Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

RESOLUTSIOON: Jätta Osaühingu Narsil hagi Osaühingu Alavest (pankrotis) vastu kõikide nõuete osas rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna Osaühingu Narsil kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §311 - §316 sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Osaühing Narsil oli esitanud kohtule hagiavalduse Osaühingu Alavest (pankrotis) vastu, Jõhvi kohtutäituri K. M.i täiteasjas nr.095/2011/1638, täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, oli Osaühing Alavest (pankrotis) esitanud kohtutäitur K. M. ́ile täitmiseks täitmisavalduse ja täitedokumendi (Riigikohtu otsuse 14.detsembrist 2009.a. tsiviilasjas nr.3-2-1-136-09) täitemenetluse algatamiseks Osaühingu Narsil suhtes. Kohtutäitur K. M. algataski 22.juunil 2011.a. täitemenetluse nr.095/2011/1638 Osaühingu Narsil suhtes. Hagiavalduse kohaselt, ei pidanud Osaühing Narsil kohtutäitur K. M. ́i poolt tema vastu

algatatud täitemenetlust seaduslikuks, kuna, Osaühingu Narsil hinnanguil, ei olnud täitmisavalduse esitamise hetkel Osaühing Alavest (pankrotis) enam Osaühingu Narsil seaduslikuks võlausaldajaks, kuna Osaühing Alavest (pankrotis) oli 15.veebruaril 2008.a. loovutanud oma nõudeõiguse Usaldusühingule Neeva Ehitus (pankrotis) 500 000.- krooni eest (tolle aja vääringus). Nõude loovutamisest oli Osaühing Alavest (pankrotis) teatanud Osaühingule Narsil juba 2008.a.. Osaühing Narsil asus hagiavalduses seisukohale, et Osaühing Alavest (pankrotis) oli toime pannud pettuse, kui ta ei teatanud kohtutäitur K. M. ́ile Osaühingu Alavest (pankrotis) poolsest nõudeõiguse loovutamisest Usaldusühingule Neeva Ehitus (pankrotis). Palus hagi rahuldada ja kõik menetluskulud palus panna sissenõudja kanda. Koos hagiga esitas Osaühing Narsil kohtule taotlused hagi tagamiseks ja tsiviilasjade liitmiseks. Taotlused jättis Viru Maakohus 02.augusti 2011.a. määrusega (tl.1113), aga samuti ka 04.augusti 2011.a. määrusega (tl.24-26) rahuldamata. Nimetatud määrused jõustusid ning nendele määrustele ei esitatud, seadusandluses ettenähtud korras, määruskaebust. Täiendavates kirjalikes seisukohtades, Osaühing Narsil, käesoleva tsiviilasja menetlemise seisukohalt, uusi olulisi asjaolusid enam ei avaldanud (tl.119-124; 142-144). 19.novembril 2011.a. taotles Osaühing Narsil kohtutäitur K. M. ́i vande all tunnistajana kohtu poolt üle kuulamist, kuid Osaühing Narsil ei olnud tasunud tunnistajatasu, mille tõttu kohus taotlust ei rahuldanud. Menetluse kestel loobus Osaühing Narsil ka ise oma taotlusest. 28.novembril 2011.a. esitas Osaühing Narsil Viru Maakohtule kaks tuvastuslikku taotlust (tl.147-152), nõuetega tuvastada, et Osaühingul Alavest (pankrotis) ei olnud õigust esitada täitmisavaldust kohtutäitur K. M. ́ile, aga samuti tuvastada Osaühingu Alavest (pankrotis) poolt toime pandud pettust. Kuna Osaühing Narsil ei olnud tasunud tuvastushagilt ettenähtud riigilõivu, siis ei saanud kohus käsitleda neid nõudeid uute nõuetena, käesoleva tsiviilasja raamides. Kohus käsitles Osaühingu Narsil tuvastuslikke taotlusi kirjalike seisukohtadena, mis langesid suures osas kokku juba varem Osaühingu Narsil poolt avaldatud kirjalike seisukohtadega. 23.novembril 2011.a. esitas Osaühing Narsil kohtule taotluse Usaldusühingu Neeva Ehitus (pankrotis) seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks. 05.detsembri 2011.a. kohtuistungil Osaühing Narsil sellest taotlusest loobus, kuna Usaldusühingu Neeva Ehitus (pankrotis) seaduslik esindaja ei ilmunud kohtuistungile. Tsiviilasja arutamise edasilükkamist Osaühing Narsil, aga ei soovinud, mille tõttu jättis kohus Osaühingu Narsil taotluse rahuldamata.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule kostja, Osaühing Alavest (pankrotis) (tl.95-100), vaidles Osaühingu Narsil hagile vastu ja palus hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud palus Osaühing Alavest (pankrotis) panna Osaühingu Narsil kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt oli Osaühingu Narsil hagi

täielikult alusetu, kuna Osaühingu Narsil ainukeseks põhjenduseks, miks oli sundtäitmine lubamatu, oli asjaolu, et Osaühing Alavest (pankrotis) oli nõudeõiguse 15.jaanuaril 2008.a. loovutanud. Osaühing Alavest (pankrotis) ei ole mitte kunagi eitanud oma nõude loovutamisest Usaldusühingule Neeva Ehitus (pankrotis), 15.jaanuaril 2008.a., lihtkirjaliku lepinguga. 09.juunil 2011.a. saatsid Osaühing Alavest (pankrotis) ja Usaldusühing Neeva Ehitus (pankrotis) ühise kirjaliku ettepaneku Osaühingule Narsil kohtuotsuse alusel 24 661.39 euro vabatahtlikku tasumise kohta. Osaühing Narsil võlgnevust tähtaegselt ei tasunud ning oli täiesti teadlik sellest, et tema suhtes võidakse algatada täitemenetlus. Kirjaliku vastuse kohaselt ei olnud Usaldusühingul Neeva Ehitus (pankrotis) võimalik nõuda kohtuotsuse täitmiseks täitemenetluse algatamist Osaühingu Narsil suhtes, kuna nõue loovutati lihtkirjaliku lepinguga. Mõlemad äriühingud olid pankrotis ning nendel puudus raha notariaalses vormis nõude loovutamise lepingu sõlmiseks, mille tõttu leppisid Usaldusühing Neeva Ehitus (pankrotis) ja Osaühing Alavest (pankrotis) omavahel kirjalikult kokku, et täitmisavalduse, kohtuotsuse täitmiseks, täitemenetluses ettenähtud korras, teeb kohtutäiturile Osaühing Alavest (pankrotis), kelle kasuks Riigikohus Osaühingult Narsil võlgnevuse välja mõistis. Osaühing Narsil oli ka ise tunnistanud nõude õigsust, kuna oli esitanud avalduse nõude tasa-arveldamise kohta, mis on käsitletav, VÕS sätete kohaselt, võlatunnistusena. Osaühing Alavest (pankrotis) asus kirjalikus vastuses veel seisukohale, et hagi esitamisega kasutas Osaühing Narsil oma menetlusõigusi pahauskselt, varjatud eesmärgiga, venitada täitemenetlust.

III – ISIKU SEISUKOHAD

Iseseisva nõudeta III – isik, Usaldusühing Neeva Ehitus (pankrotis), oma kirjalikku seisukohta kohtule ei saatnud. Usaldusühing Neeva Ehitus (pankrotis) saatis kohtule 05.detsembril 2011.a. kirjaliku taotluse, milles palus tsiviilasja lahendada sisuliselt, ilma Usaldusühingu Neeva Ehitus (pankrotis) esindaja osavõtuta kohtuistungist. Kohus rahuldas taotluse. Usaldusühing Neeva Ehitus (pankrotis) viitas taotluses ka Viru Maakohtu varasemale otsusele, milles asuti seisukohale, et Usaldusühingu Neeva Ehitus (pankrotis) ja Osaühingu Alavest (pankrotis) vahel sõlmitud kirjalik leping selle kohta, et Jõhvi kohtutäituri K. M.i täiteasjas nr.095/2011/1638 täidab sissenõudja rolli Osaühing Alavest (pankrotis) (vaatamata nõude loovutamisele) ei ole seadusevastane, sellised kokkulepped on lubatud ning vastavad Eesti seadusandlusega kehtestatud lepingutevabaduse põhimõttele (printsiibile). Iseseisva nõudeta III – isik, kohtutäitur K. M. ́i, lepinguline esindaja, jurist Marko Tiirik, saatis kohtule oma kirjaliku seisukoha (tl.115-117), mille kohaselt palus kohtutäitur K. M. jätta hagi rahuldamata ja sundtäitmine Jõhvi kohtutäituri

K. M.i täiteasjas nr.095/2011/1638 jätta lubamatuks tunnistamata. Kõik menetluskulud palus kohtutäitur K. M. panna Osaühingu Narsil kanda. Kohtutäitur K. M. ́i kirjaliku seisukoha kohaselt, kehtis täitemenetluses formaliseerituse põhimõte (vt. Riigikohtu 16.oktoobri 2002.a. otsust nr.3-2-1119-02), mille kohaselt oli kohtutäitur kohustatud võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastasid täitedokumentidele esitatavatele nõuetele. Kohtutäitur K. M. ́il ei olnud õigust täitemenetlust alustades kontrollida, kas sissenõudja poolt esitatud nõue oli ka tegelikult täitmata, mis sisuliselt tähendaks kohtutäitur K. M. ́ile järelvalvefunktsiooni panemist sissenõudjate üle. Samuti ei olnud kohtutäitur K. M. pädev lahendama täitedokumendi sisulise õiguspärasusega seotud küsimusi. Iga täitedokumendi vaidlustamiseks oli kehtivas seadusandluses ette nähtud kindel kord. Kohtutäitur K. M. asus seisukohale, et Osaühing Narsil ei olnud oma avalduses välja toonud lubamatuks tunnistamise aluseid. Eelkõige ei olnud Osaühing Narsil (kas Osaühingule Alavest (pankrotis) või siis Usaldusühingule Neeva Ehitus (pankrotis)) täitedokumenti ei tasunud, nõuet ei ole tasa-arveldatud, ega ka ajatatud.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Osaühingu Narsil, juhatuse liige (seaduslik esindaja), V. K., palus kohtuistungil hagi rahuldada ja tunnistada Jõhvi kohtutäituri K. M.i täiteasjas nr.095/2011/1638 sundtäitmine lubamatuks, kuna Osaühing Narsil ei olnud Osaühingule Alavest (pankrotis) mitte midagi võlgu, mille tõttu ei olnud Osaühingul Alavest (pankrotis) õigust esitada täitmisavaldust kohtutäitur K. M. ́ile. Kõik menetluskulud palus panna Osaühingu Alavest (pankrotis) kanda. Kostja, Osaühingu Alavest (pankrotis), pankrotihaldur, Tarmo Villman, palus kohtuistungil hagi jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud Osaühingu Narsil kanda. Täiendavalt selgitas pankrotihaldur, Tarmo Villman, kohtuistungil, et ta jääb 30.augustil 2011.a. esitatud kirjalike seisukohtade juurde ja toetab neid. Osaühingu Narsil ainus argument hagis oli, et nõue oli loovutatud. Pankrotihaldur Tarmo Villman tunnistas nõude loovutamist ning selle üle Osaühingul Alavest (pankrotis) ja Osaühingul Narsil vaidlus puudub. Kehtiv seadusandlus ei piira ega esita ka ettekirjutusi selle kohta, kuidas Osaühing Alavest (pankrotis) ja Usaldusühing Neeva Ehitus (pankrotis) teineteisele loovutatud nõuet ühiselt sisse nõudma peavad ja mis rollis nad peavad esinema kohtutäitur K. M. ́i ees. Tsiviiltoimikus on olemas kirjalik kokkulepe Osaühingu Alavest (pankrotis) ja Usaldusühingu Neeva Ehitus (pankrotis) vahel, kuidas nõuet Osaühingult Narsil sisse nõuda. Osaühing Alavest (pankrotis) esitas kohtutäitur K. M. ́ile täitmisavalduse jõustunud kohtuotsuse alusel.

III – isiku, kohtutäitur K. M. ́i, lepinguline esindaja, jurist Marko Tiirik, palus kohtuistungil jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud panna Osaühingu Narsil kanda. Täiendavalt selgitas jurist Marko Tiirik kohtuistungil, et kohtutäitur K. M. ́ile esitati täitmiseks Riigikohtu otsus. Kohtutäitur K. M. asus jõustunud kohtulahendit täitma. Täitemenetluses ei loe mitte mingid kokkulepped, mis Osaühing Alavest (pankrotis) ja Usaldusühing Neeva Ehitus (pankrotis) olid omavahel sõlminud. See oli nende äriühingute omavahelise sisesuhte küsimus ja see ei võta Osaühingult Narsil ära kohustust täita jõustunud kohtulahendit.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendamatuks, põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. Kohtutäitur K. M. ́i poolt saadetud täitmisteatega Osaühingule Narsil. Nõudeõiguse loovutamise lihtkirjaliku lepinguga 15.jaanuarist 2008.a.. Osaühingu Alavest (pankrotis) teatega Osaühingule Narsil 03.juunist 2008.a., nõude loovutamise kohta. Jõhvi kohtutäituri K. M.i täiteasjas nr.095/2011/1638 täitetoimiku materjalide ärakirjadega (sh. Osaühingu Alavest (pankrotis) täitmisavaldusega; Jõustunud Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr.2-04-1138 (tl.44-64), mis jõustus Riigikohtu 14.detsembri 2009.a. kohtuotsusega ning millega mõisteti Osaühingult Narsil välja Osaühingu Alavest (pankrotis) kasuks 1 091 734.krooni. Osaühingu Narsil vastuhagi rahuldati ja mõisteti Osaühingult Alavest (pankrotis) välja Osaühingu Narsil kasuks 545 867.- krooni. Nõuded tasaarveldati Riigikohtu poolt. Lõplikult mõisteti Osaühingult Narsil välja Osaühingu Alavest (pankrotis) kasuks 545 867.- krooni. Kohtulahendi järgi oli sissenõudjaks Osaühing Alavest (pankrotis). Osaühingu Alavest (pankrotis) ja Usaldusühingu Neeva Ehitus (pankrotis) ühise kirjaliku ettepanekuga 09.juunist 2011.a. Osaühingule Narsil kohtulahendist tuleneva võlgnevuse vabatahtliku tasumise kohta. Ettepanekus hoiatus täitemenetluse algatamise kohta, võla tähtaegselt mittetasumise korral. Lihtkirjalik kokkulepe 09.juunist 2011.a. Osaühingu Alavest (pankrotis) ja Usaldusühingu Neeva Ehitus (pankrotis) vahel, milles lepiti kokku, et kohtutäitur K. M. ́ile teeb täitmisavalduse Osaühing Alavest (pankrotis), kelle kasuks oli kohtulahendiga raha välja mõistetud. Kohus luges tõendatuks, et kuna mõlemad äriühingud olid pankrotistunud ning kokkuleppe sõlmisid pankrotihaldurid, siis olid nimetatud kokkuleppes arvestatud maksimaalselt mõlema pankrotistunud äriühingu võlausaldajate huvid ning kokkulepe ise oli suunatud eelkõige raha kõigu kiiremale ja kõige vähem kulutusi nõudvale kättesaamisele Osaühingult Narsil. Osaühingu Alavest (pankrotis), pankrotihaldur, Tarmo Villman ́i, kirjaliku vastusega 30.augustist 2011.a.. Iseseisva nõudeta III – isiku, kohtutäitur K. M. ́i, kirjaliku vastusega 05.septembrist 2011.a., millega luges kohus tõendatuks, et kohtutäitur K. M. luges täitemenetluse alustamist seaduslikuks, mille tõttu palus

hagi jätta rahuldamata. 05.detsembril 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.173-175), millega luges kohus tõendatuks, et kohtuistungil Osaühing Narsil loobus kõikidest taotlustest (näiteks tunnistajate ja menetlusosaliste vande all ülekuulamise kohta jne.), aga samuti jättis kohus kõik Osaühingu Narsil menetluslikud taotlused rahuldamata ja Osaühing Narsil nõustus sellega, sest tsiviilasja sisulise arutelu lõppedes ei soovinud Osaühing Narsil mitte millegagi täiendada tsiviilasja sisulist arutamist, ega uue kohtuistungi määramist Osaühingu Narsil menetluslike taotluste uueks läbivaatamiseks. Kohus protokollilise määrusega kuulutas tsiviilasja sisulise arutamise lõppenuks ja avas kohtuvaidlused. Osaühing Narsil vastuväidet kohtu tegevusele ei esitanud. Pärast kohtuistungi protokolli saamist ei palunud ta protokolli parandamist eelpoolnimetatud küsimustes. Osaühingu Narsil taotlused kohtuistungi protokolli parandamiseks olid redigeerivat laadi. Kohus rahuldas Osaühingu Narsil taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TMS §2 sätteid, mille kohaselt: (1) TMS alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest: 1) jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas; 2) halduskohtu jõustunud otsus ja määrus menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta, samuti hüvitise väljamõistmise kohta avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest; 3) jõustunud kohtuotsus ja -määrus kriminaalasjas rahalises sissenõudes seisnevate kriminaalkaristuste, kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete kohta; 4) jõustunud kohtuotsus ja -määrus väärteoasjas väärteo eest karistusena mõistetud rahatrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta; 5) välisriigi kohtu tunnustatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend; 6) Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus, samuti muu vahekohtu täidetavaks tunnistatud otsus; 7) töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus; 71) riigihangete vaidlustuskomisjoni jõustunud otsus rahaliste sissenõuete kohta; 8) seaduses sätestatud kohtuvälise vaidluse lahendamise organi menetluses sõlmitud kokkulepe, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe lepitusmenetluses; 9) kohtuvälise menetleja otsus ja määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi, samuti kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta; 10) uurimisasutuse või prokuratuuri määrus varalise karistuse mõistmiseks või kuriteoga saadud vara konfiskeerimise otsustamiseks vajalike andmete kindlakstegemiseks ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks kohtueelses menetluses; 11) sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev haldusakt; 12) maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta; 13) riigilõivuga maksustatud toimingu teinud

ametiasutuse ettekirjutus riigilõivu sissenõudmiseks; 14) maavanema otsus kinnisasja sundvõõrandamismenetluses; 15) sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel; 16) kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta; 17) notari tasu arve notari ametitoimingu ja selle läbiviimisega seotud kulude kohta; 171) vandetõlgi tasu arve vandetõlgi seaduse § 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasu kohta; 18) rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele; 181) elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele; 19) notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks; 191) notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette ehitise või selle osa kui vallasasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele ehitise või selle osa pandilepinguga tagatud nõude rahuldamiseks; 192) notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks; 20) parkimisjärelevalve teostamisel tehtud viivistasu otsus; 21) seaduses sätestatud juhul haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. 22) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 256 alusel antud nõukogu või komisjoni otsused, mis panevad rahalise kohustuse muudele isikutele peale riikide; 23) nõukogu määruse (EÜ) nr 40/94 Ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 011, 14.01.1994, lk 1–36) artiklis 82 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 Ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 003, 05.01.2002, lk 1–24) artiklis 71 nimetatud Siseturu Ühtlustamise Ameti otsused; 24) lepitusmenetluse käigus sõlmitud ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku 621. peatükis sätestatud korras kinnitatud ja täidetavaks tunnistatud kokkulepe; 25) lepitusseaduse §-s 26 sätestatud korras lepitusorgani kinnitatud kokkulepe; 26) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe. (2) TMS §2 lg.1p.19 nimetatud kokkulepe kehtib kinnisasja või laeva omaniku õigusjärglase suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud märge kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse. (3) TMS §2 lg.1 p.15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse õiguse lõppemise kohta lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Vastavalt TMS §18 sätetele: (1) Kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib

kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud. (11) Elatisnõude üleminekut riigile elatisabi seaduse §10 lg.1 alusel tõendab elatisabi määramise otsus. (2) TMS §18 lg.1 sätestatut kohaldatakse pärija suhtes ka juhul, kui tema suhtes kehtib eelpärija või testamenditäitja suhtes tehtud kohtulahend. (3) Kui sissenõudja ei tõenda õiguste üleminekut TMS §18 lg.1 nimetatud dokumendiga, võib ta esitada hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut. TMS §23 kohaselt: (1) Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. (2) Täitmisavaldus esitatakse kohtutäiturile kirjalikult ja selles märgitakse: 1) kohtutäituri nimi; 2) nii sissenõudja kui ka võlgniku nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja sidevahendite numbrid, juriidilise isiku puhul registrikood, selle puudumise korral viide juriidilise isiku õiguslikule alusele, asukoht ja sidevahendite numbrid; 3) kui sissenõudjat esindab avalduse esitamisel esindaja, siis tema nimi ja esinduse õiguslik alus; 4) võimaluse korral andmed võlgniku vara kohta. (3) Kui sissenõudja soovib pöörata sissenõude kinnisasjale, tuleb avalduses märkida võimaluse korral ka andmed selle kinnisasja kohta, millele soovitakse sissenõue pöörata. Sissenõudja nimetab mitme kinnisasja korral, millisele neist ta soovib sissenõude pöörata. (4) Täitmisavaldusele lisatakse täitedokument. Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. Väärteomenetluses kohtuvälise menetleja tehtud täitedokument lisatakse menetleja kinnitatud ärakirjana. (41) TMS §2 lg.1 p.19 ja p.191 nimetatud täitedokumentide puhul tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. (5) Kui sissenõudja nimel esitab täitmisavalduse esindaja ja kohtutäituril ei ole võimalik endal viivitamata kontrollida esindusõiguse olemasolu, tuleb avaldusele lisada esindusõigust tõendav dokument. (6) Täitmisavalduse ja täitedokumendi võib esitada elektrooniliselt. Avaldus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul tehniliselt turvalisel viisil. Justiitsminister võib kehtestada täitmisavalduste ja täitedokumentide elektroonilise esitamise tehnilisi nõudeid. Vastavalt TMS §221 sätetele: (1) Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. (11) Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS §2 lg.1 p.18–p.191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. (2) TMS §221 lg.1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. (3) Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. (4) Hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Osaühingu Narsil hagi Osaühingu Alavest (pankrotis) vastu oli põhjendamata ja ei kuulunud rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks TMS §2 lg.1 p.1 sätetega, et TMS alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja - määrusest tsiviilasjas. Kohus luges tõendatuks jõustunud Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr.2-04-1138 (mis jõustus Riigikohtu 14.detsembri 2009.a. kohtuotsusega), millega mõisteti Osaühingult Narsil välja Osaühingu Alavest (pankrotis) kasuks 1 091 734.- krooni. Osaühingu Narsil vastuhagi rahuldati ja mõisteti Osaühingult Alavest (pankrotis) välja Osaühingu Narsil kasuks 545 867.- krooni. Nõuded tasaarveldati Riigikohtu poolt. Lõplikult mõisteti Osaühingult Narsil välja Osaühingu Alavest (pankrotis) kasuks 545 867.- krooni. Kohtulahendi järgi oli sissenõudjaks Osaühing Alavest (pankrotis). Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Alavest (pankrotis) esitas kohtutäitur K. M. ́ile täitmiseks täitedokumendi, mis vastas TMS §2 lg.1 p.1 nõuetele ning Osaühingul Alavest (pankrotis) oli õigus saada Osaühingult Narsil kohtulahendiga väljamõistetud summad. Kohus luges tõendatuks TMS §18 lg.1 ja lg.3 sätetega, et kui täitedokument kehtis seal märgitud sissenõudja (Osaühingu Alavest (pankrotis)) või võlgniku (Osaühingu Narsil) õigusjärglase suhtes, siis võttis kohtutäitur K. M. täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus oli kohtutäiturile tõendatud, kas kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhtumil ei olnud õigusjärglus, mitte ühelgi TMS §18 lg.1 sätestatud viisil tõendatud, mille tõttu kohtutäitur K. M. algatas täitemenetluse õigesti, täitedokumendis nimetatud sissenõudja (Osaühingu Alavest (pankrotis)) avalduse alusel täitedokumendis nimetatud võlgniku (Osaühingu Narsil) suhtes. Kohus luges tõendatuks, et kui täitemenetlust oleks soovinud algatada Usaldusühing Neeva Ehitus (pankrotis) ning Usaldusühing Neeva Ehitus (pankrotis) ei suutnud tõendada õiguste üleminekut TMS §18 lg.1 nimetatud dokumendiga, siis võis Usaldusühing Neeva Ehitus (pankrotis) esitada hagi Osaühingu Narsil vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut. Kohus luges tõendatuks, et mõlemal juhul ei oleks pääsenud Osaühing Narsil kohtulahendiga välja mõistetud võlgnevuse tasumisest. Kohus luges tõendatuks,

et lihtkirjalik kokkulepe 09.juunist 2011.a. Osaühingu Alavest (pankrotis) ja Usaldusühingu Neeva Ehitus (pankrotis) vahel oli täiesti seaduslik ja vastas Eestis kehtivale lepingute vabaduse põhimõttele. Nimetatud lepingus lepiti täiesti seaduslikult kokku, et kohtutäitur K. M. ́ile tegi täitmisavalduse Osaühing Alavest (pankrotis), kelle kasuks oli kohtulahendiga raha välja mõistetud. Kohus luges tõendatuks, et kuna mõlemad äriühingud olid pankrotistunud ning kokkuleppe sõlmisid pankrotihaldurid, siis olid nimetatud kokkuleppes arvestatud maksimaalselt mõlema pankrotistunud äriühingu võlausaldajate huvid ning kokkulepe ise oli suunatud eelkõige raha kõige kiiremale ja kõige vähem kulutusi nõudvale kättesaamisele Osaühingult Narsil, täiesti seaduslikul teel, mitte aga Osaühing Narsil petmisele (vt. hagiavaldust). Kohus luges TMS §221 sätetega tõendatuks, et võlgnik (Osaühing Narsil) võis esitada sissenõudja (Osaühingu Alavest (pankrotis)) vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue oli rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjutanud täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Narsil vaidles nõudele vastu põhjusel, et nõue oli loovutatud VÕS-is ettenähtud korras, lihtkirjaliku lepingu alusel. TMS §18 lg.1 kohaselt, mingit tähendust selline loovutamine kohtulahendi täitmise seisukohalt, ei oma, kuna seadus nõudis, et õigusjärglus (ka loovutamise teel) pidi olema tõendatud notariaalses vormis lepinguga. Osaühing Narsil ei tõendanud kohtule TMS §221 lg.1 nimetatud asjaolusid, mille tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata, sest sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjaolud (ka peale kohtulahendi jõustumist tekkinud) puudusid. Kohus luges tõendatuks, et kõik menetluskulud (sh täitekulud) tuleb panna Osaühingu Narsil, kui võlgniku, kanda, sest TMS §221 lg.4 sätestas, et sisenõudja (Osaühingu Alavest (pankrotis)) kanda jäävad täitekulud ainult hagi rahuldamise puhul. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.