TSÜS › Isiku paigutamine hoolekandeasutusse

kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, psüühikahäire ning haiguskriitika puudumise tõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt toime tulema väljaspool kontrollitud ravikeskkonda. Puudutatud isik ei suuda adekvaatselt oma seisundit hinnata, mistõttu ei saa ta aru ka ravivajadusest, oma vaimse seisundi tõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt igapäevast elu korraldama. Tal puudub igasugune haigusteadvus ning ravi katkestamise korral võib tema tervislik seisund eluohtlikult halveneda. Vajaliku ravi tagamiseks tuleb puudutatud isik kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega pikendada, kuna muul viisil ei ole võimalik tagada kontrolli tema poolt ravimite võtmise üle. Asjaolud, mille tõttu isik paigutati kinnisesse asutusse, ei ole ära langenud. XXXXXX XXXXXXXXXX 26.02.2014 iseloomustuse kohaselt on puudutatud isik muutunud teenusel viibitud aja jooksul rahulikumaks, kuid on endiselt tugevalt luululine. Ta peab ennast vaimselt terveks ja enda viibimist teenusel ebaõiglaseks ja ülekohtuseks. Haigusteadlikkuse puudumise tõttu võtab ta arsti poolt määratud ravimeid ainult kontrolli ja järelevalve all. Kui miski teda häirib, muutub ta närviliseks ja sõnaohtraks, sellisena võib valetada ka oma lähedaste kohta ükskõik mida. Puudutatud isik mõistab raha väärtust, kuid ei ole adekvaatne selle kulutamisel. Hooldekodu hinnangul vajab puudutatud isik kinnisesse asutusse paigutamise pikendamist veel üheks aastaks, kuna haiguskriitika ei ole endiselt välja kujunenud. Samuti vajab ta kontrolli ravimite manustamisel ning juhendamist ja kõrvalabi, et oma eluga toime tulla. Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskuse 22.02.2014 tõendi (psühhiaater HK) kohaselt on patsient OA käitumine hooldekodus muutunud mõnevõrra rahulikumaks, kuid psühhootiline sümptomaatika püsib. Patsient orienteerub situatsioonis luululiselt. Avaldab endiselt suurusluulu – on oma sõnul klinitsist-diagnostik, lastevelsker, teinud haiglates ekspertiise jne. Psühhiaatri vastuvõttudel räägib, kuidas ta ei soovi XXXXXX XXXXXXXXXXX enam olla ja ravimeid tarvitada. Veenmise järgselt nõustub ”veel mõnda aega siin tööl olema” ja ka ravimeid tarvitama. Emotsionaalselt on patsient inadekvaatne, lame, kõneleb infantiilse tooniga ning reaalse situatsiooniga on kontakt vähene. 04.06.2014 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti (ekspert RV) kohaselt vajab puudutatud isik temal esineva psüühilise haiguse tõttu kestvat psühhiaatrilist ravi. Puudutatud isik tõlgendab situatsiooni luulust lähtuvalt. Kõneleb deklaratiivselt. Hoiak tugevalt dissimileeriv, maneerne ja üleolev. Puudutatud isik on ülemäärase tähelepanuvajadusega, mille rahuldamiseks käitub ning riietub kohatult. Mõttekäik on laialivalguv, hüplev ja kaldub monoloogi. Sageli jätab küsimustele vastamata ning räägib enda poolt valitud teemal. Avaldab vaenulikkust ja paranoilist luulu lähedaste ja muude isikute suhtes, on veendunud ümbritseva vaenulikus suhtumises endasse. Luulu on parafreenne. Esinevad tajuhäired. Emotsionaalselt tasakaalutu, pahur ja ärritub kergesti. Kõrgenenud enesehinnanguga, tulevikuplaanid on ebareaalsed. Esinenud on ettearvamatut psühhoosist ajendatud agressiivset ja ohtlikku käitumist. Tähelepanu- ja keskendumisvõime on häirunud psühhootiliste elamuste tõttu, kognitiivne võimekus alanenud, tunde-tahteelu on märgatava defektiga. Haiguskriitika ja üldisem arusaamine enda tervislikust seisundist ja toimetulekust puuduvad täielikult. Puudutatud isiku otsused, hoiakud ja käitumine on mõjutatud valdavalt temal esinevatest psühhootilistest elamustest. Seega on puudutatud isiku psüühilises seisundis esiplaanil psühhootilised elamused ja tunde-tahteelu defektseisund, millest mõlemast tulenevalt on tema käitumine ebaadekvaatne ja episooditi agressiivne ning haigusteadvus puudub. Puudutatud isik põeb püsikujulist paranoidset skisofreeniat ning vajab temal esineva psüühilise haiguse tõttu kestvat psühhiaatrilist ravi. Haigusteadvuse puudumise tõttu puudutatud isik ravivajadusest aru ei saa. Ravita jäämisel puudutatud isiku haigussümptomid süvenevad ja ägenevad, mille tagajärjel muutub tema käitumine psühhootilistest elamustest lähtuvalt eelkõige teda ennast ja ka teisi ohustavaks. Puudutatud isiku tervislik seisund ei võimalda tal eluga iseseisvat toimetulekut. Ravisoovituste mittejärgimisel võib prognoosida puudutatud isiku psüühilise haiguse

ja toimetulekuraskuste süvenemist. Tulenvalt psüühikahäiretest ei suuda puudutatud isik hinnata oma võimeid toimetulekuks. Kinnisesse, tagatud ravi ja turvalisusega asutusse paigutamata jätmisel ei saa välistada endale või teistele ohtliku käitumise kordumist. Puudutatud isiku eestkostja AR toetas Tallinna linna avaldust. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus rahuldas Tallinna linna avaldus ning pikendati puudutatud isiku kinnisesse asutusse ööpäevase tugevdatud järelevalvega teenusele paigutamise tähtaega kuni 06.06.2015. Kohus leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus märkis, et psühhiaatri poolt 22.02.2014 koostatud tõendist, XXXXXX XXXXXXXXXX iseloomustusest ja 04.06.2014 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et puudutatud isiku psüühilises seisundis ei ole toimunud muutusi, ta on jätkuvalt ebastabiilne, tema käitumine võib ravita muutuda eelkõige teda ennast, kuid ka teisi ohustavaks. Ekspertiisiakti kohaselt on puudutatud isikul esinenud ettearvamatut psühhoosist ajendatud agressiivset ja ohtlikku käitumist. Kohtule esitatud dokumendid tõendavad üheselt, et tema tervislik seisund ei võimalda toimetulekut väljaspool tugevdatud ööpäevase järelevalvega erivajadustega isikutele mõeldud hooldekodu. Seega ei ole praeguseks ära langenud need asjaolud, mis tingisid isiku paigutamise kinnisesse hooldusasutusse. Kohtu hinnangul ei saa arvestada puudutatud isiku soovi lõpetada enda kinnisesse asutusse paigutamine. Eksperdi arvamuse kohaselt võivad puudutatud isiku ütlused tulenevalt temal esinevatest psüühikahäiretest olla mõjutatud haiguslikest muutustest mõtlemises, mistõttu ei ole ta võimeline adekvaatselt oma tahet avaldama ega suuda hinnata oma võimeid toimetulekuks. Määruskaebus Puudutatud isik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Ebaõige on kohtu järeldus, et tal puudub haigukriitika. Puudutatud isiku väitel on kõik XXXXXX XXXXXXXXXX korrapidajad ja meditsiinitöötajad seisukohal, et tal on stabiilne ja normaalne närvisüsteem, ta on intelligentne inimene ning tema käitumine on korralik. Kõik hooldekodu korrapidajad leiavad, et ta on terve inimene. Puudutatud isik ei võta juba teist aastat ravimeid ning ka arstid arvavad, et selleks ei ole mingit vajadust, tema enda hinnangul on ta praktiliselt terve, tal ei ole mingit puuet. Ka arstid leiavad, et tema närvisüsteem on korras ja seisund stabiilne. Puudutatud isiku väitel arvavad kõik, et XXXXXX XXXXXXXXXX ei ole talle vajalik ning et ta peaks elama kodus ja töötama oma erialal. Puudutatud isik palub anda talle võimaluse kiiresti koju naasta. Maakohus on käitunud ebaõigesti, kuna ei ole kutsunud puudutatud isikut istungile. XXXXXX XXXXXXXXXX korrapidajatelt sai ta teada, et tema hooldekodus viibimise aega on pikendatud põhjusel, et kohtuistung viidi läbi ilma tema osavõtuta ning keegi oli teda istungil laimanud. Samuti tuleb kohtul kohustada XXXXXX XXXXXXXXXX hüvitama puudutatud isikule hooldekodus rikutud kasuka väärtuse 15 000 eurot ning lõhutud mobiiltelefoni väärtuse 2000 eurot. Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning viis 10.07.2014 läbi menetlustoimingu puudutatud isiku ära kuulamiseks, mille käigus tegi teatavaks eksperdi arvamuse ning kuulas ära isiku selgitused ja taotlused. Vastuses määruskaebusele palus Tallinna linn jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isiku eestkostja palus samuti jätta määruskaebuse rahuldamata.

Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult isiku kinnisesse asutusse paigutamise pikendamise eeldusi, tuginedes seejuures psühhiaatrite ning kohtupsühhiaatria eksperdi arvamusele, milles toodi esile isiku tahtevastase ravi vajadus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et toimiku materjaliga ei ole kooskõlas arusaam, et puudutatud isik ei vaja psühhiaatrilist ravi. Toimikust nähtuvalt esineb puudutatud isikul psüühikahäire (püsikujuline paranoidne skisofreenia), mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, tal puudub haiguskriitika ning ta ei ole võimeline oma ravivajadust mõistma. Ravita jäämisel võivad puudutud isiku haigussümptomid süveneda ning seetõttu võib ta muutuda ennast ja ka teisi ohustavaks. Ekspert RV hinnangul (04.06.2014 ekspertiisiakt, tl 169-177) ei võimalda puudutatud isiku tervislik seisund, ebaadekvaatne ja ohtlik käitumine enda ja ümbritsevate suhtes ning senine raviefekt iseseisvat toimetulekut väljaspool turvalist keskkonda. Ravita jäämisel võib prognoosida puudutatud isiku psüühilise haiguse ja toimetulekuraskuste süvenemist. Eksperdi hinnangul on puudutatud isikule vajalik ravi ja järelevalve, mis on tagatav vaid kontrollitud keskkonnas. Maakohus jõudis õigele ja põhjendatud järeldusele, et puudutatud isiku kinnisesse asutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusele paigutamise tähtaega tuleb ühe aasta võrra pikendada. Määruskaebuse alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust, mille käigus ei ole kohtul võimalik lahendada puudutatud isiku kahju hüvitamise nõuet seoses väidetava varalise kahju tekitamisega. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebuses sisalduvad sellekohased väited tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt) Ü. Jänes

(allkirjastatud digitaalselt) I. Nõmm

(allkirjastatud digitaalselt) I. Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.