Tallinna linna avaldus täisealisele isikule KT-le eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. mai 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna linna määruskaebus LB määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu), linnaosa vanem Taavi Pukk Puudutatud isik KT (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik LB (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-19562 osas, millega maakohus määras KT eestkostjaks Tallinna linna ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata KT eestkostjaks LB ning KT varaliste õiguste ja huvide kaitseks ühiselt LB-ga Tallinna linn. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
Rahuldada Tallinna linna avaldus. Seada täisealisele isikule KT-le (isikukood XXXXXXXXXXX) tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrata tema eestkostjateks LB. Lisaks LB-le määrata KT eestkostjaks varaliste õiguste ja huvide kaitseks ühiselt LB-ga Tallinna linn. Kohus otsustab KT-le seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt
2-16-19562 Tunnistada KT valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja lugeda ta hääleõiguse kaotanuks.
2.5.KT ei või iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid.
2.6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. LB ülesanneteks on KT elu korraldamine ja talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti KT esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. LB valitseb ühiselt Tallinna linnaga KT vara ning nad esindavad ühiselt KT kõigi varaliste tehingute tegemisel.
2.7.Eestkostjad on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja KT vara kohta seisuga 16. mai 2017. Nimekirjas tuleb esitada teave KT varalise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada koos vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada Harju Maakohtule ühe kuu jooksul alates praeguse kohtumääruse jõustumisest.
2.8.Eestkostjad on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta
15.mail. Esimene aruanne tuleb esitada 15. mail 2018. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse määrusele.
2.9.Eestkostjad peavad hoidma oma vara eraldi KT varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
2.10.Eestkostjad on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
3.Rahuldada Tallinna linna määruskaebus osaliselt.
4.Rahuldada LB määruskaebus osaliselt.
5.Jätta KT-le riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning määruskaebuse menetlemisest tingitud Tallinna linna ja LB menetluskulud nende enda kanda. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse ärakirja kättesaamisest. Määruse peale võivad kaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, usaldusisik või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad
2-16-19562
1.Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 30. detsembril 2016 Harju Maakohtule avalduse, milles palus seada eestkoste täisealisele isikule KT-le (puudutatud isik I, eestkostetav). Avaldaja palus määrata puudutatud isiku I eestkostjaks tema endise abikaasa LB (puudutatud isik II).
2.Maakohus määras puudutatud isikule I 23. jaanuaril 2017. a kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 6 asus psühhiaater PT seisukohale, et puudutatud isikul I esineb raske psüühikahäire (püsiv luululine häire (RHK 10 järgi – F22.0)), mille tõttu ei ole ta võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima. Psühhiaater leidis, et puudutatud isiku I vaimne seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid ega teostada valimisõigust. Psühhiaatri hinnangul vajab puudutatud isik I eestkostet pikaajaliselt, kuna paranemist ei ole alust prognoosida. Puudutatud isiku I ärakuulamine tema tervist ei kahjusta, kuid tuleb arvestada, et ta ei ole võimeline avaldama kohtule oma tahet eestkoste seadmise kohta, kuna oma psüühikahäirest tulenevalt ei oska ta adekvaatselt hinnata oma sotsiaalse toimetuleku taset ega nimetada usaldusväärseid isikuid.
3.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik I ilmselt eestkoste seadmist, sest ei ole võimeline ise oma õigusi ja huve kaitsma. Põhjendatud on määrata puudutatud isiku I eestkostjaks avalduses märgitud isik, sest puudutatud isik I ei suuda avaldada eestkostja kohta objektiivset arvamust.
4.Puudutatud isiku I ärakuulamisel 26. aprillil 2017 selgitas ta maakohtule, et tema elukohaks on Tallinn, XXX, kuid hetkel ei saa ta selles korteris elada, kuna tema õepoeg andis korteri üürile. Seetõttu on ta viimased kuud elanud Tartu maanteel ühe maja keldris. Puudutatud isik I märkis, et tal on olemas ID-kaart ja alaline elamisluba. Pensioni ta vormistanud ei ole, kuna ta ei ole nii vana, et ta peaks pensioni saama. Puudutatud isik I kinnitas, et ta käib majahoidjana tööl ja saab palka 300 eurot sularahas. Puudutatud isik I märkis, et puudutatud isikuga II ei seo teda muu kui see, et oli temaga 30 aastat tagasi abielus ja neil on ühine poeg. Enda eestkostjaks ta puudutatud isikut II aga igal juhul ei taha. Puudutatud isik I kinnitas, et tal ei ole üldse eestkostjat vaja, kuna ta on terve inimene. Puudutatud isiku I sõnul ei ole talle ekspertiisi tehtud ega rohtusid antud. Tema suhtes toimub vaid lihtsalt mingi uurimine ja vägivallatsemine, kuna arstid ei täida põhiseadust ega teisi seadusi. Ka tema poeg on terve inimene, kuid teda sunnitakse jõuga rohtu võtma. Puudutatud isik I märkis, et ta ei saa aru, milleks pojale üldse eestkostjat vaja on, kuna tal on ju ema, kes peaks emana oma ülesandeid täitma. Puudutatud isik I kinnitas, et tal on õde LS, kellega tal on lähedased suhted.
5.Puudutatud isiku II arvamuse kohaselt ei saa tema endine abikaasa, puudutatud isik I, oma eluga ise hakkama. Puudutatud isik I sulgus pärast oma ema surma täielikult endasse ega suhelnud kellegagi. Kui ta Venemaal ilma dokumentideta ja kindla töökohata elas, kogunes tema XXX tn korterile tohutu võlg, mistõttu määrati puudutatud isik II korteri hooldajaks. Siis aga võeti ta hooldaja ametist maha ja asemele määrati VV, kes väidab end olevat puudutatud isiku I kauge sugulane, kuid tegelikult ei ole. Nüüdseks on korter olnud juba 8 aastat välja üüritud ja seal elavad isikud keelduvad korterist välja minemast. Puudutatud isikute I ja II ühine poeg päris oma isa haiguse. Puudutatud isikul I on oma pojaga hea suhe, nad mõistavad teineteist hästi, sest põevad sama haigust. Praeguseks on selle keldri, kus puudutatud isik I elas, lukk vahetatud ja ta ei saa enam sinna sisse. Puudutatud isik II tahab aidata puudutatud isikul I saada tagasi XXX tn korteri, ajada tema pensioniasju ja korraldada talle ravi. Esimese astme kohtu määrus
2-16-19562
6.Harju Maakohus rahuldas 16. mai 2017. a määrusega avalduse, seadis puudutatud isiku I üle tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määras tema eestkostjaks avaldaja. Maakohus tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-le 2, perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-tele 1, 2 ja 4, § 204 lg-le 1, § 205 lg-le 3, § 206 lg-le 1, § 207 lg-le 1, § 193 lg-tele 1 ja 2, § 184 lg-le1, § 194 lg-tele 1 ja 2, §-le 187, § 183 lg-le 3, § 179 lg-le 5, § 207 lg-le 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 p-le 5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esineb puudutatud isikul I raske psüühikahäire, püsiv luululine häire (RHK 10 järgi – F22.0), mis on tõendatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 6. Pärast puudutatud isiku I isiklikku ärakuulamist veendus maakohus, et puudutatud isik I on piiratud teovõimega isik, kelle huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Kuna puudutatud isik I ei soovinud, et tema endine abikaasa (puudutatud isik II) tema asju ajaks, sest viimane on puudutatud isiku I jaoks võõras inimene, kellega seob teda ainult nende ühine poeg, siis ei ole põhjendatud puudutatud isikut II määrata puudutatud isiku I eestkostjaks. Puudutatud isik I oli puudutatud isikuga II abielus 1989. aastal üksnes paar kuud. Puudutatud isik II vabastati Harju Maakohtu 22. jaanuari 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-79614 puudutatud isiku I vara hooldaja kohustustest, kuna ta ei täitnud hooldaja ametist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kuna ükski teine sobiv füüsiline ega juriidiline isik ei ole avaldanud soovi hakata puudutatud isiku I eestkostjaks, tuleb eestkostjaks määrata tema elukohajärgne linnavalitsus, s.o avaldaja, kelle eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid ei esine. Määruskaebused ja menetlusosaliste seisukohad
7.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja. Määruskaebuse kohaselt ei saa olla puudutatud isiku I arvamus piisav selleks, et jätta puudutatud isiku II tema eestkostjaks määramata, sest puudutatud isik I ei suuda avaldada oma tahet eestkoste seadmise ega eestkostja isiku kohta. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviinud ekspert leidis, et puudutatud isik I ei ole võimeline avaldama kohtule oma tahet eestkoste seadmise kohta, kuna psüühikahäirest tulenevalt ei oska ta adekvaatselt hinnata oma sotsiaalse toimetuleku taset ega nimetada usaldusväärseid isikuid. Puudutatud isiku II eestkostjaks määramist toetas ka puudutatud isikule I määratud esindaja. Puudutatud isik I teatas maakohtule ärakuulamisel, et ta ei taha puudutatud isikut II eestkostjaks, kuid tal on lähedased suhted oma õe LS-ga. Viimane ei ole aga aastate jooksul kordagi käinud sotsiaalhoolekande osakonnas ega tundnud huvi puudutatud isiku I olukorra või abistamisvõimaluste kohta. Avaldajal oli viimane kontakt LS-ga 2005. aastal, mil viimane teatas, et ei soovi tervislikel põhjustel olla puudutatud isiku I eestkostja ega tema vara hooldaja. Määravaks ei saa olla asjaolu, et puudutatud isik II vabastati 22. jaanuari 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-79614 puudutatud isiku I vara hooldaja kohustustest, kuna ta ei täitnud talle hooldaja ametist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Puudutatud isik II ei suutnud vara hooldajana tasuda eelnevalt korteril lasuvaid kommunaalteenuste võlgnevusi, mistõttu määrati varale uus hooldaja. Eestkostja ega vara hooldaja ei ole kohustatud tasuma oma vahenditest eestkostetava (või vara hooldusega kaasnevaid) võlgu.
2-16-19562
Puudutatud isik II on praeguses menetluses igakülgselt osalenud, püüdnud korraldada puudutatud isiku I asju, mh aidanud korraldada tema paigutamise sundtoomisega psühhiaatriahaiglasse. Puudutatud isik II on koos oma poja VT-ga abistanud puudutatud isikule I isikut tõendava dokumendi taotlemisel ning on olnud ainus isik, kes on tundnud huvi puudutatud isiku I käekäigu vastu ja muretsenud tema elu korraldamise pärast, pakkunud talle peavarju oma korteris ning hoolitsenud oma võimaluste piirides tema eest. Hoolimata sellest, et puudutatud isik I oli Eestist ära ja kadunud kümmekond aastat, oli puudutatud isik II nõus võtma ta enda juurde elama ajal, mil politsei oli puudutatud isiku I Eestisse toonud ja puudutatud isikul I ei olnud elukohta, kuhu naasta. Puudutatud isik II on määratud nende ühise poja eestkostjaks. Hoolimata sellest, et puudutatud isikute I ja II omavahelised suhted on vähesed puudutatud isiku I haigusest tingitud tõrjuva ning vältiva suhtlemisstiili tõttu, saab puudutatud isik II kontakti puudutatud isikuga I nende ühise poja kaudu. Avaldajal ei ole ilmselgelt võimalik luua puudutatud isikuga I usaldusväärsemaid või avatumaid suhteid. Avaldajale ei ole teada, et puudutatud isikute I ja II omavahelised suhted oleksid halvad, konfliktsed või mingilgi viisil puudutatud isikut I kahjustavad. Viimane on omal soovil asunud märtsis 2017 uuesti elama puudutatud isiku II juurde, mis kinnitab veelkord seda, et puudutatud isik II ei ole puudutatud isikule I vastumeelne isik, kellega ta reaalselt kokku puutuda ei soovi. Puudutatud isikul I ei saaks tekkida avaldajaga kuidagi usaldavamat suhet kui tal on puudutatud isikuga II. Seega on olemas sobiv füüsiline isik, kes on nõus enda eestkostjaks määramisega, mistõttu ei ole õige määrata avaldajat eestkostjaks. Eestkosteasutusel ei ole võimalik täita eestkostja ülesandeid samaväärselt füüsilise isikuga, kuna asutusel puuduvad ressursid igapäevaselt puudutatud isiku I eestkostja ülesandeid täita selliselt nagu seda on võimalus teha puudutatud isikul II, eriti olukorras, kui nad elavad samas eluruumis.
8.Puudutatud isik II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse eestkostja määramise osas ning määrata puudutatud isiku I eestkostjaks puudutatud isiku II. Puudutatud isiku II arvates on ta sobiv isik puudutatud isiku I eestkostjaks, sest ta hoolib oma poja isast ja soovib teda aidata. Puudutatud isik I elab alates märtsist 2017 puudutatud isiku II juures ja on seda ka varem teinud. Puudutatud isik II on eestkostjaks tema ja puudutatud isiku I ühisele pojale. Puudutatud isik I ei usalda haiguse tõttu teisi inimesi, kuid ta usaldab oma poega, kes on abiks puudutatud isiku I ja II suhte hoidmisel.
9.Avaldaja toetas puudutatud isiku II määruskaebust ja palus selle rahuldada.
10.Puudutatud isikule I määratud esindaja hinnangul vajab puudutatud isik I eestkostet. Kui ilmneb, et puudutatud isik II on oma poja eestkostjana nõuetekohaselt tegutsenud, siis võib eeldada, et ta saab hakkama ka puudutatud isiku I eestkostjana ning tema puudutatud isikule I eestkostjaks määramine on põhjendatud ja eestkostetava huvides.
11.Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja saatis need TsMS § 663 lg 5 järgi lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2-16-19562
12.Kolleegium leiab, et määruskaebused tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja. Selles osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega määrab puudutatud isiku I eestkostjaks puudutatud isiku II ning puudutatud isiku I varaliste õiguste ja huvide kaitseks ühiselt puudutatud isikuga II ka avaldaja. TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebustes ei ole vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus seadis puudutatud isiku I üle eestkoste ja leidis, et puudutatud isiku I on valimisõiguse tähenduses teovõimetu ega või teha iseseisvalt perekonnaõiguslikke tehinguid. Avaldaja ja puudutatud isik II arvates on maakohus eksinud üksnes eestkostja valikul.
13.Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et PKS §-de 204 ja 205 mõtte järgi tuleb eestkostjat määrates eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 22). Üksnes juhul, kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist ega juriidilist isikut, määrab kohus PKS § 205 lg 3 järgi eestkostjaks valla- või linnavalitsuse, millega täisealine eestkostetav on kõige tugevamalt seotud. Praeguses asjas määras maakohus PKS § 205 lg 3 alusel puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja (Tallinna linna), kuna leidis, et ei ole sellist sobivat füüsilist isikut, keda eestkostjaks määrata, ning puudutatud isik I on kõige tugevamalt seotud avaldajaga. Puudutatud isik II, kes oli nõus eestkostjaks hakkama, ei sobinud maakohtu arvates selleks kahel põhjusel: 1) puudutatud isik I oli vastu puudutatud isiku II eestkostjaks määramisele ning 2) puudutatud isik II, olles äraolija varale määratud hooldaja, ei täitnud hooldaja ametist tulenevaid kohustusi. Kolleegiumi hinnangul anna nimetatud asjaolud alust jätta praeguses asjas puudutatud isikut II eestkostjaks määramata.
14.Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, sh arvestatakse selle isiku ja eestkostetava vahelisi suhteid. Siiski ei ole maakohus tuvastanud, et puudutatud isiku II suhted puudutatud isikuga I oleksid halvad või takistaksid muul põhjusel puudutatud isikul II eestkostja ülesandeid täita. Maakohus tugines puudutatud isikute I ja II suhete tuvastamisel üksnes puudutatud isiku I ärakuulamisel avaldatule. Iseenesest saab kolleegiumi hinnangul eestkostjat määrates piiratud teovõimega isiku soovi arvestada niivõrd, kuivõrd ta on suuteline oma tegelikku tahet väljendama ja see ei ole tema huvidega vastuolus. Selleks arutab kohus TsMS § 525 lg 1 järgi piiratud teovõimega isikuga mh eestkostja valikut ja eestkostja ülesannete ulatust. Siiski ei ole piiratud teovõimega isiku väljendatud soov kohtule siduv ja kohus peab hindama, kas arvestades isiku teovõime piiratust suudab ta adekvaatselt eestkostja valiku teemal kaasa rääkida, ning määrama isikule sellise eestkostja, kes vastab piiratud teovõimega isiku huvidele. Ka PKS § 204 lg 3 järgi tuleb piiratud teovõimega isiku ettepanekut eestkostjaks määratava isiku kohta arvestada üksnes juhul, kui see ei ole tema huvidega vastuolus. Praeguses asjas avaldas puudutatud isik I ärakuulamisel 26. aprillil 2017 maakohtule, et ta ei soovi puudutatud isikut I mingil juhul endale eestkostjaks. Samas oli ta arusaamisel, et talle
2-16-19562 pole üldse eestkostjat vaja, sest ta on täiesti terve. Eksperdi arvamuse järgi on puudutatud isikul I püsiv luululine häire, mis avaldub süstematiseeritud tagakiusamis- ja suhtumisluulumõtetes. Samuti nähtub eksperdiarvamusest, et puudutatud isik I on avaldanud oma endise abikaasa kohta vaenulikke ja ignoreerivaid seisukohti. Samas on ekspert leidnud, et puudutatud isikul I puudub haiguskriitika ning ta keeldub vajalikust ravist, toetusest ja abist, tõlgendades seda luulust lähtuvalt tagakiusamisena. Puudutatud isiku I tahteelu on mõjutatud luululistest elamusest ning ta on reaalsest elust välja langenud. Sellest tulenevalt on ekspert järeldanud, et puudutatud isik I ei ole võimeline avaldama kohtule oma tahet eestkoste kohta, kuna psüühikahäirest tulenevalt ei oska ta adekvaatselt hinnata oma sotsiaalse toimetuleku taset ega nimetada usaldusväärseid isikuid (tl 53–57). Seega tuleneb puudutatud isiku I usaldamatus puudutatud isiku II vastu tema haigusseisundist ning haiguse tõttu ei suuda puudutatud isik I väljendada oma tegelikku tahet ning tema väljendatud tahe ei pruugi olla kooskõlas tema huvidega. Hoolimata puudutatud isiku I väljendatud tahtest on kõik menetlusosalised, sh puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidnud, et puudutatud isiku I huvides on see, kui tema eestkostjaks määratakse puudutatud isik II. Samuti on puudutatud isik I juba maakohtu menetluse ajal asunud elama puudutatud isiku II ja oma poja juurde, mida kinnitavad määruskaebustes nii puudutatud isik II kui ka avaldaja. Eksperdi arvamusest nähtub, et ka puudutatud isik I on ise 2. aprillil 2017 kinnitanud, et elab koos pojaga 3-toalises korteris ja läbisaamine on hea. Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isiku I huvides elada koos lähedase isikuga (pojaga). Kuna aga puudutatud isiku I poeg on samuti piiratud teovõimega ja tema eestkostjaks on määratud puudutatud isik II, kes on eestkostja ülesannete täitmisega toime tulnud, on kolleegiumi arvates puudutatud isiku I huvides määrata ka tema eestkostjaks puudutatud isik II. Kuna puudutatud isiku I tahteelu on eksperdi arvamuse kohaselt mõjutatud luululistest elamustest ja ta ei suuda nimetada endale usaldusväärseid isikuid, siis ei ole kolleegiumi hinnangul vaja praeguses asjas maakohtust erinevat lahendit tehes puudutatud isikut I kohtul uuesti ära kuulata.
15.Puudutatud isiku II eestkostjaks määramist ei takista kolleegiumi hinnangul ka asjaolu, et puudutatud isik II on varem vabastatud puudutatud isiku I vara hooldaja ülesannetest. Iseenesest on õige maakohtu kaalutlus, et eestkostja peab olema suuteline kaitsma eestkostetava varalisi huve. PKS § 206 lg 1 järgi on eestkostja kohustuseks kaitsta mh eestkostetava varalisi õigusi ja huve ning PKS § 204 lg 1 I lause järgi määratakse eestkostjaks isik, kes nii oma isikuomadustelt kui ka võimetelt sobib mh eestkostetava varalisi huve kaitsma. Maakohtu määrusest saab järeldada, et maakohtul oli kahtlus, et puudutatud isik II ei suuda puudutatud isiku I varalisi õigusi ja huve kaitsta. Seda asjaolu kinnitas tsiviilasjas nr 2-08-79614 tehtud kohtumäärus, millega puudutatud isik II vabastati puudutatud isiku I vara hooldaja kohustustest. Vabastamise põhjuseks oli asjaolu, et puudutatud isik II ei suutnud vara hooldajana valitseda puudutatud isiku I kui teadmata kadunud isiku vara hooldajana puudutatud isikule I kuuluvat korteriomandit selliselt, et selle kommunaalteenuste võlg ei kasvaks. Samas on puudutatud isik II määratud alates 2007. aastast (tsiviilasi nr 2-06-26348) oma poja eestkostjaks ning tema eeskostjaks olemise ajal on ta suutnud kaitsta oma poja õigusi ja huve (sh varalisi õigusi ja huve) ega ole eestkostja kohustusi rikkunud. Poja varaline seisund on aga ilmselt erinev puudutatud isiku I varalisest seisundist.
2-16-19562
Neid asjaolusid arvestades suudab puudutatud isik I kolleegiumi hinnangul iseenesest eestkostetava varalisi õigusi ja huve kaitsta, kuid ei pruugi olla võimeline valitsema puudutatud isikule I kuuluvat vara, sh korteriomandit puudutatud isikule I kõige kasulikumal viisil.
16.Ülalmärgutut arvestades tuleb kolleegiumi hinnangul määrata puudutatud isiku I kõigi asjade ajamiseks tema eestkostjaks puudutatud isik II. Puudutatud isiku I varaliste õiguste ja huvide paremaks kaitseks tuleb aga lisaks puudutatud isikule II määrata selles osas eestkostjaks ka avaldaja. Kuigi üldjuhul tuleks piiratud teovõimega täisealisele isikule määrata üks eestkostja, võib kohus PKS § 178 lg 2 järgi koosmõjus PKS §-ga 202 nimetada ka mitu eestkostjat, kui see on asjaolude kohaselt mõistlik. Riigikohus on selgitanud, et kuigi üldjuhul saab PKS § 176 lg 2 järgi määrata valla- või linnavalitsuse eestkostjaks üksnes juhul, kui piiratud teovõimega isikule ei ole võimalik leida füüsilisest isikust või juriidilisest isikust muud eestkostjat, saab erandina määrata ka kohaliku omavalitsuse eestkostjaks koos füüsilise isikuga, kui see vastab üksikjuhtumi asjaolusid arvestades parimal viisil piiratud teovõimega isiku huvidele. Kui kohus määrab mitu eestkostjat, tuleb otsustada ka selle üle, kas määrata isikud ühisteks eestkostjateks, kellel on eestkostetava ühine esindusõigus kõigis küsimustes, või määrama eraldi iga eestkostja ülesanded ja esindusõiguse ulatuse PKS § 178 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu
23.novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-11, p 26). Arvestades asjaolu, et kohtul ei ole alust kahelda puudutatud isiku II suutlikkuses täita eestkostja ülesandeid, kuid puudutatud isik II on varem vabastatud puudutatud isiku I vara hooldaja ülesannete täitmisest põhjusel, et ta ei tulnud toime vara hooldaja ülesannete täitmisega, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud määrata puudutatud isiku I eestkostjaks tema varalisi õigusi ja huve puudutavas osas koos puudutatud isikuga II ka avaldaja (Tallinna linn) ning anda neile selles osas ühine esindusõigus. Muus osas on aga puudutatud isiku I huvides määrata talle eestkostjaks puudutatud isik II, kes, erinevalt avaldajast, saab parimal viisil tagada puudutatud isiku I elukorralduse peresarnastes tingimustes.
17.Kolleegium märgib, et kohus võib eestkostjate tegevuse üle järelevalvet teostades vabastada avaldaja eestkostja ülesannetest, kui ilmneb, et puudutatud isik II suudab kaitsta puudutatud isiku I varalisi õigusi ja huve ka iseseisvalt ning puudutatud isiku I varaliste huvide kaitstuse kontrollimiseks piisab PKS §-s 194 nimetatud eestkostja aruandekohustusest.
Menetluskulud
17.Puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 3 järgi Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebuste menetlemisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 järgi jätta määruskaebuste esitajate enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Parandatud 25.09.2017 määrusega
2-16-19562
RESOLUTSIOON:
Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2017. a määruses tsiviilasjas nr 2-16-19562 ilmne ebatäpsus ja lugeda määruse resolutsiooni esimese punkti esimese lause algus sõnastatuks järgmiselt: „Tühistada Harju Maakohtu 16. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-19562 osas, millega /.../“
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.