkel kehtis ettevõtte üleandja viieaastane solidaarvastutus ettevõttega seotud kohustuste eest ja lõpetas hüvitise tasumise alates juuni 2005. a. kuna selleks ajaks oli möödunud viieaastane solidaarvastutuse periood. Hagi Kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna viimane on oma kohustused hageja ees täitnud. Kostja II leiab, et antud juhul ei ole võimalik kohaldada kostjate solidaarvastutust, kuna viimane eeldab kahju tekitamist hagejale kõigi kostjate poolt ühiselt ja samaaegselt. Kostja I on ekslikult märkinud, et tuleb kohaldada solidaarvastutust ajal, mil TP ei olnud enam Kostja III valduses ehk alates juunist 2000. a. kuni hagejal kutsehaiguse tuvastamiseni detsembris 2000. a. Viimatinimetatud perioodi eest peab Kostja I ainuisikuliselt vastutama. Selle perioodi

4(8)

Tsiviilasi nr 2-05-15575 arvelt peab Kostja III ja Kostja II võimalikku vastutust kergendama 2,8% ulatuses Kostja I arvel. Kostja leiab, et hageja kulutused retseptiravimitele ei kuulu hüvitamisele, kuna nende vajadus ei ole kinnitatud arstliku ekspertiisiga nagu seda nõuab ajutise korra p 8. Hageja poolt esitatud arstliku ekspertiisi otsused ei näe ette vajadust tarvitada retseptiravimeid ning SA PõhjaRegionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiukeskuse ambulatoorse kaardi järgi on medikamentoosne ravi vaid soovituslik. Juhul kui kohus peaks vastava nõude rahuldama, leiab Kostja II, et kuna hageja töövõime kaotus on 80%, peaksid kostjad hüvitama ravimite kulud 80% ulatuses ravimite üldsummast. Kostja III vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja III on müünud Kostjale I ettevõtte iseseisva osa – TP – mille töötajaks oli ka hageja. Kõik ettevõtte osaga seotud õigused ja kohustused, sh töötajatega sõlmitud töösuhetest tulenevad õigused ja kohustused, mistõttu ei ole Kostja III antud asjas kostjaks. Ettevõtte osa üleandmisest on möödunud üle viie aasta, mistõttu ei ole võõrandaja ega valduse üleandja enam hageja ees vastutavad. Kostja III leiab, et hageja poolt retseptiravimite tarvitamise vajadus ei ole ühegi arstliku ekspertiisiga tõendatud ning hageja poolt esitatud tõendite kohaselt on see üksnes soovitatav. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on esitanud hagi õigete kostjate vastu. Ettevõtte osa ülemineku ajal kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 5 lg 3 kohaselt enne ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut tekkinud kohustuse eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab ettevõtte üleandnud isik kolmandate isikute ees solidaarselt omandajaga. Kohustuse täitnud ettevõtte üleandnud isikule läheb nõue omandaja vastu täidetud ulatuses üle. ÄS § 5 lg 2 kuni 1. juulini 2002. a kehtinud redaktsioonis ei nõutud ettevõttega seotud kohustuse üleminekuks kokkuleppe sõlmimist. ÄS selle sätte eesmärk oli võlausaldajate ja äriühingu töötajate huve silmas pidades vastupidine – kohustused läksid koos ettevõtte üleminekuga üle automaatselt (RKTsK 5. mai 2004. a. kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-04, p 16). Juhindudes ÄS § 5 lg-st 3 leiab kohus, et antud juhul vastutavad kõik kostjad hageja ees solidaarselt. Kohustus on tekkinud viie aasta jooksul pärast ettevõtte üleminekut, mistõttu osutuvad vastutavaks ka ettevõtte üle andnud isikud solidaarselt omandajaga. ÄS § 5 lg 3 ei sea ettevõtte üleandja vastutusele ajalist piiri, s.o viis aastat, vaid näeb ette üleandja solidaarse vastutuse omandajaga juhul, kui kohustus on tekkinud teatud ajamomendil pärast ettevõtte loovutamist, s.o viie aasta jooksul pärast ettevõtte üleminekut. Viieaastast piirangut on seadusandja pidanud piisavaks, et võiksid ilmneda ettevõtte ülemineku ajal omandajale mitte teada olevad kohustused, mis on tingitud ettevõtte eelmise omaniku tegevusest. Pärast viie aasta möödumist tekkivate kohustuste täitmise eest lasub vastutus ettevõtte kohustuste eest juba täielikult omandajal. Käesoleval juhul on tekkinud kohustus hagejale tervisekahju hüvitamiseks viieaastase perioodi jooksul pärast ettevõtte üleminekut ning Kostja II on tervisekahju hagejale osaliselt ka hüvitanud, aktsepteerides tervisekahju tekkimist hagejal.

5(8)

Tsiviilasi nr 2-05-15575 Kohus leiab, et kostjad vastutavad tervisekahju hüvitamisel solidaarselt. Solidaarkohustuse jaotamine kostjate vahel ei ole põhjendatud tulenevalt solidaarkohustuse iseloomust, mille kohaselt saab hageja nõuda kohustuse täitmist kõigilt kohustatud isikutelt ühiselt kui ka igalt kohustatud isikult eraldi. Solidaarkohustust jaotades ning piirates kostjate vastutuse kindlate protsentide ja summadega ei oleks enam tegemist solidaarkohustusega vaid osakohustusega, mil iga kostja vastutuse ulatus on määratud osaga kogu tervikust. Selline jaotus ei kaitse hageja huve olukorras, kus ühe kostja poolt osutub kahju hüvitamine võimatuks. Kuna iga kostja vastutus on piiritletud ei saa hageja enam nõuda ühelt kostjalt kogu väljamõistetud kahjusumma hüvitamist. Antud juhul on seadusega (ÄS § 5 lg 3) ette nähtud kostjate solidaarvastutus ning ei ole võimalik kohaldada osakohustuse täitmise põhimõtteid. Asjas kuuluvad kohaldamisele TsK §-d 463 ja 448. TsK § 448 lg-st 1 tuleneb kahju hüvitamise eesmärk - isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ehk antud juhul hageja asetamist olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui ta ei oleks seoses kutsehaigusega töövõimet osaliselt kaotanud. Tervisekahjustuse tekitamisel määratleb TsK § 463 lg 1 varalise kahjuna töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud täiendavaid kulutusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et muutunud majandusoludes tuleb osundatud normide alusel varalise kahjuna mõista tervisekahjustuse tagajärjel kaotatud sissetulekut. Ka vanaduspensioniikka jõudnud isikul on tervisekahjustuse tõttu tekitatud materiaalne kahju see osa sissetulekust, mis tal jääb saamata seoses tervisekahjustusega (RKTsK kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-02). Samuti kuulub asjas kohaldamisele ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord (Vabariigi Valitsuse 10.06.1992.a. määrus nr 172). Antud määrusest on juhindunud hageja oma nõude esitamisel ja selle kohaldamisele ei ole vastu vaielnud ka kostjad. Ajutise korra p 11 kohaselt kahju hüvise arvutamisel võetakse aluseks töövõimetuse tekkimisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmine kuusissetulek. Kutsehaiguse korral võib kannatanu soovil hüvise arvutamisel aluseks võtta haiguse põhjustanud töö lõpetamisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmise kuusissetuleku. Alates 2001. a. korrutatakse määratud hüvitis iga aasta 1. märtsil Statistikaameti poolt avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga. Vastavalt TsK § 464 lg-le 1 peab tööandja, kes on kohustatud töötaja eest maksma riikliku sotsiaalkindlustuse makseid ja kelle süü läbi on töötajale seoses tema töö- või teenistuskohustuste täitmisega tekitatud vigastus või muu tervisekahjustus, hüvitama kannatanule kahju osas, mis ületab tema poolt saadava toetuse või temale pärast tervisekahjustust määratud ja tema poolt tegelikult saadava pensioni summa. Seega ei pea tööandja hüvitama töötaja tervisekahjustusest tingitud kahju seda osa, mida katab tervisekahjustuse tõttu saadav toetus või pension (RKTsK kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1107-02).

Hageja keskmine palk aastal 2001 oli 6 858,18 krooni (köide I, tl 12), mis 2004. a. tarbijahinnaindeksiga 3,0% korrigeerituna annab 7 843,35 krooni. Hageja töövõimekaotus on 80%. Hageja on arvel töövõimetuspensionärina ning pensioni suurus on alates 01.06.2005 1 902 krooni kuus, alates 01.07.2005 2 143 krooni kuus ja alates 01.04.2006 2 457 krooni kuus. Hageja nõuab ühekordset hüvitist alates juunist 2005 kuni märtsini 2007. a. Hagejale tuleb hüvitis välja mõista alljärgneva arvutuskäigu järgi järgmiselt:

6(8)

Tsiviilasi nr 2-05-15575

Periood Tarbijahinna indeks 3% Juuni 2005 3% Juuli 2005 3% August 2005 3% September 2005 3% Oktoober 2005 3% November 2005 3% Detsember 2005 3% Jaanuar 2006 3% Veebruar 2006 4,1% Märts 2006 4,1% Aprill 2006 4,1% Mai 2006 4,1% Juuni 2006 4,1% Juuli 2006 4,1% August 2006 4,1% September 2006 4,1% Oktoober 2006 4,1% November 2006 4,1% Detsember 2006 4,1% Jaanuar 2007 4,1% Veebruar 2007 4,4% Märts 2007 Kokku hüvis

Hüvis I 6 274,68 6 274,68 6 274,68 6 274,68 6 274,68 6 274,68 6 274,68 6 274,68 6 274,68 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 819,35

Pension 1 902 2 143 2 143 2 143 2 143 2 143 2 143 2 143 2 143 2 143 2 457 2 457 2 457 2 457 2 457 2 457 2 457 2 457 2 457 2 457 2 457 2 457

Hüvis II 4 372,68 4 131,68 4 131,68 4 131,68 4 131,68 4 131,68 4 131,68 4 131,68 4 131,68 4 388,94 4 074,94 4 074,94 4 074,94 4 074,94 4 074,94 4 074,94 4 074,94 4 074,94 4 074,94 4 074,94 4 074,94 4 362,34 91 001,74

Alates 01.04.2007.a. tuleb kostjatel solidaarselt tasuda igakuiselt hüvitist summas 4 362,34 krooni. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 10.06.1992.a. määrus nr 172 lõigi 1 p 4 tuleb antud hüvitis korrutada iga aasta 1. märtsil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Ajutise korra punkti 21 alusel hageja töövõime kaotuse astme 80%, invaliidsuspensioni suuruse muutumise 2457,00 kr,/....../ korral tehakse kahju hüvitamiseks makstavate summade vastav ümberarvestus. Ajutise korra p 8 2) kohaselt hüvitab kahju eest vastutav organisatsioon kannatanule lisakulutusena retseptiravimid, kui nende kulutuste vajadus on kinnitatud arstliku ekspertiisiga. Hageja on esitanud temale retseptiravimite määramise kohta perearsti tõendi ja ambulatoorse kaardi väljavõtte. Samuti on hageja tõendina esitanud kviitungid määratud ravimite maksumuse kohta. Retseptiravimite vajalikkus on tõendatud perearsti tõendiga (köide II, tl 102) samuti nähtub ravimite tarvitamise vajadus hageja ambulatoorselt kaardilt, mille järgi on hagejale soovitatava ravina määratud mh medikamentoosne ravi (köide II, tl 126). Nimetatud tõendite ja hageja poolt esitatud ravimite maksumust kinnitavate tõendite alusel (köide II, tl 141-144) leiab kohus, et hageja nõue retseptiravimite maksumuse igakuiseks hüvitamiseks on põhjendatud summas 437 krooni ja perioodi 01.06.2005 kuni 31.03.2007.a.

7(8)

Tsiviilasi nr 2-05-15575 eest summas 5 972,80 krooni, milline on tõendatud hageja poolt tõenditena esitatud arvetega (köide II, tl 101, 103-125). Menetluskulude jaotus Tulenevalt sellest, et hagi kuulub rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.

Hannes Olev Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.