OA avaldus täisealise isiku üle seatud eestkoste lõpetamiseks Täisealisele isikule seatud eestkoste pikendamise otsustamine ja eestkoste ulatuse põhjendatuse kontrollimine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.04.2017 määrus eestkoste lõpetamata jätmise ja eestkoste pikendamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OA määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
(eestkostetav): OA (isikukood nende Avaldaja XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Raivo Bergson Puudutatud isik (eestkostja):
XXXXXXXXXXX)
AR
(isikukood
Eestkosteasutus: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 15.04.2017 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud OA riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 532). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 06.06.2012 määrusega seati OA üle eestkoste ning määrati eestkostjaks AR tähtajaga 5 aastat. Eestkostja ülesanneteks määrati OA esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Valimisõiguse tähenduses tunnistati OA teovõimetuks. Harju Maakohus jättis 28.10.2016 määrusega rahuldamata OA avalduse tema üle seatud eestkoste lõpetamiseks. OA esitas määruse peale määruskaebuse, mis jäeti Harju Maakohtu 06.12.2016 määrusega menetlusse võtmata, kuna see ei olnud esitatud tähtaegselt.
2.04.01.2017 esitas OA (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse eestkoste lõpetamiseks või alternatiivselt eestkoste peatamiseks. Avalduse kohaselt ei vaja avaldaja eestkostet, kuna ta saab ise hakkama oma huvide tagamise ja kaitsmisega. Võrreldes eestkoste seadmise ajaga on tema tervislik seisund oluliselt paranenud. Avaldajal on puue ja ta võib selle tõttu vajada ravimeid, kuid ravi järgimisega tal probleeme ei ole. Ainsaks raviks praegu on süst iga kolme kuu järel. Samuti suudab avaldaja toime tulla igapäevaste küsimuste lahendamisega. Kui küsimused on spetsiifilised, saab toetuse ja teenuse saamiseks pöörduda spetsialistide, näiteks kohaliku omavalitsuse poole. Abi ja toe saamiseks saab pöörduda ka poja ja sõprade poole.
3.24.01.2017 määrusega võttis Harju Maakohus OA avalduse menetlusse. 08.03.2017 määrusega algatas maakohus menetluse eestkoste pikendamiseks kohtu algatusel.
4.Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis, et avaldus eestkoste lõpetamiseks ei ole põhjendatud. Alates 27.07.2015 viibib avaldaja Lõuna-Eesti Hooldekeskuses XXX ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Avaldaja vajab jätkuvalt eestkostet oma elu korraldamiseks, sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, eelkõige hoolduse, ravi ja järelevalve tagamiseks, esindamiseks erinevates ametiasutustes, dokumentide vormistamiseks ja rahaliste vahendite käsutamiseks, kõikide varaliste ning õiguslike tehingute tegemiseks ja kinnisvara valitsemiseks. Eestkoste pikendamine on põhjendatud.
5.AR leidis, et avaldus eestkoste lõpetamiseks ei ole põhjendatud. Avaldaja ei ole jätkuvalt psüühikahäire ja haiguskriitika puudumise tõttu võimeline iseseisvalt oma elu korraldama. Kui ekspertiis ja kohus leiavad, et avaldaja vajab oma vaimse seisundi tõttu ka edaspidi eestkostet, on ta nõus täitma eestkostja kohustusi.
6.Avaldajale määratud esindaja oli arvamusel, et avaldaja on praeguses seisundis võimeline oma igapäevaelu korraldama. Tal on olemas kodu, kus elada, samuti sissetulekuna saadav pension. Samas võib ta suuremate tehingute tegemisel ka edaspidi vajada eestkostet. Toetatud teenuse olemasolul on avaldaja võimeline oma elu korraldama väljaspool hooldusasutust.
7.Kohus kuulas erinõude alusel 01.03.2017 avaldaja ära. Avaldaja kinnitas, et ta saab oma asjadega hakkama ning ei vaja eestkostet. Tal on Tallinnas korter. Avaldaja ei ole eestkostjaga rahul, väites et eestkostja käis teda vaatamas vaid ühe korra nelja aasta jooksul. Eestkostja keelab avaldajal suhelda pojaga ning poja juurde sõita. Avaldaja tahab minna tööle, et suurendada oma tööstaaži ja saada suuremat pensioni.
8.Kohus kuulas 07.04.2017 telefoni teel ära XXX juhi IH ja tugiisiku TE. IH avaldas, et ilma eestkostjata avaldaja ilmselt hakkama ei saa. Ta planeerib iseseisvalt oma väljaminekuid tema kasutuses oleva raha ulatuses (praegu 50 eurot), kuid ilma eestkostjata ostaks ta kogu pensioni eest ilmselt ebaotstarbekaid asju. AR käib tal külas paar korda aastas ning tunneb ka telefoni kaudu tema vastu huvi. TE kinnitusel oskab avaldaja küll oma raha planeerida, kuid kulutab selle viimase sendini ilusatele ja mitte kuigi vajalikele asjadele. Rahast on tal ebareaalne arusaam. Ta on lahke oma asju jagama. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 15.04.2017 määrusega rahuldamata avalduse eestkoste lõpetamise nõudes. Maakohus tuvastas, et eestkoste jätkumine avaldaja üle tema kõigi asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ja pikendas avaldaja eestkostja AR ametiaega kolme aasta võrra kuni 15.04.2020. Maakohus märkis, et eestkostja ülesanneteks on avaldaja esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Maakohus märkis, et eestkoste on seatud kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks ning et avaldajal on õigus teha pisitehinguid eestkostja poolt määratud summa ulatuses (käesoleval hetkel 60 eurot) ning et avaldajal on valimisõigus ja ta tuleb lugeda mistahes perekonnaõigusliku tehingu tähenduses teovõimeliseks. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja mõistis avaldajalt riigituludesse välja riigilõivu 10 eurot.
10.Maakohus viitas PKS § 203 lg-le 1, milles on sätestatud, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. TsMS § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti
eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § 529 lg 1 kohaselt lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud.
11.Kohtupsühhiaatria ekspert sedastas 08.10.2016 teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 124, et avaldaja psüühiline seisund on püsinud viimasel ajal stabiilsemana. Uuritaval esineb aga vaatamata sellele paranoilisi fragmentaarseid luulumõtteid, haigusest arusaamine ja ravi vajalikkuse teadvustamine puuduvad. Tema tulevikuplaanid on ebarealistlikud ja ilma kõrvalise abi ja järelevalveta temal esinev psüühikahäire ägeneks uuesti. Avaldaja vajab seetõttu ööpäevaringse hooldusteenuse jätkamist. Eksperdiarvamuse kohaselt esineb isikul vaimuhaigus püsikululise paranoidse skisofreenia näol, mida iseloomustavad mõttekäigu- ja tajumishäired, tunde- ja tahteelumuutused ning vähene haiguskriitika. Ta on kestvalt võimetu oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid ja teostada valimisõigust. Eestkostja ülesannete ringi võiksid jääda kõik õigusliku ja majandusliku valdkonna küsimused ja temale vajaliku toetusravi tagamine hooldekodu tingimustes. Avaldaja võib iseseisvalt sooritada pisitehinguid kooskõlastatult eestkostjaga. Eksperdi hinnangul vajab isik eestkostjat eeldatavasti kolme aasta kestel.
12.Kohus asus seisukohale, et avaldaja ei suuda psüühikahäire tõttu jätkuvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ning vajab seetõttu eestkostet. Eestkostevajadust tõendab eksperdiarvamuses järeldatu ja erinevates seisukohtades väljatoodu, mille kohaselt vajab isik eestkostet vähemalt suuremate tehingute tegemisel ja raviküsimuste otsustamisel, samuti iseenda toimetulekuvõime ja abivajaduse hindamisel. Eestkostevajadust ei tõenda otseselt isiku tava kulutada temale eestkostja poolt võimaldatud raha ebaotstarbekatele asjadele (kuivõrd tema esmavajadused on hooldekodus kaetud), kuid kohus nõustus arvamustes esitatuga selles osas, et eksisteerib reaalne oht, et eestkoste lõpetamisel kulutab avaldaja kõik või suurema osa oma sissetulekust ebaotstarbekatele asjadele ning tema esmavajadused (eelkõige toiduvajadus) jäävad tagamata. Kohus leidis, et on põhjendatud jätkata eestkostet ka avaldaja elu korraldamise, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamise osas. Isiku enda veendumusel saaks ta ise vajalike ravimite võtmisega ilma eestkostja abita hakkama. Eksperdiarvamusest nähtub, et isikul puudub haiguskriitika täielikult. Kohus leidis, et on tõendatud, et avaldaja ei suuda jätkuvalt psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on seetõttu eestkostet vajav isik ning jätkuvalt TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega. Käesoleval juhul ei saa lõpetada eestkostet põhjusel, et isiku huve oleks võimalik kaitsta muul viisil. Isikul puuduvad perekonnaliikmed või muud abilised, kes temaga koos olles saaksid teda igapäevaselt toetada ja tema jaoks vajalikke toimingud sooritada. Avaldaja poeg AA on ise eestkostetav. Samuti ei näinud kohus võimalust isiku õiguste kaitseks volituse andmise kaudu, kuna tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole avaldaja käesolevalt seisundis, mis võimaldaks tal anda volitusi.
13.Kohus leidis, et avaldaja üle seatud eestkostet tuleb pikendada. TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei või aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Võttes arvesse, et eksperdiarvamuse kohaselt vajab isik eestkostet 3 aasta vältel, samuti seda, et isiku tervislik seisund on võrreldes eestkoste seadmise ajaga paranenud, oli kohus seisukohal, et avaldaja üle seatud eestkostet tuleb pikendada kolme aasta võrra. Ekspertiisiakti kohaselt võib avaldaja teha tehinguid vaid eestkostja nõusolekul. Eestkostja hinnangul, samuti eestkosteasutuse arvamuse
kohaselt ei ole avaldaja võimeline sooritama mingeid tehinguid. Samas on eestkostja AR kohtule kinnitanud, et avaldajal on võimaldatud teostada tehinguid igakuiselt 60 euro ulatuses (30 eurot on kaardil, 30 eurot saab sularahas). XXX esindaja hinnangul saab avaldaja tema kasutusse antud raha planeerimisega väga hästi hakkama. Esindaja hinnangul on põhjendatud eestkoste jätkamine vaid suuremate tehingute tegemisel. Kohus asus asja materjalide põhjal seisukohale, et avaldaja on võimeline tegema tehinguid eestkostja poolt temale selleks antud vahendite piires (hetkel 60 eurot). Kohus leidis, et isiku teovõimet ei tuleks piirata perekonnaõiguslike tehingute osas ning et avaldaja tervislik seisund lubab tal teostada valimisõigust.
14.Kohus asus seisukohale, et AR on jätkuvalt sobiv isik täitma avaldaja eestkostja ülesandeid ning tema eestkostja ametiaega tuleb pikendada. Kohus märkis, et eestkostjal tuleb kaaluda võimalust toetada avaldaja hakkamasaamist ning vajaliku ravi tagamist tema kodus, kuna esitatud arvamuste kohaselt saaks avaldaja hakkama väljaspool hooldusasutust, kui tema rahakasutus kodus on tagatud selliselt, et isiku esmavajaduste tagamine on kontrollitud või kui isik on toetatud elamise vms teenusel.
15.TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel jättis maakohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Maakohus mõistis avaldajalt riigituludesse välja riigilõivu 10 eurot ja märkis, et see summa tuleb tasuda eestkostjal avaldaja vara arvelt. Määruskaebus
16.01.05.2017 esitas avaldaja Harju Maakohtu 15.04.2017 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja tema üle seatud eestkoste lõpetada.
17.Avaldaja kinnitas oma esindajale, et ta on suuteline iseseisvalt end vajalikul määral esindama ja enda huvisid kaitsma. Tema tervislik seisund võimaldab tal enda sõnul igapäevaselt hakkama saada. Avaldaja ei nõustu sellega, et eestkostja saab raviküsimustes esindusõigust teostades paigutada eestkostetava teadmata ajaks hooldusteenusele. Avaldajale ei ole mõistetav, miks ta peab viibima hooldekodus, kui tal on olemas oma kodu, igakuine sissetulek ja suutlikkus end majandada. Avaldaja saab vajadusel oma huve kaitsta volituste andmisega. Paljudel inimestel on diagnoositud püsivad tervisehäired, kuid sellega ei kaasne ilmtingimata vajadus hooldekodus viibimiseks. Avaldaja ei viibi enda praeguses viibimiskohas omal tahtel ning talle on mõistetamatu, miks talle vajalikku ravi ei saa korraldada tema kodus. Lisaks on avaldaja eestkostjaks tema õde, kellega tal on halvad suhted. Avaldaja ei plaani mingeid suuremaid tehinguid, igapäevaste asjaajamistega saab ta ise hakkama. Avaldaja puhul ei ole kaalutud muid võimalusi, mis piiraksid tema õigusi vähem. Vastused määruskaebusele
18.Eestkostja AR ja eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Eestkosteasutus oli seisukohal, et arvestades avaldajal esinevat rasket psüühikahäiret, ei ole eestkostevajadus ära langenud. Avaldaja vajab jätkuvalt eestkostet oma elu korraldamiseks, sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, eelkõige hoolduse, ravi ja järelevalve tagamiseks, esindamiseks erinevates ametiasutustes ning õiguslike tehingute tegemiseks ja kinnisvara valitsemiseks. Tänu eestkostele on õnnestunud avaldaja paigutada sobivale teenusele erihoolekandeasutuses, mis tagab tema seisundi stabiilsena. Eestkoste lõpetamisel on oht, et avaldaja lahkub teenuselt ja tema eelneva elukorralduse käitumismuster kordub. AR
leidis, et avaldajal esineva psüühikahäire ning haiguskriitika puudumise tõttu ei ole avaldaja võimeline iseseisvalt oma elu korraldama ning ta vajab keskkonda, kus temale on tagatud igapäevane kontroll ja kindel päevakava. Edasine menetluse käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 15.04.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Määruskaebuse esitaja väide, et ta saab iseseisvalt hakkama ega vaja eestkostjat, on vastuolus tsiviilasja materjaliga, eelkõige 08.10.2016 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis toodud järeldustega. Ekspertiisiakti kohaselt esineb avaldajal vaimuhaigus püsikululise paranoidse skisofreenia näol, mida iseloomustavad mõttekäigu- ja tajumishäired, tunde- ja tahteelumuutused ning vähene haiguskriitika. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et avaldaja ei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, mistõttu on ta TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, kes vajab jätkuvalt eestkostet. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, milliste tuvastatud asjaolude ja tõendite alusel ta sellise järelduse tegi.
22.PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ja muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ning sotsiaalteenuseid. Tsiviilasja materjalist ei järeldu, et avaldajal oleks lõppenud vajadus eestkoste järele. Sealhulgas on eestkoste jätkuvalt vajalik avaldajale vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamise korraldamisel. Samuti on maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et avaldaja huve ei ole hetkel võimalik kaitsta muul viisil kui eestkoste seadmise kaudu, kuna avaldajal puuduvad sellised perekonnaliikmed või abilised, kes saaksid teda igapäevaselt toetada, ning avaldaja ei ole seisundis, mis võimaldaks tal volitusi anda. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse eestkoste lõpetamiseks. Maakohus on põhjendatult eestkostja ametiaega pikendanud. Maakohus on õigesti leidnud, et AR on sobiv isik eestkostjana jätkama. Mis puudutab avaldaja soovi elada kodus, siis maakohus on soovitanud eestkostjal kaaluda võimalust toetada avaldaja hakkamasaamist ja ravi tagamist tema kodus.
23.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.
24.TsMS § 171 lg 1 järgi kannab kaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud kaebuse esitaja. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja
määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud avaldaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mille kohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.