Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2007, Rapla Tsiviilasja number 2-07-1336 Tsiviilasi KK hagi AK, kohtutäitur Toivo Lorvi, OÜ Centrale Holding vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja KK, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxx x, hageja esindaja advokaat Kalle Kekki, kostja AK, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxx xxx xx, kostja esindaja vandeadvokaat Terje Eipre, kostja kohtutäitur Toivo Lorvi, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx; xxxxx xx, kostja OÜ Centrale Holding, reg.nr 11097681, Tallinn, Toompuiestee 4 Kohtuistungi toimumise aeg 29.08.2007 Resolutsioon Tunnistada kehtetuks Pärnu kohtutäitur Toivo Lorvi poolt 16.11.2006 läbi viidud sõiduauto Audi A2 reg.nr xxx xxx enampakkumine. Jätta KK hagi AK, OÜ Centrale Holding, kohtutäitur Toivo Lorvi vastu solidaarselt 280 000.-krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Jätta KK hagi avalduse registriandmete muutmiseks omanikuvahetusel tühistamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Hageja ostis koos abikaasa AKga auto Audi A2 xxx xxx 07.10.2003.a Tallinnast. Ostetud autot hakkas hageja kasutama ostmise hetkest peale kuni 21.12.2006. Auto Audi A2 xxxxxx on abikaasade ühisomand. Hageja ja A.K vahel kehtis vastavalt võlaõigusseadusele suusõnaline leping, mille lõpetamisest ei ole A.K hagejat teavitanud ega mingil muul viisil avaldanud soovi auto enda valdusesse saada. A.K poolt on esitatud kohtule hagi abielulahutuses.
Hageja tuli 21.12.2006 tööle R Ühisgümnaasiumi algklasside majja, hagejaga koos tuli ka tütar AK. Kell 8.35 parkis ta auto kooli ette ja läks lastega kella 09.00 jõulupeole. Siis oli auto veel kooli ees. Tütar helistas kell 10.25 ja küsis, kuhu hageja auto parkis, et kooli ees seda ei ole. Hageja käes on auto võtmed, tagavaravõtmed, auto passi A ja B osa. Autot ei ole saadud muul viisil ära viia, kui ainult teisaldades. Seal, kuhu hageja auto parkis, olid lumel suurema auto jäljed. Kuna hageja töötab R Ühisgümnaasiumis, H Põhikoolis, K Vallavalitsuses õpetaja-logopeedina, tuli igapäevaselt liikuda nende asulate vahel, milleks hageja kasutas pereautot. Käesolevaks hetkeks on hageja rentinud ajutiselt sõiduauto tööl käimiseks. Hageja pöördus politseisse teatega, et ta auto on ära viidud. Konstaabel ütles hagejale, et hagejal ei ole selle autoga mingit pistmist, avalduse äraviimise kohta peaks tegema omanik. Politseist helistati hagejale kella 13.00 ajal ja öeldi, et auto reg.nr xxx xxx kuulub OÜ Centrale Holdingule ja on registreeritud ümber 06.12.2006 Tallinna Autoregistri Keskuses. Hagejale jääb arusaamatuks, et kuna tema oli auto valdaja ja auto on ühisomandis, siis asjaõigusseadusele vastavalt käsutab autot inimene, kelle valduses see on. Samas vastavalt Perekonnaseaduse § 17 lg-te 3, 4 on registrisse kandmisele kuuluv vallasasi, mis on soetatud abielu jooksul, ühisomand. Auto on olnud kogu aeg hageja kasutuses. Registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei saa võõrandada ja ümber registreerida ilma abikaasa nõusolekuta. Hageja ei ole andnud oma nõusolekut selleks ei suuliselt ega kirjalikult. Kuna autosse jäid hageja isiklikud asjad, siis on ta pöördunud sellesisulise avaldusega Rapla politseisse 22.12.2006, avaldust täiendas 11.01.2007. Sõiduautos olnud asjade loetelu: 1) 100 000.- kr sularaha kahes pakis. Raha oli hageja saanud laenuks ja selle eest pidi muretsema uue küttesüsteemi. Samuti oli seal leping. 2) tööarvestustabelid; 3) kalendermärkmik; 4) kaks telefonilaadijat; 5) botased; 6) CD plaadid; 7) kahed päikseprillid; 8) pesuvahendite kott, 9) saunalina; 10) lapse riided; 11) töövahendid-kaustikud; 12) spordikott koos riietega; 13) õlikanister kahe liitri õliga; 14) käivitusjuhtmed; 15) meigikomplekt. Hageja pöördus kirjaliku järelepärimisega 28.12.2006 ARK, et saada selgust autoga toimuvast. Tallinna ARK edastas hagejale auto ümbervormistamise lepingu, kus A.K on omakäeliselt kirjutanud, et auto ei kuulu ühisvara hulka. Sellega on A.K viinud eksitusse auto omandaja, ARK-i töötaja, kes andmeid ei kontrollinud. Samas müügilepingus on märgitud ka kohtutäitur Toivo Lorvi enampakkumise akt 16.11.2006, mida hageja ei ole näinud ja talle ei ole seda ka saadetud. Hageja leiab, et kohtutäitur on oluliselt rikkunud hageja õigusi antud asja suhtes, kuna ei ole välja selgitanud, kas asi, mida ta müüs, oli ühisomandis või mitte. Kohtutäitur T.Lorvi on rikkunud Täitemenetluse seadustiku § 13 lg 1, mis ütleb, et abikaasa vara suhtes toimuva täitemenetluse sissenõudja kasuks eeldatakse, et võlgnikust abikaasa valduses olev või abikaasade kaasvalduses olev vallasasi on võlgnikust abikaasa omandis. Eeldus ei kehti juhul, kui abikaasad elavad lahus ja asi on abikaasa valduses, kes ei ole võlgnik. Hageja ja A.K elasid lahus alates 12.01.2006. Sõiduauto on selle ostmisest peale olnud K K valduses. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 14 lg 1 saab kohtutäitur sissenõude pöörata abikaasade ühisvarale võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Hageja ei ole andnud nõusolekut ega ole ka kohustavat täitedokumenti. Samas hageja leiab, et kohtutäitur oli piisavalt informeeritud hageja huvist, kuna 15.11.2006 käis hageja Pärnus kohtutäitur Toivo Lorvi büroos ja esitles ennast A.K abikaasana ja esitas ka enda isikutunnistuse ja abielutunnistuse. Käik oli seotud arestitud kinnisvaraga. Samas ei ole väljaandes Ametlikud Teadaanded välja kuulutatud vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 78. Avaldusel registriandmete
muutmiseks omaniku vahetusel on tahtlikult esitatud valeandmeid, kuna allakirjutanud A.K ja Taimar Kepp ei saanud sõiduki valdust üle anda 06.12.2006, kuna sõiduk Audi A2 ei olnud nende valduses. Sellest tulenevalt ei saadud ka valdust üle anda. 06.12.2006 oli asja valdaja hageja. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas ARK sai auto ümber registreerida autot nägemata ja auto dokumente kontrollimata. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub: 1.Tunnistada kehtetuks Pärnu kohtutäituri Toivo Lorvi poolt 16.11.2006 läbi viidud enampakkumine, mille tulemusel sõiduauto Audi A2 reg.nr xxxxxx müüdi OÜ Centrale Holdingule hinnaga 140 000.- kr. 2.Tunnistada tühiseks avaldus nr 491225 registriandmete muutmiseks omanikuvahetusel. 3.Välja mõista kostjatelt solidaarselt tekitatud kahju 280 000.- kr hageja kasuks. Kostja vastuväited Kostja A.K esindaja T.Eipre vaidleb hagile vastu. A.K tahtis oma võlga kustutada ja oli nõus, et sõiduauto müüakse võlgade katteks. A.K ostis sõiduauto Audi ise, tema on auto dokumentides märgitud omanikuna. Oktoobris 2006 käis A.K autoga Pärnus kohtutäituri juures. Kostja teavitas hagejat auto müügist. Hageja võttis ära auto võtmed. Auto viidi treileriga ära. Auto avamise juurde oli kutsutud politsei ja hageja, kuid hageja. K.K kohale ei ilmunud. Politsei juuresolekul avati auto uksed ja 100 000.- kr sularaha autos ei olnud. Hagi on aegunud, kuna 21.12.2006 sai hageja politseist teada, et auto omanik on muutunud. Kostja kohtutäitur Toivo Lorvi vaidleb hagile vastu. Alates 21.09.2006 on täitemenetluses nõue A.K suhtes. Nõuet ei makstud. Arestiti kinnistu. Esitati protest, et see on ühisvara. Arestiti A.Kle kuulunud auto hinnaga 180 000.- kr. Auto oli A.K valduses. Registris oli auto omanikuks A.K. Auto oli A.K lahusvara võlgniku enda sõnade kohaselt. Hageja käis kohal ja luges kõik dokumendid läbi. Vallasasja müümiseks ei pea olema abikaasa nõusolek. K.Kle see vara ei kuulunud. Sissenõudja oli nõus auto ära ostma, seega ei pidanudki panema teadet enampakkumise kohta väljaandesse Ametlikud Teadaanded. Hagejale enampakkumise akti ei saadetud, kuna ta ei olnud menetlusosaline. Auto äraviimisest ei tea kostja midagi. Võlgnik ise andis vara ostjale üle. Kostja ei usu, et autos hoitakse 100 000.-kr. Kostja OÜ Centrale Holdingu esindaja Taimar Kepi seletuse kohaselt arestiti sõiduauto Audi A.K võlgade katteks. Auto omandas kostja. Auto ainuomanik oli A.K. Autos ei ole olnud 100 000.- kr sularaha. Auto uksed avati politsei juuresolekul. Hagi on aegunud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Täitemenetluse seadustiku § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või kui rikuti teisti enampakkumise olulisi tingimusi.
Abielutunnistusega II-ЛA Nr xxxxxx 06.11.1987 loeb kohus tuvastatuks, et A ja K K abielu registreeriti 06.11.1987. Sõiduki registreerimistunnistusega loeb kohus tuvastatuks, et A K on kantud sõiduauto Audi A2 reg.nr xxx xxx omanikuks alates 07.10.2003. Volikirjaga mootorsõiduki kasutamiseks loeb kohus tuvastatuks, et A.K volitas K K alates 07.10.2003 sõiduautot Audi reg.nr xxx xxx kasutama. Pärnu Maakohtu otsusega loeb kohus tuvastatuks, et A ja K K abielu lahutati 18.04.2007 ning kohtuotsusega tuvastati fakt, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates 2006.a jaanuarist. Täitemenetluse seadustiku § 13 lg 1 sätestab, et abikaasa vara suhtes toimuva täitemenetluse sissenõudja kasuks eeldatakse, et võlgnikust abikaasa valduses olev või abikaasade kaasvalduses olev vallasasi on võlgnikust abikaasa omandis. Kohtutäitur võib nimetatud asja arestida ja müüa. Eeldus ei kehti juhul, kui abikaasad elavad lahus ja asi on abikaasa valduses, kes ei ole võlgnik. Täitemenetluse seadustiku § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Perekonnaseaduse § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Seega leidis kohtuistungil tõendamist, et sõiduauto Audi reg,nr xxx xxx on A ja K K omandatud abielu kestel ning on seega ühisvara. Kostja A.K ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sõiduauto Audi on tema lahusvara. See on kostja A.K paljasõnaline väide. Vallasvara arestimise aktist 13.10.2006 nähtub, et kohtutäitur T.Lorvi on arestinud sõiduauto Audi reg.nr xxx xxx. Vara enampakkumise aktist 16.11.2006 nähtub, et sõiduauto Audi reg.nr xxx xxx müüdi OÜ Centrale Holding’ule 140 000.- kr eest. Kohtutäitur T.Lorvi võttis kohtuistungil õigeks, et 15.11.2006 käis tema büroos hageja, tutvus dokumentidega ning teatas, et kohtutäituri poolt müüdav vara on ühisvara. Seega leidis kohtuistungil tõendamist, et sõiduauto Audi reg.nr xxx xxx müümise hetkeks 16.11.2006 oli kohtutäitur T.Lorvi teadlik, et A.K on abielus, s.o hageja esitas 15.11.2006 kohtutäiturile abielutunnistuse ja isikutunnistuse. Kohtutäituri T.Lorvi seletusest nähtub, et temale ütles A K, et sõiduauto on tema lahusvara; arestimise hetkel kohtutäitur sõiduautot ei näinud ning kohtutäitur veendus selles, et sõiduauto on A.K valduses, sest just nii väitis talle A.K. Tunnistaja A K ütlustest nähtub, et sõiduauto Audi ei ole kunagi olnud A K otseses valduses, seda kasutas ja valdas hageja. Seda tõendab ka asjaolu, et kostja A.K ja OÜ Centrale Holding pidid auto 21.12.2006 teisaldama treileriga hageja töö juurest ilma hageja teadmata ja auto võtmeid omamata. Seega sõiduauto Audi on olnud auto ostmisest kuni teisaldamiseni hageja otseses valduses. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja A.K ei ole sõiduautoga Audi reg.nr xxx xxx mitte kunagi käinud kohtutäituri juures Pärnus. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et hageja oleks andnud kirjaliku nõusoleku kohtutäiturile sõiduauto müümiseks enampakkumisel. Samuti ei ole keegi
protsessiosalistest esitanud täitedokumenti, mis kohustaks hagejat koos A Kga OÜ Centrale Holding’ule võlga tasuma. Seega on kohtutäitur T.Lorvi sõiduauto Audi reg.nr xxx xxx müümisega enampakkumisel rikkunud Täitemenetluse seadustiku §de 13 ja 14 sätteid. Kohtutäitur T.Lorvi ei kontrollinud, et sõiduauto Audi on A ja KK ühisvara; et pooled elasid eraldi vara arestimise ja müümise ajal; et sõiduauto oli hageja valduses; puudus hageja kirjalik nõusolek sõiduauto müümiseks; puudus hagejat võlga tasuma kohustav täitedokument. Kohtutäitur tegi oma järeldused sõiduauto kuuluvuse kohta ainult A K ütluste kohaselt, veendumata, kas A.Kütlused ka tegelikkusele vastavad. Kohtutäitur tegi kõik täitetoimingud sõiduautot nägemata, s.o arestis, hindas, müüs. Asjaolu, et auto registreerimistunnistusel oli omanikuks märgitud ainult A K, ei tähenda, et sõiduauto ei või olla ühisomandis. Auto müümise hetkeks oli kohtutäiturile esitatud abielutunnistus ning hageja täiturile teatanud, et vara on ühisvara. Samuti ei vasta tõele kohtutäituri väide, et hageja tutvus 15.11.2006 kõigi dokumentidega, s.h sõiduauto müümist puudutavate dokumentidega. Kohtutäitur andis hagejale tutvumiseks ainult dokumendid kinnistute kohta, kuna kohtuistungil antud kohtutäituri seletuse kohaselt oli täitemenetluses nõue A.Kja A.S suhtes, OÜ Centrale Holding’u nõudest kohtutäitur ei räägi. Kuid just OÜ Centrale Holding’u nõue on olnud aluseks sõiduauto võõrandamisele. Hageja ei teadnud küsida dokumente sõiduauto müümise kohta, kuna tal puudus selle kohta igasugune teave. Väljaandest Ametlikud Teadaanded infot ei saadud. Vara enampakkumise aktist 16.11.2006 nähtub, et sõiduauto on müüdud enampakkumisel. Täitemenetluse seadustiku § 84 lg 2 kohaselt enampakkumise kuulutus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seda nõuet kohtutäitur täitnud ei ole. Kohtutäitur T.Lorvi seletuse kohaselt müüdi sõiduauto muul viisil TMS § 101 alusel. Nimetatud sätte lg 6 kohaselt asja muul viisil müügi kohta koostab kohtutäitur justiitsministri kinnitatud vormis akti. 22.12.2005 justiitsministri määruse nr 58 kohaselt on selleks vara müügi akt. Antud juhul on kohtutäitur koostanud sõiduauto müümise kohta vara enampakkumise akti. Seega ei nähtu täitedokumendist, et sõiduauto oleks müüdud muul viisil kui enampakkumisel. Kohtutäituri seisukoht, et vara muul viisil müümise kohta tuli TMS § 96 lg 3 järgi koostada vara enampakkumise akt, on ebaadekvaatne. Kohus leiab, et kohtutäitur T.Lorvi on rikkunud sõiduauto Audi müümisel enampakkumise olulisi tingimusi, s.o kohtutäitur on rikkunud TMS §-de 13 lg 1, 14 lg 1, 84 lg 2 sätteid ning enampakkumine kuulub kehtetuks tunnistamisele. Kohtutäitur T.Lorvi seletuse kohaselt enampakkumise akti hagejale ei ole saadetud. Kostjad A.K ja OÜ Centrale Holding leiavad, et hageja sai politseist teada 21.12.2006, et auto on omanikku vahetanud ning hagi seega aegunud. TMS § 223 lg 1 sätestab, et hagi võib esitada 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest. Enampakkumise aktiga oli hagejal võimalik esimest korda tutvuda alates 05.03.2007, mil kohtutäitur selle nõudmisel esitas kohtule. Hagi esitati kohtule 08.02.2007. Seega hagi ei ole aegunud. Asjas ei oma tähtsust, et hageja sai juba 21.12.2006 teada auto omaniku vahetusest. Hageja nõuet avalduse registriandmete muutmiseks omanikuvahetusel tühistamiseks ei ole maakohus pädev lahendama ning TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel kuulub nimetatud nõue läbivaatamata jätmisele. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista tekitatud kahju 100 000.- kr, mis oli sularahas 21.12.2006 auto teisaldamise ajal sõiduautos. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et sõiduautos Audi reg.nr xxx xxx oli 21.12.2006 teisaldamise
hetkel sularaha 100 000.- kr. Laenulepingust 12.12.2006 nähtub, et hageja laenas oma vennalt Kalle Kekkilt 100 000.- kr küttekeha soetamiseks. Tunnistaja A K ütlustest nähtub, et K.Kekki laenas hagejale 100 000.- kr, kuid tunnistaja ei näinud isiklikult, et 21,12,2006 nimetatud raha oli auto teisaldamisel autos. Tunnistaja A K ütlustest nähtub, et ta nägi, kui hageja 21.12.2006 hommikul 100 000.- kr pani sõiduauto Audi kindalaekasse, sõideti ühisgümnaasiumi algklasside maja juurde parklasse ning tunnistaja läks sealt edasi tööle. Kohus leiab, et tunnistaja A.K ütlustega ei leidnud tõendamist, et auto teisaldamise ajal veel see raha autos oli. Hageja võis raha endaga kaasa võtta. Seda asjaolu, et autos sularaha 100 000.- kr auto teisaldamise ajal ei olnud, kinnitab Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 27.03.2007. Nimetatud määruse kohaselt olid auto teisaldamise ajal 21.12.2006 auto uksed lukustatud. Auto uksed avati alles 04.01.2007, mil toimus sõiduauto vaatlus politseitöötajate poolt. Avati sõiduki parempoolne esiuks ning kontrolliti, vaadeldi ja fotografeeriti kogu sõiduki sisemus. Sularaha ümbrikke ei leitud. Ei tuvastatud ka kellegi käitumises KarS § 199 järgi ettenähtud kuriteo tunnuseid. Vaatluse juurde kutsuti ka hageja, kes aga kohale ei ilmunud. Seega puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et autos oli 21,12,2006 sularaha 100 000.- kr. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et kui selline summa oleks autos olnud, siis hageja oleks ilmunud kohale auto ukse avamise juurde politseitöötajate juuresolekul. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista sõiduauto Audi maksumuse 180 000.kr. TMS § 223 lg 2 p 1 sätestab, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja AÕS § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel. 21.09.2006 algatatud täitemenetluses on sissenõudjaks kostja OÜ Centrale Holding ning võlgnikuks kostja A.K. Hageja nimetatud täitemenetluses võlgnikuks ei ole. Kostja A.K võib esitada nõude OÜ Centrale Holding vastu auto väljamõistmiseks või selle maksumuse väljamõistmiseks. Seega puudub hagejal seaduslik alus nõuda kostjatelt solidaarselt sõiduauto Audi maksumuse 180 000.- kr hüvitamist. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.