Xxxxavaldus täisealise isiku üle seatud eestkoste lõpetamiseks Täisealisele isikule seatud eestkoste pikendamise otustamine ja eestkoste ulatuse põhjendatuse kontrollimine
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Xxxx(isikukood xxxx, viibimiskoht xxxx), määratud korras esindaja advokaat Raivo Bergson (e-post: [email protected]) Puudutatud isikud Xxxx(isikukood xxxx, e-post: xxxx) Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post: [email protected]), esindaja Viktoria Xxxx (e-post: [email protected])
Ära kuulamine toimus
1.märtsil 2017.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xxxxavaldus eestkoste lõpetamise nõudes rahuldamata.
2.Tuvastada, et eestkoste jätkumine Xxxxüle tema kõigi asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik.
3.Pikendada Xxxxeestkostja Xxxxametiaega kolme aasta võrra kuni 15. aprillini 2020.
4.Kohus kontrollib, kas eestkoste jätkumine Xxxxüle on Xxxxhuvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada hiljemalt 15. aprillil 2020.
5.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
6.Eestkostja ülesanneteks on Xxxxesindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.
7.Lugeda, et eestkoste Xxxxüle on seatud kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks.
8.xxxx on õigus teha pisitehinguid eestkostja poolt määratud summa ulatuses, käesoleval hetkel 60 eurot.
2-11-14384
9.xxxx on valimisõigus ja Xxxxtuleb lugeda mistahes perekonnaõigusliku tehingu tähenduses teovõimeliseks.
10.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 1. juuniks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid.
11.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
12.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
13.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle eestkostjale teatavakstegemisest.
14.Jätta Xxxxtaotlus menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
15.Mõista Xxxxvälja riigituludesse riigilõiv 10 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda Xxxxeestkostjal Xxxxvara arvelt 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest vastavalt kohtumäärusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Määrus saata täitmiseks Xxxx, rahvastikuregistri kande tegemiseks Harju Maavalitsusele, teha teatavaks Xxxx, tema esindajale ning Tallinna linnale (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) ja saata viivitamatult pärast jõustumist riigituludesse väljamõistetud menetluskulude osas teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruse peale võivad esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, usaldusisik või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Xxxxesitas 04.01.2017 avalduse tema üle seatud eestkoste lõpetamiseks. Harju Maakohtu 06.06.2012 määrusega seati Xxxxüle eestkoste kõigi tema asjade ajamiseks ning määrati tema eestkostjaks Xxxxtähtajaga 5 aastat. Sama määrusega tunnistati Xxxxvalimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja loeti ta hääleõiguse kaotanuks. Määruse kohaselt ei ole xxxx lubatud teha mistahes tehinguid. Xxxxleiab esitatud avalduses, et ei vaja eestkostet ja saab ise hakkama oma huvide tagamise ja kaitsmisega. Ta leiab, et võrreldes eestkoste seadmise ajaga on tema tervislik seisund olulielt paranenud. Avaldajal on diagnoositud püsikululine paranoine skisofreenia. Avaldaja teab, et tal on
2-11-14384 puue ja võib selle tõttu vajada ravimeid, kuid ravijärgimisega tal probleeme ei ole. Ta saab ise hakkama oma raviskeemi järgimisega ja terviseprobleemidega tegelemisega. Ainsaks raviks praegu on süst iga kolme kuu järel. Ka tema eestkostjal on puue ning ta tarvitab pidevalt ravimeid. Samuti suudab Xxxxtoime tulla igapäevaste küsimuste lahendamisega. Kui küsimused on spetsiifilised, saab lahenduse küsimiseks või toetuse ja teenuse saamiseks pöörduda spetsialistide, näiteks kohaliku omavalitsuse poole. Abi ja toe saamiseks saab pöörduda ka poja ja sõprade poole. Xxxxsoovib elada oma kodus ja realiseerida oma õigusi ühiskonna aktiivse liikmena. Teovõime piiramine üksnes psüühikahäire tõttu on põhjendamatu. Tegemist ei ole kestva võimetusega oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkoste jätkamise põhjenduseks ei saa olla ka asjaolu, et avaldaja vajab ööpäevaringset erihooldusteenust. Xxxxleiab, et on otsusevõimeline ning võimeline teostama tsiviilõigusi- ja kohustusi, võtma vastu oma igapäevaseid elulisi toiminguid puudutavaid otsuseid ja korraldama eluga seonduvat ning vastavaid kohustusi kandma. Täidetud ei ole teovõime piiramise eeldused. Avaldaja esitas ka menetlusabi taotluse, taotledes riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna tal puuduvad ressursid riigilõivu tasumiseks, samas omab antud menetlus isiku jaoks kaalukat tähendust. Juhul, kui kohus peab vajalikuks riigilõivu tasumist, palub avaldaja anda täiendav tähtaeg riigilõivu tasumiseks ning määrata kohustatud isikuks avaldaja eestkostja.
2.Kohus võttis 24.01.2017 määrusega Xxxxavalduse menetlusse, andis riigi õigusabi ning kohutas määratavat esindajat, eestkostjat ja eeskosteasutust esitama seisukoha avalduse suhtes.
3.Eestkosteasutus Tallinna linn leidis 01.02.2017 seisukohas, et avaldus ei ole põhjendatud ning Xxxxeestkoste vajadus ei ole ära langenud. Tänu eestkostele on õnnestunud Xxxxpaigutada sobivale teenusele erihoolekandeasutuses, mis tagab tema seisundi stabiilsena. Eestkoste lõpetamisel on oht, et Xxxxlahkub teenuselt ja tema eelneva elukorralduse käitumismuster kordub.
4.Xxxxleidis 07.02.207 seisukohas, et avaldus ei ole põhjendatud ning Xxxxei ole jätkuvalt psüühikahäire ja haiguskriitika puudumise tõttu võimeline iseseisvalt oma elu korraldama.
5.Xxxx määratud esindaja selgitas 14.02.2017 seisukohas, et tal on seisukohas toodud asjaolude põhjal kujunenud arvamus, et Xxxxvõib ka edaspidi vajada eestkostet suuremate varaliste tehingute tegemisel ja raviküsimuste otsustamisel. Samas on ta praeguses seisundis võimeline hakkama saama väljaspool hooldusasutust (kasvõi katseajaga), vajadusel saab teda nõustada eestkosteasutuse sotsiaaltöötaja või toetada mõne muu eestkosteasutuse pakutava teenuse osutamisega.
6.Kohus kuulas erinõude alusel Xxxx01.03.2017 ära. Xxxxkinnitas, et saaks enda hinnangul ise kodus elades hakkama, suudaks ise oma asju ajada ning ei vaja eestkostet. Korteris on tal vaja maksta vee ja elektri eest. Korter on välja ostetud. Hooldekodusse sattus seetõttu, et kui õde külla tuli, ei olnud kapis süüa ning ta oli haige. Õde Xxxxon esitanud ebatõeseid väiteid tema suutmatuse kohta iseseisvalt hakkama saada. Xxxxei ole ka eestkostjaga rahul, väites et eestkostja käis teda vaatamas vaid ühe korra nelja aasta jooksul. Eestkostja keelab Xxxxsuhelda pojaga ning poja juurde sõita. Leiab, et on põhimõtteliselt terve. Xxxx töötas ta iga päev ning kui nähti, et ta on terve, võeti invaliidsus ära. Tahab minna tööle, et suurendada oma tööstaaži ja saada suuremat pensioni. Maksab hooldekodu eest oma pensionist, kuid tal on pangas veel raha. Ei tea, miks tema üle üldse eestkoste määrati.
2-11-14384
7.Kohus algatas 08.03.2017 määrusega menetluse eestkoste pikendamiseks kohtu algatusel. Kohtumääruses selgitas kohus, et kontrollib eestkoste ulatuse põhjendatust ning küsis täiendavalt menetlusosalistelt seisukohta isiku teovõime võimaliku laiendamise osas.
8.Xxxxleidis 23.03.2017 seisukohas, et kui ekspertiis ja kohus leiavad, et Xxxxvajab oma vaimse seisundi tõttu ka edaspidi eestkostet, on ta nõus täitma eestkostja kohustusi. Eestkosteasutus leidis 27.03.2017 seisukohas, et isik vajab jätkuvalt eestkostet oma elu korraldamiseks, sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, eelkõige hoolduse, ravi ja järelevalve tagamiseks, esindamiseks erinevates ametiasutustes, dokumentide vormistamiseks ja rahaliste vahendite käsutamiseks, kõikide varaliste ning õiguslike tehingute tegemiseks, kinnisvara valitsemiseks. Eestkoste ulatuse muutmise vajadust eestkosteasutus esile ei toonud ning leidis, et eestkoste pikendamine on põhjendatud ning sobiv isik eestkostjaks on Xxxx. Määratud korras esindaja leidis 28.03.2017 seisukohas, et Xxxxon praeguses seisundis võimeline oma igapäevaelu korraldama. Tal on olemas kodu, kus elada, samuti sissetulekuna saadav pension. Samas võib ta suuremate tehingute tegemisel ka edaspidi vajada eestkostet. Toetatud teenuse olemasolul on Xxxxvõimeline oma elu korraldama väljaspool hooldusasutust.
9.Kohus kuulas 07.04.2017 telefoni teel ära xxxx juhi Xxxxja Xxxxtugiisiku Xxxx. Xxxxavaldas, et ilma eestkostjata Xxxxilmselt hakkama ei saa. Ta suudab küll väga täpselt planeerida oma rahalisi tehinguid tema kasutuses oleva raha ulatuses (praegu 50 eurot) kuid ilma eestkostjata ostaks ta kogu pensioni eest ilmselt ebaotstarbekaid asju. Ta pöörab väga palju tähelepanu oma välimusele ning kulutab seoses sellega saadud raha. Etteheited Xxxxsuunas ei vasta tõele. Xxxxkäib vähemalt kaks korda aastas xxxx külas ning toob alati riideid ja muid asju. Xxxx kinnitusel oskab Xxxxküll hästi oma raha planeerida, kuid kulutab selle viimase sendini ilusatele ja mitte kuigi vajalikele asjadele. Rahast on tal ebareaalne arusaam. Oma kodus võiks ta hakkama saada, kui oleks keegi, kes tema rahaasjadega tegeleb. Ta on lahke oma asju ära jagama.
KOHTU SEISUKOHT
10.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psühhikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 lg-s 1 on sätestatud, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. TsMS § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § 529 lg 1 kohaselt lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. Eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat (TsMS § 528 lg 2 p 2).
2-11-14384
11.Kohus leiab, et Xxxxavaldus eestkoste lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtupsühhiaatria ekspert sedastas tsiviilasjas nr 2-11-14384 (Xxxxavaldus eestkoste lõpetamiseks) 08.10.2016 teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 124 (II kd, tl 148-151), et Xxxxpsüühiline seisund on püsinud viimasel ajal stabiilsemana, psühhootilised sümptomid on kontrollitud täna püsivale igakuisele toetusravile antipsühhootilise raviga süstete kujul. Uuritaval esineb aga vaatamata sellele paranoilisi fragmentaarseid luulumõtteid, haigusest arusaamine ja ravi vajalikkuse teadvustamine puuduvad. Tema tulevikuplaanid on ebarealistlikud ja ilma kõrvalise abi ja järelevalveta temal esinev psüühikahäire ägeneks uuesti. Ekspert leidis 08.10.2016 eksperdiarvamuses, et Xxxxvajab seetõttu ööpäevaringse hooldusteenuse jätkamist. Eksperdiarvamuse kohaselt esineb isikul xxxx, mida iseloomustavad mõttekäigu- ja tajumishäired, tunde- ja tahteelumuutused ning vähene haiguskriitika. Ta on kestvalt võimetu oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima; tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust. Tema suutmatus oma tegudest aru saada või neid juhtida on kestev. Eestkostja ülesannete ringi võiksid jääda kõik õigusliku ja majandusliku valdkonna küsimused, temale vajaliku toetusravi tagamine hooldekodu tingimustes. Xxxxvõib iseseisvalt sooritada pisitehinguid kooskõlastatult eestkostjaga. Eksperdi hinnangul vajab isik eestkostjat eeldatavasti kolme aasta kestel. Eestkosteasutus on olnud seisukohal (III kd, tl 11-12; 34-35), et Xxxxvajab jätkuvalt eestkostet kõigi asjade ajamiseks, avalduse rahuldamine ei ole põhjendatud ning isiku üle seatud eestkostet tuleks seega pikendada. Xxxxarvamuse kohaselt (III kd tl 14, 32) ei ole avalduse rahuldamine põhjendatud ning eestkostet Xxxxüle tuleb pikendada. Mõnevõrra teistsugusel seisukohal on olnud Xxxx määratud esindaja, kes leidis oma arvamustes (III kd, tl 17, 38), et eestkoste lõpetamine täies ulatuses ei ole põhjendatud, kuna Xxxxvõiks vajada ka edaspidi eestkostet suuremate varaliste tehingute tegemisel ja raviküsimuste üle otsustamisel. Samas ei ole esindaja hinnangul põhjendatud eestkoste jätkamine praeguses ulatuses, kuna isik oleks võimeline hakkama saama toetatud teenuse olemasolul ka väljaspool hooldusasutust. Esindaja viitas arvamuses ka xxxx esindaja seisukohale, mille kohaselt saab Xxxxhooldekodus hästi hakkama, kuid tema koduses toimetulekus on tugev kahtlus, kuna seal ei ole kedagi, kes tuletaks meelde ravimite võtmise vajadust ning samuti vajaks Xxxxkedagi, kes oleks kõrval ja vajadusel abistaks ja juhendaks. Samal seisukohal olid Karksi Kodu juhendaja ja isiku tugiisik ka kohtu poolt ärakuulamisel (III kd, tl 40), avaldades, isik suudab küll väga täpselt planeerida temal kasutada olevat raha, kuid kulutab selle viimseni ebaotstarbekatele asjadele ning iluhoolduseks ja eksisteerib reaalne oht, et eestkoste lõpetamisel jätab ta vajalikud asjad ostmata. Kohus on eelnevale tuginedes seisukohal, et Xxxxei suuda psüühikahäire tõttu jätkuvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ning vajab seetõttu eestkostet. Ainult Xxxxise on avalduses (III kd, tl 1-3) ja ärakuulamisel (III kd, tl 21) leidnud, et eestkoste lõpetamine on põhjendatud täies ulatuses, teiste seisukohtade kohaselt eestkoste lõpetamine täies ulatuses põhjendatud ei ole. Kohtu hinnangul tõendab eestkostevajadust eksperdiarvamuses järeldatu, samuti erinevates seisukohtades väljatoodu, mille kohaselt vajab isik eestkostet vähemalt suuremate tehingute tegemisel ja raviküsimuste otsustamisel; samuti adekvaatsuse puudumine iseenda toimetulekuvõime ja abivajaduse hindamisel. Eestkostevajadust ei tõenda otseselt isiku tava kulutada temale eestkostja poolt võimaldatud raha ebaotstarbekatele asjadele (kuivõrd tema esmavajadused on hooldekodus kaetud), kuid kohus nõustub arvamustes esitatuga selles osas, et eksisteerib reaalne oht, et eestkoste lõpetamisel kulutab Xxxxkõik või suurema osa oma sissetulekust ebaotstarbekatele asjadele ning tema esmavajadused (eelkõige toiduvajadus) jäävad tagamata.
2-11-14384 Kohtu hinnangul on põhjendatud jätkata eestkostet ka tema elu korraldamise, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamise osas. Isiku enda veendumusel saaks ta ise vajalike ravimite võtmisega ilma eestkostja abita hakkama. Tegelikkuses nähtub eksperdiarvamusest (II kd, tl 147-151), et isikul puudub haiguskriitika täielikult. Kohtu hinnangul on tsiviilasjas esitatud tõenditega tõendatud, et Xxxxei suuda jätkuvalt psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on seetõttu eestkostet vajav isik ning jätkuvalt TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega. Kohus jätab seega eestkoste lõpetamise avalduse rahuldamata.
12.PKS § 202 lg 2 teise lause kohaselt ei ole eestkoste vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa lõpetada eestkostet põhjusel, et isiku huve oleks võimalik kaitsta muul viisil. Isikul puuduvad perekonnaliikmed või muud abilised, kes temaga koos olles saaksid teda igapäevaselt toetada ja tema jaoks vajalikke toimingud sooritada. Xxxxpoeg xxxx on ise eestkostetav. Samuti ei näe kohus võimalust isiku õiguste kaitseks volituse andmise kaudu. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole Xxxxkäesolevalt seisundis, mis võimaldaks tal anda volitusi.
13.Kohus teostab järelevalvet ja muudab vajadusel eestkoste mahtu. Kuivõrd isiku üle seatud eestkoste tähtaeg on 06.06.2017, algatas kohus 08.03.2017 määrusega menetluse Xxxxeestkoste pikendamiseks kohtu algatusel ning küsis menetlusosalistelt seisukohti eestkoste pikendamise osas, selgitades ka, et kontrollib, kas eestkoste lõpetamata jätmisel on põhjendatud Xxxxteovõimet laiendada ja kui, siis millises osas. Menetlusosalised on saanud anda selles osas oma seisukoha. Kohus on käesolevas määruses leidnud, et avaldus isiku eestkoste lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et Xxxxüle seatud eestkostet tuleb pikendada. TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei või aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Võttes arvesse, et eksperdiarvamuse kohaselt vajab isik eestkostet 3 aasta vältel, samuti seda, et isiku tervislik seisund on võrreldes eestkoste seadmise ajaga paranenud, ei pea kohus põhjendatuks pikendada eestkoste tähtaega maksimaalse aja, s.o viie aasta võrra. Kohus on eeltoodu seisukohal, et Xxxxüle seatud eestkostet tuleb pikendada kolme aasta võrra. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 ning PKS § 203 lg 4 alusel kontrollib kohus kolme aasta pärast, kas eestkoste jätkumine on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 15.04.2020.
14.TsMS § 526 lg 2 p 3 ja 4 kohaselt märgitakse määruses eestkostja ülesanded ning kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Ekspertiisiakti nr 124 kohaselt võib Xxxxteha tehinguid vaid eestkostja nõusolekul. Eestkostja hinnangul, samuti eestkosteasutuse arvamuse kohaselt ei ole Xxxxvõimeline sooritama mingeid tehinguid. Samas on eestkostja Xxxxkohtule kinnitanud, et Xxxxon võimaldatud teostada tehinguid igakuiselt 60 euro ulatuses (30 eurot on kaardil, 30 eurot saab sularahas). Karksi Kodu esindaja hinnangul saab Xxxxtema kasutusse antud raha planeerimisega väga hästi hakkama. Samuti on esindaja hinnangul põhjendatud eestkoste jätkamine vaid suuremate tehingute tegemisel. Kohus on asja materjalide põhjal seisukohal, et Xxxxon võimeline tegema tehinguid eestkostja poolt temale selleks antud vahendite piires, hetkel on selleks summaks 60 eurot. Kohus leiab, et eestkoste on seatud kõigi muude asjade ajamiseks ja õiguslike tehingute tegemiseks (välja arvatud perekonnaõiguslikud tehingud ja valimisõiguse teostamine, sellest järgnevalt).
2-11-14384
15.PKS § 203 lg 2 kolmanda lause kohaselt annab kohus eestkoste seadmisel hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse (TsMS § 526 lg 5). Eestkosteasutuse ja eestkostja seisukohtades ning eksperdiarvamuses on leitud, et eestkoste on põhjendatud kõigi asjade ajamiseks. Esindaja ning hoolekandeasutuse esindajate hinnangul on eestkoste põhjendatud vaid rahakasutuse ja raviküsimuste osas. Kuivõrd isiku eestkoste piiramine on põhjendatud vaid vajalikus ulatuses ning kohus ei ole eeltoodu põhjal veendunud, et isik ei saa aru PKS § 203 lg-s 2 nimetatud toimingutest, leiab kohus, et isiku teovõimet ei tuleks piirata perekonnaõiguslike tehingute osas. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole Xxxxvõimeline teostama valimisõigust. Esindaja ning hoolekandeasutuse esindajate hinnangul on eestkoste põhjendatud vaid rahakasutuse ja raviküsimuste osas. Kohus leiab, et kuivõrd Xxxxüle ei ole seatud eestkostet kõigi tehingute tegemiseks, ei ole põhjendatud ka tema teovõime piiramine valimisõiguse osas. Kohus leiab, et Xxxxtervislik seisund lubab teostada valimisõigust, mistõttu tuleb talle jätta valimisõigus.
16.Eestkosteasutuse seisukoha kohaselt on Xxxxõde Xxxxsobiv isik jätkama oma õe eestkostjana. Ta on taganud õele vajaliku ravi ja hoolduse. Xxxxon kinnitanud, et on nõus jätkama Xxxxeestkostjana. Kohtule ei ole teada teised füüsilised isikud, kes oleksid avaldanud soovi hakata Xxxxeestkostjaks. Xxxxpoeg Artur Aareleid on ise eestkostetav. Kuna PKS § 174 lg-st 1 tulenevalt võib eestkostjaks olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik, ei saa hetkel kaaluda Artur Aareleidi määramist Xxxxeestkostjaks. Xxxxon täitnud nõuetekohaselt aruandekohustust kohtu ees. Xxxxon avaldanud rahulolematust Xxxxtegevusele tema eestkostjana. Kohtu hinnangul ei ole etteheited põhjendatud, kuivõrd Xxxxpoolt väidetud eestkostjapoolne huvipuudus ei ole tõendamist leidnud. Hoolekandeasutuse juhi ja tugiisiku kinnitusel on Xxxxnäidanud üles huvi Xxxxkäekäigu vastu ning tema eest hoolt kandnud, teda külastanud, talle vajalikke esemeid toonud ning hoolekandeasutusse Xxxxkäekäigu vastu huvi tundes helistanud. Kohus on seisukohal, et Xxxxon jätkuvalt sobiv isik täitma Xxxxeestkostja ülesandeid ning puudub vajadus eestkostja muutmiseks. Xxxxeestkostja ametiaega tuleb pikendada. Eestkostjal on PKS § 194 lg 2 alusel kohustus esitada igal aastal kohtule aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta. Aruanne tuleb esitada igal aastal 1. juuniks. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
17.Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Xxxxon avalduses ning enda ärakuulamisel avaldanud soovi pääseda tagasi koju elama. Isiku esindaja hinnangul oleks Xxxxpraeguses seisundis võimeline hakkama saama väljaspool hooldusasutust, vajadusel saab teda nõustada eestkosteasutuse sotsiaaltöötaja või toetada mõne muu eestkosteasutuse pakutava teenuse osutamisega. Isiku tõenäolist võimekust väljaspool hooldusasutust toe abil hakkama saada on kinnitanud ka hoolekandeasutuse juht ning Xxxxtugiisik. Kohus leiab, et eestkostjal tuleb kaaluda võimalust toetada Xxxxhakkamasaamist ning vajaliku ravi tagamist tema kodus. Esitatud arvamustest saaks Xxxxhakkama väljaspool hooldusasutust, kui tema rahakasutus kodus on tagatud selliselt, et isiku esmavajaduste tagamine on kontrollitud või kui isik on toetatud elamise vms teenusel. Menetlusabi taotlus, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-11-14384
18.Avalduselt ei ole tasutud riigilõivu. Avaldaja on taotlenud avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu tasumisest vabastamist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 7 tulenevalt on riigilõivu suurus käesolevas asjas 10 eurot. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse TsMS § 180 lg 1 p-des 1-7 toodud menetluskuludest, sh täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 186 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Eestkostja aruandest (III kd, tl 42-45) nähtuvat oli Xxxxarvelduskontol 31.05.2016 seisuga 1978,28 eurot. Eestkostja kinnitusel (III kd, tl 41) oli eestkostetava arvel 11.04.2017 seisuga üle 2000 euro. Kohus leiab, et Xxxxmenetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna tal on piisavalt vara, et tasuda riigilõiv 10 eurot. Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele (TsMS § 179 lg 4). Kohus leiab, et avaldajal tuleb tasuda kohtulahendi alusel avalduselt riigilõiv 10 eurot. Avaldaja eest tasumisele kuulunud riigilõiv tuleb tasuda tema eestkostjal Xxxxvara arvelt. TsMS § 179 lg-s 5 on sätestatud, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab eestkostjat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg-st 9 tulenevalt tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
20.Eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 531 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp
2-11-14384 Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.