2-09-32694
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
06.05.2011. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-32694
Tsiviilasi
MDhagi EKL(pankrotis) vastu korteri omandisse üleandmiseks
Tsiviilasja hind
52327.66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MD(isikukood XXX elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti (Advokaadibüroo Arvo Junti, Sakala 22, 10141 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja EKL(pankrotis, ettevõtteregistri kood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja pankrotihaldur Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja esindaja vandeadvokaat Merli Eichler Kolmas isik I AR(isikukood XXX, elukoht XXX) Kolmas isik II AM(isikukood XXX elukoht XXX) Kolmas isik III GK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kolmas isik IV JK(isikukood XXX, elukoht XX)
Asja läbivaatamise kuupäev
30.03.2011
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud MD kanda. 1(4)
2-09-32694 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt kasutab hageja Tallinnas XXXasuvas vallasasjast elamus liikmelisuse elamukooperatiivis L (pankrotis) alusel korterit nr 33, mis moodustab 0,97 % mõttelist osa elamust. Hageja esitas 13.10.1997 kostjale avalduse korteri üle andmiseks. 13.09.1998 moodustati XXXelamu valdajate poolt KÜ K , mis registreeriti . 24.11.1998 sõlmis kostja ARelamu 3,48 % mõttelise osa, sh osa, mis vastas korterile nr 33, ostumüügilepingu. Lepingu tühisus on tuvastatud Tallinna Linnakohtu 21.12.2001 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2002 otsusega, mille Riigikohus jättis oma 23.10.2002 otsusega muutmata. Müügileping ja selle alusel tehtud käsutustehing on vastuolus EES § 21-9 lg 4 ja ES § 14 lg 1. 15.12.1998 sõlmis AR korteri 33 ostu-müügilepingu AM. 30.10.2003 sõlmisid AM, GKja JKmüügija pandilepingu, mille alusel kanti hooneregistrisse elamu 0,97 % mõttelise osa omanikuna GK, kes pantis nimetatud osa JK. 15.12.1998 lepingus puudus AR korteri käsutusõigus ning heauskset omandamist ei toimunud, sest A.M ei saanud korteri valdust. Korterit on katkematult vallanud hageja. 30.10.2003 pandilepingus puudus A M ja G K eseme käsutusõigus ja heauskset omandamist ei toimunud. Hagejale kuuluva EK L (pankrotis) osaku suurus on 103 576 krooni. Hageja palub kohustada kostjat andma tahteavaldus XXXTallinn asuva elamu korteri nr 33 ehk 97/10000 mõttelise osa elamust üle andmiseks hageja omandisse. Hageja leiab, et hagi aegumine ei saanud alata enne Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2001 otsuse jõustumist, millega tunnustati hageja liikmelisust. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et nõue on aegunud. Hageja on palunud hagis EES § 21-9 lg 4 alusel eluruumi üleandmist hageja omandisse. Kuna hageja on esitanud seadusest tuleneva nõude, on aegumistähtaeg TsÜS § 149 kohaselt 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja nõude aegumine algas hiljemalt KÜ K asutamisest 13.09.1998 või ühistu registrisse kandmisest . Seega aegus hagi hiljemalt 10 aastat ja 1 kuud pärast registrisse kandmist ehk 29.11.2008. Kohus on kohtuasjas nr 2-2/428/02 leidnud, et A.R ja A.M vaheline tehing ei ole tühine, kuna eluruumi nr 33 omand saab minna kehtivalt üle heausksele omanikule, samuti leidsid kohtud, et nimetatud tehing ei ole vastuolus heade kommetega. Kohtud ei ole tuvastanud eluruumi nr 33 suhtes sõlmitud võlaõiguslike ja asjaõiguslike lepingute tühisust ja kuna kostja ei ole enam eluruumi nr 33 omanikuks, tuleb jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud eluruumi ostjate pahausksust. Kaudselt tõendab asjaolu, et hageja ei ole eluruumi katkematult vallanud 122.02.2001 aastal tsiviilasjas nr 2/3/34-3067/97 tehtud kohtulahend, milles hageja on enda elukohaks märkinud mitte XXX, vaid XXXTallinn. Asjakohaseks sätteks ei ole EES § 21-9, sest korteriühistu asutamise ajal sellist regulatsiooni veel ei olnud ning see reguleerib vaid ühistu asutamist eraldumise teel. 2(4)
2-09-32694 Korterelamus ei ole olnud võimalik käesoleva ajani korteriomandeid moodustada, sest tsiviilasjas nr 2-09-17694 on hagi tagamise raames korteriomandite seadmine keelatud. Kostja on pankrotis ning isegi kui eluruum 33 kuulub kostjale, siis on see osa pankrotivarast Hageja ei saa nõuda eseme pankrotivarast välistamist, sest hageja ei ole eluruumi omanik. Kolmandate isikute seisukohad Kolmas isik JK on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendamatu, hageja on sama sisuga hagi varem esitanud tsiviilasjas nr 2-04-922 ja see on jäetud rahuldamata. Kolmas isik AR on seisukohal, et hagi on põhjendamatu. Kolmas isik selgitas, et korterit ostes ei olnud ta teadlik õiguslikest vaidlustest, korterit pakkusid M T ja M M . 24.11.1998 müügilepingu p 3.4 kinnitas müüja, et korter on müüja valduses.15.12.1998 andis EK L esindaja M M kolmandale isikule üle korteri nr 33 võtmed ja otsese valduse. Nimetatud fakt on tuvastatud ka Tallinna Linnakohtu 22.02.2002 määrusega tsiviilasjas nr 2/319-7367/01. Kolmas isik andis korteri võtmed ja otsese valduse ostjale üle 16.12.1998. Kolmas isik viibis korteris ja korteris ei olnud märke sellest, et keegi oleks seal elanud või korterit kasutanud, põrandal oli ehitusprahti ja mõned tööriistad, ruumis oli külmkapp, pesumasin, elektripliit ja tolmuimeja. Kolmas isik ei olnud sel hetkel teadlik hageja olemasolust. Kolmas isik leiab, et korter on müüdud kehtivalt edasi A.M .
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et hageja kasutab Tallinnas XXX asuvas vallasasjast elamus liikmelisuse elamukooperatiivis L (pankrotis) alusel korterit nr 33, mis moodustab 0,97 % mõttelist osa elamust. Hageja esitas 13.10.1997 kostjale avalduse korteri üle andmiseks. 13.09.1998 moodustati XXXelamu valdajate poolt KÜ K , mis registreeriti . Tallinna Linnakohus tegi 12.02.2001 otsuse tsiviilasjas nr 2-2/733/01 MD jt hagis EK L (likvideerimisel) vastu üldoosoleku ja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning eluruumi kasutamise õiguse tunnustamiseks. Tallinn Ringkonnakohus tegi samas tsiviilasjas 22.06.2001 otsuse, millega tunnustas EK L 27.12.1995 üldkoosoleku otsuse tühistust, tunnustas EK L juhatuse otsuse tühistust MD elamukooperatiivi liikmest väljaarvamise osas ja tunnustas hageja liikmelisusest tulenevat õigust osamaksu suurusele vastavale eluruumile (korterile). Hageja esitas 09.07.2009 kohtule hagi paludes kohustada kostjat TsÜS § 68 lg 5 mõttes üle andma hageja omandisse aadressil XXXTallinn asuva elamu korteri nr 33 ehk 97/1000 suuruse mõttelise osa elamust. Hageja on tuginenud eluruumide erastamise seaduse § 218 ja § 219 lg 4 tulenevale õigusele, mille kohaselt, kui elamu korterivaldajate koosolek otsustab elamu baasil korteriühistu asutamise, on senise elamuühistu (-kooperatiivi) juhatus kohustatud kuu aja jooksul pärast korteriomanike taotluse esitamist ühistu juhatuse ja senise korterivaldaja vahelise lihtkirjaliku kokkuleppega üle andma korterivaldaja kasutuses oleva korteri tema omandisse. Kostja on leidnud, et nõue on aegunud ja palunud kohaldada selle suhtes aegumist. EES § 219 regulatsioon lisandus seadusesse alles 15.11.2000.a tehtud muudatusega, millega seadusandja viis erinevates seadustes sisalduvad reformisätted ühte seadusesse. Enne viidatud muudatuse tegemist EES-s reguleeris elamukooperatiivide korteriomanditeks jagamise ja uue elamuühistu asutamise võimalusi korteriühistuseadus (KÜS) ja korteriomandiseadus (KOS). Vaidlusalust suhet reguleeris KÜS § 17 lg 7, mille kohaselt elamuühistust korteriühistu moodustamine toimus korteriomandiseaduse §-des 18 ja 3(4)
2-09-32694 19 sätestatud korras, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 17 toodud juhul. Seega oli hagejal seadusest tulenev nõudeõigus alates korteriühistu K asutamisest (KOS § 18 lg-d 1 ja 2). Samasugusele õiguslikule seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 24.09.2010 otsuses tsiviilasjas nr 2-09-17694. Vaidlust ei ole selles, et 13.09.1998.a asutati XXXelamus KÜ K ja .a kanti KÜ K registrisse. Korteriühistu asutamise ajal kehtinud TsÜS § 116 alusel algas aegumise kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kohus on seisukohal, et hageja nõuete aegumine algas korteriühistu K asutamisega 13.09.1998.a. Nõude tekkimise ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestatu kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Nimetatud nõue ei olnud aegunud 31.06.2002.a. VÕSRakS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse TsÜS-s ja VÕS-s aegumise kohta sätestatut ka enne 01.juulit 2002.a tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002.a kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.juulit 2002.a. Kehtiva TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja on seisukohal, et hageja sai alles alates 22.06.2001.a otsuse jõustumisest liikmelisusest tulenevaid nõudeid esitada. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Hageja liikmelisuse mittetunnustamine kostja poolt ei seondu aegumistähtaja alguse ja kulgemisega. Üldkoosoleku otsuse tühisust, millega hageja arvati elamukooperatiivi liikmete hulgast välja, ei pidanud tuvastama eraldi kohtumenetluses. Tegemist on asjaoluga, millele hageja sai kohe tugineda ja mis ei takistanud tal omandi üleandmise kohustamise nõude esitamist. Aegumine ei peatunud ega katkenud seoses kohtuvaidlusega hageja liikmelisuse üle (kehtinud TsÜS § 120 lg 2 ja § 121 lg 1 p-d 1-4). Ebaõige on hageja seisukoht, et aegumine ei saanud alata enne EES § 21-9 kehtima hakkamist. Kohus on hageja nõudeõiguse kvalifitseerinud KÜS § 17 lg 7 ja KOS §-st 18 alusel ja selgitanud, et nõudeõigus tekkis korteriühistu moodustamisega. 14.09.2008.a oli möödunud 10 aastat hagejate nõudeõiguse tekkimisest. Hageja esitas hagi 09.07.2009.a ja kostja seisukoht, et hagi omandiõiguse ülekandmiseks ehitise mõttelistele osadele on seetõttu aegunud, on põhjendatud. Kostja taotluse alusel võtab kohus nõude aegumist arvesse (TsÜS § 143) ja hageja nõue ehitise mõtteliste osade ülekandmiseks jääb rahuldamata. Kuivõrd hageja nõue jääb aegumise tõttu rahuldamata, ei hinda kohus ülejäänud osas poolte väiteid ja nendega seotud tõendeid. Kohus leiab, et hagi hinnaks on vastavalt TsMS § 126 lg 1 vaidlusaluse vara väärtus. Õige ei ole hageja seisukoht, et vaidlusalune vara ei ole üleantav ja et sellise vara väärtust kindlaks teha ei saa. Eluruumi hagejale üle andmisel saab hageja moodustada selle alusel korteriomandi ning seega on hagi hinnaks moodustavata korteriomandi väärtus. Kostja väitel on korteri 33 turuväärtuseks 818 750 krooni. Hageja seda hinnangut vaidlustanud ei ole. Kohus loeb seega hagi hinnaks korteri väärtuse 818 750 krooni ehk 52327.66 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.