Tallinna linna avaldus täisealisele isikule Xxxx eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu (asukoht Nunne 18, Tallinn); Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele xxxx, tegelik viimane kohtule teadaolev elukoht xxxx); Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); Puudutatud isikule Xxxx riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Marika Jaanson (OÜ Advokaadibüroo Aktseptus, registrikood 12562588, asukoht Luise 19, Tallinn).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna linna avaldus.
2.Seada täisealisele isikule Xxxx (isikukood xxxx) tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrata tema eestkostjaks Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu.
3.Kohus otsustab Xxxx seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 16.05.2022.
4.Tunnistada Xxxx valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja lugeda ta hääleõiguse kaotanuks.
Kuivõrd Xxxx ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid.
6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Tallinna linna Kesklinna Valitsuse ülesanneteks on Xxxx`i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti Xxxx`i esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
7.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja Xxxx`i vara kohta seisuga 16.05.2017. Nimekirjas tuleb esitada teave Xxxx`i varalise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada koos vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada Harju
Maakohtule 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.
8.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15.mail. Esimene aruanne tuleb esitada 15.05.2018. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
9.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi Xxxx`i varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
10.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
11.Jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv avaldaja Tallinna linna Kesklinna Valitsuse kanda.
12.Jätta Xxxx riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja Xxxx`i ekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 531 lõikele 1 alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu esitas 30.12.2016 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule Xxxx eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks, paludes seejuures jätta Xxxx pisitehingute tegemise õiguse. Avalduse kohaselt ei ole Xxxx, kes elab eraklikult keldris ja kes on viibinud varasemalt ka psühhiaatriahaiglas võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ega huve. Seejuures palus Kesklinna Valitsuse esindaja määrata Xxxx`i eestkostjaks Xxxx`i endise abikaasa Xxxx.
2.Harju Maakohus võttis oma 23.01.2017 kohtumäärusega käesoleva hagita asja menetlusse ning määras puudutatud isiku Xxxx`i suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja andis Xxxx riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid. Kuivõrd Xxxx ei ilmunud ekspertiisi, kohaldas kohus oma 21.03.2017 kohtumäärusega Xxxx`i paigutamist 1 (üheks) kuuks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse vaatlusele, kohaldades seejuures ka Xxxx`i suhtes sundtoomist.
3.Statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 6 asus psühhiaater Piret Tolk seisukohale, et Xxxx`il esineb raske psüühikahäire, püsiv luululine häire (RHK 10 järgi – F22.0), mille tõttu ei ole Xxxxvõimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima. Psühhiaater leidis, et Xxxx`i vaimne seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid (välja arvatud pisitehinguid) ega teostada valimisõigust. Psühhiaatri hinnangul vajab Xxxxeestkostet pikaajaliselt, kuna paranemist ei ole alust prognoosida. Xxxx`i ärakuulamine seejuures tema tervist ei kahjusta. Seejuures tuleb aga arvestada, et Xxxxei ole võimeline avaldama kohtule
oma tahet eestkoste seadmise kohta, kuna oma psüühikahäirest tulenevalt ei oska ta adekvaatselt hinnata oma sotsiaalse toimetuleku taset ja nimetada usaldusväärseid isikuid.
4.Puudutatud isikule Xxxx riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson esitas 07.03.2017 kohtule esialgse arvamuse, mille kohaselt vajab Xxxxilmselt eestkoste seadmist, kuna esindaja hinnangul ei ole Xxxxvõimeline oma õigusi ega huve kaitsma. 16.04.2017 kohtule esitatud seisukohas kinnitas esindaja, et kuivõrd Xxxxoli temaga kohtumisel adekvaatne, on lõpliku arvamuse andmiseks vajalik tutvuda ekspertiisiaktiga. Oma 15.05.2017 kohtule saadetud e-kirjas asus esindaja seisukohale, et Xxxxvajab eestkoste seadmist. Seejuures võiks jätta Xxxx aga pisitehingute tegemise õiguse 35,00 euro ulatuses kalendrikuus, kuigi hetkel ei ole Xxxx`il sissetulekut. Lisaks märkis esindaja, et tema hinnangul on põhjendatud määrata Xxxx`i eestkostjaks avalduses märgitud isik, kuna Xxxxei ole võimeline avaldama eestkostja osas objektiivset arvamust.
5.Harju Maakohus kuulas 26.04.2017 TsMS § 524 lõike 1 alusel isiklikult ära Xxxx`i, kes selgitas, et tema elukohaks on Xxxx, Tallinn, kuid hetkel ei saa ta selles korteris elada, kuna tema õepoeg andis korteri üürile. Seetõttu on ta viimased kuud elanud Tartu maanteel ühe maja keldris. Xxxxmärkis, et tal on olemas ID-kaart ja alaline elamisluba. Pensioni ta omale vormistanud ei ole, kuna ta ei ole nii vana, et ta peaks pensioni saama. Xxxxkinnitas ka, et ta käib tööl. Nimelt on ta majahoidja, mille eest saab palka 300,00 eurot sularahas. Xxxxmärkis, et Xxxx ei seo teda muu kui see et ta oli temaga 30 aastat tagasi abielus ja neil on ühine poeg. Enda eestkostjaks Xxxx Xxxx aga igal juhul ei taha. Seejuures kinnitas Xxxx ka, et tal ei ole üldse eestkostjat vaja, kuna ta on terve inimene. Xxxx`i sõnul ei ole talle ekspertiisi tehtud ega rohtusid antud. Tema suhtes toimub vaid lihtsalt mingi uurimine ja vägivallatsemine, kuna arstid ei täida ei konstitutsiooni ega teisi seadusi. Lisaks märkis Xxxx, et ka tema poeg on terve inimene, kuid teda sunnitakse jõuga rohtu võtma. Samas märkis Xxxx, et ta ei saa aru, milleks pojale üldse eestkostjat vaja on, kuna tal on ju ema, kes peaks emana oma ülesandeid täitma. Lõpuks kinnitas Xxxxka, et tal on õde Xxxx, kellega tal on lähedased suhted.
6.Harju Maakohus kuulas 03.05.2017 TsMS § 525 lõike 3 järgi isiklikult ära ka Xxxx, kes kinnitas, et tema endine abikaasa, Xxxx, ei saa oma eluga ise hakkama. Xxxxsulgus pärast oma ema surma täielikult endasse ega suhelnud kellegagi. Kui XxxxVenemaal ilma dokumentideta ja kindla töökohata elas, kogunes tema Xxxx korterile tohutu võlg, mistõttu määrati ta korteri hooldajaks. Siis aga võeti ta hooldaja ametist maha ja asemele määrati Xxxx, kes väidab end olevat Xxxx`i kauge sugulane, kuid tegelikult ei ole seda. Nüüdseks on korter olnud juba 8 aastat välja üüritud ja seal elavad isikud, kes keelduvad sealt välja minemast. Samuti kinnitas Xxxx, et tema ja Xxxx`i ühine poeg päris oma isa haiguse. Xxxx`il on oma pojaga hea suhe, kuna nad mõistavad teineteist hästi, sest põevad ühte haigust. Lisaks märkis Xxxx, et praeguseks on selle keldri, kus Xxxxelas, lukk vahetatud ja Xxxxei saa enam sinna sisse. Xxxxkinnitas, et tema tahab aidata Xxxx`il saada tagasi tema Xxxx korteri, ajada ta pensioniasju ja organiseerida tema ravi. Kohtumääruse põhjendused
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata
ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
8.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et Xxxx`il esineb raske psüühikahäire, püsiv luululine häire (RHK 10 järgi – F22.0), on tõendatud käesolevas tsiviilasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 6. Kohus, kuulanud Xxxx`i isiklikult ära, on veendunud, et Xxxxon TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik Xxxx`i huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.
9.PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus Xxxx eestkoste seadmiseks on põhjendatud, sest kohtumääruse punktis 8 jõudis kohus järeldusele, et Xxxxon piiratud teovõimega isik tulenevalt raskest psüühikahäirest, mis on kindlaks tehtud kohtupsühhiaatriaekspertiisiga.
10.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomandustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Vastavalt PKS § 205 lõikele 3 võib, juhul kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat füüsilist ega juriidilist isikut, määrata eestkostjaks täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse. Seejuures määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kuivõrd Xxxxei soovi, et tema endine abikaasa, Xxxx, tema asju ajaks, kuivõrd Xxxx`i sõnul on Xxxxtema jaoks võõras inimene, kellega seob teda ainult nende ühine poeg, siis leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud määrata Xxxx`i eestkostjaks Xxxx`t, kellega Xxxxoli abielus 1989. aastal vaid paar kuud ning kes Harju Maakohtu 22.01.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-08-79614 vabastati Xxxx`i vara hooldaja kohustustest, kuna ta ei täitnud talle hooldaja ametist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kuivõrd mingi muu sobiv füüsiline ega juriidiline isik ei ole avaldanud soovi hakata Xxxx`i eestkostjaks, tuleb Xxxx`i eestkostjaks määrata tema elukohajärgne linnavalitsus, s.o Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu. Tallinna linna Kesklinna Valitsuse eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
11.Tulenevalt Xxxx`i psüühilisest seisundist ja asjaolust, et käesoleval ajal puuduvad Xxxx`il sissetulekud, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta Xxxx`i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti Xxxx`i esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
12.Tulenevalt asjaolust, et Xxxx tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada Xxxxka valimisõiguse tähenduses
teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Xxxxei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
13.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et Xxxx tuleb eestkoste seada 5 (viieks) aastaks, s.o kuni 16.05.2022.
14.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka Xxxx`i vara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Tallinna linna Kesklinna Valitsuse kaudu esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. mail. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
15.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine
16.TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja Tallinna linna Kesklinna Valitsuse kanda ning puudutatud isikule Xxxx riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja Xxxx`i ekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.