Xxxxhagi Eesti Vabariigi vastu kinnistusraamatust keelumärke kustutamise nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes
Tsiviilasja hind
10 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
XXXX(Läti Vabariigi registrikood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Siim (elektronpost [email protected])
Kostja
Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, aadress Tõnismägi 5a, 15191 Tallinn Lepinguline esindaja Moonika Möller (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXXX(Läti Vabariigi registrikood xxxx) hagiavaldus Eesti Vabariigi vastu.
2.Kohustada Eesti Vabariiki andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kolmandasse jakku kantud keelumärke Eesti Vabariik kasuks kustutamiseks.
3.Kohtulahend asendab Eesti Vabariigi nõusolekut (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lõige 5). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Välja mõista Eesti Vabariigilt XXXX(Läti Vabariigi registrikood xxxx) kasuks menetluskulud riigilõiv 550 (viissada viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulud 1193,40 (üks tuhat ükssada üheksakümmend kolm koma nelikümmend) eurot.
6.Välja mõista Eesti Vabariigilt XXXX(Läti Vabariigi registrikood xxxx) kasuks viivis menetluskulude 1743,40 (üks tuhat seitsesada nelikümmend kolm koma nelikümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 1 (7)
käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast 31. (kolmekümne esimesest) päevast alates kuni täitmiseni.
7.Jätta rahuldamata XXXX(Läti Vabariigi registrikood xxxx) avaldus lepingulise esindaja kulu 475,79 (nelisada seitsekümmend viis koma seitsekümmend üheksa) eurot kindlaksmääramiseks ja Eesti Vabariigilt väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.xxxx OÜ (hageja õiguseelneja, hageja) esitas 14.07.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi (Riigiprokuratuuri kaudu) (kostja) vastu (I kd, tl-d 1-8). Hageja palub tuvastada, et kostja on kohustatud andma nõusoleku keelumärke kustutamiseks registriosast nr xxxx ning asendada nõusolek kohtulahendiga. Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud. Harju Maakohtu 03.07.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-5649 arestiti Euroopa arestimismääruse täitmiseks XxxxOÜ (kustutatud) nimel oleva varana kinnistusregistri osadesse nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx kantud kinnisasjad aadressidel Xxxx, Tallinn ja Xxxx, Tallinn. 27.03.2015 esitas XxxxOÜ seaduslik esindaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus kustutada registriosa nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ning xxxx III jakku kantud keelumärked vara arestimise kohta Euroopa arestimääruse täitmiseks kostja kasuks. Hageja põhistas kõnealust taotlust järgnevalt. Avaldaja on kantud kinnistusregistrisse nimetatud kinnistute omanikuna. Harju Maakohtu 03.07.2014 määrus kriminaalasjas nr 1-14-5649 ei ole tehtud hageja kohta, vaid kohtumäärusest nähtuvalt on määrus tehtud XxxxOÜ kohta ja äriregistri teabesüsteemi tehtud päringu kohaselt on XxxxOÜ 07.08.2014 lõppenud. Äriühingu õigusvõime lõpeb äriregistrist kustutamisega. Keelumärked on kinnistusregistrisse kantud 12.01.2015, s.o pärast seda, kui XxxxOÜ oli lõppenud ja registrist kustutatud. 29.04.2015 tegi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi hageja kinnistamisavalduse alusel kandemääruse nr xxxx, millega kohustati esitama Eesti Vabariigi nõusolek keelumärgete kustutamiseks registriosadest nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx. Kõnesoleva kandemääruse resolutsiooniga anti puuduse kõrvaldamiseks aega kuni 29.05.2015 ning märgiti, et määratud tähtpäevaks puuduste mittekõrvaldamise ja sellekohaste dokumentide kinnistusosakonnale esitamata jätmise korral jäetakse kinnistamisavaldus rahuldamata. Hageja hinnangul on kostja kohustatud ebaõige kande parandamiseks nõusoleku andma, sest jõustunud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 29.04.2015 kandemäärusega nr xxxx on tuvastatud asjaolu, et Harju Maakohtu 03.07.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-5649 arestis kohus Euroopa arestimismääruse täitmiseks OÜ Xxxxnimel oleva vara, mitte aga 03.12.2014 registriosadesse nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx aadressidel Xxxx, Tallinn ja Xxxx, Tallinn asuva 2 (7)
kinnisasjade omanikuna sisse kantud XxxxOÜ nimel oleva vara. Seega ei ole kohus arestinud Euroopa arestimismääruse täitmiseks XxxxOÜ omandisse kuuluvat vara viimasele kuuluva varana, vaid juriidilise isiku varana, kes on juba 07.08.2014 äriregistrist kustutamisega lõppenud. Keelumärked on kantud kinnistusregistrisse alles 12.01.2015 ehk ajal, mil kinnisasjade omanikuks oli juba hageja. Ei esine alust arestida XxxxOÜ-le kuuluvaid kinnisasju ning kanda keelumärked registriosadesse nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx. Hageja on seisukohal, et kohtunikuabil puudus keelumärgete sissekandmise ajal selleks õiguslik alus, sest Euroopa arestimistunnistus on esitatud Soome Vabariigi poolt ja huvides. Seetõttu oleks vara keelumärgete realiseerimisel sellest tulenevalt õigus nõude rahuldamisele arestitud vara arvelt Soome Vabariigil, mitte Eesti Vabariigil. Mitme erineva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse ei ole lubatud.
2.05.08.2015 esitas XxxxOÜ kohtule taotluse, milles palub lubada hageja üldõigusjärglasel XxxxOÜ-l astuda hagejana menetlusse (I kd, tl-d 71, 72). Taotluse kohaselt on XxxxOÜ ühendanud endaga XxxxOÜ (kustutatud). Ühinemisleping sõlmiti 28.05.2015 ja ühinemisotsus võeti vastu 12.06.2015. ühinemine loeti toimunuks registrikande tegemisega 20.07.2015, misjärel ühendatavaks ühinguks olnud XxxxOÜ kustutati registrist. 15.10.2015 kohtumäärusega võttis kohus XxxxOÜ (hageja) hagiavalduse Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) menetlusse (I kd, tl-d 78, 79). 05.10.2015 kirjas selgitas kohus hagejale, et kohus loeb kostja esindajaks TsMS § 220 lg 1 alusel Justiitsministeeriumi (I kd, tl 70).
3.13.11.2015 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele (I kd, tl-d 86-88). Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja tõi välja järgmise. Kostja on seisukohal, et kohus oleks saanud jätta hagi menetlusse võtmata, sest hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletud eesmärki. Eesti Vabariik ei ole õigustatud andma nõusolekut või keelduda nõusoleku andmisest keelumärke kustutamiseks. Keelumärge on tehtud vara arestimise kohta Euroopa arestimismääruse täitmiseks Eesti Vabariigi (Riigiprokuratuuri) kasuks. Seega on keelumärge formaalselt seatud Eesti Vabariigi kasuks. Samas nähtub arestimismäärusest (Harju Maakohtu 03.07.2014 kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-14-5649), et Soome Vabariigi Helsingi alamkohtu 19.05.2014 koostatud Euroopa arestimismäärusega on taotletud vara arestimist Soomes uurimise all oleva krediidiandmiskuriteoga saadud ebaseadusliku tulu konfiskeerimise tagamiseks Soome Vabariigi kasuks. Riigiprokuratuur menetles Euroopa arestimismääruse täitmist ja esitas Euroopa arestimismääruse täitmiseks kohtule taotluse vara arestimiseks, kuid ei taotlenud keelumärke seadmist Eesti Vabariigi kasuks. Ka arestimismääruses ei ole märgitud, et keelumärge tuleb seada Eesti Vabariigi kasuks. Eesti Vabariigil puudub õigus Soome kriminaalmenetluse vara konfiskeerida, mistõttu ei tagaks Eesti Vabariigi kasuks seatud keelumärge Soome riigi õigusi ega täidaks seega eesmärki. Arest on seatud Soome kriminaalmenetluse konfiskeerimise tagamiseks ning kui vara peaks konfiskeerimisele kuuluma, siis saab seda teha Soome Vabariik. Keelumärke kustutamine saaks kahjustada Soome Vabariigi õigusi ja huve, sest sellisel juhul jääks Soomes läbiviidavas kriminaalmenetluses konfiskeerimine tagamata. Eesti Vabariigi õigusi keelumärke kustutamine ei puudutaks. Järelikult on käesoleval juhul keelumärke järgi õigustatud isikuks Soome Vabariik, mitte Eesti Vabariik. Seega on käesoleval juhul keelumärke sisu ebaõige, sest kinnistusraamatuse oleks tulnud keelumärge seada Soome Vabariigi kasuks. Keelumärkega õigustatud isikuks ei ole Eesti Vabariik, vaid Soome Vabariik, mistõttu ei saa Eesti Vabariik olla õigustatud andma nõusolekut keelumärke kustutamiseks. Seega puudub hagejal võimalus hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Alternatiivselt palub kostja jätta hagi rahuldamata, sest Eesti Vabariik ei ole puudutatud isikuks, kelle nõusolek on keelumärke kustutamiseks nõutav. Lisaks märgib kostja, et Harju maakohtu 03.07.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-5649 otsustas kohus arestida OÜ Xxxxkinnisvara, kuid pärast arestimismääruse tegemist ja enne keelumärke sisse kandmist toimus XxxxOÜ ja OÜ Xxxxühinemine, mille käigus OÜ Xxxxkustutati äriregistrist ja alles jäi XxxxOÜ. ÄS § 391 lg 4 3 (7)
kohaselt läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Järelikult läks kogu XxxxOÜ vara koos kohustustega üle XxxxOÜ-le ning kinnistusosakond sai keelumärke varale seada ka pärast ühendatud äriühingu XxxxOÜ äriregistrist kustutamisega. Seega ei saa kanne olla ebaõige, mistõttu puudub alus kande parandamiseks.
4.05.04.2016 esitas hageja kohtule seisukoha kostja vastuse osas (I kd, tl-d 94-96). Hageja ei nõustu sellega, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Kostja tunnistab keelumärke sisu ebõigsust, mistõttu on kostjal võimalik anda nõusolek selle kustutamiseks. Kandeavaldusest tulenevalt on formaalselt õigustatud isikuks siiski Eesti Vabariik. Hageja on seisukohal, et kostja on igal juhul kohustatud ebaõige registrikande parandamiseks nõusoleku andma, sest 29.04.2015 kandemäärusega nr xxxx on tuvastamist leidnud asjaolu, et Harju Maakohtu 03.07.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-5649 arestis kohus Euroopa arestimismääruse täitmiseks OÜ Xxxxnimele registreeritud vara, mitte aga 03.12.2014 kinnistusraamatu registriosadesse nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx aadressidel Xxxx, Tallinn ja Xxxx, Tallinn asuva kinnisasjade omanikuna sisse kantud hageja õiguseellaseks olnud XxxxOÜ (kustutatud) nimel olnud vara. Seega ei arestinud kohus Euroopa arestimismääruse täitmiseks hageja õiguseellase XxxxOÜ omandisse kuulunud vara mitte viimasele kuuluva varana, vaid selleks ajaks juba lõppenud õiguseellase varana. Keelumärked kanti kinnistusregistrisse alles 12.01.2015 ehk ajal, mil kinnisasjade omanikuks oli saanud hageja õiguseellane XxxxOÜ, mitte arestimismääruses vara omanikuks märgitud OÜ Xxxx. Puudub kohtulahendi mis annaks aluse arestida kinnisasju XxxxOÜ kuuluva varana ja kanda selle tarvis keelumärked registriosadesse nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx. Hageja ei nõustu hageja kostja avaldatud seisukohaga, et ÄS § 391 lg-st 4 tulenevalt tuleb antud juhul jaatada keelumärgete tegemise lubatavust vara suhtes, mis kuulub kannete tegemise ajal isikule, kelle vara arestimise kohta ei ole kohtumäärust tehtud. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-13313, milles on kolleegium märkinud, et kriminaalasjas ei saa toimuva vara arestimise puhul olla tegemist olemuselt sellise vahetult isikuga mitteseotud kriminaalmenetluse tagamise vahendiga, mis võiks vara omanikuks oleva äriühingu ühinemisel või jagunemisel (automaatselt) uuele õigussubjektile üle minna. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei ole õiguseellane ja -järglane samastatavad õigussubjektid, kellede puhul saaks karistusotsusest tuleneva rahalise sissenõude pöörata õigusjärglase varale. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada.
5.01.12.2016 kohtumäärusega määras kohus lubada hagejana menetlusse astuda XxxxOÜ üldõigusjärglasel XXXXSIA-l (hageja). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
6.Kohus on seisukohal, et kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 mõistes puudutatud isik tuleb välja selgitada kinnistusraamatu kandest lähtuvalt. Kinnistusraamatu kannetel on õigustloov ja tuginemist võimaldav tähendus. Kinnistusraamatu avalikkuse põhimõttest tulenevalt ei ole võimalik omistada kinnistusraamatu kannetele kande sisust erinevat tähendust. Seega – kui kinnistusraamatusse on keelumärkega õigustatud isikuna kantud Eesti Vabariik, ei ole võimalik sellise sisuga kande alusel lugeda õigustatud isikuks Soome Vabariiki. Eesti Vabariik on käesoleval juhul ise avaldanud, et tema ei ole keelumärkega õigustatud isik (I kd, tl 87). Sellest järeldub, et Eesti Vabariigi kohta on kinnistusraamatusse tehtud ebaõige kanne. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kuivõrd Eesti Vabariik ise leiab, et ta ei ole keelumärkega õigustatud isik, siis ei saa Eesti Vabariik keelduda keelumärke kustutamiseks nõusoleku andmisest. Eesti Vabariigil puudub seadusest tulenev õigus keelduda nõusoleku andmisest. 4 (7)
Kohus rahuldab hagiavalduse ja kohustab Eesti Vabariiki andma kinnistusraamatuseaduse § 341 lõikes 1 nimetatud nõusoleku kinnistusraamatusse kantud keelumärke kustutamiseks.
7.Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse põhjendusel, et Eesti Vabariik ei loe ennast kande järgi õigustatud isikuks, ei hakka kohus andma hinnangut hageja väidetele, mille kohaselt puudub kohtulahend, mis lubab arestida hagejale kuuluvat vara.
8.Kohus on seisukohal, et hagiavalduse rahuldamine ei mõjuta Harju Maakohtu 03.07.2014 kriminaalasjas nr 1-14-5649 tehtud määruse täitmist, s.h võimalike uute kinnistusraamatu kannete tegemist määruse alusel.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
10.Hageja on tasunud asjas riigilõivu 550 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõivu tasumine oli põhjendatud ja vajalik, sest vastasel juhul ei ole hagiavaldust menetlusse võetud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna kohtukulu riigilõivu 550 eurot.
11.Hageja on avaldanud, et temale on osutatud järgmist õigusteenust:
11.1.03.07.2015 – Harju Maakohtule XxxxOÜ hagiavalduse koostamine ebaõige registrikande parandamise nõusoleku ja nõusoleku kohtulahendiga asendamise nõudes, ajakulu 222 minutit (3,7 tundi).
11.2.07.07.2015 – suhtlemine e-posti teel riigiprokurör Steven-Hristo Evestusega seoses Eesti Vabariigi (Riigiprokuratuuri kaudu) võimaliku nõusoleku andmisega keelumärgete kustutamiseks kinnistusraamatu registriosadest nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx, ajakulu 10 minutit (0,167 tundi).
11.3.08.07.2015 – Skype’i konverentskõne kliendi esindajaga seoses Harju Maakohtule XxxxOÜ hagiavalduse koostamisega ebaõige registrikande parandamise nõusoleku ja nõusoleku kohtulahendiga asendamise nõudes, ajakulu 29 minutit (0,483 tundi).
11.4.13.07.2015 – Harju Maakohtule XxxxOÜ hagiavalduse koostamine ebaõige registrikande parandamise nõusoleku ja nõusoleku kohtulahendiga asendamise nõudes ning hagi lisade komplekteerimine, ajakulu 48 minutit (0,8 tundi);
11.5.05.08.2015 - Harju Maakohtule XxxxOÜ taotluse koostamine hageja üldõigusjärglase menetlusse astumise lubamiseks tsiviilasjas nr 2-15-10506, ajakulu 41 minutit (0,683 tundi).
11.6.05.04.2016 - Harju Maakohtule seisukoha koostamine hagi vastuse kohta tsiviilasjas nr 2-1510506, ajakulu 77 minutit (1,283 tundi).
11.7.01.09.2016 - Harju Maakohtule taotluse koostamine hageja üldõigusjärglase menetlusse astumise lubamiseks tsiviilasjas nr 2-15-10506, ajakulu 26 minutit (0,433 tundi).
11.8.01.09.2016 - Skype'i konverentskõne kliendi esindajaga Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-15-10506 seonduvate küsimuste arutamiseks ja tutvumine kliendi poolt saadetud Xxxxdokumentidega (õigusjärglus), ajakulu 67 minutit (1,117 tundi).
11.9.17.10.2016 - osalemine kohtumisel kliendi esindajaga Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-15-10506 seonduvate küsimuste arutamiseks, ajakulu 72 minutit (1,2 tundi).
11.10.15.12.2016 - Harju Maakohtule avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine tsiviilasjas nr 2-15-10506, ajakulu 50 minutit (0,833 tundi).
12.Kostja vaidles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ning tunnistas hageja lepingulise esindaja kulude 1055,60 eurot ja riigilõivu 550 eurot hüvitamise nõuet. Kohus hindab eeltoodut arvestades hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus loeb vajalikeks järgmised menetlustoimingud: hagi koostamine ja kohtule esitamine, kostja vastuse kohta arvamuse koostamine ja kohtule esitamine, kahe taotluse koostamine ja kohtule 5 (7)
esitamine hageja üldõigusjärglase menetlusse astumiseks, menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine, kliendi suhtes nõuandmis- ja informeerimiskohustuse täitmine. Kohus on seisukohal, et advokaadil on seadusest tulenev kohustus nõustada klienti ning teavitada klienti õigusteenuse osutamise käigust. Seetõttu ei nõustu kohus kostja arvamusega, et kliendiga suhtlemisele kulunud aeg peaks sisalduma menetlusdokumendi koostamise ajas. Kui kohus loeks kliendiga suhtlemisele kulunud aja menetlusdokumendi koostamise aja hulka, annab see ebaõige ülevaate menetlusosalisele osutatud õigusabi sisust ja ulatusest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohus ei saa lugeda hageja ja tema õigusjärglaste ning esindaja vahel toimunud suhtlemist mittevajalikuks kuluks. Hageja avaldas, et hagiavalduse koostamisele kulus aega 03.07.2015 ja 13.07.2015 kokku 270 minutit (4,5 tundi). Kohus on seisukohal, et hagi mahtu ja õigusliku keerukuse astet arvestades on 4,5 tundi põhjendatud aeg hagiavalduse koostamiseks. Hageja avaldas, et Eesti Vabariigiga suhtlemisele kulus 07.07.2015 aega 10 minutit. Kohus peab enne kohtusse pöördumist kostjale e-kirja saatmist vajalikuks toiminguks ning kirja koostamisele ja saatmisele kulunud aega 10 minutit põhjendatuks. Hageja avaldas, et ta pidas 08.07.2015 hageja esindajaga Skype’i konverentskõne seoses hagiavalduse koostamisega ning kõne kestus oli 29 minutit. Kohus on seisukohal, et ligikaudu pooletunnist ajakulu kliendiga suhtlemiseks tuleb pidada põhjendatuks, sest selline aeg on kohtu hinnangul minimaalselt vajalik, et kliendilt saada vajalikku teavet ja klienti informeerida õigusteenuse osutamisest. Hageja avaldas, et XxxxOÜ menetlusse astumise avalduse koostamiseks kulus 41 minutit. Kohus on seisukohal, et avalduse koostamine ei ole õiguskeerukas toiming ning ei eelda olemasolevale teabele ulatusliku õigusliku hinnangu andmist. Seetõttu on kohtu hinnangul ajakulu põhjendatud 30 minuti (0,5 tundi) ulatuses. Kostja vastuse kohta arvamuse koostamise ajaks on hageja avaldanud 77 minutit (1,283 tundi). Kohus on seisukohal, et kostja vastuse vähest keerukust ning hageja arvamuse mahtu arvestades on ajakulu põhjendatud 60 minuti (1 tund) ulatuses. Hageja avaldas, et uue menetlusse astumise avalduse koostamiseks kulus 26 minutit (0,433 tundi). Kohus loeb ajakulu põhjendatuks 20 minuti (0,333 tunni) ulatuses, kuivõrd enne uue avalduse koostamist on esindajal kohustus kontrollida asjaolusid, kuid uue menetlusdokumendi koostamisel sai hageja tugineda varem koostatud dokumendile. Hageja avaldas, et 01.09.2016 toimus Skype’i konverentsikõne hageja esindajaga tsiviilasjaga seonduvate küsimuste arutamiseks ning ühtlasi tutvus esindaja kliendi saadetud Xxxxdokumentidega. Kohus on seisukohal, et hageja avaldatud ajakulus 67 minutit (1,117 tundi) on põhjendatud ajakulu 20 minutit (0,333 tundi), sest 01.09.2016 seisuga ei olnud kohus ega kostja teinud toiminguid, mis oleks eeldanud kliendile ajamahuka selgituse andmist või täiendavat nõustamist; samuti ei olnud muutunud hageja positsioon menetluses. Menetluse hetkeseisu ja õigusjärgluse küsimuste arutamiseks vajalik aeg kohtu hinnangul on 20 minutit. Samadel põhjendustel leiab kohus, et 17.10.2016 toimunud kliendi esindajaga kohtumise ajakulu saab menetlusega seonduvalt põhjendatuks lugeda 20 minuti ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise ajakulu 50 minutit (0,833 tundi) ei pea kohus põhjendatuks, sest kohtu hinnangul ei eelda kehtivas õiguses sätestatud menetluskulude nimekirja koostamise regulatsioon õiguslikke eriteadmisi (vt ka Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks 459 minuti (7,65 tunni) ulatuses. Hageja on avaldanud lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks 156 eurot (130 eurot, millele lisandub käibemaks 26 eurot). Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu arvestades asja õigusliku keerukuse astet ja õigusteenuse turuhinda vajalik ja põhjendatud.
6 (7)
Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja lepingulise esindaja kulude suuruse 1193,40 eurot (7,65 tundi * 156 eurot = 1193,40 eurot). Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotles lepingulise esindaja kulude 1669,19 eurot väljamõistmist kostjalt. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse lepingulise esindaja kulude 475,79 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks (1669,19-1193,40=475,79). TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 461 lg 2 sätestab, et kui otsuse kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik või kohaliku omavalitsuse üksus, tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. Kostja on palunud TsMS § 461 lõikele 2 viidates kostjalt viivise menetluskuludelt välja mõistmata jätta. Kohus on seisukohal, et puudub alus jätta rahuldamata hageja viivisenõue menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab TsMS § 177 lõikes 4 nimetatud viivise menetluskulude tasumata osalt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast 31. päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.