Muud › Muud hagiasjad

õigust. Igakordne võõrandaja on olnud teadlik asjaolust, et tema ise ei ole korterile valdust saanud. Sellest hoolimata on võõrandamislepingutes viidatud, et müüja annab valduse ostjale üle. Kõik xxx asuva korteriga teostatud müügitehingud on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja leiab, et tühine on ka 30.10.2003.a sõlmitud müügi- ja pandilepingus sisalduv pandileping. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 277 lg 2 ei saa pantida vara, millele seadusega ei ole lubatud sissenõuet pöörata. Tulenevalt täitemenetluse seadustikust saab sissenõuet pöörata võlgniku varale. Kuna G K ei olnud pandilepingu esemeks oleva vara omanik, siis on pandileping tühine. Eeltoodust tulenevalt palus hageja: 1) tunnustada 15.12.1998.a A R ja A M vahel sõlmitud ostu-müügilepingu tühisust nii võlaõigusliku lepingu kui asjaõiguslepingu osas; alternatiivina tuvastada 15.12.1998.a A Ri ja A M vahel sõlmitud ostu-müügilepingu tühisus nii võlaõigusliku lepingu kui asjaõiguslepingu osas; 2) tunnustada 30.10.2003.a A M , G K ja JK vahel sõlmitud müügilepingu ja pandilepingu tühisust, tühisuse tunnustamise nõue hõlmab nii võlaõiguslikku lepingut kui asjaõiguslepingut; alternatiivina tuvastada A M , G K ja JK vahel 30.10.2003.a sõlmitud müügilepingu ja pandilepingu tühisus, tühisuse tuvastamise nõue hõlmab nii võlaõiguslikku lepingut kui asjaõiguslepingut; 3) tunnustada G K ja JK vahel 06.04.2004.a sõlmitud müügilepingu tühisust nii võlaõigusliku lepingu kui asjaõiguslepingu osas; alternatiivina tuvastada G K ja JK vahel 06.04.2004.a sõlmitud müügilepingu tühisus nii võlaõigusliku lepingu kui asjaõiguslepingu osas; 4) tunnustada hageja omandiõigust Tallinnas Xxx asuva elamu 0,97% suuruse mõttelise osa (kokkuleppeliselt korter nr 33) osas; 5) kustutada Riiklikust ehitisregistrist Tallinnas Xxx asuva elamu 0,97% suuruse mõttelise osa (kokkuleppeliselt korter nr 33) osas ebaõiged kanded JK omandiõiguse kohta ja seatud pandiõiguse kohta ning kanda nimetatud vara omanikuna Riiklikusse ehitisregistrisse hageja. Kostja A R vastuväited Kostja A R hagi ei tunnistanud. Tema ostis vaidlusaluse korteri EK-lt Xxx24.11.1998.a 262 000 krooni eest. 15.12.1998.a müüs ta korteri A M 262 000 krooni eest. Kui see tehing tunnistatakse tühiseks, tekib A Mil õigus nõuda A R tagasi 262 000 krooni. Kui A M otsustab temalt nimetatud summa sisse nõuda, siis võib A R nõuda EK-lt Xxx(pankrotis) alusetult makstud 262 000 krooni tagastamist. Käesolevaks hetkeks on EK Xxx pankrotis, samuti on möödunud pankrotinõuete esitamise tähtaeg. Isegi, kui oleks võimalik EK Xxx(pankrotis) vastu nõue esitada, oleks raha saamine lootusetu. A Ri poolt EK-le Xxx makstud rahasumma on läinud Xxx elamu ehitamiseks, sealhulgas korteri nr 33 ehitamiseks. Hagi rahuldamise korral rikastuks hageja alusetult tema arvel. A R sai korteri valduse 15.12.1998.a. Kostja A M vastuväited Kostja A M hagi ei tunnistanud. Hageja soovib uuesti tuvastada asjaolu, et A M poolt sõlmitud ostu-müügileping on tühine. Seda küsimust käsitleti Riigikohtu 23.10.2002.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-106-02 ning hageja nõue jäeti rahuldamata. Teistkordne kohtusse pöördumine ei ole põhjendatud, mistõttu menetlus tuleb lõpetada. Tõendamata on väited, et hageja valdusesse oli antud EK liikmelisuse alusel Tallinnas xxx asuv korter. Tõendamata on väited, et A M ei ole vaidlusalust korterit oma valdusesse saanud. A M asus korteri omandamisel tegema korteris remonti, kuid hageja katkestas tema valduse ebaseaduslikult. Hagejal puudub võimalus vaidlustada omandi üleminekut, kuna see ei riiva tema õigusi. Kohtul puudub pädevus registrikannete tegemiseks.

Kostja JK vastuväited Kostja JK hagi ei tunnistanud. Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2002.a otsusega tsiviilasjas nr 2-2/428/02 tunnistati A M vaidlusaluse eruruumi heauskseks ostjaks. Riigikohus on 23.10.2002.a otsuses nr 3-2-1-106-02 nõustunud ringkonnakohtu otsusega selles osas, et hageja ei ole vaidlusaluse korteri omanik. Hagi tuleb jätta läbivaatamata, kuna Tallinna Ringkonnakohus on analoogse nõude põhjal otsuse vastu võtnud. JK ostis eluruumi heauskselt. Kostja G K (K) vastuväited Kostja G K ei ole seisukohta hagi suhtes esitanud. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2001.a otsusega tsiviilasjas nr II-2/733/01 tunnustatud EK Xxx juhatuse 31.03.1997.a, 06.10.1997.a, 27.10.1997.a ja 20.11.1997.a otsuste tühisust teiste hulgas ka hageja elamukooperatiivi liikmest väljaarvamise osas. Seega on tõendatud, et hageja on EK Xxx(pankrotis) liige. Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2002.a otsusest tsiviilasjas nr 2-2/428/02 nähtuvalt on Tallinna Linnakohus tunnustanud 21.12.2001.a otsusega tsiviilasjas nr 2/3/33-612/99 EK Xxxja A R vahel 24.11.1998.a sõlmitud ostu-müügilepingu tühisust osas, millega võõrandati ehitisest korteritena nr 33 ja 104, vastavalt 0,97 % ja 0,95 % mõttelist osa. A R ja A M on 15.12.1998.a sõlminud ostu-müügilepingu, mille kohaselt A R müüs A M 0,97% mõttelist osa pooleliolevast elamust asukohaga Tallinn, xxx. Ostu-müügilepingu p 1.4 leppisid lepinguosalised kokku, et ostja valdusse ja kasutusse jääb korter nr 33, mis moodustab 0,97% mõttelist osa pooleliolevast elamust asukohaga Tallinn, xxx. Lepingu p 4 kohaselt läheb omandiõigus üle lepingule allakirjutamisega. 30.10.2003.a on A M, G K ja JK sõlminud müügilepingu ja pandilepingu. Nimetatud müügilepingu alusel ostis G K A M 0,97 % suuruse mõttelise osa elamust (kokkuleppeliselt korter nr 33) asukohaga Tallinn, xxx. Tulenevalt lepingu p 4.1 kohustus müüja lepingu eseme otsese valduse ostjale üle andma hiljemalt lepingu sõlmimise päeval. Tulenevalt lepingu p 4.3 allkirjastavad müüja ja ostja lepingu eseme otsese valduse üleandmisel lihtkirjaliku üleandmis-vastuvõtmise akti. Lepingu p 6.1 kohaselt on JK ja G K vahel 30.10.2003.a sõlmitud laenuleping laenusummaga 450 000 krooni. Nimetatud laenulepingust tuleneva võlakohustuse kohase täitmise tagamiseks pantis G K JK tema poolt lepinguga omandatud 0,97% suuruse mõttelise osa elamust asukohaga Tallinn, xxx. 06.04.2004.a sõlmisid G K ja JK pandiõiguse kustutamise kokkuleppe ja müügilepingu, mille p 4.1 alusel müüs G K 0,97 % suuruse mõttelise osa elamust (kokkuleppel korter nr 33) asukohaga Tallinn, Xxx JK . Tulenevalt lepingu punktist 5.1 kohustus müüja lepingu eseme otsese valduse ostjale üle andma hiljemalt lepingu sõlmimise päeval. Tulenevalt lepingu p 5.3 allkirjastavad lepingupooled lepingu eseme otsese valduse üleandmisel lihtkirjaliku üleandmis-vastuvõtmise akti. Kohtule on esitatud 15.12.1998.a akt, mille kohaselt EK Xxxandis A R üle Xxx asuva korteri valduse. Samuti on esitatud 31.10.2003.a akt, mille kohaselt A M loovutas G K Tallinnas xxx asuva korteri valduse väljanõudmise õiguse. Lisaks on esitatud 07.04.2004.a akt, millega G K loovutas JKle Xxx– 33 asuva korteri valduse väljanõudmise õiguse. AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Kohus leiab, et nimetatud dokumendid ei tõenda, et hageja oleks kunagi kaotanud valduse vaidlusalusele korterile. Tõendamata on ka A M

väited, et ta oleks seal korteris teinud remonti. Vaidlust ei ole selles, et xxx asuvas eluruumis elab hageja ning tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja oleks elamukooperatiivi liikmeksoleku ajal loobunud korteri üle tegeliku võimu teostamisest, esitatud ei ole. Kuigi puudub vaidlus, et korteri ukselukku on hageja nõusolekuta vahetatud, ei tähenda see, et hageja oleks kaotanud valduse. AÕS § 39 lg 2 kohaselt ei lõpeta mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust. Kuni 31.12.2004.a kehtinud ES § 14 lg 1 sätestas, et elamuühistu (-kooperatiiv) on mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluvas elamus ning korraldada elamu, elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist. Seega kuulus Xxxasuv elamu EK-le . Tulenevalt 31.12.2004.a kehtinud ES § 21 lg 1 kuulus elamukooperatiivi liikmele osamaks. Tallinna Hooneregistri 26.06.1997.a õiendist selgub, et PCP on omandanud 25.04.1997.a ostu-müügilepinguga 1,91 % Xxxasuvast elamust. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et EK poolt 25.04.1997.a Xxxasuva elamu mõttelise osa võõrandamisel PCP kaotas EK Xxx kogu elamule omandiõiguse ja elamu kaasomanikeks said kõik EK Xxx liikmed, sealhulgas hageja. Kohtu hinnangul ei tugine hageja seisukoht seadusele. Tulenevalt AÕS § 68 lg 3 tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Seadusest ei tulene, et elamukooperatiivi poolt elamu mõttelise osa võõrandamisel saaksid kõik elamukooperatiivi liikmed elamu kaasomanikeks. Seega ei saanud ka hageja Tallinnas Xxx asuva elamu 0,97% suuruse mõttelise osa omanikuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb omandiõiguse tunnustamise nõue jätta rahuldamata. Hageja on nõudnud vaidlusaluste tehingute tühisuse tunnustamist, paludes alternatiivse nõudena tuvastada vaidlusaluste tehingute tühisus. Kohus leiab, et nii tehingute tühisuse tunnustamise kui tuvastamise nõuete puhul on tegemist tuvastushagiga ning nendel nõuetel on ühesugune juriidiline tähendus. Seega ei saa olla tehingute tühisuse tuvastamise nõue alternatiivseks nõudeks tehingute tühisuse tunnustamise nõudele. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus hageja nõudeid tehingute tühisuse tunnustamise nõuetena. Kohus leiab, et 15.12.1998.a, 30.10.2003.a ja 06.04.2004.a sõlmitud võlaõiguslikud müügilepingud Xxx asuva elamu 0,97 % suuruse mõttelise osa võõrandamise kohta, millest tekkinud võlasuhete osaliseks hageja ei ole, ei tekita, muuda ega lõpeta hageja suhtes tsiviilõigusi- ega kohustusi. Samuti ei tekita, muuda ega lõpeta hageja tsiviilõigusi- ega kohustusi 30.10.2003.a pandilepingu dokumendis sisalduv võlaõiguslik tagatisleping. Võlaõiguslikust lepingust tekivad õigused ja kohustused vaid selle võlasuhte osalistele. Seega ei riku nimetatud võlaõiguslikud lepingud hageja õigusi. Kuna hageja ei ole saanud Xxx asuva elamu 0,97 % suuruse mõttelise osa omanikuks, siis ei riku ka 15.12.1998.a, 30.10.2003.a ja 06.04.2004.a sõlmitud asjaõiguslepingud Xxx asuva elamu 0,97 % suuruse mõttelise osa omandi üleandmise kohta, samuti 30.10.2003.a pandi seadmiseks sõlmitud asjaõigusleping, hageja õigusi. Seega tuleb hagi tehingute tühisuse tunnustamiseks jätta rahuldamata. Ebaõige on kostjate JK ja A M seisukoht, nagu oleks samas asjas olemas jõustunud kohtulahend. Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2002.a otsusega tsiviilasjas nr 2-2/428/02 jäeti MD hagi A R ja A M vahel 15.12.1998.a sõlmitud ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks rahuldamata. Riigikohtu 23.10.2002.a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-106-02 muudeti selles osas ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, kuid lõppjäreldus jäeti muutmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud

menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus leiab, et käesolev hagi A R ja A M vahelise tehingu tühisuse tunnustamiseks ei ole esitatud samal alusel. Käesolevas tehingu tühisuse tunnustamise nõudes tugineb hageja asjaolule, et ta on Xxx asuva elamu 0,97 % suuruse mõttelise osa omanik. Sellele asjaolule hageja ülalmainitud tsiviilasjas ei tuginenud. Hageja on palunud kustutada Riiklikust ehitisregistrist ebaõiged kanded ja kanda vara omanikuna Riiklikusse ehitisregistrisse hageja. Riikliku ehitisregistri asutamise ja pidamise põhimäärusest, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse 17.12.2002.a määrusega nr 405, ei tulene, et kohtul oleks võimalik teha Riiklikus ehitisregistris kandeid. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Seega tuleb selle nõude osas jätta hagi läbi vaatamata. Tallinna Linnakohtu 29.07.2004.a määrusega, mida parandati 03.08.2004.a määrusega, tehti hagi tagamiseks Riiklikus ehitisregistris Tallinnas Xxx asuva elamu JK kuuluvale 97/10000 mõttelisele osale käsutamise keelumärge. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude väljamõistmist kostjad hagejalt ei taotlenud.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.