Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe
mootorsõiduki
valduse
Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Täiendada Harju Maakohtu 22.06.2017 otsust kirjeldava ja põhjendava osaga vastavalt käesolevale otsusele. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab ringkonnakohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi 1(6)
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
1.Xxxx(hageja) esitas kohtule hagi Xxxx(kostja) vastu, paludes tunnustada hageja omandiõigust mootorsõidukile Mercedes-Benz GL 420 CDI 4MATIC tehasetähisega XXXX registreerimismärgiga xxxx ja kohustada kostjat andma mootorsõiduki hageja valdusse.
2.XxxxOÜ võõrandas 26.12.2016 müügilepingu alusel mootorsõiduki Mercedes-Benz GL 420 CDI 4MATIC tehasetähisega XXXX registreerimismärgiga xxxx hagejale. Kostjal valdab sõidukit. Kostjal puudub seaduslik alus sõiduki kasutamiseks. Hageja on sõiduki omanik. Aluseks on 26.12.2016 valduse väljanõudeõiguse loovutamise kokkulepe. Hageja omandiõigust tõendab Xxxx OÜ (endise nimega XxxxOÜ) endise juhatuse liikme Xxxxja XxxxOÜ endise juhatuse liikme Xxxxkinnituskiri, mille kohaselt kinnitavad 19.02.2016 ostja ja müüja sõiduki müügilepingu sõlmimist ja valduse väljanõudeõiguse üleandmist. 19.02.2016 leppisid Xxxx OÜ ja XxxxOÜ kokku sõiduki väljanõudeõiguse üleandmises XxxxOÜ-le.
VASTUVÄITED HAGILE
3.Xxxx(kostja) ei tunnistanud hagi.
4.Hageja ei saanud 26.12.2016 müügilepingut sõlmides sõiduki omanikuks, sest lepingu sõlmimise ajal ei olnud sõiduki omanik XxxxOÜ, vaid Xxxx OÜ. Kuigi sõiduki 20.02.2016 üleandmise-vastuvõtuaktis on märgitud, et Xxxx OÜ andis sõiduki Xxxx OÜ-le üle, ei vasta see tegelikkusele, sest sõiduk on juba aastaid olnud ja on seni üksnes kostja kasutuses ja valduses. Xxxxei saanud Xxxx OÜ nimel sõiduki valdust Xxxxile üle anda, s.t Xxxxei ole sõiduki omanikuks saanud (AÕS § 92 lg 1). Seetõttu ei saanud Xxxxomandit ka 26.12.2016 hagejale üle anda.
5.Väär on väide, nagu oleks sõiduk kostja kasutuses XxxxOÜ-ga sõlmitud töösuhte alusel. Kostjal ei ole olnud töösuhet XxxxOÜ-ga. Kostja oli kuni 19.02.2016 Xxxx OÜ töötaja ning kasutas pärast seda sõidukit Xxxx OÜ-ga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel. Kostja esitatud kuriteokaebus tõendab kaudselt, et kostja on enne töösuhte lõppemist kasutanud sõidukit suulise kokkuleppe alusel Xxxx OÜ-ga. Ei oma tähtsust, kas kostja oli 20.02.2016 sõiduki valdajaks või valduse teenijaks (AÕS § 33 lg 3). Xxxx OÜ 09.02.2017 kirjast nähtuvalt peab Xxxx OÜ tänaseni kehtivaks kostjaga sõlmitud suulist kokkulepet kasutamise kohta. Xxxx OÜ keelab kostjal sõidukit kolmandatele isikutele üle anda.
6.20.02.2016 üleandmis-vastuvõtuktis on kinnitatud tegelikkusele mittevastavat asjaolu. Akti intellektuaalset võltsitust kinnitab muu hulgas asjaolu, et 19.02.2016 müügilepingu p 5 kohaselt XxxxOÜ kinnitas sõiduki kättesaamist, s.t 19.02.2016 lepingu ja 20.02.2016 akt on vastuolulised, ebausutavad ja ei vasta tegelikkusele.
2(6)
Xxxxja Xxxxallkirjastatud kinnituskiri on vastuolus teiste üleandmise kohta käivate dokumentidega ning ei ole usaldusväärne tõend.
7.Kostja vastuväited põhinevad hageja omandiõiguse puudumisel, mitte aga kostja õigusel auto suhtes.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel tuleb hagi rahuldada, tunnustada Xxxx(hageja) omandiõigust sõidukile Mercedes-Benz GL 420 CDI 4MATIC tehasetähisega XXXX registreerimismärgiga xxxx ja kohustada Xxxx(kostja) andma sõiduk oma valdusest hageja valdusse.
9.AÕS § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab; omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Puudub vaidlus asjaolus, et 19.02.2016 ja ka edaspidi on sõiduk olnud kostja valduses. AÕS § 93 kohaselt, kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg 3 esimese lause kohaselt antakse õigused ja kohustused üle üleandmise tehinguga (käsutustehing).
12.Xxxxja Xxxx02.05.2017 allkirjastatud kinnituskirjaga (tl 47) on tõendatud, et Xxxx OÜ (registrikood xxxx, endise ärinimega OÜ Xxxx) ja osaühing Xxxxleppisid 19.02.2016 kokku sõiduki omandiõiguse üleminekus ja valduse väljanõudeõiguse loovutamises osaühingule Xxxx. Sõiduki omandiõiguse ülemineku ja valduse väljanõudeõiguse loovutamise kokkuleppe sõlmimist kinnitab kaudselt ka Politsei- ja Piirivalveameti 04.01.2017 teatis, millest nähtuvalt esitas Xxxx29.12.2016 Põhja prefektuurile avalduse selle kohta, et osaühing Xxxxomandas sõiduki Xxxx OÜ-lt (endise nimega OÜ Xxxx), (tl 10), samuti 03.01.2017 registreerimistunnistus, millest nähtub, et selleks õigustatud isikud tahtsid vormistada omandiõiguse ülemineku ja tegid toimingud, mis olid vajalikud omanikuandmete muutmiseks ja lõpptulemusena kostja märkimiseks sõiduki omanikuna (tl 7). Äriregistri väljavõttega (tl 49-50) on tõendatud, et Xxxxoli 19.02.2016 Xxxx OÜ juhatuse liige ja õigustatud võõrandajat esindama. Äriregistri väljavõttega (tl 51-53) on tõendatud, et Xxxxoli 19.02.2016 osaühingu Xxxxjuhatuse liige ja õigustatud omandajat esindama. Toodust tulenevalt sai osaühing XxxxAÕS § 93 järgi sõiduki omanikuks ja oli ka 26.12.2016 õigustatud sõidukit käsutama.
3(6)
13.26.12.2016 müügilepingu punktis 4 märgituga (tl 6) tõendatud, et osaühing Xxxxja kostja leppisid 26.12.2016 kokku sõiduki omandiõiguse üleminekus kostjale. 26.12.2016 aktiga (tl 32) on tõendatud, et osaühing Xxxxja kostja leppisid 26.12.2016 kokku sõiduki valduse väljanõudeõiguse loovutamises kostjale. Äriregistri väljavõttega (tl 51-53) on tõendatud, et Xxxxoli 26.12.2016 osaühingu Xxxxjuhatuse liige ja õigustatud võõrandajat esindama. Toodust tulenevalt sai kostja AÕS § 93 järgi sõiduki omanikuks.
14.Puudub vaidlus asjaolus, et kostja valdab sõidukit. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille kohaselt kostja valdaks sõidukit õiguslikul alusel, ning ei ole tuginenud vastuväitele, nagu kostjal oleks omaniku suhtes õigus sõidukit vallata. Kostja ei ole tuginenud ka sellisele vastuväitele mõne endise omaniku vastu AÕS § 83 lg 3 järgi. Kostja on tuginenud üksnes asjaolule, et hageja ei ole sõiduki omanik.
15.Vastuseks kostja väidetele märgib kohus järgmist.
16.Kohus on tõendite hindamisel arvestanud, et omandiõiguse üleandmiste kohta esitatud dokumentides esineb vastuolusid. 19.02.2016 lepingu nr 190216-1 punktis 5 on märgitud, et osaühing Xxxxkinnitab, et on sõiduki kätte saanud (tl 23). Hilisemas, 20.02.2016 üleandmis-vastuvõtuaktis on märgitud, et Xxxx OÜ (endise nimega OÜ Xxxx) annab sõiduki üle ja osaühing Xxxxvõtab sõiduki vastu (tl 64). Nendes tõendites sisalduvad andmed on vastuolus nii omavahel kui ka Xxxxja Xxxxkinnituskirjas märgituga (tl 47). 26.12.2016 müügilepingu p 2, mille kohaselt osaühing Xxxxkohustus sõiduki kostjale üle andma, (tl 6) on vastuolus 26.12.2016 aktis märgituga (tl 32). Kostja esile toodud vastuolud ei anna siiski alust asuda seisukohale, nagu valduse väljanõudeõiguse loovutamistes ei oleks kokku lepitud. Arvestades, et mitu tõendit kinnitavad Xxxx OÜ (endise nimega OÜ Xxxx) tahet kokkuvõttes sõiduki omand üle anda, ei ole kostja esile toodud asjaolud ja tõendid piisavad jätmaks kinnituskirja tõendina arvestamata. Omandiõiguse üleminekutes võidi kokku leppida mitmel viisil, et kindlustada omandiõiguse üleminek. Eriti juhul, kui võõrandajatel oli õiguslik ebakindlus, kas sõiduk võis olla võõrandaja töötaja kasutuses seoses töölepinguga ja millal tööleping lõppes. Juhul kui sõiduk oli võõrandaja töötaja kasutuses seoses töölepinguga, pidi võõrandaja töölepingu kehtivuse ajal töötaja kasutuses oleva sõiduki omandiõiguse üleandmiseks AÕS § 92 lg 1 järgi valduse tööandjana ja valdajana (AÕS § 33 lg 3) ise üle andma, kuid pärast töölepingu lõppemist pidi võõrandaja sõiduki omandiõiguse üleandmiseks AÕS § 93 järgi loovutama valduse väljanõudeõiguse endise töötaja vastu. Kostja oligi seisukohal, et juhul, kui kostja, kelle kasutuses sõiduk oli, oli valduse teenija, pidi osaühing Xxxxsõiduki omandamiseks saama Xxxx OÜ-lt sõiduki valduse.
17.Puudub vaidlus asjaolus, et 19.02.2016 ei kasutanud kostja sõidukit töölepingu alusel ja oli sõiduki valdaja (tl 72). Seega võib nõustuda kostjaga, et kostjat ei saanud lugeda 19.02.2016 valduse teenijaks. Toodust tulenevalt ei oma asja lahendamisel tähtsust nimetatud asjaolu tõendamiseks esitatud Xxxx OÜ 09.02.2017 kiri (tl 57) ja töölepingu lisa nr 2 koos kostja 19.02.2016 ettepanekuga (tl 58). Kostja 10.02.2017 kuriteokaebuses märgitu (tl 25) ja valduse väljanõudeõiguse loovutamise asjaolude vahel puudub vastuolu. Protokolli parandamise taotluse lahendamine
4(6)
18.TsMS § 53 lg 4 esimese lause alusel tuleb rahuldada kostja taotlus protokolli parandamiseks, parandada 07.06.2017 kohtuistungi protokoll ja asendada protokolli teisel leheküljel lause „Jah, ... auto suhtes.“ lausetega „Kostjal ei oleks väljaandmisele vastuväiteid juhul, kui hagi oleks esitatud Xxxx OÜ poolt. Vastuväited põhinevad hageja omandiõiguse puudumisel, mitte aga kostja õigusel auto suhtes.“ TsMS § 53 lg 4 esimese lause kohaselt teeb kohus protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral protokollis parandused. Protokolli parandamise taotluses märgitud sõnastus kajastab kostja avaldust täpsemalt ja selgemalt, võrreldes protokollis esialgselt märgituga. Menetluskulud
19.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
20.TsMS § 174 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada ja määrata hageja menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 2316 eurot.
21.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (3-2-1-39, p 13). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-115-14, p 14).
22.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud riigilõivu 600 eurot ja hagejale on osutatud õigusabi 11 tundi hinnaga 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, summas 1716 eurot.
23.Hagiavalduse esitamisel kuulus tasumisele 600 eurot riigilõivu.
24.Kohus lähtub hageja lepingulise esindaja ajakulu hindamisel asja sisust, arvestades asja keerukust ja mahukust. Kliendiga kohtumiseks ja suhtlemiseks 3/4 tundi, õiguslikuks analüüsiks 5/6 tundi, hagiavalduse koostamiseks lisade selekteerimiseks ja edastamiseks 3 tundi ning 22.02.2017 määrusega tutvumiseks, edastamiseks ja kliendiga suhtlemiseks 1/6 tundi on vajalik ja põhjendatud, arvestades nimetatud dokumentide sisu. Kostja vastusega tutvumiseks, analüüsiks, edastamiseks ja kliendiga suhtlemiseks 1⁄2 tundi, kohtu kirjaga tutvumises, edastamiseks ja kliendiga suhtlemiseks 1/6 tundi ning hageja vastuse koostamiseks ja edastamiseks 19/12 tundi on vajalik ja põhjendatud, arvestades nimetatud dokumentide sisu. 19.04.2017 istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 1 tund ning istungiprotokolliga tutvumiseks ja vastamiseks 1/6 tundi on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetluse käiku. Kostja vastuse analüüsiks, edastamiseks ja kliendiga suhtlemiseks 7/12 tundi, seisukoha koostamiseks ja edastamiseks 3/4 tundi ning kostja taotlusega tutvumiseks, analüüsiks, edastamiseks ja kliendiga suhtlemiseks 1⁄2 tundi on vajalik ja põhjendatud, arvestades nimetatud dokumentide sisu. 07.06.2017 istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 1⁄2 tundi on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetluse käiku.
5(6)
25.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 156 eurot (sh käibemaks) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esitas TsMS § 174 lõikes 10 sätestatud kinnituse. Arvestades hagihinda, ei ole hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ebaproportsionaalselt suured. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 11 x 130 x 1,2 + 600 = 2316 eurot (sh käibemaks).
26.Vastuseks kostja vastuväidetele kohus märgib, et jätta tähelepanuta enne kohtuistungit tekkinud ja pärast istungit esile toodud hageja menetluskulud ei oleks põhjendatud. Kostja ei ole esile toonud, nagu kostja ei oleks saanud hageja menetluskulude kohta pärast menetlustähtaja möödumist esitatud osas seetõttu piisavalt seisukohta võtta (TsMS § 331). Ka Riigikohus on olnud seisukohal, et sel viisil esitatud menetluskulude nimekirjaga peab arvestama (3-2-1-60-16).
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.