Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
18. mai 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-30198
Tsiviilasi
M.K. kaebus Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Jane Rumjantseva 29. septembri 2006 otsusele täiteasjas nr 189/2005/167
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. märtsi 2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.K. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
kantud
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
M.K. esitas 10.10.2006 maakohtule kaebuse Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Jane Rumjantseva 29.09.2006 otsuse peale täiteasjas nr 189/2005/167. Kaebuse kohaselt on M.K. suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 189/2005/167, mille aluseks on Tartu Maakohtu 20.05.2004 otsus tsiviilasjas nr 2-1768/03 ja sissenõudja K.E. avaldus. Nõude suurus oli 128 416 krooni. M.K. ja
K.E. vahel sõlmiti 01.04.2005 võlasumma perioodilise tasumise kokkulepe. Nõue on rahuldatud ja selles osas puudub vaidlus. Kohtutäitur leidis aga, et M.K. viivitas võlasumma tähtaegse tasumisega ning kohtutäituril oli vastavalt kehtinud TMS §-le 30 lg 1 õigus arvestada viivist 10% iga tasumata kuu eest. M.K. on vaidlustanud kohtutäituri otsuse viiviste sissenõudmiseks täitemenetluses. Sellest hoolimata arestis kohtutäitur 23.08.2006 kaebuse esitajale kuuluva korteriomandi Tartus Kalda tee 34. 01.09.2006 esitas M.K. kaebuse kohtutäiturile vara arestimise toimingu peale. 29.09.2006 otsusega jättis kohtutäitur J. Rumjantseva M.K. kaebuse rahuldamata. Tuginedes asjaolule, et kinnisasja arestimiseks puudus õiguslik alus – täitedokument, palus M.K. kohtutäitur J. Rumjantseva 29.09.2006 otsuse kinnisasja arestimise kohta täiteasjas nr 189/2005/167 tühistada ja lõpetada nimetatud täiteasjas täitemenetluse. Puudutatud isikud kohtutäitur J. Rumjantseva ja sissenõudja K.E. vaidlesid kaebusele vastu. Kohtutäitur J. Rumjantseva märkis, et kuna Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2007 määruses tsiviilasjas nr 2-06-25581 on kohus leidnud, et kohtutäituri otsus võlgnikult 10% ulatuses võlasummast viivise sissenõudmiseks on olnud seaduslik, on seadusega kooskõlas ka võlgnikule kuuluva kinnisasja arestimise toiming. Kõik kinnisasjale nõude pööramise toimingud on läbi viidud seaduslikult. K.E. viitas samuti jõustunud kohtulahenditele, milles tuvastati M.K. täitemenetluse seadustikust tulenev kohustus tema poolt tasumisega viivitatud summalt 10% ulatuses viivise tasumiseks. M.K. on vaidlustanud kohtutäituri toimingu – kinnisasja arestimise – ainult sellel alusel, et kohtutäituril puudus täitedokument. Täitedokumendi olemasolu on tuvastatud. Tartu Maakohus jättis 21. märtsi 2007 määrusega M.K. kaebuse Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Jane Rumjantseva 29. septembri 2006 otsusele täiteasjas nr 189/2005/167 rahuldamata, millest tulenevalt tuleb jätkata menetlust nimetatud täiteasjas. Määruse kohaselt kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 30 lg 1 järgi juhul, kui võlgnik ei tasu kokkuleppe alusel igakuiselt tasumisele kuuluvaid summasid, arvestab kohtutäitur igakuulisele tasumata summale juurde 10 protsenti viivist iga tasumata kuu eest ning see nõutakse sisse võlgnikult sissenõudja kasuks. M.K. kohustus tasuda viivist täitemenetluse seadustiku alusel on tuvastatud jõustunud kohtulahenditega, millega jäeti M.K. vastavasisulised kaebused rahuldamata. Seega on täitemenetluse läbiviimiseks olemas seadusest tulenev alus. M.K. ei ole esitanud kaebust kohtutäitur J. Rumjantseva formaalsetele toimingutele seoses kinnisasja arestimisega, kaebuse esitamise ainus alus on täitmisele kuuluva nõude puudumine. Kuivõrd nõude olemasolu on tuvastamist leidnud, tuleb kaebus jätta rahuldamata ja jätkata täitemenetlust.
M.K. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 21. märtsi 2007 määruse tühistamist ning täitemenetluse täiteasjas nr 189/2005/167 lõpetamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus seadusega vastuolus ning määruses puuduvad põhjendused. Kohus on kohaldanud vääralt menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme. Kohtu seisukohta ei saa lugeda seaduslikuks, kuivõrd kehtiv täitemenetluse seadustik on välistanud kohtutäituri õiguse sisse nõuda viivist. Kui kohus on asunud sellisele meelevaldsele seisukohale, et rakendada saab kehtetut seadust, siis oleks kohus pidanud seda seisukohta vastavalt formuleerima õigusnormidega, mis sellist olukord võimaldavad, kuid kohus ei ole seda teinud. Sellega rikkus kohus TsMS § 442 lg 8 sätteid.
Kohus leidis ka, et täitemenetluse läbiviimiseks on olemas seadusest tulenev alus, kuid ei ole pidanud vajalikuks nimetada neid jõustunud lahendeid, millega on jäetud rahuldamata M.K. vastavasisulised kaebused viivisenõude osas ja, mis oleks TMS § 2 mõistes täitedokumendiks. Seega ei ole kohus oma järeldust põhjendanud. 19.03.2007 esitas M.K. Riigikohtusse määruskaebus Tartu Ringkonnkohtu 23.02.2007 määruse tsiviilasjas nr 2-06-25581 ja Tartu Maakohtu 27.10.2006 määruse tsiviilasjas nr 2-06-25581, millega jäeti rahuldamata M.K. kaebus Tartu tööpiirkonna kohtutäituri J. Rumjantseva 04.09.2006 otsuse täiteasjas nr 189/2005/167 tühistamiseks ning täitemenetluse täiteasjas nr 189/2005/167 lõpetamiseks, tühistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks ning taotluse määruskaebuse tagamiseks. TMS § 2 kohaselt täidetakse käesoleva seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad täitedokumendist. TMS § 56 lg 1 kohaselt sissenõudja nõue rahuldatakse koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist. Antud asjas on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 20.05.2004 otsus tsiviilasjas nr 2-1768/03, kust ei tulene viivist 10%, mille sissenõudmise eesmärgil kohtutäitur vaidlusaluse akti koostas. Ka TMS § 140 sätestab, et kinnisasjale võib pöörata sissenõude sissenõudja nõude täitmiseks, kuid antud asjas on täitedokumendist tulenev sissenõudja nõue täies ulatuses rahuldatud. TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. TMS § 55 p 1 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita. Viivise 10% nõudmiseks puudub täitedokument. Antud nõue tuleneb kehtivuse kaotanud TMS §-st 30 lg 1, mis andis kohtutäiturile õiguse täitemenetluses viivist arvestada ning mille näol ei ole tegemist täitedokumendiga. Kehtiv õigus viivise arvestamist kohtutäituri poolt ei võimalda, seega viivise 10% kohaldamine täitemenetluses on ebaseaduslik. TMS § 143 p 1 kohaselt peab kinnisasja arestimise aktis olema märgitud sissenõude aluseks olev täitedokument. Vaidlusaluses arestimisaktis on täitedokumendina märgitud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1786/03, millest tulenev nõue on rahuldatud, kuid aktis ei ole märgitud täitedokumenti, millest tuleneb nõue summas 76 355.80 krooni, mille rahuldamise eesmärgil arestimisakt on koostatud. Vaieldamatult on juhul, kui viiviste nõudmine on ebaseaduslik, ebaseaduslik ka kinnisasja arestimise akt, kuna kinnisasi on arestitud ning akt on koostatud ebaseadusliku nõude rahuldamise eesmärgil. TMS §-des 55 ja 56 tulenevalt vara arestitakse täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks ning täitedokumendist nähtuvas suuruses.
Kohtutäitur Jane Rumbjantseva vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt nõustub vastustaja maakohtu seisukohaga, et korduvalt on kinnitamist leidnud asjaolu, et täituril on õigus nõuda viivist sissenõudja ja võlgniku vahel sõlmitud kokkuleppe alusel tuginedes seejuures kuni 01.01.2006 kehtinud TMS §-le 30. Sellest tulenevalt on ka vaidlus viivisenõude seaduslikkuse üle leidnud lahenduse ning seega täitemenetluse peatamise alus täiteasjas nr 189/2005/167 ära langenud. M.K. esitas Riigikohtule 19.03.2007 kaebuse, milles vaidlustas Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2007 määruse tsiviilasjas nr 2-06-25581, millega ringkonnakohus kinnitas täituri õigust nõuda viivist 10% kuni 01.10.2006 kehtinud TMS § 30 alusel. Riigikohus nimetatud määruskaebust 18.04.2007 menetlusse ei võtnud, seega on ringkonnakohtu 23.02.2007 määrus
tsiviilasjas nr 2-06-25581 jõustunud ning käesolevaks ajaks on ära langenud ka täitemenetluse lõpetamise alus.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Maakohus on õigesti tõlgendanud ja kohaldanud õigusnorme, vastanud vajalikul määral kaebaja esitatud väidetele ning võtnud nende osas põhjendatud seisukohad. Kooskõlas TsMS §-dega 659 ja 654 lg 6 ei pea ringkonnakohus vaidlustatud määruse muutmata jätmisel vajalikuks korrata kõiki esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna põhjust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et kehtiv õigus ei võimalda täituril arvestada täitemenetluses viivist tasumata summadelt kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 30 alusel, ei ole põhjendatud. Käesoleval juhul on täitur arvestanud viivist määruskaebuse esitaja poolt oma kohustuse täitmisega viivitamise eest kuni detsembrini 2005. a. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna viivise maksmise kohustus tekkis kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 30 kehtivuse ajal, siis on viivise arvestamise aluseks sel ajal kehtinud TMS §-s 30 lg 1 sätestatud viivise määr 10% sõltumata sellest, et viivise sissenõudmine on langenud uue seaduse kehtimise perioodi. Täitemenetlus antud asjas algas kuni 01.01.2006 kehtinud Täitemenetluse seadustiku kehtivuse ajal ning täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 20.05.2004 otsus. Kuna täitemenetluse käigus kaebuse esitaja ja võlausaldaja vahel 01.04.2005 sõlmitud võlasumma perioodilise tasumise kokkulepet viivise arvestamise osas tuleb käsitleda põhitäitedokumendi – jõustunud kohtuotsuse – täitmist tagava täiendava abinõuna ning täitmise viivitus on aset leidnud enne 01.01.2006, siis on täitemenetlus ka sissenõutavate viiviste osas alanud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 1 mõttes kuni 01.01.2006 kehtinud Täitemenetluse seadustiku sätete järgi ning viivis on seega sissenõutav poolte kokkuleppes ja kuni 01.01.2006 kehtinud TMS §-s 30 lg 1 sätestatud määras. Eeltoodu alusel on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et kinnisasja arestimise akt koostati ebaseadusliku nõude rahuldamise eesmärgil. Määruskaebuses esitatud väide, et puuduvad jõustunud kohtulahendid, millega on jäetud rahuldamata M.K. samasisulised kaebused viivisenõude osas, ei ole asjakohane. Määruskaebuses märgitud Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2007 määrusele tsiviilasjas nr 2-0625581 esitatud määruskaebusele ei andnud Riigikohus menetlusluba. Vaidlustatud määruses väljendatud seisukohta viivisenõude osas on kinnitanud Tartu Ringkonnakohus oma 30.06.2006 määruses tsiviilasjas nr 2-06-889, jättes muutmata Tartu Maakohtu 10.04.2006 määruse. Määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Määruskaebuse esitaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel tema kanda.
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.