Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(23)

ASJAOLUD

Hagiavaldus Narva Linnakohtule 13. septembril 2004 esitatud hagiavalduse kohaselt teostas hageja vastavalt 01.märtsi 2004 töövõtulepingule kostja jaoks Narvas, Kangelaste 37 kaubanduskeskuse ehitustöid. Lepingu hind oli vastavalt eelarvele 4 788 305 krooni. Tööde teostamise algus oli 01. märts 2004 ja tööde lõpptähtaeg 01. juuni 2004. Hageja täitis kohusetundlikult endale töövõtulepinguga võetud kohustusi. Tööd lõpetati 28. juulil 2004, kaubandusekeskus anti ekspluatatsiooni ja funktsioneerib alates 10. augustist 2004. Kulutuste vähendamise, odavamate materjali kasutamise ja inimtöö tunni maksumuse vähendamise arvel säästeti kostjale 394 761 krooni. Kostjal mingeid pretensioone ehituse kvaliteedi suhtes ei olnud. Töövõtulepingus kokku lepitud tööde teostamise ajal esitas hageja vastavalt lepingu jaotisele nr 5 ja teostatud tööde vastuvõtmise aktide alusel kostjale tasumiseks arveid. Kostja oli arved tasunud. Kostja keeldus tasumast 10. augusti 2004 arvet nr 68 summas 681 299 krooni, mis esitati 2004. aasta juulikuus teostatud tööde vastuvõtmise aktide nr 55 ja 56-1 alusel. Aktid olid kostja poolt alla kirjutatud. Kostja märkis 11. augusti 2004 kirjas nr 12/8, et töövõtulepingu objekt on ekspluatatsiooni antud 57 kalendripäevase hilinemisega ning 10. augusti 2004 arve nr 68 esitamisel oleks pidanud arvestama viivist, mis on ette nähtud töövõtulepingu punktis 10.2. Antud kostja nõue on sisuliselt ebaseaduslik, kuna seadus ei näe ette vastastikuste tasaarvelduste võimalust ning nõue ei ole vastavuses objektiivsete asjaoludega. Töövõtulepingu 7 jaotis nägi ette täiendavate tööde teostamist. Töövõtulepinguga määratletud tööde käigus tekkis vajadus teha täiendavaid töid. Täiendavad tööd kooskõlastati kostjaga ning neid teostati 583 772 krooni ulatuses. Täiendavate tööde vastuvõtmise aktid nr 51 ja 56-1 on kostja poolt alla kirjutatud. Ajanormide kohaselt on täiendavate tööde teostamiseks vaja 3897 inimtundi või 487 tööpäeva. Arvestades, et täiendavaid töid tegid 8 töötajat, kulutati nende teostamiseks 60 tööpäeva. Hageja väitel tehniline inspektor peatas raskete ilmastikutingimuste tõttu objektil töö. Hageja on seisukohal, et tööde peatamine oli tingitud vääramatust jõust ning tööde lõpetamise tähtaja venimine oli tingitud objektiivsetest ja mõjuvatest põhjustest. Mõjuvate põhjuste olemasolule, millest oli tingitud objekti üleandmisega viivitamine, viitab ka see, et kostja ei kasutanud oma õigust töövõtulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, kuigi lepingu punkt 12.1. nägi ette õigust leping lõpetada, kui tööde graafikust mahajäämus oli rohkem kui kaks nädalat. Kostja lepingut ei lõpetanud, lugedes lepinguobjekti ekspluatatsiooni andmise tähtaja venimise põhjusi mõjuvateks. Hageja lõpetas kokkulepitud tööd. Kostja on kohustatud tööde eest tasuma, kuid ta ei teinud seda väljamõeldud ettekäänetel. Antud juhul kostja, olles töövõtulepingu järgi tellija, rikkus töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Töövõtulepingu punkti 10.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist määras 0.2% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Seoses 10. augusti 2004 arve nr 68 tasumata jätmisega on kostja kohustatud seisuga 30. august 2004 tasuma viivist 14 988 krooni. Hageja esitas 22. veebruaril 2005 kohtule nõude suurendamise avalduse. Hagiavalduses esitas hageja nõude kostjalt 696 287 krooni väljamõistmiseks, millest võlgnevus 01. märtsi 2004 2(23)

töövõtulepingu järgi teostatud tööde eest oli 681 299 krooni ja tasumisega viivitamise eest oli seisuga 30. august 2004 arvestatud viivist 14 988 krooni. Pärast hagiavalduse kohtusse esitamist kandis kostja 10. septembril 2004 ja 17. septembril 2004

3(23)

Hageja esitas 14. juunil 2007 kohtule nõude suurendamise avalduse. Hagiavalduses ja 22. veebruari 2005 nõude suurendamise avalduses esitas hageja nõude kostjalt 681 299 krooni väljamõistmiseks. Arvestades kostja poolt võlgnevuse kustutamist summas 135 432 krooni, moodustab hagi põhinõue 545 867 krooni. Poolte vahel 01. märtsil 2004 sõlmitud töövõtulepingu punkt 10.1. kohaselt, juhul kui tellija ei tasu õigeaegselt arveid, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2% saamata jäänud summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist seisuga kuni 17. aprill 2005 kokku 271 345 krooni ning põhinõue ja viivis kokku moodustasid 545 867 + 271 345 = 817 212 krooni. Kostja ei ole kuni käesoleva ajani asunud vabatahtlikult võlgnevust kustutama. Seisuga 18. juuni 2007 on kostja arve tasumisega viivituses 1183 päeva ning viivis selle aja eest moodustab kokku 1 291 521,32 krooni. Kõrvalnõude summat loetakse mõistlikuks põhinõude ulatuses. Hageja suurendab viiviste osas nõuet põhinõude summa suuruseni 545 867 krooni. Kokku moodustab hagisumma 1 091 734 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus töövõtulepingu järgi teostatud tööde eest ja viivis kokku 1 091 743 krooni ning samuti kohtukulud. Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: akt nr 56-1 (I kd. t.l.-123-128); akt nr 51 (I kd. t.l.129-134); tõend ajanormide arvestuse kohta 03. septembrist 2004 (I kd. t.l.-121); tõend viivise kohta 30. augustist 2004 (I kd. t.l.-17); kiri nr 12/8 11. augustist 2004 (I kd. t.l.-144); arve nr 68 (I kd. t.l.-120); töövõtuleping 01. märtsist 2004 (I kd. t.l.-135-138); viiviste arvestus (I kd. t.l.-70). Kostja vastus Kohtule 13. oktoobril 2004 esitatud vastuses hagiavaldusele teatab kostja, et hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et kaubakeskuse ehitus aadressil XXX oli teostatud kahe töövõtulepingu alusel. Hageja kui peatööettevõtja ja kostja kui tellija vahel sõlmitud esimene leping 10. oktoobrist 2003 nägi ette, et hageja teostab kuni 01. veebruarini 2004 esimese etapi ehitustööd summas 2 686 027 krooni. Poolte vahel 01. märtsil 2004 sõlmitud teine leping nägi ette, et hageja teostab kuni 01. juunini 2004 teise etapi ehitustöid summas 4 788 305 krooni ja annab samaks tähtajaks objekti ekspluatatsiooni. Objekt oli antud käiku mitte 01. juunil 2004, nagu seda nägi ette leping, vaid 28. juulil 2004, so 57 kalendripäevase hilinemisega, mis tekitas kostjale olulise varalise kahju. Poolte vahelise 10. oktoobri 2003 lepingu p-s 10.2 ja 01. märtsi 2004 lepingu p-s 10.2 olid ette nähtud sanktsioonid tööde tähtajaks täitmata jätmise korral. Tellijal oli õigus nõuda viivist määras 0,2% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest. Kostja pöördus 11. augustil 2004 OÜ Alavest poole avaldusega, milles palus tööde teostamise eest viimase arve esitamisel näidata ära ka viivis. Viivise suurust arvestati lähtuvalt tööde tegelikust maksumusest mõlema lepingu järgi, mis moodustas kokku 724 323 krooni. Hageja sellele avaldusele ei reageerinud ja esitas 13. augustil 2004 kostjale arve nr 68 summas 681 299 krooni, milles olid arvesse võetud varem ette makstud summad. Hageja viivist ei olnud arvestatud. Hageja esitas kostjale kaks kirja - 12. augusti 2004 kiri, üle antud 13. augustil 2004, ja 25. augusti 2004 kiri. Nendes kirjades tunnistab hageja õigust arvestada viivist 01. märtsi 2004 lepingu järgi summas 545 867 krooni. Vastuseks nendele kirjadele tegi kostja oma 03. septembri 2004 kirjas vastulause ja loobus oma õigusest nõuda viivist esimese lepingu järgi ning piirdus viivise nõudega summas 545 867 krooni teise lepingu järgi. Kostja väitel tuleb 03. septembri 2004 kirja lugeda tasaarvestuse avalduseks. Hageja sellele kirjale ei reageerinud. Täites selle kirjaga endale võetud kohustusi maksis kostja hagejale summa 135 432 krooni, millest 10. septembri 2004 maksekorraldusega 59 000 krooni ja 17. septembri 2004 maksekorraldusega 76 432 krooni. Hageja on tunnustanud kostja nõuet 545 867 krooni viiviste 4(23)

nõudes ja kuna kostja tasus 135 432 krooni, teeb see kokku 681 299 krooni. Sellega on kostja täielikult tasunud hageja arve nr 68 summas 681 299 krooni. Kostja ei nõustu hageja väitega, et viivitamise põhjuseks ehitamisel olid täiendavad tööd. Hageja on oma 11. augusti 2004 kirjas märkinud, et vastavalt 10. oktoobri 2003 ja 01.03.2004 töövõtulepingutele kohustub hageja ehitama kaubakeskuse aadressil XXX 01. juuniks 2004. Lepinguline maksumus esimese lepingu järgi on 2 686 027 krooni koos käibemaksuga ja teise lepingu järgi 4 788 305 krooni koos käibemaksuga. Kokku 7 474 332 krooni koos käibemaksuga. Tööde tegelik maksumus moodustas 6 882 962 krooni. Nagu eeltoodust nähtub, ei ole teostatud mingeid täiendavaid töid, mis ületaksid lepingulisi kohustusi. Peale selle, töövõtulepingute § 7 kohaselt on lisatööde korral vaja sõlmida kirjalik täiendav kokkulepe. Sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. Hageja ei ole kunagi püstitanud küsimust sellise kokkuleppe vajalikkusest. Ühtlasi ei olnud mingit kirjalikku või suulist kokkulepet objekti ekspluatatsiooni andmise tähtaja muutmise kohta. Kostja ei nõustu hageja väitega, et objekti ekspluatatsiooni andmise viivitamine oli seotud halbade ilmastikutingimustega. Ehitajad pidid ette nägema, et talvel on külmad ja aga suvel vihmad ning vastavalt sellele oma töö korraldama. Tegemist on tavaliste ilmastikuoludega, mitte „vääramatu jõuga". Kostjale ei ole teada ühtegi juhust, mil objekti ehitamise kestel oleks dokumentaalselt fikseeritud „ vääramatu jõu" olemasolu. Kostja poolt viivise ja tasaarvestuse nõude esitamine on põhjendatud ja seaduslik. Kostja väitel põhjustas kaubakeskuse ekspluatatsiooni andmisega hilinemine kostjale olulise kahju. Lepingu järgi pidi hageja objekti üle andma 01. juuniks 2004, tegelikult oli see üle antud

Lepingu punkt 10.2 kohaselt on tööde tähtajaks täitmata jätmata jätmise korral tellijal õigus nõuda viivist määras 0,2% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest. Viivise summa moodustab kokku 545 867 krooni. Vastuhagi hageja pöördus 11. augustil 2004 vastuhagi kostja poole avaldusega, milles palus tööde teostamise eest viimase arve esitamisel ära näidata ka viivis. Vastuhagi kostja sellele avaldusele ei reageerinud ja esitas 13. augustil 2004 arve nr 68 summas 681 299 krooni, arvestades varem tehtud ettemaksetega. Viivist vastuhagi kostja sealjuures ei arvestanud. Vastuhagi kostja esitas vaastuhagi hagejale kaks kirja - 12. augustil 2004 ja 25. augustil 2004. Nendes kirjades tunnistab hageja õigust arvestada viivist 01. märtsi 2004 lepingu järgi summas 545 867 krooni. Vastuseks nendele kirjadele tegi kostja oma 03. septembri 2004 kirjas vastulause ja loobus oma õigusest nõuda viivist esimese lepingu järgi ning piirdus viivise nõudega summas 545 867 krooni teise lepingu järgi. Vastuhagi hageja 03. septembri 2004 kiri on avaldus tasaarvestuseks. Vastuhagi kostja sellele kirjale ei reageerinud. Vastuhagi hageja kandis kahju otseste väljaminekute arvel 100 016 krooni ja saamata jäänud sissetuleku arvel 481 750 krooni, kokku 581 766 krooni. Vastuhagi hageja kahju suurus ületab arvestatud viivise summat. Vastuhagi hageja palub välja mõista vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks viivis 545 867 krooni Samuti palub vastuhagi hageja välja mõista vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja poolt tasutud riigilõiv. Lisaks vastuhagi avalduses toodud väidetele esitas vastuhagi hageja 10. mail 2007 kohtule vastuhagi nõude täpsustused ja täiendavad põhjendused. Lepingu p. 3.2.2 kohaselt oli tööde teostamise lõpptähtajaks 01. juuni 2004. Selleks tähtajaks pidid olema teostatud kõik lepingujärgsed II etapi tööd maksumusega 4 788 305 krooni. Kõik poolte vahel täiendavalt kokkulepitud tööd pidid samuti olema teostatud nimetatud tähtajaks, kuna teistsugused kokkulepped tähtaegade osas poolte vahel puuduvad. Tööde lõpetamine oli määratud kuupäevaliselt 01. juuni 2004. Selleks tähtajaks pidi hoone olema ka ekspluatatsiooni antud. Eeltoodu on vastavuses poolte tegeliku tahte ja lepingu eesmärgiga, samuti poolte kirjavahetusega augustis-septembris 2004. Raamatupidamise õiendi kohaselt oli 01. juuniks 2004 teostatud töid kogumaksumusega 3 225 159 krooni, mis moodustab üksnes 67,4% kõikide lepingujärgsete tööde maksumusest. Tööd lõpetati tegelikult 57 päeva kokkulepitust hiljem, so 28. juulil 2004. Viimased tööde üleandmise-vastuvõtu aktid nr. 55 ja 56-1, allkirjastati 10. augustil 2004. Faktiliselt lõpetati lepingujärgsed tööd küll 10. augustil 2004, kuid lepingu p. 3.2.2. sätestatud valmidus, st objekti ekspluatatsiooni andmine, saavutati 28. juulil 2004. Vastuhagi kostja rikkus lepingu p-st 3.2.2 tulenevat kohustust tööde tähtaegse valmimise osas. Lepingu p. 10.2 kohaselt on tellijal õigus tööde mitteõigeaegsel lõpetamisel nõuda töövõtjalt viivist 0,2% lepingu hinnast. Viiviste nõude all on pooled silmas pidanud leppetrahvi. Kuna vastuhagi kostja viivitas lepingujärgsete tööde tähtaegse valmimisega kokku 57 päeva, esitas vastuhagi hageja oma 11. augusti 2004 kirjas, mis oli koostatud järgmisel päeval peale lepingujärgsete tööde lõpetamist ja viimaste aktide nr. 55 ja nr. 56-1 allkirjastamist 10. augustil 2004, leppetrahvi nõude tööde tähtaja ületamise eest kokku summas 724 373 krooni. Vastuhagi hageja palus nimetatud nõudekirjas vastuhagi kostjat ühtlasi kajastada vastav leppetrahv (viivis) vastuhagi kostja poolt vastuhagi hagejale esitataval arvel. Vastuhagi hageja väitel esitas ta koheselt pärast lepingu eesmärgi saavutamist vastuhagi kostjale leppetrahvi nõude ning avaldas tahet vastava summa tasaarvestamiseks vastuhagi kostja poolt tööde üleandmise aktide alusel esitatava tasunõudega. 6(23)

Vastuhagi kostja 12. augusti 2004 vastuskirjast ja 25. augusti 2004 vastuskirjast tuleneb, et ka vastuhagi kostja ise on käsitlenud vastuhagi hageja eelnimetatud kirja kui dokumenti, millega on esitatud leppetrahvi nõue. Vastuhagi kostja kirjades ei ole mingeid vastuväiteid vastuhagi hageja leppetrahvi (viivise) nõude tasaarvestamiseks. Vastuhagi kostja ei esitanud vastuväiteid tasaarvestusavaldusele isegi mitte hagiavalduses, vaid alles vastuses vastuhagile. Vastuhagi hageja väitel tunnistas vastuhagi kostja oma 12. augusti 2004 ja 25. augusti 2004 kirjades vastuhagi hageja õigust esitada seoses tööde tähtaja ületamisega vastuhagi kostjale leppetrahvi (viiviste) nõude ning sellega tunnistas ühtlasi ka oma vastutust lepingu tähtaegade mittejärgimisel. Vastuhagi kostjal ei olnud vastuväiteid vastuhagi hageja poolt lepingu tasu tasaarvestamisele viivitamisest tuleneva leppetrahviga. Vastuhagi kostja soovis oma eelnimetatud kirjades üksnes seda, et leppetrahvi arvestataks vaid lepingu maksumuselt summas 4 788 305 krooni, mitte aga kogusummalt, mille eest vastuhagi hageja antud ehitusobjekti osas vastuhagi kostjalt töid tellis. Vastuhagi kostja ei vaielnud vastuhagi hageja poolt esitatud viiviste nõudele vastu ning aktsepteeris neid, kuigi mõnevõrra väiksemas summas kui vastuhagi hageja oma 11. augusti 2004 kirjas oli märkinud. Vastuhagi hageja nõustus oma 03. septembri 2004 kirjas vastuhagi kostja esitatud ettepanekuga leppetrahvi (viiviste) vähendamiseks ning esitas vastuhagi kostjale korrigeeritud leppetrahvi nõude summas 545 867 krooni. Ühtlasi avaldas vastuhagi hageja nimetatud kirjas veelkord tahet vastava summa osas teostada nõuete tasaarvestus. Vastuhagi hageja väitel on ta leppetrahvi nõude esitanud õigeaegselt. Vastuhagi hageja väitel on pooled lepingut sõlmides, arvesse võttes lepingu olemust ja eesmärki, ning samuti lepingu täitmise ajal olnud üheselt seisukohal, et vastuhagi kostja vastutusest vabanemine tööde mittetähtaegsel täitmisel põhineb vabandatavuse põhimõttel ja mitte süü põhimõttel. Lepingu p. 15.1. kohaselt ei loeta lepingu rikkumiseks kohustuste täitmisega hilinemist, kui vastav hilinemine on tingitud vääramatust jõust. Vastuhagi kostja ei ole viidanud süü tuvastamise vajadusele ega oma süü puudumisele ei oma hagis kohtule ega ka oma vastuväidetes vastuhagile. Eeltoodu kinnitab, et pooled mõistsid lepingu sõlmimisel ja ka selle täitmisel üheselt vastuhagi kostja vastutuse ja sh leppetrahvi tasumise kohustuse eeldusi tööde mittetähtaegsel teostamisel st vastutuse järgnevust süüst sõltumatult. Lepingut ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et vastuhagi kostja vastutus lepingu tähtaegade ületamise korral oleks võrreldes seaduses fikseerituga ebamõistlikult piiratud. Vastuhagi kostja ei ole tõendanud ühegi asjaolu esinemist, mis annaksid aluse viidata vastuhagi kostja süü puudumisele seoses lepingu rikkumisega. Kuna tulemuse saavutamise riisiko lasub töövõtjal, siis antud juhul vastuhagi kostja ei saavutanud lepinguga kokkulepitud tulemust tähtaegselt. Poolte kokkuleppel lepingus sätestatud tööde lõpptähtaega ei pikendatud. Vastuhagi kostja taotlust tähtaja pikendamiseks ei esitanud. Kuna vastuhagi kostja ei esitanud tööde tegemise ajal ettepanekut ei lepingu tähtaja ega ka muude tingimuste muutmiseks, siis ei saa pidada asjakohasteks vastuhagi kostja väiteid, et teda ei saa lugeda süüdlaseks tööde mahukuse muutumisest põhjustatud lepingu tähtaegade ületamise eest. Olukorras, kus lepingust jäeti poolte kokkuleppel osad töid ära, kokku koos materjalide ja tööjõu kuluga summas 591 370 krooni, seda kinnitab ka vastuhagi kostja oma 12. augusti 2004 kirjas ning millega ka vastuhagi hageja nõustub, siis ei ole võimalik ühelgi juhul rääkida tööde mahu tegelikust suurenemisest ega täiendava tähtaja andmise vajadusest. Vastuhagi kostja viited halbadele ilmastikuoludele on alusetud ja tõendamata. Vastuhagi kostja ei ole millegagi tõendanud tavapärastest ja vastavatele aastaaegadele iseloomulikest ilmastikuoludest erinevate ilmastikuolude esinemist. Seega ei ole ilmastikuolud käsitletavad süüst vabastavate asjaoludena. 7(23)

Vastuhagi hageja väitel ei ole tõendatud ühegi asjaolu esinemine, mis viitaks vastuhagi kostja süü puudumisele seoses tööde mittetähtaegse valmimisega, sh vastuhagi hageja poolt kohustuste mittetäitmisele ega ka vääramatu jõu asjaolude esinemisele. Vastuhagi kostja kui professionaalne ehitusettevõtja pidi lepingut sõlmides olema teadlik oma suutlikkusest tööde tegemisel. Kuna vastuhagi kostja on nimetatud asjaolu ebaõigesti hinnanud ja ei suutnud kokkulepitud tähtajaks töid lõpetada, kusjuures ei esinenud ei vääramatut jõudu ega vastuhagi hagejast tingitud takistust, võib eeldada, et lepingu mittetähtaegse täitmise põhjustas vastuhagi kostja hooletus eesmärgi saavutamise osas. Vastuhagi hageja palub vastuhagi rahuldada ja mõista vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks välja 545 867 krooni. Kohtukulud jätta vastuhagi kostja kanda. Vastuhagi hageja on kohtule esitanud järgmised tõendid: töövõtuleping 01. märtsist 2004 (I kd. t.l.-82-84); viiviste arvestus (I kd. t.l.-85); kiri nr 15 12. augustist 2004 (I kd. t.l.-86); kiri nr 13 25. augustist 2004 (I kd. t.l.-87); kiri nr 7/9 03. märtsist 2004 (I kd. t.l.-88); raamatupidamise tõend koos lisadega (I kd. t.l.-89-103); eelarve nr 51 (II kd. t.l.-12-20); raamatupidamise tõend 07. maist 2007 nr 1 (II kd. t.l.-21); raamatupidamise tõend 07. maist 2007 nr 2 (II kd. t.l.-22); Narva Linnavalitsuse 28. juuli 2004 korraldus nr 726-k (II kd. t.l.-23); akt nr 55 (II kd. t.l.-34,35); akt nr 61 (II kd. t.l.-28); akt nr 51 (II kd. t.l.-36). Vastus vastuhagile Vastuhagi kostja nõuet 545 867 krooni väljamõistmises 01. märtsi 2004 töövõtulepingujärgsete tööde teostamisega viivitamise eest ei tunnista. Vastuhagi hageja väited ning väljamõistetavate summade põhjendused ei ole põhjendatud ja on vastuolus objektiivsete asjaoludega. Lähtuvalt 01. märtsi 2004 töövõtulepingust võttis vastuhagi kostja kui töövõtja endale kohustuse alustada lepingus märgitud töid 01. märtsil 2004 ja lõpetada need 01. juunil 2004. Tööde teostamise käigus tekkis vajadus täiendavateks töödeks, ilma milleta tellija, vastuhagi hageja ei oleks saanud luba ehitise ekspluateerimiseks. Täiendavate tööde tegemine kooskõlastati vastuhagi hagejaga, millest annab tunnistust täiendavalt teostatud tööde akti allakirjutamine tema poolt, mida tuleb vaadelda kui töövõtulepingu punktis 7 sätestatud nõusolekut. Täiendavate tööde tegemiseks kulutati 60 päeva, seega viivitust lepingujärgsete tööde teostamisele ei olnud. Vastuhagi hageja on avalduses ekslikult märkinud, et 01. märtsi 2004 töövõtuleping sätestas objekti hinna ning ekspluatatsiooni andmise tähtaja 01. juuni 2004. Ehituse ekspluatatsiooni loa saamine kuulub hoone omaniku kohustuste hulka. Kuna hoone ekspluatatsiooniluba antakse välja 20 päeva jooksul pärast ekspluatatsiooniloa saamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamist, siis ilma täiendavate tööde tegemiseta ei oleks hageja saanud ehitise ekspluatatsiooniluba. Asjakohatu on vastuhagi hageja väide, et kaubanduskeskus anti käiku viivitusega vastuhagi kostja süül. Vastuhagi kostja sõlmis vastuhagi hageja kui tellija korraldusel 21. mail 2004 alltöövõtulepingu nr 21/05/04 AS-ga Talot nende tööde teostamiseks, mis ei olnud 01. märtsi 2004 töövõtulepingus ette nähtud. Kaubanduskeskuse heakorrastustööd lõpetati 29. juulil 2004. Tööde vastuvõtmise akt nr 60 2004. aasta juuli kohta kirjutati hageja poolt alla ning tööd lõpetati. Alles peale heakorrastustööde teostamist või hageja taotleda ehitise ekspluatatsiooniluba. Kaubanduskeskus anti käiku 10. augustil 2004. Kui vastuhagi hageja leidis, et 01. märtsi 2004 töövõtulepingu tingimuste rikkumine saabus 01. juunil 2004 ehk tööde lõpetamise kuupäevaga, oleks ta pidanud koheselt teatama leppetrahvi tasumise nõudest. Vastuhagi hageja viide kirjadele ei ole asjakohane ning on vastuolus seadusega. Vastuhagi hageja 03. septembri 2004 kirja ei saa vaadelda kui vastastikuse tasaarvelduse avaldust, kuna see on vastuolus seaduse nõuetega. 8(23)

Vastuhagi kostja esitas 04. juunil 2007 kohtule vastuse vastuhagi täiendamise avalduse osas. Vastuhagi kostja väitel ei ole ta rikkunud endale 01. märtsi 2004 töövõtulepinguga võetud kohustusi tööde lõpetamise tähtaja osas. Tööde lõpetamise tähtajaks oli töövõtulepingu p 3.2.2. kohaselt määratud 01. juuni 2004. Dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et töövõtja süüd töövõtulepinguga ette nähtud tööde lõpetamise tähtaja rikkumises ei olnud. Seoses vastuhagi hageja kui tellija projekti mittetäielikkusega tekkis juba tööde teostamise alguses täiendavate tööde vajadus, ilma milleta ei oleks olnud võimalik teostada põhitöid ja objekti üle anda. Seoses sellega kinnitasid tellija ja töövõtja täiendavate tööde eelarve nr 66 ja eelarve nr 56 territooriumi heakorrastamiseks. Nende eelarvete raames teostati töid märtsis, aprillis, juulis ja augustis 2004. Samal ajal teostati töid ka põhieelarve nr 51 raames, mis oli kooskõlastatud töövõtulepingu allakirjutamisel. Kõik eelarvete nr 66 ja 56 järgi teostatud tööd võeti vastuhagi hageja poolt vastu ja nende eest tasuti samuti, nagu ka põhieelarve 51 järgi. Vastuhagi hageja kinnitas 26. aprilli 2005 kirjaga tööde täitmist üldehitustööde eelarve nr 51, täiendavate ehitustööde eelarve nr 66 ja heakorrastuse eelarve nr 56 järgi. Täiendavate tööde ja heakorrastustööde eelarvete kinnitamist, nende vastuvõtmist ja nende eest tasumist tuleb käsitleda otsest tahteavaldust õiguslike tagajärgede - tööde tähtaja pikendamise - saabumiseks. Tuleb samuti märkida, et vastuhagi hageja korraldusel sõlmiti alltöövõtu leping AS-ga Talot töövõtulepingus mitte ettenähtud tööde teostamiseks, ilma milleta ei oleks saanud objekti ekspluatatsiooni anda. Nende tööde tegemine mõjutas oluliselt lepingujärgsete tööde lõpetamise tähtaega. Vastuhagi kostja väitel ei ole vastuhagi hagejal õigust nõuda 01. märtsi 2004 töövõtulepingu punktis 10.2. ette nähtud viivist tööde lõpetamisega viivitamise eest - tööde lõpptähtaja rikkumine toimus vastuhagi hageja süül, kuna ta esitas ebakvaliteetse projekti. Vastuhagi hageja ei teatanud viivitamatult töövõtulepinguga ettenähtud tööde lõpetamise tähtaegade rikkumisest ja seega kaotas ta õiguse nõuda leppetrahvi tasumist. Vastuhagi kostja on kohtule esitanud järgmised tõendid: tõend nr 2 teostatud tööde osade kohta (I kd. t.l.-110); alltöövõtu leping 21. maist 2004 (I kd. t.l.-111); akt nr 60 (I kd. t.l.-112); eelarve nr 18 (II kd. t.l.-41-46); parandustega eelarve nr 51 (II kd. t.l.-47-56); parandustega eelarve nr 66 (II kd. t.l.-57-65); parandustega eelarve nr 56 (II kd. t.l.-66-68); akt nr 45 (II kd. t.l.-69-71); akt nr 49 (II kd. t.l.-72-75); akt nr 47 (II kd. t.l.-76-77); akt nr 60 (II kd. t.l.-78-80); akt nr 56 (II kd. t.l.81,82); akt nr 54 (II kd. t.l.-83-85); kiri 26. aprillist 2005 (II kd. t.l.-86). Kohtuistung Hageja/vastuhagi kostja jääb oma kirjalikult esitatud haginõude juurde ja vastuste juurde. Nõue on 1 091 734 krooni, mis tuleneb põhisummast 545 870 ja samas summas viivised õigeaegselt tasumata arve eest. Viivised on arvestatud otstarbekalt ja viiviste nõue on väiksem kui põhinõue. Hageja/vastuhagi kostja väitel ei ole ta süüdi töö mittetähtaegses lõpetamises. Hageja/vastuhagi kostja leiab, et poolte vahel koostatud lisaeelarve ja tellija poolt vastu võetud lisatööd tuleb hinnata kui poolte vahel sõlmitud kokkulepet. Hageja/vastuhagi kostja väitel ei olnud lisatöid põhitööde lepingusse märgitud. Täiendavate tööde kohta olid koostatud aktid. Neid akte tuleb vaadata kui kokkulepet lepingu p 7 kohaselt. Akt nr 56-1 on täiendavad tööd. Hageja/vastuhagi kostja väitel on ehitise ekspluatatsiooni andmine omaniku kohustus. Kostja/vastuhagi hageja viivise nõuet ei esitanud. Antud juhul ei ole õigust taasarvestamisele.

9(23)

Hageja/vastuhagi kostja väitel ei ole kostja/vastuhagi hageja keeldumine tehtud tööde eest tasumisest põhjendatud. Hageja/vastuhagi kostja võtab omaks, et pärast hagi esitamist oli kostjalt hageja arvele laekunud 135 000 krooni. Hageja/vastuhagi kostja palub rahuldada hagi ja välja mõista kostjalt/vastuhagi hagejalt kokku 1 091 734 ja kohtukulud ning vastuhagi jätta rahuldamata. Kostja/vastuhagi hageja hagi ei tunnista ja jääb oma vastuses esitatud väidete juurde. Kostja/vastuhagi hageja on täitnud hageja ees kõik kohustused, mis tulenevad lepingust ja seadusest ning seega ei ole hagi põhjendatud. Kostja/vastuhagi hageja väitel pidid ka täiendavad tööd olema valmis esimeseks juuniks. Objekt anti ekspluatatsiooni hilinemisega kuna põhitööd olid teostatud hilinemisega. Objekti oli võimalik ekspluatatsiooni anda ilma lisatöödeta. Suulist ega kirjalikku kokkulepet tööde hilisema lõpetamise kohta ei olnud, hageja/vastuhagi kostja oma süü puudumist tõendanud ei ole. Kostja/vastuhagi hageja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja/vastuhagi hageja palub vastuhagi rahuldada. Vastuhagi osas jääb vastuhagi hageja/kostja oma nõuete juurde. Hageja/vastuhagi kostja jääb samuti oma vastuväidete juurde ning palub jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja/vastuhagi kostja esitas raamatupidamise tõendi nr 3 (II kd. t.l.-100), et oleks kergem saada ülevaadet teostatud töödest ja nende maksumusest. Pooled leppisid kokku, et tegemist ei ole tõendiga. Tunnistajate ütlused Tunnistaja V S ütluste kohaselt esindas ta ehitusobjekti üleandmisel tellijapoolset tehnilist järelvalvet. Tunnistaja selgitas, et ehituse käigus asjaolud muutusid ja tellija nõudel tekkis lisatööde tegemise vajadus. Muudatuste vormistamiseks saatis projekteerija täiendatud joonised, mis eelnevalt saadetud joonised ära muutsid. Tunnistaja töövõtulepinguid näinud ei ole. Nägi vaid projekti dokumentatsiooni. Heakorratööde osas, mis toimusid juunis 2004, tunnistaja konkreetset öelda ei oska. Objekti üleandmisel ei ole sellist mõistet nagu lisatöö. Komisjon võtab objekti vastu vastavalt esitatule ning kui projekt on olemas, siis võetakse vastu. Kui tööd on lõpetamata, objekti vastu võtta ei saaks. Ilma heakorratöid lõpetamata objekti vastu võtta ei oleks saanud. Tunnistaja väitel ei ole ta kunagi näinud kalendaarset graafikut teostatud tööde kohta. Kui see oleks olnud, oleks saanud jälgida, kas töövõtja jõuab oma tööd tähtajaks valmis või ei jõua ning mis tähtaja jooksul tööd oleks sooritatud. Tunnistaja selgitas, et ta ei näinud akte selle kohta, et oleks teostatud täiendavaid töid. Ta tegi akte kaetud tööde kohta. Algul sai esialgse projekti ja siis tuli juba dokumentatsioon teiste tööde kohta. Kaetud tööde aktides ei märgita, kas töö oli täiendav või mitte. Märgitakse vaid seda, kas töö on tehtud või mitte Tunnistaja kinnitab, et ehitusel esines olukordi, kus oli vajalik muudatuste tegemine projekti. Vundamendi ehitusel tehti see pool meetrit ettenähtust kõrgem. Samuti tuli ümber teha plaatidest põrandad. See nõudis projekti ümbertegemist. Palju ümbertegemisteks aega kulus, tunnistaja täpselt öelda ei osanud. Möönas, et võis olla rohkem kui kuu aega. Oli eriolukordi, mis takistasid objekti õigeaegset ekspluatatsiooniks üleandmist. Ilma ei saa prognoosida. Katusetööde puhul on töid, mida ei saa teha tugevate tuulte ja vihmaga. Tööde viimasel etapil töötati ka puhkepäevadel. 10(23)

Tunnistaja N B ütluste kohaselt osales ta kaubanduskeskuse ehitusel dokumentatsiooni vastu võtmisel, tehniliste jooniste ja vastuvõetud tööde aktide koostamises ning aruandluses. Tunnistaja koostas kõik aktid ning seda koostöös meistrite, osakonnajuhataja ja objekti juhatajaga. Tellija kirjutas tööde vastuvõtu kohta aktile alla. Oli kuuajalisi akte ning samuti anti välja akte ka tähtaja jooksul, et tellija saaks teostatud tööde eest tasuda. Kui tellijal raha ei olnud, muudeti vastuvõtuaktid ära ning tellija initsiatiivil koostati arve eeltasustamiseks. Juulis võis olla kolm või neli akti. Tunnistaja kinnitab, et aktides on märgitud just selline summa ning aktide alusel tasuti juunis ja juulis. Ehituse käigus kahe kuu jooksul ei tasutud ja tasustamine lükati edasi. Tööd olid täidetud juunis, tasuti nii juulis kui ka augustis. Tellijal ei olnud raha ja tehti osalised ettemaksed. Tunnistaja väitel lisatööde tegemise käigus ehituse tähtaeg pikenes. Objekti üleandmine hilines, mis põhjustas vaidluse tähtaja suhtes. Töötati tellijaga koos ja see oli tellija arvamus, sellest lähtuti. Viimane arve jäi tasustamata. Akte kasutas hageja oma töös selles piiris, kuidas oli kooskõlastatud tellijaga. Arvudega tegeles raamatupidaja. Akti nr 56-1 koostas tunnistaja. See oli akt täiendavate tööde eest. Arve oli esitatud, kuna see projekt saabus alles siis kui tööd käisid. Akt koostati jooniste alusel. Tunnistaja arvates koostati akt üldise lepingu alusel. Kas esimese või teise lepingu alusel, tunnistaja öelda ei oska. Muud lepingut akti aluseks ei olnud, kuna üldsumma lähtub kahest lepingust.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada, vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli kaubanduskeskuse, asukohaga XXX ehitustööde teostamiseks sõlmitud kaks töövõtulepingut. Esimese etapi ehitustööde teostamiseks oli 10. oktoobril 2003 sõlmitud töövõtuleping tööde maksumusega 2 686 027 krooni (I kd. t.l.-39-41). Nimetatud lepingu osas poolte vahel vaidlust ei ole. Samal ehitusobjekti teise etapi ehitustööde teostamiseks oli poolte vahel 01. märtsil 2004 sõlmitud töövõtuleping tööde maksumusega 4 788 305 krooni (I kd. t.l.-42-44). Lepingu tingimuste osas poolte vahel vaidlus puudub. Kohus peab vajalikuks viidata 01. märtsi 2004 lepingu p-s 10.2. kasutatud mõiste „viivis“ väärale kasutamisele. Lepingu p 10.2. kohaselt juhul kui töövõtja süül ei ole tööd õigel ajal lõpetatud, on tellijal õigus nõuda viivise maksmist 0,2% käesoleva lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Pooled on kohtule esitatud avaldustes kasutanud p 10.2. tähenduses mõisteid „viivis“ ja „leppetrahv“. Vastuhagi avalduses on kostja/vastuhagi hageja märkinud, et lepingu p 10.2. tähenduses on pooled viiviste nõude all silmas pidanud leppetrahvi. Kohus asub seisukohale, et mõiste „viivis“ tähistab p 10.2. kontekstis mõistet „leppetrahv“. Lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. /---/. Vastavalt VÕS § 158 lg 1, leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p-s 10.2. on pooled ette näinud raha maksmise kohustuse juhuks kui töövõtja süül ei täideta lepinguga võetud kohustust, ehitustööde teostamist, tähtaegselt. Tegemist ei ole rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega, mida eeldaks viivitusintressi (viivise) nõue. Et tegemist on 11(23)

kindlaksmääratud rahasumma maksmise kohustusega lepingu rikkumise korral, mis ei ole seotud rahalise kohustuse täitmisega, tuleb lepingu p 10.2. tõlgendada kui kokkulepet leppetrahvi osas. Kui rikkumine, mille puhuks leppetrahvi osas kokku lepiti, seisneb mitteõigeaegses täitmises, võib leppetrahv olla väljendatud ka kindlaksmääratud perioodi eest maksmisele kuuluva protsendina teatud summast. Käesoleval juhul 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et 01. märtsi 2004 töövõtulepingu p-s 10.2. sätestatut tuleb tõlgendada kui poolte kokkulepet leppetrahvi tasumiseks lepingust tulenevate kohustuste mitteõigeaegse täitmise korral. Kohus peab vajalikuks täpsustada ka 01. märtsi 2004 töövõtulepingu p 3.2.2. tõlgendust. Lepingu sõnastuse kohaselt „3.2.2. Tööde lõpetamine – objekti ekspluatatsiooni andmine – 01.06.2004.a.“. Tegemist on kahe teineteist välistava tingimusega. Ehitusseaduse (EhS) § 33 lg 4 ja lg 6 kohaselt, kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Kohalikul omavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult. Kohalik omavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. Võib järeldada, et kasutusluba väljastatakse mitte vähem kui 20 päeva peale ehitise täielikku valmimist. Seega ei saa tööde lõpetamine ja ehitise kasutusele võtmine olla samal kuupäeval. Hageja väitel oli lepingu p-s 3.2.2. märgitud kuupäev 01. juuni 2004 tööde lõpptähtaeg. Vastuses hagiavaldusele väitis kostja, et lepingu kohaselt kohustus hageja teostama kuni 01. juunini 2004 teise etapi ehitustöid summas 4 788 305 krooni ja andma samaks tähtajaks objekti ekspluatatsiooni. Vastuhagi avalduses väitis kostja/vastuhagi hageja, et lepingu kohaselt kohustus hageja/vastuhagi kostja ehitama ja andma ekspluatatsiooni kaubanduskeskuse aadressil XXX. Lepinguga oli objekti käiku andmise tähtajaks kokku lepitud 01. juuni 2004. Samuti oli nimetatud kuupäev määratud tööde lõpetamiseks. Vastuses vastuhagile esitas hageja/vastuhagi kostja vastuväite, et kostja/vastuhagi hageja on avalduses ekslikult märkinud, et 01. märtsi 2004 töövõtuleping sätestas ekspluatatsiooni andmise tähtaja 01. juuni 2004. Ehituse ekspluatatsiooni loa saamine kuulub hoone omaniku kohustuste hulka. Termineid „ekspluatatsiooni andmine“ ja „ekspluatatsiooni luba“ ehitusseadus ette ei näe ning nende asemel tuleks eeldatavasti kasutada ehitusseaduse mõistet „kasutusluba“. EhS § 32 lg 1 kohaselt, ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Narva Linnavalitsuse 28. juuli 2004 korraldusest nr 726-k (I kd. t.l.-148) selgub, et kaubanduskompleksi, asukohaga Kangelaste 37B, hoone ja välisvõrkude kasutusluba on välja antud kaubanduskompleksi omanikule ehk kostjale/vastuhagi hagejale. Kohus nõustub hageja/vastuhagi kostja vastuväitega. Lähtuvalt EhS § 29 lg 2 p 4 ehitise omanik kohustatud on taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba või esitama ehitise likvideerimise korral ehitise teatise ning vastavalt § 33 lg 8, kasutusloa taotluse peab esitama ehitise omanik./---/. Kasutusluba väljastatakse ehitise omanikule./---/. VÕS § 28 lg 6 ja lg 8 kohaselt, lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. 12(23)

Töövõtulepingu eesmärgiks on kaubakeskuse ehitamine. Lepingu p 8.9. kohaselt ei ole töövõtja kohustatud täitma neid töid, mis ei ole lepingus ette nähtud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et lepinguga oleks töövõtja võtnud endale kohustuse tegeleda kasutusloa saamisega seotud asjaajamisega tellija huvides. Et kasutusloa taotlemise õigus ja kohustus on ainult ehitise omanikul, ei saa seda kohustust töövõtulepinguga määrata ehitajale. Tegemist oleks ilmselt ebaseadusliku kokkuleppega. Tuleb eelistada 01. märtsi 2004 töövõtulepingu p 3.2.2. tõlgendust, mille kohaselt kuupäev 01. juuni 2004 on tööde lõpetamise tähtpäev, kuna selline tõlgendus tuleneb otseselt hoone ehitamiseks sõlmitud töövõtulepingu olemusest ja eesmärgist ning ei ole seadusega vastuolus. Kohus leiab, et 01. märtsi 2004 töövõtulepingu p-s 3.2.2. on pooled kokku leppinud lugeda kaubakeskuse ehitamisega seotud tööde lõpetamise kuupäevaks 01. juuni 2004. Kasutusele võtmisega seotud haldustoiminguid võis ehitise omanik teha peale ehitise valmimist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tööde lõpetamise kuupäevaks ei olnud mitte 01. juuni 2004, vaid tööd lõpetati 28. juulil 2004, hilinemisega 57 päeva, ning kaubakeskus anti ekspluatatsiooni 10. augustil 2004. Kaubanduskeskuse heakorratööd lõpetati 29. juulil 2004. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja esitas kooskõlas lepinguga kostjale tasumiseks arveid tööde vastuvõtmise aktide alusel. Kostja oli arved tasunud. Kostja ei ole tasunud vaid 10. augusti 2004 arvet nr 68 summas 681 299 krooni, mis esitati 2004. aasta juulikuus teostatud tööde vastuvõtmise aktide nr 55 ja 56-1 alusel. Arve tasumise tähtaeg oli 16. august 2004. Arvel näidatud summast 681 299 krooni tasus kostja 135 432 krooni. Arve nr 68 tasumata jätmisest tulenev võlgnevus moodustab 545 867 krooni. Kostja poolt 135 432 krooni tasumist tõendavad ka maksekorraldused

13(23)

Lähtuvalt VÕS § 197 lg 1, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 198, tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. VÕS § 200 lg 4 kohaselt, tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Tasaarvestamise läbiviimiseks peab olema täidetud kaks peamist eeldust, peab olema tekkinud tasaarvestuse olukord ja tasaarvestuse teostamiseks peab üks isik esitama teisele tasaarvestuse avalduse. Kolmanda tingimusena tuleb arvestada tasaarvestuse lubatavust. Tasaarvestuse olukord ehk tasaarvestuse õigus tekib juhul kui poolte vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Sealjuures ei ole nõuab teise poole nõusolek. Oluline on, et teine pool oleks tasaarvestuse avalduse kätte saanud. Vorminõudeid tasaarvestuse avaldusele ette nähtud ei ole. Kohus leiab, et on otstarbekas lahendada esmalt küsimus, kas üks pooltest võis esitada vastuväiteid tasaarvestusele. Juhul kui selgub, et hageja omas vastuväiteid tasaarvestuse osas ning tasaarvestus ei olnud lubatud, langeb siinkohal ära vajadus tuvastada, kas tasaarvestuse avaldus oli õiguspärane ning kas tasaarvestuse õigus võis olla tekkinud. Kohus tuvastas, et hageja esitas 10. augustil 2004 kostjale arve nr 68 summas 681 299 krooni vastavalt kaetud tööde aktidele nr 55 ja 56-1. Kostja sai arve kätte 13. augustil 2004 (I kd. t.l.-120). Kostja teatas hagejale 11. augusti 2004 kirjaga nr 12/8 (I kd. t.l.-144) omapoolsest leppetrahvi arvestusest, kuna hageja oli tööde lõpetamisega viivituses 57 päeva. Kostja palus arvestada leppetrahvi summa maha arve nr 68 summast. Hageja vastas eelnimetatud kirjale 12. augustil 2004 kirjaga nr 15 (I kd. t.l.-145) ja 25. augusti 2004 kirjaga nr 13 (I kd. t.l.-146), milles palus kostjal üle vaadata leppetrahvi arvestus, kuna 57 päevane viivitus oli tingitud projektist, mis oli halvasti koostatud, ning vääramatust jõust. Samuti ei olnud hageja nõus leppetrahvi suurusega Kostja vastas sellele kirjale 03. septembri 2004 kirjaga nr 7/9 (I kd. t.l.-147), milles teatas, et vähendab leppetrahvi summat 545 867 kroonini ja tegi hagejale ettepaneku teha nõuete tasaarvestus või vähendada arve nr 68 summat leppetrahvi võrra. Hageja sellele kirjale ei vastanud ning 13. septembril 2004 esitas hagi kohtule. Kostja väide, et hageja ei ole kirjades esitanud mingeid vastuväiteid kostja leppetrahvi nõude tasaarvestamiseks, on ebaõige. Samuti on ebaõige kostja väide, et kostja ei esitanud vastuväiteid tasaarvestusavaldusele isegi mitte hagiavalduses, vaid alles vastuses vastuhagile. Poolte kirjavahetusest selgus, et kostja esitas hagejale avalduse tasaarvestuse tegemiseks 03. septembri 2004 kirjas nr 7/9, millele hageja ei vastanud. Eelnevates kirjades tasaarvestuse avaldust esitatud ei ole ning seega ei saanud hageja enne 03. septembri 2004 kirja tasaarvestuse osas vastuväiteid esitada. Peale 03. septembri 2004 kirja esitas hageja 10 päeva pärast hagiavalduse kohtusse nõudega välja mõista kostjalt arvest nr 68 tulenev summa täies ulatuses. Hageja esitas hagiavalduses ka vastuväiteid kostja viivise arvestamisele põhjendusel, et objekti üleandmise viivitus ei tekkinud hageja süül ning oli tingitud vääramatust jõust ja täiendavate tööde teostamise vajadusest. Kohus leiab, et hageja on põhjendatult esitanud vastuväiteid kostja nõudele ning tasaarvestus poolte vahel ei olnud võimalik olenemata sellest, kas tasaarvestuse avaldus oli õiguspärane ning kas tasaarvestuse õigus võis olla tekkinud.

14(23)

Kuna hagi ja vastuhagi lähtuvad ühest ja samast lepingust, omavad eeltoodud tuvastatud asjaolud olulist tähtsust nii hagi kui vastuhagi lahendamisel. Hagi Hageja on esitanud poolte vahel 01. märtsil 2004 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmise nõudes. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on enamuse 01. märtsi 2004 lepingust tulenevad arved tasunud. Osaliselt on tasumata hageja 10. augusti 2004 arve nr 68 (I kd. t.l.-120). Arve on esitatud teostatud tööde vastavalt teostatud tööde aktidele nr 55 ja 56-1. Akt nr 56-1 (I kd. t.l.-123-128) on koostatud tööde kohta väärtuses 250 987 krooni. Tööd on vastu võetud, seda kinnitab allkiri tööde vastuvõtmise kohta aktil. Akti sisu ja vastuvõtmise üle pooled ei vaidle. Akt nr 55 (I kd. t.l.-150154) on koostatud tööde kohta väärtuses 670 312 krooni. Tööd on vastu võetud 10. augustil 2004, seda kinnitab allkiri tööde vastuvõtmise kohta aktil. Akti sisu ja vastuvõtmise üle pooled ei vaidle. Hageja on saanud kostjalt ettemakseid 240 000 krooni. Arve nr 68 kogusumma on 681 299 krooni. Vaidlust ei ole, et kostja on 10. septembril 2004 ja 17. septembril 2004 tasunud sellest 135 432 krooni. VÕS § 635 lg 1 kohaselt, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lähtuvalt VÕS § 637 lg 4 ja lg 5, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Poolte vahel 01. märtsil 2004 sõlmitud lepingu p 5.1 kohaselt toimub maksmine arvete ja tellija poolt heaks kiidetud tööde vastuvõtuaktide alusel. Lepingu p 5.4. kohaselt maksab tellija arve viie päeva jooksul peale arve kättesaamist. Lepingu p 9.1. kohaselt on tellija kohustatud tasuma töövõtjale tehtud ja vastuvõetud tööde eest vastavalt lepingule. Kostjal mingeid pretensioone ehituse kvaliteedi suhtes ei olnud. Kostja väidet, et arve tasumine toimus tasaarvestuse ja 135 432 krooni tasumisega, ei saa lugeda põhjendatuks. Kohus tuvastas, et hageja nõuet ei saanud tasaarvestada, kuna hageja esitas tasaarvestavale poole nõudele vastuväiteid. Aktides nr 55 ja 56-1 märgitud tööd on kostja vastu võtnud. Arve on kostjale kätte antud 13. augustil 2004. Seega muutus arvel nr 68 näidatud summa sissenõutavaks 18. augustil 2004. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud hagejale tasuma aktides nr 55 ja 56-1 näidatud tööde eest tasu 250 987 + 670 312 - 240 000 - 135 432 = 545 867 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt 545 867 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on arvestanud kostja poolt rahalise kohustuse täitmata jätmisel viivist. Viivis ajavahemiku 18. august 2004 kuni 29. august 2004 moodustab 14 988 krooni. Arvestades võla osalist kustutamist summas 59 000, moodustab viivise summa ajavahemiku 30. september 2004 kuni 10. september 2004 eest 16 351,20 krooni. Arvestades võlgnevuse osalist kustutamist summas 76 432 krooni moodustab viivise summa ajavahemiku 11. september 2004 kuni 16. september 2004 eest 7 467,60 krooni. Ajavahemiku eest alates 17. septembrist 2004 kuni 17. aprill 2005 moodustab viivise summa 232 538 krooni. Viivis seisuga 17. aprill 2005 moodustab kokku 15(23)

271 345 krooni. Kostja ei ole kuni käesoleva ajani asunud vabatahtlikult võlgnevust kustutama. Seisuga 18. juuni 2007 on kostja arve tasumisega viivituses 1183 päeva ning viivis selle aja eest moodustab kokku 1 291 521,32 krooni. Hageja vähendab viiviste osas nõuet põhinõude summa suuruseni 545 867 krooni. VÕS § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel 01. märtsil 2004 sõlmitud töövõtulepingu punkt 10.1. kohaselt, juhul kui tellija ei tasu õigeaegselt arveid, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2 % saamata jäänud summast iga viivitatud päeva eest. Lepinguga ette nähtud viivise määr on kõrgem kui seaduses sätestatud ning kohaldada tuleb lepingus kokkulepitud intressimäära. Kohus nõustub hageja esitatud viiviste arvestusega. Hageja esitatud viiviste arvestused (I kd. t.l.70,85) kajastavad sama tulemust. Hageja on omal algatusel vähendanud viivise nõuet mõistliku suuruseni nii, et viivis ei ületaks põhinõude summat. Kostja on jätnud alates 18. augustist 2004 tasumata poolte 01. märtsi 2004 töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse summas 545 867 krooni. Kostja hageja poolt arvestatud viiviste osas vastuväiteid ei esitanud. Hageja nõue kostjalt 545 867 krooni ulatuses viiviste väljamõistmiseks on põhjendatud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 545 867 krooni ja viivis 545 867 krooni, kokku 1 091 734 krooni. Vastuhagi Vastuhagi on esitatud leppetrahvi nõudmiseks lähtuvalt asjaolust, et vastuhagi kostja ei täitnud 01. märtsi 2004 töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Vastuhagi hageja nõudeks on välja mõista vastuhagi kostjalt leppetrahv töödega viivitamise aja eest. Vastuhagi hageja palub välja mõista vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks leppetrahv kokku 545 867 krooni. VÕS § 158 lg 1, leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte 01. märtsi 2004 töövõtulepingu p 10.2. kohaselt, juhul kui töövõtja süül ei ole tööd õigel ajal lõpetatud, on tellijal õigus nõuda viivise (leppetrahvi) maksmist 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Vastuhagi hageja väitel rikkus vastuhagi kostja lepingu p-st 3.2.2 tulenevat kohustust tööde tähtaegse valmimise osas. Tööd lõpetati tegelikult 57 päeva kokkulepitust hiljem, so 28. juulil 2004. Viimased tööde üleandmise-vastuvõtu aktid nr. 55 ja 56-1, allkirjastati 10. augustil 2004. Faktiliselt lõpetati lepingujärgsed tööd 10. augustil 2004, kuid lepingu p. 3.2.2. sätestatud valmidus, st objekti ekspluatatsiooni andmine, saavutati juba 28. juulil 2004. Vastuhagi kostja väitel nägi töövõtuleping ette täiendavate tööde teostamist. Töövõtulepinguga määratletud tööde käigus tekkis vajadus teha täiendavaid töid ning need kooskõlastati vastuhagi hagejaga. Täiendavate tööde vastuvõtmise aktid nr 51 ja 56-1 on vastuhagi hageja poolt alla kirjutatud. Ilma täiendavate töödeta ei oleks vastuhagi hageja saanud luba ehitise ekspluateerimiseks. Täiendavate tööde tegemine kooskõlastati vastuhagi hagejaga, millest annab tunnistust täiendavalt teostatud tööde akti allakirjutamine tema poolt, mida tuleb vaadelda kui 16(23)

töövõtulepingus sätestatud nõusolekut. Täiendavate tööde tegemiseks kulutati 60 päeva, seega viivitust lepingujärgsete tööde teostamisele ei olnud. Tuleb samuti märkida, et vastuhagi hageja korraldusel sõlmiti alltöövõtu leping AS-ga Talot töövõtulepingus mitte ettenähtud tööde teostamiseks, ilma milleta ei oleks saanud objekti ekspluatatsiooni anda. Nende tööde tegemine mõjutas oluliselt lepingujärgsete tööde lõpetamise tähtaega Vastuhagi hageja esitas vastuväite, et täiendavad tööd ei olnud ehitamisel viivitamise põhjuseks. Töövõtulepingu kohaselt on lisatööde korral vaja sõlmida kirjalik täiendav kokkulepe. Sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. Lepingu p. 3.2.2 kohaselt oli tööde teostamise lõpptähtajaks 01. juuni 2004. Selleks tähtajaks pidid olema teostatud kõik lepingujärgsed II etapi tööd maksumusega 4 788 305 krooni. Kõik poolte vahel täiendavalt kokkulepitud tööd pidid samuti olema teostatud nimetatud tähtajaks, kuna teistsugused kokkulepped tähtaegade osas poolte vahel puuduvad. Poolte kokkuleppel lepingus sätestatud tööde lõpptähtaega ei pikendatud. Vastuhagi kostja taotlust tähtaja pikendamiseks ei esitanud. Kohus nõustub vastuhagi hageja vastuväitega. Poolte 01. märtsi 2004 töövõtulepingu p 7.1. kohaselt, täiendavate tööde kohta koostab töövõtja täiendava eelarve, mis kooskõlastatakse tellijaga kirjalikult enne täiendavate tööde alustamist ning pooled sõlmivad täiendava kokkuleppe. Lepingu p 15.2. kohaselt, kõik muutused kehtivad vaid juhul kui mõlemad pooled on need vormistanud ja neile alla kirjutanud. Poolte vaheline 01. märtsi 2004 töövõtuleping nägi ette lepingu muutmiseks kirjaliku vormi. Samuti nägi leping ette täiendava kokkuleppe sõlmimist täiendavate tööde puhuks. Täiendav kokkulepe pidi olema sõlmitud enne tööde algust. Lepingus ei sisaldu sellist sätet, mis annaks täiendavate tööde korral alust lepingu tähtaja pikendamiseks. Lepingu tähtaja pikendamine pidi olema kirjalikult vormistatud. Tööde teostamise graafikut pooled kohtule ei esitanud. Tunnistaja V S ütlustest selgub, et ta oli küll ehitusel tehnilise järelevalve teostaja, kuid tööde teostamise graafikut ta näinud ei olnud. Kohtule esitatud eelarvetest on eelarve nr 18 (II kd. t.l.-41-46) koostatud esimese etapi ehitustööde teostamiseks 10. oktoobril 2003 sõlmitud töövõtuleping alusel. Nimetatud eelarve ei oma asjas tähtsust, kuna vaidlust 10. oktoobri 2003 töövõtulepingu üle poolte vahel ei ole. Eelarvetest nr 51 (II kd. t.l.-12-20,47-56), nr 66 (II kd. t.l.-57-65), nr 56 (II kd. t.l.-66-68) ei ole võimalik tuvastada nende koostamise kuupäeva ega eeldatavat täitmise kuupäeva. Samuti ei ole eelarvetelt võimalik tuvastada, kellega need on kooskõlastatud. Kohtul puudub võimalus tuvastada, mis ajal olid eelarved koostatud ning millal pidid eelarvel kajastatud tööd valmis saama. Samuti ei ole võimalik tuvastada, kas eelarved koostati lepingu sõlmimisel, lepingu kestel või peale tööde teostamise tähtaja möödumist. Valmis tööde vastuvõtmise aktist nr 60 (II kd. t.l.-78-80), aktist nr 45 (II kd. t.l.-69-71), aktist nr 49 (II kd. t.l.-72-75), aktist nr 47 (II kd. t.l.-76-77), aktist nr 56 (II kd. t.l.-81,82) ja aktist nr 54 (II kd. t.l.-83-85) selgub, et aktides kajastatud tööd olid vastu võetud. Aktil nr 56 ja 54 kuupäevad puuduvad. Akt nr 60 on vastu võetud 29. juulil 2004, akt nr 61 29. juulil 2004 ja akt nr 55 10. augustil 2004, so peale lepingu tähtaega. Tööde vastuvõtmine peale tähtaja lõppu ei tõenda, et tegemist oleks lisatööga, milles pooled eraldi kokku leppisid. Tööde vastuvõtmine peale lepingus määratud tähtaega tõendab ka asjaolu, et töövõtja oli aktis nr 60 märgitud töödega viivituses ning lõpetas need peale tähtaja lõppu. Aktid nr 47, 49,45 on vastu võetud lepingu kestel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleks lepingu tähtaega poolte kokkuleppel muutnud. Samuti ei ole tõendatud, et pooled oleks kokku leppinud tööde teostamise tähtaja pikendamises juhuks kui peaks teostama täiendavaid töid. Lepinguga määratud tööde teostamise 17(23)

lõpptähtaega 01. juuni 2004 poolte kokkuleppel muudetud ei ole. Pooled ei vaidle, et tööd lõpetati alles 28. juulil 2004, so 57 päeva hiljem kui lepingus kokku lepitud. Kohus leiab, et vastuhagi kostja oli tööde lõpetamisega viivituses 57 päeva. Vastuhagi kostja väitel peatas tehniline inspektor raskete ilmastikutingimuste tõttu objektil töö. Vastuhagi kostja on seisukohal, et tööde peatamine oli tingitud vääramatust jõust, mis tõi kaasa töödega viivitamise. Vastuhagi hageja väitel on pooled lepingut sõlmides olnud ühisel seisukohal, et vastuhagi kostja vastutusest vabanemine tööde mittetähtaegsel täitmisel võib põhineda vabandatavuse põhimõttel, kuid vastuhagi hageja ei nõustu vastuhagi kostja väitega, et objekti ekspluatatsiooni andmise viivitamine oli seotud halbade ilmastikutingimustega. Tegemist on tavaliste ilmastikuoludega, mitte „vääramatu jõuga". Vastuhagi hagejale ei ole teada ühtegi juhust, mil objekti ehitamise kestel oleks dokumentaalselt fikseeritud „ vääramatu jõu" olemasolu. Vastuhagi kostja viited halbadele ilmastikuoludele on alusetud ja tõendamata. Vastuhagi kostja ei ole millegagi tõendanud tavapärastest ja vastavatele aastaaegadele iseloomulikest ilmastikuoludest erinevate ilmastikuolude esinemist. VÕS § 103 lg 1, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 ja lg 3, kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. VÕS § 160, kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Poolte 01. märtsi 2004 töövõtulepingu p 15.1. kohaselt, lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmine või kohustuste täitmisega hilinemine ei ole lepingu rikkumine, kui vastav mittetäitmise või täitmisega hilinemise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu olemasolu peab tõendama lepingut rikkunud pool, kes vääramatule jõule soovib tugineda. Vastuhagi kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et lepingu täitmise kestel, so alates

vastuhagi hageja leidis, et 01. märtsi 2004 töövõtulepingu tingimuste rikkumine saabus 01. juunil 2004 ehk tööde lõpetamise kuupäevaga, oleks ta pidanud koheselt teatama leppetrahvi tasumise nõudest. Vastuhagi hageja esitas vastuväite, et leppetrahvi nõude esitas ta vastuhagi kostjale koheselt pärast lepingu eesmärgi saavutamist. Kohus nõustub vastuhagi hageja vastuväitega. Lähtuvalt VÕS §159 lg 2, kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Leppetrahvi esmakordse nõude on vastuhagi hageja esitanud vastuhagi kostjale 11. augustil 2004 kirjas nr 12/8 (I kd. t.l.-144), milles vastuhagi hageja teatab, et kuigi lepingu kohaselt kohustus vastuhagi kostja kaubanduskeskuse valmis ehitama 01. juuniks 2004, anti objekt ekspluatatsiooni

19(23)

Vastuhagi hageja väitel ei ole vastuhagi kostja tõendanud ühegi asjaolu esinemist, mis annaksid aluse viidata vastuhagi kostja süü puudumisele seoses lepingu rikkumisega. Kuna vastuhagi kostja on asjaolusid ebaõigesti hinnanud ja ei suutnud kokkulepitud tähtajaks töid lõpetada, kusjuures ei esinenud vastuhagi hagejast tingitud takistust, võib eeldada, et lepingu mittetähtaegse täitmise põhjustas vastuhagi kostja hooletus eesmärgi saavutamise osas. Vastuhagi kostja vastuväite kohaselt põhjustas tööde lõpptähtaja rikkumise vastuhagi hageja, kuna ta esitas ebakvaliteetse projekti. Asjakohatu on ka vastuhagi hageja väide, et kaubanduskeskus anti käiku viivitusega vastuhagi kostja süül. Vastuhagi kostja sõlmis vastuhagi hageja kui tellija korraldusel 21. mail 2004 alltöövõtulepingu nr 21/05/04 AS-ga Talot nende tööde teostamiseks, mis ei olnud 01. märtsi 2004 töövõtulepingus ette nähtud. Kaubanduskeskuse heakorrastustööd lõpetati 29. juulil 2004. Tööde vastuvõtmise akt nr 60 2004. aasta juuli kohta kirjutati hageja poolt alla ning tööd lõpetati. Alles peale heakorrastustööde teostamist või hageja taotleda ehitise ekspluatatsiooniluba. Seoses vastuhagi hageja kui tellija projekti mittetäielikkusega tekkis juba tööde teostamise alguses täiendavate tööde vajadus, ilma milleta ei oleks olnud võimalik teostada põhitöid ja objekti üle anda. Seoses sellega kinnitasid tellija ja töövõtja täiendavate tööde eelarve nr 66 ja eelarve nr 56 territooriumi heakorrastamiseks. Nende eelarvete raames teostati töid märtsis, aprillis, juulis ja augustis 2004. Samal ajal teostati töid ka põhieelarve nr 51 raames, mis oli kooskõlastatud töövõtulepingu allakirjutamisel. Kõik eelarvete nr 66 ja 56 järgi teostatud tööd võeti vastuhagi hageja poolt vastu ja nende eest tasuti samuti, nagu ka põhieelarve 51 järgi Kohus nõustub vastuhagi kostja vastuväidetega. Vastuhagi kostja ja AS Talot vahel 21. mail 2004 sõlmitud alltöövõtu lepingust (I kd. t.l.-111) selgub, et vastuhagi kostja on AS-lt Talot tellinud betoonkivi paigalduse kaubanduskeskuse objektile koguses 1500 – 2100 m2. Betoonkivi paigaldamiseks on koostatud heakorratööde eelarve nr 56 (II kd. t.l.-67). Tööde alguseks on lepingu järgi 25. mai 2004. Betoonkivi paigaldus on vastu võetud akti nr 60 (II kd. t.l.-78-80) alusel 29. juulil 2004, so peale 01. märtsi 2004 lepingu tähtaja möödumist. Vastuhagi hageja on sellele alla kirjutanud. Esialgselt koostatud II etapi eelarve nr 51 (II kd. t.l.-47-56) betoonkivi paigaldamist ette ei näe. Tunnistaja V S ütlustest selgub, et objekti ei oleks saanud ilma heakorratöid lõpetamata vastu võtta. Kui tööd lõpetamata, objekti vastu ei võeta. Ehituse käigus asjaolud muutusid ja tellija nõudel tekkis lisatööde tegemise vajadus. Esines olukordi, kus oli vajalik muudatuste tegemine projekti, kuna tuli töid ümber teha. Ümbertegemisele võis kuluda rohkem kui kuu aega. Tunnistaja N B ütlustest selgub, et lisatööde käigus ehituse tähtaeg pikenes ja objekti üleandmine hilines. Töötati tellijaga koos ning ehituse tähtaja edasilükkamine oli tellija arvamus, millest ka lähtuti. Kohus leiab, et vastuhagi kostja süü ehituse lõpetamise viibimises ei ole tõendatud. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et projekti muutmine ja tööde tähtaegade pikenemine oli tingitud tellija initsiatiivist. Tööde tegemisel lähtuti tellija arvamusest. Sellest võib järeldada, et vastuhagi kostja teostas töid, mis tõid kaasa ehituse tähtaja pikenemise, vastuhagi hageja teadmisel ja nõusolekul. Vastuhagi kostja tahtlust, hooletust või rasket hooletust töödega viivitamisel tuvastada ei õnnestunud. Kuna vastuhagi kostja süülist käitumist tuvastada ei õnnestunud, ei vastuta vastuhagi kostja lepingu rikkumise eest ning vastuhagi hagejal ei ole lepingu p-st 10.2. tulenevalt õigus nõuda vastuhagi kostjalt leppetrahvi tasumist. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. 20(23)

Kostja/vastuhagi hageja väide, et kaubakeskuse ekspluatatsiooni andmisega hilinemine põhjustas kostjale olulise kahju, ei ole asjakohane. Kostja/vastuhagi hageja on esitanud vastuhagis nõude hagejalt/vastuhagi kostjalt leppetrahvi väljamõistmiseks. Võimaliku kahju hüvitamise nõuet kostja/vastuhagi hageja esitanud ei ole. Kohus leiab, et kostjale/vastuhagi hagejale tekitatud kahju küsimus väljub hagi ja vastuhagi piiridest ning seega ei ole kostja/vastuhagi hageja väited kaubakeskuse ekspluatatsiooni andmisega hilinemisega põhjustatud kahju osas asjakohased. Samuti ei ole asjakohased kostja/vastuhagi hageja tõendid, mis kinnitavad kahju tekkimist raamatupidamise tõendid 06. oktoobrist 2004 (I kd. t.l.-51,52), raamatupidamise tõend koos lisadega (I kd. t.l.-89-103). Hageja/vastuhagi kostja väide, et lepingust tulenevate tööde teostamisel tehtud kulutuste vähendamisega säästeti kostjale 394 761 krooni, ei ole asjakohane, sest pooled ehitustööde maksumuse osas ei vaidle. Hageja/vastuhagi kostja raamatupidamise tõendi nr 3 (II kd. t.l.-100) osas leppisid pooled kokku, et tegemist ei ole tõendiga. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 13. septembril 2004 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja jättis vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja/vastuhagi hageja kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009.a kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

OÜ Narsil kanda. 3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Alavest hagi OÜ Narsil vastu viiviste väljamõistmiseks osaliselt ja mõista OÜ-lt Narsil OÜ Alavest kasuks välja viivised 7299.80 krooni, rahuldada OÜ Narsil vastuhagi OÜ Alavest vastu täielikult ja mõista OÜ-lt Alavest OÜ Narsil kasuks välja 545 867 krooni leppetrahvi katteks. 4.Jätta muutmata maakohtu otsus, millega mõisteti OÜ-lt Narsil välja OÜ Alavest kasuks põhivõlg 545 867 krooni. 5.Tasaarvestada OÜ Alavest nõue OÜ Narsil vastu 545 867 krooni ulatuses OÜ Narsil nõudega OÜ Alavest vastu 545 867 krooni ulatuses. 6.Kokkuvõttes tuleb OÜ-lt Narsil välja mõista OÜ Alavest kasuks 7299.80 krooni (seitse tuhat kakssada üheksakümmend üheksa krooni ja 80 senti). 7.Hagilt ja vastuhagilt tasutud riigilõivud jätta poolte kanda ning OÜ Alavest poolt tasutud tunnistajatasu 269 krooni OÜ Alavest kanda. 8.Välja mõista OÜ-lt Alavest OÜ Narsil kasuks 48 500 krooni (nelikümmend kaheksa tuhat viissada) apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivu katteks ja 52 857.06 krooni (viiskümmend kaks tuhat kaheksasada viiskümmend seitse krooni ja 6 senti) õigusabikulude katteks, kokku menetluskulude katteks 101 357.06 (ükssada üks tuhat kolmsada viiskümmend seitse krooni ja 6 senti). Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadus ei sätesta teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

22(23)

Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009.a kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 14.12.2009.a kohtuotsusega, kusjuures riigikohus otsustas:

RESOLUTSIOON

23(23)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.