IHE KINNISVARA SIA hagi Eesti Vabariigi vastu kinnistusraamatust keelumärke kustutamise nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.01.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
IHE KINNISVARA SIA (Läti Vabariigi registrikood 40103936273, aadress Matīsa iela 79, Riia, Läti Vabariik.) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Siim (elektronpost XXX) Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, aadress Tõnismägi 5a, 15191 Tallinn Lepinguline esindaja Alar Must (elektronpost XXX) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 12.01.2017 otsus jätta muutmata.
2.Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Eesti Vabariigi kanda.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-10506
4.Mõista välja Eesti Vabariigilt IHE KINNISVARA SIA kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 780 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Eesti Vabariigil IHE KINNISVARA SIA-le tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud järgmised tõendid: Riigiprokuratuuri taotlus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale vigade parandamiseks, Tartu Maakohtu kinnistus-ja registriosakonna vastus Riigiprokuratuuri taotlusele ja poolte poolt esitatud kinnistu registriosa nr 16603801 kinnistusraamatu väljavõtted.
6.Keelduda asja materjalide juurde võtmast järgmisi hageja esitatud tõendeid: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus nr 268622017, kinnistusraamatu väljavõtted registriosade nr 16610401, 16603701, 16603601, 16603501, 24290201, 24291301, 24291001 kohta ja Harju Maakohtu 23.05.2017 määrus.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.REC Kinnisvara OÜ (hageja õiguseelneja, hageja) esitas 14.07.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi (kostja) vastu (I kd, tl-d 1-8). Hageja palub tuvastada, et kostja on kohustatud andma nõusoleku keelumärke kustutamiseks registriosast nr 16603801 ning asendada nõusolek kohtulahendiga. Hagiavalduse järgi arestiti Harju Maakohtu 03.07.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-5649 Euroopa arestimismääruse täitmiseks REC Assets OÜ (kustutatud) nimel oleva varana kinnistusregistri osadesse nr 24290201, 24291001, 24291301, 16610401, 16603501, 16603601, 16603701 ja 16603801 kantud kinnisasjad aadressidel Ahtri tn 6a, Tallinn ja Suur-Patarei tn 2, Tallinn. 27.03.2015 esitas REC Kinnisvara OÜ seaduslik esindaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus kustutada registriosa nr 24290201, 24291001, 24291301, 16610401, 16603501, 16603601, 16603701 ning 16603801 III jakku kantud keelumärked vara arestimise kohta Euroopa arestimääruse täitmiseks kostja kasuks. Hageja põhistas kõnealust taotlust järgnevalt. Avaldaja on kantud kinnistusregistrisse nimetatud kinnistute omanikuna. Harju Maakohtu 03.07.2014 määrus kriminaalasjas nr 1-14-5649 ei ole tehtud hageja kohta, vaid kohtumäärusest nähtuvalt on määrus tehtud REC Assets OÜ kohta ja äriregistri teabesüsteemi tehtud päringu kohaselt on REC Assets OÜ 07.08.2014 lõppenud. Äriühingu õigusvõime lõpeb äriregistrist kustutamisega. Keelumärked on kinnistusregistrisse kantud 12.01.2015, s.o pärast seda, kui REC Assets OÜ oli lõppenud ja registrist kustutatud.
2.Hageja hinnangul on kostja kohustatud ebaõige kande parandamiseks nõusoleku andma, sest jõustunud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 29.04.2015
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-10506 kandemäärusega nr 502202015 on tuvastatud asjaolu, et Harju Maakohtu 03.07.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-5649 arestis kohus Euroopa arestimismääruse täitmiseks OÜ REC Assets nimel oleva vara, mitte aga 03.12.2014 registriosadesse nr 16603501, 16603601, 16603701, 16603801, 16610401, 24290201, 24291001, 24291301 aadressidel Suur-Patarei tn 2, Tallinn ja Ahtri tn 6a, Tallinn asuva kinnisasjade omanikuna sisse kantud REC Kinnisvara OÜ nimel oleva vara. Seega ei ole kohus arestinud Euroopa arestimismääruse täitmiseks REC Kinnisvara OÜ omandisse kuuluvat vara viimasele kuuluva varana, vaid juriidilise isiku varana, kes on juba 07.08.2014 äriregistrist kustutamisega lõppenud. Keelumärked on kantud kinnistusregistrisse alles 12.01.2015 ehk ajal, mil kinnisasjade omanikuks oli juba hageja. Ei esine alust arestida REC Kinnisvara OÜ-le kuuluvaid kinnisasju ning kanda keelumärked registriosadesse nr 16603501, 16603601, 16603701, 16603801, 16610401, 24290201, 24291001 ja 24291301.
3.Hageja on seisukohal, et kohtunikuabil puudus keelumärgete sissekandmise ajal selleks õiguslik alus, sest Euroopa arestimistunnistus on esitatud Soome Vabariigi poolt ja huvides. Seetõttu oleks vara keelumärgete realiseerimisel sellest tulenevalt õigus nõude rahuldamisele arestitud vara arvelt Soome Vabariigil, mitte Eesti Vabariigil. Mitme erineva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse ei ole lubatud. Kostja vastuväited
4.Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja tõi välja järgmise. Kostja on seisukohal, et kohus oleks saanud jätta hagi menetlusse võtmata, sest hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletud eesmärki. Eesti Vabariik ei ole õigustatud andma nõusolekut või keelduda nõusoleku andmisest keelumärke kustutamiseks. Keelumärge on tehtud vara arestimise kohta Euroopa arestimismääruse täitmiseks Eesti Vabariigi (Riigiprokuratuuri) kasuks. Seega on keelumärge formaalselt seatud Eesti Vabariigi kasuks. Samas nähtub arestimismäärusest (Harju Maakohtu 03.07.2014 kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-145649), et Soome Vabariigi Helsingi alamkohtu 19.05.2014 koostatud Euroopa arestimismäärusega on taotletud vara arestimist Soomes uurimise all oleva krediidiandmiskuriteoga saadud ebaseadusliku tulu konfiskeerimise tagamiseks Soome Vabariigi kasuks. Riigiprokuratuur menetles Euroopa arestimismääruse täitmist ja esitas Euroopa arestimismääruse täitmiseks kohtule taotluse vara arestimiseks, kuid ei taotlenud keelumärke seadmist Eesti Vabariigi kasuks. Ka arestimismääruses ei ole märgitud, et keelumärge tuleb seada Eesti Vabariigi kasuks. Eesti Vabariigil puudub õigus Soome kriminaalmenetluse vara konfiskeerida, mistõttu ei tagaks Eesti Vabariigi kasuks seatud keelumärge Soome riigi õigusi ega täidaks seega eesmärki. Arest on seatud Soome kriminaalmenetluse konfiskeerimise tagamiseks ning kui vara peaks konfiskeerimisele kuuluma, siis saab seda teha Soome Vabariik. Keelumärke kustutamine saaks kahjustada Soome Vabariigi õigusi ja huve, sest sellisel juhul jääks Soomes läbiviidavas kriminaalmenetluses konfiskeerimine tagamata. Eesti Vabariigi õigusi keelumärke kustutamine ei puudutaks. Järelikult on käesoleval juhul keelumärke järgi õigustatud isikuks Soome Vabariik, mitte Eesti Vabariik. Seega on käesoleval juhul keelumärke sisu ebaõige, sest kinnistusraamatuse oleks tulnud keelumärge seada Soome Vabariigi kasuks. Keelumärkega õigustatud isikuks ei ole Eesti Vabariik, vaid Soome Vabariik, mistõttu ei saa Eesti Vabariik olla õigustatud andma nõusolekut keelumärke kustutamiseks. Seega puudub hagejal võimalus hagiga taotletavat eesmärki saavutada.
5.Alternatiivselt palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et Harju Maakohtu 03.07.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-5649 otsustas kohus arestida OÜ REC
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-10506 Assets kinnisvara, kuid pärast arestimismääruse tegemist ja enne keelumärke sisse kandmist toimus REC Kinnisvara OÜ ja OÜ REC Assets ühinemine, mille käigus OÜ REC Assets kustutati äriregistrist ja alles jäi REC Kinnisvara OÜ. ÄS § 391 lg 4 kohaselt läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Järelikult läks kogu REC Assets OÜ vara koos kohustustega üle REC Kinnisvara OÜ-le ning kinnistusosakond sai keelumärke varale seada ka pärast ühendatud äriühingu REC Assets OÜ äriregistrist kustutamisega. Seega ei saa kanne olla ebaõige, mistõttu puudub alus kande parandamiseks. Menetluse edasine käik
6.01.12.2016 kohtumäärusega määras kohus lubada hagejana menetlusse astuda IHE Kinnisvara OÜ üldõigusjärglasel IHE KINNISVARA SIA-l (hageja). Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas hagi, kohustas kostjat andma nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr 16603801 kolmandasse jakku kantud keelumärke Eesti Vabariigi kasuks kustutamiseks. Menetluskulud jättis kohus otsusega kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks riigilõivusumma 550 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1193,40 eurot ning viivise menetluskulude tasumisega viivitamise korral. Kohus jättis rahuldamata hageja avalduse lepingulise esindaja kulu 475,79 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks.
8.Otsuse põhjenduste kohaselt on kostja avaldanud, et tema ei ole kinnistusraamatusse kantud keelumärkega õigustatud isik. Sellest järeldub, et kostja kohta kinnistusraamatusse tehtud kanne on ebaõige kanne. Hagi tuleb rahuldada. Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse põhjendusel, et kostja ei loe ennast kande järgi õigustatud isikuks, ei hakka kohus andma hinnangut hageja väidetele, mille kohaselt puudub kohtulahend, mis lubab arestida hagejale kuuluvat vara.
9.Kuna hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatud suuruseks on 7,65 tundi. Ülejäänud osas lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ei ole. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot+käibemaks loeb kohus põhjendatud suuruseks. Apellatsioonkaebus
10.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata või teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Maakohus tegi ekslikud järeldused, leides, et kostjal puudus seadusest tulenev õigus keelduda kande kustutamiseks nõusoleku andmisest. Kande aluseks oli vara arestimine Euroopa arestimismääruse täitmiseks Harju Maakohtu 03.07.2014 kohtumääruse kriminaalasjas nr 1-14-5649 alusel. Euroopa arestimismäärust ei ole tühistatud, samuti on kehtiv Harju Maakohtu 03.07.2014 vara arestimise kohtumäärus. Hageja vara on arestitud Euroopa arestimismääruse täitmiseks ning selleks on kinnistusraamatusse kantud keelumärge. Seega õiguslik olukord ei ole vahepeal muutunud, keelumärke õiguslik alus on olemas. Riigiprokuratuur menetles Euroopa arestimääruse täitmist ja esitas Euroopa arestimääruse täitmiseks kohtule taotluse vara arestimiseks, kuid ei taotlenud keelumärke seadmist Eesti Vabariigi kasuks. Arestimääruses oli märgitud, et Eesti ametivõimudel palutakse rakendada meetmeid krediidiandmis kuriteoga saadud ebaseadusliku tulu konfiskeerimise tagamiseks Soome riigi kasuks. Siit nähtub selgelt,
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-10506 et Riigiprokuratuur taotles vara arestimist Soome riigi kasuks. Seega antud arest tagab Soome riigi õigusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole ebaõige mitte vastustaja vara arestimine keelumärke seadmisega kinnistusraamatusse, vaid ebaõige on vaid kande tekstis märgitud isik, kelle kasuks on keelumärge seatud. Seega antud juhul saaks kande parandamine seisneda selles, et kande tekstis asendatakse Eesti Vabariik Soome Vabariigiga. Eelnevale viitab ka Riigiprokuratuuri ja Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna vaheline kirjavahetus, kus Riigiprokuratuur on palunud teha kinnistusosakonnal parandused, millega asendada ekslikult Riigiprokuratuuri kasuks tehtud keelumärked keelumärgetega Soome Vabariigi kasuks ning kohtudirektor on avaldanud seisukohta, et keelumärge on ekslikult Eesti Vabariigi kasuks seatud ning keelumärge tuleb paranduskandega kanda Soome Vabariigi kasuks. Hageja ei ole aga taotlenud keelumärke parandamist, vaid Eesti Vabariigilt nõusolekut kande kustutamiseks.
12.Kostja nõustub, et kinnistusraamatu kannetele ei ole võimalik anda kande sisust erinevat tähendust. Samas ei nõustu apellant sellega, nagu tuleks kande sisuks lugeda üksnes isiku nime, kelle kasuks keelumärge on kantud. Apellant on seisukohal, et ei ole võimalik vaadata nime, kelle kasuks on märke teksti järgi keelumärge seatud, eraldiseisvana muust kande tekstist. Arestitud vara vabastatakse aresti alt ehk keelumärge kustutatakse siis, kui taotleva riigi pädev asutus teavitab arestimismääruse tühistamisest. Arestimine tagab Soome riigi õigusi, seega on üksnes nemad õigustatud ka keelumärke kustutamiseks nõusoleku andmisest. Eesti Vabariik on õigustatud andma nõusoleku kande muutmiseks ehk Eesti Vabariigi asendamiseks Soome Vabariigiga. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
15.Asja materjalidest nähtub, et: - 03.07.2014 Harju Maakohtu kohtumäärusega (tlk 10) asjas nr 1-14-5649 arestiti Euroopa arestimismääruse täitmiseks mh OÜ REC Assets nimel oleva kinnisasi aadressil Ahtri 6A-G266 (registriosa nr 16603801) - Kinnistusregistri registriosa nr 16603801 väljavõtte kohaselt (tlk 150) kanti 12.01.2015 03.07.2014 kohtumääruse 1-14-5649 alusel keelumärge vara arestimise kohta Euroopa arestimääruse täitmiseks Eesti Vabariigi (Riigiprokuratuur) kasuks. - Hageja esitas 14.06.2015 kostja vastu kohtusse hagi ebaõige registrikande parandamise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise ja nõusoleku kohtulahendiga asendamise nõudes. Kostja vaidles hagile vastu. - Maakohus tegi 12.01.2017 otsuse, millega rahuldas hagi. - 03.02.2017 esitas Riigiprokuratuur Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale taotluse (tlk 142), millega palus hageja kinnisasjadele Riigiprokuratuuri kasuks tehtud keelumärked asendada keelumärgetega Soome Vabariigi kasuks. - 08.02.2017 teatas Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond, et vead parandatakse järgmisel nädalal (tlk 143). - Kostja esitas maakohtu otsusele 13.02.2017 apellatsioonkaebuse. - Kinnistusregistri registriosa nr 16603801 väljavõtte järgi parandati 15.02.2017 kinnistusregistris vara arestimise keelumärke õigustatud isik ning Eesti Vabariigi asemel kanti õigustatud isikuna sisse Soome Vabariik.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-10506
16.Kuigi hageja leidis hagis, et arestimismäärusega on arestitud vale isiku vara, tugines hageja ka sellele, et arestimismäärusega arestiti tema vara Soome Vabariigi kasuks, mistõttu on kinnistusregistrisse Eesti Vabariigi kasuks seatud kanne keelumärke kohta vale. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kandes oli viidatud Euroopa arestimismäärusele, millist Eesti Vabariigi kasuks ei ole olemas. Käesolevas asjas on kostja väitnud, et Eesti Vabariik ei ole puudutatud isikuks, kelle nõusolek on keelumärke kustutamiseks nõutav, kuna keelumärge on formaalselt seatud Eesti Vabariigi kasuks ning arestimismäärusest (Harju Maakohtu 03.07.2014 kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-14-5649) nähtuvalt on keelumärke järgi õigustatud isikuks Soome Vabariik, mitte Eesti Vabariik.
17.Õige on apellatsioonkaebuses väidetu, et kande järgi õigustatud isikut ei ole võimalik vaadata eraldiseisvana muust kande tekstist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kanne oli vale, siis olenemata sellest, kas teised hagis esitatud väited kande parandamise kohta on põhjendatud või mitte, oli hageja nõue põhjendatud.
18.Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hagi rahuldamine ebaõige, kuna keelumärget ei ole võimalik kustutada, sest see on kinnistusraamatusse kantud kehtiva Euroopa arestimismääruse täitmiseks. Sisuliselt võib kostja väitest aru saada seda, et kostja arvates ei riku hageja õigusi kandes valesti märgitud õigustatud isik, sest keelumärge seati põhjendatult. Ringkonnakohus kostja väitega ei nõustu. Hageja tugines hagis nii sellele, et kandes märgitud õigustatud isik on vale, kui ka sellele, et arestitud on vale isiku vara. Kostja väitis menetluses, et tema on kinnistusraamatusse kantud vaid näiva õigustatud isikuna ning tegelikult on õigustatud isikuks arestimääruse järgi Soome Vabariik. Seega väitis kostja, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Seega rikkus hageja õigusi kandes kajastatud vale õigustatud isik seetõttu, et ta ei saanud kande parandamise nõuet osas, milles ta vaidlustas vale isiku vara arestimist esitada tegeliku õigustatud isiku vastu, sest kande parandamise nõue tuleb esitada kinnistusraamatusse kantud õigustatud isiku vastu. AÕS § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. KRS § 341 lg 1 järgi kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). KRS § 341 lg 2 p 6 kohaselt on puudutatud isikuks kinnisasja puudutava märke muutmisel või kustutamisel märke järgi õigustatud isikud.
19.Antud asjas ei saa väita ka seda, et hagejal puudus menetluslik huvi hagi esitamiseks, selle tõttu, et kande parandamise oleks saanud saavutada kiiremini ja lihtsamalt. KRS § 631 lg 1 järgi ebaõige kandemääruse alusel tehtud kanne parandatakse kinnistamisavalduse alusel. Kande parandamiseks on vajalik puudutatud isiku nõusolek, lg 2 kohaselt õiguslikku tähendust mitteomavad kirjavead ja muud ilmsed eksimused parandab kinnistusosakond ametiülesande korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 597 4. lõikes sätestatut ei kohaldata. Antud juhul ei saa ringkonnakohtu arvates väita, et ebaõige kande oleks saanud parandada kinnistusosakonna enda või muu dokumendi kui puudutatud isiku nõusolekul, sest kui isik on õigustatud isikuna kinnistusraamatu kandesse märgitud, siis saab kannet muuta vaid tema enda nõusolekul või juhul, kui õigustatud isik nõusolekut ei anna asendada nõusolek kohtulahendiga. Maakohtus kostja sellist nõusolekut ei andnud.
20.Apellatsioonimenetluses esitas kostja väite, et kuna käsutamise keelumärge oli ekslikult seatud Eesti Vabariigi kasuks oli hagejal õigus nõuda kande parandamist, mitte Eesti Vabariigilt nõusolekut kande kustutamiseks. Kostja jätab tähelepanuta, et hageja esitaski AÕS § 65 järgse kande parandamise nõude.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-10506
21.12.01.2017 maakohtu otsusega hagi rahuldati. Kostja esitas taotluse kinnistusraamatus vigade parandamiseks 03.02.2017 ning 08.02.2017 teatas Tartu Maakohtu kinnistusja registriosakond, et viga parandatakse nädala jooksul. Kostja esitas 13.02.2017 apellatsioonkaebuse. Keelumärge hageja varale Eesti Vabariigi kasuks kustutati 15.02.2017 kandega, millega seati keelumärge Soome Vabariigi kasuks. Seega esitati apellatsioonkaebus olukorras, kus sisuliselt täitis kostja maakohtu kohtulahendi vabatahtlikult, esitades kande parandamise taotluse kinnistusosakonnale ning hoolimata sellest, et tal oli teave kande parandamise kohta, esitas apellatsioonkaebuse. Kui kostja täidab sisuliselt kohtuotsuse vabatahtlikult, ei muuda see varasemalt tehtud maakohtu otsust ebaõigeks. Sellest tulenevalt puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks või hagi läbi vaatamata jätmiseks.
22.Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide juurde tuleb võtta apellatsioonkaebusele lisatud Riigiprokuratuuri taotlus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale vigade parandamiseks, Tartu Maakohtu kinnistus-ja registriosakonna vastus Riigiprokuratuuri taotlusele ja poolte poolt esitatud kinnistu registriosa nr 16603801 kinnistusraamatu väljavõtted, sest asja lahendamiseks on naeed olulised ning kajastavad andmeid, mille olemasolu ei olnud maakohtu otsuse tegemisel teada.
23.Asja materjalide juurde tuleb keelduda võtmast asjaga puutumuses mitteolevaid järgmisi hageja esitatud tõendeid: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus nr 268622017, kinnistusraamatu väljavõtted registriosade nr 16610401, 16603701, 16603601, 16603501, 24290201, 24291301, 24291001 kohta ja Harju Maakohtu 23.05.2017 määrus. Tõendeid paberkandjal ei tagastata, sest need on esitatud elektrooniliselt. Menetluskulud
24.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 1 097,18 eurot ja moodustuvad lepingulise esindaja tasust. Kulude kooseisu kohaselt kulus lepingulisel esindajal 1,53 +3,05 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele, täiendava seisukoha esitamisele 1,14 tundi ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja vastustaja menetluskulude nimekirja koostamisele 32 minutit.
25.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud on kostja seisukoht, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamise aeg on ülepaisutatud. Arvestades poolte vaidluse sisu apellatsioonimenetluses leiab ringkonnakohus, hinnates hageja vastuse ja täiendava seisukoha sisu ja mahtu, et põhjendatud ajamahuks nimetatud dokumentide koostamisel on kokku 5 tundi. Menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei ole nii keerukas toiming, et seda oleks pidanud tegema lepinguline esindaja, mistõttu ei ole esindaja kulu selles osas põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 156x5=780 eurot.