Ladee Pharma Baltics UAB hagi Bayer Pharma AG vastu patendi EE 05128 B1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. jaanuari 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Bayer Pharma AG apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Ladee Pharma Baltics UAB (registrikood 302521859), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kadri Michelson ja patendivolinik Reet Maasikamäe Kostja: Bayer Pharma AG (registrikood 2541062), lepingulised esindajad patendivolinikud Raivo Koitel ja Mari Must
Istungi toimumise aeg
08. märts 2016, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 15. jaanuari 2014 otsuse põhjendusi, kuid jätta otsuse resolutsioon muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud jätta kostja Bayer Pharma AG kanda. Riigikohtus toimunud menetluse kulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada
teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Ladee Pharma Baltics UAB esitas 11.08.2011 Harju Maakohtule hagi Bayer Pharma AG vastu patendi nr EE 05128 B1 tühistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja nimele välja antud patent nr EE 05128 B1 nimega „Farmatseutiline kompositsioon ja preparaat, mis sisaldavad drospirenooni ja etinüülöstradiooli ning nende kombinatsiooni kasutamine farmatseutilise kompositsiooni valmistamiseks" (rasestumisvastane vahend suukaudselt manustamiseks). Patendi prioriteedikuupäev on 31.08.1999, patendikirjelduse avaldamise kuupäev 31.08.2000 ja patent hakkas Eestis kehtima alates 31.08.2000.
3.Kuna kostja leiutisel puudub uudsus, leiutustase ja see ei ole tööstuslikult kasutatav, tuleb see patendiseaduse (PatS) § 49 lg 4 alusel täielikult tühistada patendi kehtivuse kuupäevast 31.08.2000 arvates ning lugeda patendinõudluse kõik punktid, leiutise olemuse kirjeldus ja kõik näited tehnika taseme hulka kuuluvaks prioriteedikuupäeva 31.08.1999 seisuga.
4.Leiutisel puudub uudsus – seda on varem avalikult kasutatud USA-s. Leiutisel puudub leiutustase – vastava ala asjatundja jaoks oleks olnud endastmõistetav kasutada drospirenooni vaidlustatud leiutise peapunktis (sõltumatu p 1) avaldatud farmatseutilises kompositsioonis mikroniseeritult, ja enesestmõistetav kasutada mikroniseeritud drospirenooni suukaudselt manustatavas preparaadis (sõltumatu p 6), sh rasestumisvastase suukaudselt manustatava preparaadi valmistamiseks. On ammu tuntud tõsiasi, et osakeste suuruse vähendamine (mikroniseerimine) on lihtsam viis halvasti lahustuvate ainete imendumise parandamiseks tahketes ravimivormides. Juba varem on leitud, et mikroniseerimine parandab gestageeni, nt progesterooni, lahustuvust ja biosaadavust. Selle patendi puhul üllatuslikku leidu ei olnud.
5.Leiutis ei sobi tööstuslikuks kasutamiseks, kuna leiutise olemus ei ole avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võiks leiutist rutiinselt teostada. See, et kostja on oma leiutise ise realiseerinud, ei tõenda, et leiutis on tööstuslikult kasutatav patendiseaduse mõttes. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Leiutis on uudne. Kostja sõlmis konfidentsiaalsuslepingu uurimisasutustega, kus uurimised tehti. Seda, et drospirenoon oli mikroniseeritud vormis, ei öeldud kellelegi. Uuringualune ei saanud tablette jagada, kuhu ja kellele tahtis. Iga tablett oli nummerdatud ja nende üle peeti eraldi arvestust. Hageja ei ole tõendanud, et keegi oleks tablette vastuolus uuringus lubatuga kasutanud.
8.Leiutisel on leiutustase. Hageja tõendid ei käsitle drospirenooni mikroniseeritud vormis. Uudsus seisneb selles, et mikroniseeritud drospirenoon läheb läbi mao lahustamatult peensoolde, kust imendub. Asjatundjad ei saanud arvata, et mikroniseerimine sobib ka happetundlikele ainetele. Tehnika tasemes üritati happetundlikke aineid katta erilise kattega, mis oleks aidanud vältida kokkupuudet maohappega, mitte aga seda ainet veelgi
peenendada, mis suurendaks kokkupuudet maohappega. Otsiti võimalust, kuidas varem teadaolevat drospirenooni kogust (nt 40 mg) oluliselt vähendada. Patendis jõutigi 2–4 mg juurde. Seda võimaldas üllatuslikult drospirenooni mikroniseerimine, mis suurendas drospirenooni biosaadavust peensooles. Tõend D58 on test, mille tulemused näitasid üllatuslikult, et drospirenoon käitub samasuguses keskkonnas erinevalt sõltuvalt sellest, kas ta on mikroniseeritud või mitte. See näitab aine biosaadavust mikroorganismis. Selgus, et maohape ei lõhu millegipärast mikroniseeritud drospirenooni ära, vaid mikroniseerimine hoopis parandab biosaadavust. Testid tegi firma, mis on praeguseks kostja osa. Patendi kirjeldusest on näha, et kostja on teinud kliinilisi uuringuid ja jõudnud tulemusele, et mikroniseerimine tõepoolest parandab drospirenooni biosaadavust.
9.Leiutis on tööstuslikult kasutatav. Ravimiameti raviregistri väljavõtted ravimite Yarina, Yasminelle ja Yazi kohta tõendavad, et patent on realiseeritud ja see on tööstuslikult kasutatav. Hageja on ravimit ka ise valmistanud. Maakohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi, tühistas kostja patendi EE 05128 B1 ja jättis menetluskulud kostja kanda.
11.Patendiseaduse (PatS) § 8 lg 1 kohaselt on leiutis patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. Sama sätte lg 2 kohaselt on leiutis uus, kui see erineb tehnika tasemest.
12.Leiutise uudsus ei ole välistatud. Praegusel juhul oli tegemist olukorraga, kus: 1) tablette jagati piiratud hulgale inimestele eesmärgiga uurida nende ravitoimet; 2) need isikud olid kohustatud kasutama tablette kindlal viisil ja oma tegevusest aru andma; 3) uuringualuseid ei teavitatud tablettide uudsest koostisosast (mikroniseeritud drospirenoonist). Hageja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mis annaks aluse patendi tühistamiseks selle eelneva avaliku kasutuse tõttu. Arvestades asjaolusid, ei saanud uuringuga teave drospirenooni mikroniseeritud vormist rasestumisvastastes vahendites avalikuks ega tehnika taseme osaks. Esitatud tõenditest ei nähtu drospirenooni kasutamist rasestumisvastases vahendis mikroniseeritud vormis, mistõttu võib kostja leiutist vaadelda uudsena, kuna see erineb hageja välja toodud publikatsioonides näidatust.
13.Hageja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis välistaksid kostja leiutise tööstusliku kasutatavuse.
14.Leiutustaseme küsimuse lahendamiseks tuleb leida vastus küsimusele, kas vastava ala asjatundja, kel oli kogu tehnika tasemesse kuuluv teave, oleks selle põhjal jõudnud endastmõistetavalt järeldusele, et drospirenoon on mikroniseeritud kujul sobilik kasutamiseks suukaudselt manustatavas rasestumisvastases vahendis. Tõenditest nähtub, et tehnika taseme järgi oli tuntud drospirenooni ja etinüülöstradiooli kombinatsioon rasestumisvastases vahendis; seejuures kasutati drospirenooni väikestes kogustes suukaudsetes ravimites leiutisega sarnasel režiimil. Lisaks oli teada, et ainete, sh progestogeenide mikroniseerimine parandab üldjuhul nende biosaadavust ning et mikroniseerimine on parandanud ka ebaühtlase biosaadavusega ainete imendumist. Krause uuringutest järeldus, et drospirenooniga väga sarnane aine spirorenoon in vivo katsetel vastupidiselt in vitro katsetele ei isomeeru. Kuigi võis olla mõnetine eelarvamus happetundlike ainete vähese biosaadavuse osas, ei olnud see toetatud piisavalt põhjalike uuringutega ning oli ümber lükatav juba enne prioriteedikuupäeva avaldatud Krause publikatsioonidega. Kuna Krause katsetest järeldus, et drospirenooni väidetav happetundlikkus ei põhjustanud probleeme in vivo katsetel, ei tekkinud tehnilist probleemi
ka selle mikroniseerimisel, mis oli tuntud meetod halvastilahustuvate ainete biosaadavuse parandamiseks. Kostja leiutisel (mida väljendavad sõltumatud nõudluspunktid 1, 6 ja 16 ning neist sõltuvad nõudluspunktid 2, 3, 4, 5, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 17, 18 ja 19) puudub leiutustase ja leiutis ei vasta PatS § 8 lg-le 4. Apellatsioonkaebus
15.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või teha asja esimese astme kohtule saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus leidis, et kostja leiutisel puudus leiutustase. Kostja ei vaidlusta otsust osas, milles kohus jõudis järeldusele, et leiutis on uudne ja tööstuslikult kasutatav.
16.Maakohus rikkus PatS § 8 lg-t 4 kui jättis tuvastamata lähima tehnika taseme. Leiutustaset hinnates kohaldatakse probleem-lahenduse meetodit. Euroopa Patendiameti Apellatsioonkomisjoni (EPA) praktikast tuleneb, et leiutustaseme hindamiseks tuleb esiteks tuvastada lähim tehnika tase; siis määrata tehniline probleem, mida leiutis käsitleb ja edukalt lahendab, ning hinnata, kas lahendus sellele probleemile on tehnika taset silmas pidades eriala asjatundjale endastmõistetav. Ilma lähimat tehnika taset tuvastamata ei saanud hinnata, milline on lahendamist vajav tehniline probleem ja kas vaidlusalune leiutis tulenes tehnika tasemest.
17.Maakohus tugines asja lahendamisel tõenditele, mille kohta kostjal ei olnud võimalik arvamust avaldada ja tegi seetõttu üllatusliku otsuse. Hageja viitas tehnilise eelarvamuse küsimuses küll arvukatele EPA otsustele, kuid ei esitanud neid menetluses tõendina. Kohus jättis selle kohta 12.11.2013 istungil esitatud kostja vastuväite tähelepanuta. EPA otsused ei ole Eesti siseriikliku õiguse osa, mille alusel vaidlus lahendatakse, need ei ole kättesaadavad eestikeelsetena. Seega ei saanud kohus oma otsuses tehnilise eelarvamuse tõlgendamisel tõendina esitamata jäänud EPA otsustele tugineda.
18.Maakohus rakendas leiutustaseme hindamisel EPA praktikat ebaõigesti, kui seadis leiutustaseme olemasolu sõltuvaks asjaolust, kas leiutis ületas vastavas valdkonnas tehnilise eelarvamuse. Leiutise leiutustaseme hindamisel ei ole oluline tehnilise eelarvamuse ületamine, vaid lähtuda tuleb põhimõttest, kas eriala asjatundja, lähtudes lähimast tehnika tasemest, oleks motiveeritud leiutist mõistliku edulootusega leiutama. Selleks rakendavad apellatsioonikojad could-would approach-i („võinuks – oleks teinud“ käsitlus), st ei küsita, kas asjatundja oleks võinud leiutada leiutise, vaid kas ta oleks nii teinud, lootuses lahendada põhiline tehniline probleem või mingi täiustuse või eelise ootuses. Antud juhul ei oleks eriala asjatundja, kes teab eelnevast tehnika tasemest drospirenooni happetundlikkuse kohta, kaldunud kasutama drospirenooni kiiresti lahustuvas kompositsioonis, teades, et see viib aine biosaaadavuse vähenemiseni. Vastupidist ei ole hageja tõendanud.
19.Maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise ja rikkus selgitamiskohustust. Kuna hageja väitis, et eelarvamust ei esinenud, tuli tal seda tõendada. Kostja ei pea tõendama vastupidist, eriti kui see ei ole EPA praktika kohaselt leiutustaseme hindamisel üldse vajalik. EPA praktikast ei saa tuua siseriiklikku patendivaidlusesse üle pooltega läbi arutamata tõendamiskoormist täpsustavaid sätteid. Kui kohus soovis tugineda seaduses sätestatust erinevale tõendamiskoormisele, pidi ta andma kostjale võimaluse selle kohta seisukoha esitamiseks. Kohus ei ole tõendamiskoormist pooltele selgitanud.
20.Maakohus jõudis in vitro ja in vivo katsete osas ebaõigele järeldusele, leides, et eriala asjatundja oleks pidanud teostama drospirenooniga in vivo katseid ja avastama, et mikroniseeritud drospirenoon in vivo katsetel mao happelistes tingimustes ei lagune.
Leiutustaseme hindamisel oli otsustavaks, et asjatundjal, olles teadlik drospirenooni happetundlikkusest, ei oleks olnud mõistlikku ootust, et drospirenoon käituks teistmoodi happelistes tingimustes (pH 1-3). Kohus jättis arvestamata in vitro katsete eesmärgi ning ravimi arendamise ja väljatöötamise protsessi. Kui in vitro katsed ebaõnnestuvad, siis ei ole in vivo katse läbiviimine teaduslikult põhjendatud.
21.Maakohus hindas ebaõigesti Krause artikleid D34-D36 ja jättis käsitlemata kostja vastuväited, et Krause artiklid on asjakohatud. Publikatsioon D35, mis kirjeldab ahvidel, kelle mao pH erineb oluliselt inimese omast, läbiviidud in vivo uuringuid, on asjakohatu, sest see käsitleb spirorenooni, mitte drospirenooni. Publikatsioonides D34 ja D36 kasutati aeglaselt lahustuvat makrokristalset spirorenooni. Seega oli ebaõige maakohtu järeldus, et spirorenoon oli mikroniseeritud vormis. Kohus leidis ebaõigesti, et väike annus (10 mg) spirorenooni imendub täielikult. Võimatu oli järeldada publikatsioonides D34 ja D36 esitatud andmetest, kas spirorenooni suukaudne biosaadavus oli „täielik“, „hea“ või „kasin“. Lisaks ei uuritud drospirenooni in vivo. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Samas leiab hageja, et maakohtu otsus on ebaõige osas, milles kohus leidis, et leiutis võib olla uudne. Hageja leiab, et leiutisel puudub uudsus. Menetluse edasine käik
23.Ringkonnakohus muutis 15.07.2014 otsusega maakohtu otsuse põhjendusi, kuid jättis otsuse resolutsiooni muutmata, kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
24.Riigikohus tühistas 22.04.2015 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule, kohustades ringkonnakohut määrama ekspertiisi leiutustaseme küsimuses. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus hagi rahuldamise kohta on lõppjärelduses õige, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 kohaselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.
26.PatS § 8 lg 1 sätestab, et leiutis on patentne, kui ta on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. Hageja leidis, et kostja patent ei vasta ühelegi eelsätestatud kriteeriumile. Kostja vaidles sellele vastu.
27.Maakohus tugines hagi rahuldamisel asjaolule, et leiutisel puudus leiutustase. Patendi uudsuse osas jõudis maakohus järeldusele, et uuringuga ei saanud teave drospirenooni mikroniseeritud vormist rasestumisvastastes vahendites avalikuks ega tehnikataseme osaks ning leiutise uudsus ei ole sel põhjusel välistatud. Samuti leidis kohus, et kostja leiutis on tööstuslikult kasutatav. Selles osas, et kostja leiutis on tööstuslikult kasutatav, ei ole kohtuotsust vaidlustatud.
28.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse, leides jätkuvalt, et leiutisel on leiutustase. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtu menetluses esitatud sellekohaseid väiteid.
Maakohus on nendele väidetele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Maakohtu otsuse järelduste õigsust tõendavad ka eksperdiarvamus (XIII kd lk 2-6) ja ringkonnakohtu istungil eksperdi antud vastused. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
29.Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et maakohus ei rikkunud asja läbivaatamisel menetlusnorme, mis tingiksid kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, mille kohaselt on otsuses tuginetud tõenditele, mille kohta ta ei saanud oma seisukohta avaldada. EPA otsused ei ole analoogiliselt Riigikohtu ja Euroopa Kohtu otsustega käsitletavad tõenditena, mille alusel kohus tuvastaks konkreetses vaidluses tuvastamist vajavaid asjaolusid. Kohus saab EPA otsustest lähtuda õiguse kohaldamisel, st õigusnormide tõlgendamisel ja rakendamisel. Seega lähtus maakohus otsuse tegemisel õigesti ka EPA praktikast. Eesti ühines 2002.a Euroopa Patendikonventsiooniga ja EPA praktikast juhindumine on oluline patendiõiguse ühtlustamise eesmärgil ning siseriiklikult on leiutise patentsuse kriteeriumid samad, mis Euroopa patendi puhul. Ringkonnakohtu hinnangul ei jaotanud maakohus ebaõigesti tõendamiskoormust, ei rikkunud selgitamiskohustust ega rakendanud ebaõigesti EPA praktikat võrdlusmaterjalina seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel ning leiutustaseme hindamisel, nagu kostja leiab.
30.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus rikkunud PatS § 8 lg-t 4, jättes tuvastamata lähima tehnika taseme. Maakohus tuvastas lähima tehnika taseme ja leidis tõendeid hinnates põhjendatult, et drospirenooni ja etinüülöstradiooli kombinatsiooni kasutamine rasestumisvastastes vahendites oli tuntud. Samuti oli mikroniseerimine tuntud meetod aine biosaadavuse suurendamiseks.
31.Maakohus pidas leiutise lähimaks tehnika taseme väljendajaks W. Oelkersi publikatsiooni (D18), milles uuriti etinüülöstradiooli ja drospirenooni kui rasestumisvastase mõjuga kombinatsiooni toimet ning mille toimeained ja toimeainete annused vastasid vaidlustatud leiutises kirjeldatud toimeainetele ja nende annustele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
32.Ka ekspert leidis, seisuga 31.08.1999 oli tehnika tasemesse kuuluvates publikatsioonides kirjeldatud rasestumisvastaseid vahendeid, mis sisaldasid drospirenooni ja etinüülöstradiooli kombinatsiooni. Ekspert tugineb samuti 1995.a W. Oelkersi artiklile. W. Oelkersi uuringus selgus, et parimad füsioloogilised tulemused saadi 3 mg drospirenooni ja 30 μg etinüülöstradiooli kombinatsioonis. Drospirenooni ja etinüülöstradiooli kombinatsiooni sisaldavaid rasestumisvastaseid vahendeid on enne 31.08.1999 kirjeldatud ka erinevates patentides (ekspertiisiakti aluseks olevate materjalide loetelust D16, D19, D30, B22, D20, D24, D22, D23, D25).
33.Ekspert leidis, et prioriteedikuupäeva seisuga 31.08.1999 oli tehnika tasemesse kuuluvate publikatsioonide kohaselt mikroniseerimine levinud meetod aine biosaadavuse parandamiseks, seda ka ravimitööstuses (B23, B50, D26, D29; D41, D43, IJ1, IJ2). D. Monkhause kirjeldab 1971.a vähelahustuvate ainete lahustamise parandamise teid, sh osakeste vähendamise meetodi kasutamisel tekkivaid osakeste kokkukleepumise probleeme ja nende lahendamisi (B17). Ravimitööstuses nimetatakse sellist pinna suurendamise ja samaaegselt osakeste mõõtude vähendamise protsessi traditsiooniliselt mikroniseerimiseks.
34.Samuti leidis ekspert, et sama kuupäeva seisuga oli tehnika tasemesse kuuluvates publikatsioonides ja patentides teavet mikroniseeritud drospirenooni kasutamise kohta suukaudselt manustatavates preparaatides (D19, D30, B22). Patentides nenditakse, et üks toimeaine grupp (erinevad progestogeenid, mille hulgas on loetletud ka drospirenoon) on
mikroniseeritud. Nimetatud patendid kirjeldavad muudetavate steroidi kogustega ravimi kombinatsioone ka suukaudseks manustamiseks.
35.1989.a patendis nr 4826831 on märgitud muu hulgas seda, et progestogeenid on saadud kaubanduslikest allikatest ja need on tavaliselt mikroniseeritud (D17). 1989.a Hargrove J.T. jt artiklist võib välja lugeda progesterooni ja selle analoogide mironiseerimise/eripinna suurendamise probleemi üldisust seoses lipiidsete ainete imendumisega organismis (D31). W. Krause ja G. Kühne 1982.a artiklist nähtub, et drospirenooni väljatöötamiseni viinud eksperimentide käigus on W. Krause manustanud 1982.a spirorenooni ahvidele mikrokristallilise suspensioonina (D35). Ka näitab 1986.a R. Gaveri artikkel megestrool atsetaadi (progestenooni sünteetiline analoog, sama aine grupp drospirenooniga) kristalli suuruse (mikroniseeritud või mitte) mõju bioekvivalentsusele (IJ3) ja 1994.a on avaldatud patent US5338732A mikroniseeritud megesterool atsetaati sisaldava toote koostisest (IJ4). Samuti on 1998.a võetud patent WO2000035424 A1 mikroniseerimistehnikale, kus näitena on välja toodud patendis WO 97/11680 (D30) kirjeldatud norgestimaat mikroniseerituna (IJ5). Kõik progesterooni ja tema analoogide kohta käivad kirjandusallikad viitavad eksperdi arvates ühemõtteliselt progestiinide lipiidsele olemusele (lahustuvad eelistatult orgaanilistes lahustites) ning vajadusele nende ainete eripinda suurendada.
36.Arvestades üldisi teadmisi ja tehnika tasemesse kuuluvaid publikatsioone (sh D19 ja D30), tegi ekspert järelduse, et drospirenoon on publikatsioonis D16 ja D18 kirjeldatud ravimis mikroniseerituna. Seisuga 31.08.1999 võis vastava ala asjatundja järeldada, et suukaudsetes preparaatides, mis sisaldasid päevaannusena 2-4 mg drospirenooni, on drospirenoon koheselt lahustuval kujul ja tõenäoliselt mikroniseeritud. Eelnimetatud patentides on kirjeldatud suukaudse manustamise ravimivorme, mis on koheselt lahustuvad ja märgitud, et progestogeenid (mille hulka kuulub ka drospirenioon) on mikroniseeritud. Enamik patente katab ka doosi vahemikku 2-4 mg. Samuti kirjeldab W. Oelkersi 1995.a artikkel drospirenooni kasutamist kombinatsioonis etinüülöstradiooliga doosi suurusega 3 mg drospirenooni. Katsetes leiti, et 3 mg doos on optimaalne (D18).
37.Ekspert leidis ka seda, et spirorenoon ja drospirenoon on väga sarnased ained ning spirorenoonile iseloomulikud omadused (välja arvatud bioloogilised omadused) on tõenäoliselt omased ka drospirenoonile. Spirorenoon erineb drospirenoonist selle poolest, et omab kaksiksidet süsinike C1 ja C2 vahel. Muud keemilised rühmad on samasugused (joonised B14 ja B15). Mõlemad kuuluvad lipiidide hulka (steroidi analoogid) ja on hästi lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes lahustites ning vähelahustuvad vesikeskkonnas. Ainete struktuure võrreldes väitis ekspert kindlalt, et nende füüsikalis-keemilised omadused (lahustuvus ja keemiline stabiilsus vesikeskkonnas ning tundlikkus hapetele ja alustele) on sarnased (ka D 34, D36). Seisuga 31.08.1999 olid järeldused spirorenooni lahustumise kohta ülekantavad drospirenoonile. Kuna drospirenoon ja spirorenoon on keemiliselt väga sarnased ja arvestades W. Krause 1982.a katseid (D34, D36), saab järeldada, et nende imendumised organismi on sarnased.
38.Maakohus leidis õigesti, et eelarvamuse puudumisel ei saanud leiutis olla üllatuslik. Kuigi maakohus on hinnanud vaidlustatud leiutist ka leiutusetegevusele baseeruva leiutise seisukohalt, ehkki leiutis ei saa korraga toetuda mõlemale alusele, ei viinud see käsitlus ebaõige kohtulahendi tegemiseni, sest kostja on menetluses ise tuginenud leiutise üllatuslikkusele. Kohus leidis õigesti, et üllatust saab leiutiseks lugeda üksnes siis, kui see ei ole enesestmõistetav, vaid leidlik.
39.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool menetluses tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Arvestades täiendavalt eksperdi arvamust, nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kostja ei ole tõendanud eelarvamuse olemasolu, st seda, et
prioriteedikuupäeva seisuga oleks valitsenud laialtlevinud, pikaajaline üheselt mõistetav tehniline eelarvamus, et drospirenooni koheselt lahustuv vorm (nt mikroniseeritud vorm) ei sobi kasutamiseks suukaudselt manustatavates preparaatides, sest isomeerub maomahlas, kusjuures nimetatud eelarvamust peaks kinnitama viidetega korduvatele ebaõnnestunud in vivo katsetele drospirenooni koheselt lahustuva, antud juhul drospirenooni mikroniseeritud vormiga. Kostja ei tuginenud leiutiskirjelduses tehnilise eelarvamuse väidetavale olemasolule ja seda ei kirjeldanud. Hageja leiab õigesti, et kostja kohustus oli vaidlustatud leiutise leiutiskirjelduses ja vastuväidetes tõendada, et „üllatusele“ eelnes valdav, üheselt mõistetav ja pikaajaline tehniline eelarvamus, sh korduvad ebaõnnestunud in vivo katsed. Kostja seda ei tõendanud.
40.Põhjendamatud on etteheited, et maakohus ei kasutanud leiutustaseme määramisel „probleem-lahenduse meetodit“. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis viitaks sellele, et vastav meetod on rakendatav ega tõendanud, et selle kasutamisel oleks jõutud teistsugusele järeldusele. Üllatusele baseeruva leiutise puhul peab olema tehniline eelarvamus, mis ületatakse ootamatult leitud tehnilise lahenduse kaudu ja selle leiutise puhul ei ole tegemist lahendamist vajava tehnilise probleemiga, milles jõutakse lahendini leiutustegevuse tulemusena. Sellest järelduvalt ei ole eelarvamusele ja üllatusele baseeruva leiutise puhul „probleem-lahenduse meetod“ rakendatav, sest üllatusele baseeruvas leiutises ei saa olla lahendamist vajavat tehnilist probleemi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna koheselt lahustuva drospirenooni, sh mikroniseeritud vormis kasutamise kohta ei olnud valitsevat eelarvamust, puudus vaidlustatud leiutisel leiutustase.
41.Õige on maakohtu seisukoht, et kostja väited ja viited publikatsioonidele ei anna alust väita, et esines eelarvamus koheselt lahustuva, nt mikroniseeritud drospirenooni kasutamise kohta suukaudselt manustatavates preparaatides ja seega on vaidlustatud leiutis enesestmõistetav. Sama leidis ka ekspert. Vaidlustatud leiutise leiutajad on ise tunnistanud (D1, I kd, lk 24)), et eelarvamust drospirenooni isomeerumise kohta in vivo ei olnud ning drospirenooni hea biosaadavuse tagamiseks eelistatakse seda kasutada kiiret lahustumist soodustavas vormis. Kostja ei ole tõendanud seda, et eelarvamus oleks olnud välja kujunenud.
42.Ekspert leidis, et seisuga 31.08.1999 valitses ala eriala asjatundjate seas üheselt mõistetav seisukoht, et drospirenoon isomeerub 0,1N HCl lahuses PH 1 juures in vitro tingimustes, kuid in vivo tingimustes maovedelikus maos jõuab drospirenoon imenduda ilma, et jõuaks isomeeruda. W. Krause kirjeldab 1982.a spirorenooni ja drospirenooni isomeerumist maovedeliku happelisusele vastavas keskkonnas pH1 juures (D34, in vitro katse joonis 4). Sheringu teadlased kirjeldavad 1986.a drospirenooni süsiniku C17 juures asuva laktooni isomeeride happelisest keskkonnast sõltuvat tasakaalu, mis sõltumata lähteülesandest on vahekorras 8.2. Drospirenooni C17 asendis sisalduva laktooni rühma isomeerumine happelises keskkonnas on keemilisest seisukohast võttes tõenäoline. Isomeerimise kiirus ja isomeeride omavaheline tasakaal sõltub suure tõenäolisusega pH väärtusest (D51). W. Krause jõudis uuringute alusel järeldusele, et spirorenoon imendub organismi enne, kui jõuab maos isomeeruda ja põhjendas seda asjaoluga, et spirorenooni imendumise kiirus on suurem kui tema isomeerumise kiirus (D34, D36).
43.Seisuga 31.08.1999 ei olnud teada, et ala asjatundjad oleks teinud korduvaid ebaõnnestunud in vivo katseid kasutada drospirenooni mikroniseeritult suukaudselt manustatavates preparaatides. Õnnestunud katsetele viitab asjaolu, et Shering on taotlenud mitmeid patente suukaudselt manustatavatele steroidi kombinatsioonidele (drospirenoon nende hulgas ja kirjelduse järgi mikroniseeritult.
44.Maakohtu menetluses väitis kostja, et leiutise puhul oli lahendamist vajavaks probleemiks lahustuva drospirenooni isomeerumise vältimine ja biosaadavuse tagamine suukaudselt
manustatavates preparaatides. Kuigi nimetatu ei kattu leiutiskirjelduses esitatuga (D1 kohaselt oli vaidlustatud leiutise leiutiskirjelduses lahendamist vajavaks probleemiks usaldusväärse rasestumisvastase toime saavutamiseks vajaliku drospirenooni miinimumannus ja maksimumannus), vastas kohus ka sellele väitele.
45.Nagu eelpool märgitud, ei põhine vaidlusalune leiutis leiutustegevusele, vaid oli väidetavalt üllatuslik. Seetõttu ei oma asjas tähtsust apellandi väited, et leiutustaseme hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas eriala asjatundja, lähtudes lähimast tehnika tasemest, oleks motiveeritud nõueldud leiutist mõistliku edulootusega leiutama. Kohus ei pidanud seetõttu lähtuma meetodist „could-would approach“. Eelarvamuse tõttu ei saanud eriala asjatundja olla motiveeritud nõueldud leiutist mõistliku edulootusega leiutama, ta võis tulla leiutisele ainult ootamatult muu töö käigus, s.t juhuslikult.
46.Leiutuskirjeldusest selgub, et leiutajad teadsid, et kiire lahustumine tagab kiire imendumise in vivo, et kiire imendumine vähendab isomeerumise riski ja tagab ühendi kõrge biosaadavuse (D1). Seega on leiutajad tunnistanud, et eelarvamust drospirenooni isomeerumise kohta in vivo ei olnud ning drospirenooni hea biosaadavuse tagamiseks eelistatakse seda kasutada kiirelt lahustumist soodustavas vormis (D1). Seda asjaolu kinnitavad ka tõendid D19, D30, D48, D49, D66, D43, D34 - D36, D18, D16, D20-D25. Eriala asjatundjal ei olnud enne vaidlustatud leiutise prioriteedikuupäeva tehnika tasemes tehnilist eelarvamust drospirenooni mikroniseeritud vormi kasutamise kohta suukaudselt manustatavas preparaadis. Tõendist D1 nähtub, et vaidlustatud leiutis ei ole leiutustegevuse produkt. Tegemis ei olnud ka üllatusliku leiutisega, sest puudus eelarvamus.
47.Ebaõige on kostja väide, et hageja pidi tõendama eelarvamuse puudumist. EPA praktika kohaselt on patendiomaniku kohustus tõendada eelarvamuse eksisteerimist. Kostja on selle asjaolu tõendamiseks esitanud tõendid (D51, D52, D53). Seega oli tõendamiskoormis kostjale selge.
48.Ekslikud on apellandi väited, mille kohaselt jõudis kohus in vitro ja in vivo katsete osas ebaõigele järeldusele. Kuna kostja ei tõendanud, et enne prioriteedikuupäeva tehti suukaudselt manustatava preparaadiga, mis sisaldas drospirenooni ja etinüülöstradiooli segu ja sobivaid kandjaosakesi, paljude erinevate asjatundjate poolt hulk ebaõnnestunud in vivo katseid, mille põhjal oleks olnud võimalik kostja väidetavat eelarvamust tuletada, ei olnud maakohtul võimalik otsuses teistsugusele, kostjat rahuldavale järeldusele tulla.
49.Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt Krause artiklitele (D34, D35, D36) antud hinnanguga, mis on kooskõlas eksperdi arvamusega. Maakohus leidis õigesti, et asjatundjat peaks drospirenooni ja spirorenooni sarnasus viima loogilisele mõttele, et sarnaselt spirorenoonile võib ka drospirenooni mikroniseerimine parandada selle biosaadavust ning et sellise hüpoteesi tekkimine ja kontrollimise otsustamine on ala asjatundja igapäevatöös tehtavate järelduste ja katsete osa. Krause artiklitest järeldus, et juba aastaid enne prioriteedikuupäeva ei oleks saanud lugeda mikroniseeritud drospirenooni kasutamist suukaudselt manustatavas preparaadis leidlikuks. Hageja märkis õigesti, et Krause soovitas spirorenooni biosaadavuse tõstmiseks suukaudselt manustatavas preparaadis kasutada spirorenooni mikroniseeritult ning kuna spirorenoon ja drospirenoon on sarnased ained, siis antud ala asjatundja järeldaks, et see, mis on omane spirorenoonile, on omane ka drospirenoonile. Kuna Krause artiklid ei sisalda korduvate ebaõnnestunud katsete kirjeldusi drospirenooni või sellele sarnase aine (spirorenoon) kasutamiseks suukaudselt manustatavas preparaadis ega järeldust, et drospirenoon või sellega sarnane aine spirorenoon ei sobi kasutamiseks suukaudselt manustatavas preparaatides, on seega eelarvamus välistatud, nagu leidis õigesti maakohus.
50.Kuna maakohus tuvastas õigesti, et vaidlustatud leiutisel puudub leiutustase, on kohtu otsus patendi tühistamise kohta õige.
51.Vastuses apellatsioonkaebusele ei nõustunud hageja maakohtu otsuse põhjendustega selle kohta, et leiutis võib olla uudne. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus kohtuotsuse seaduslikkust ka selles osas.
52.Õigustatud oli hageja poolt EPA otsuse T0007/07 (D63) ja EPA Suure Apellatsioonikoja otsuse esitamine tõenditena, sest nende otsustega tühistati vaidlusaluse patendi Euroopa analoogpatent. Hageja soovis nendega tõendada, et vaidlustatud patendil puudub uudsus ja see kuulub tühistamisele, kuna selle Euroopa analoogpatent on tühistatud.
53.EPA 7.07.2011 otsuses asjas T0007/07 on antud õiguslik hinnang vaidlusaluse patendi Euroopa analoogpatendile EP 1214976 B1 (D63). Nimetatud otsuses leiti, et patent ei vasta uudsuse kriteeriumitele, kuna seda kasutati enne prioriteedikuupäeva avalikult ravimiuuringutel ja patent tühistati uudsuse puudumise tõttu. Maakohus käsitles seda otsust, kuid leidis erinevalt EPA otsusest, et uudsuse puudumist ei saa järeldada ainult konfidentsiaalsuskokkuleppe puudumisest, sest uuringus osalejaid ei saa käsitleda üldsuse osana ning teave drospirenooni mikroniseeritud vormist rasestumisvastastes vahendites ei saanud avalikuks ega tehnikataseme osaks ning leiutise uudsus ei ole välistatud. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
54.Maakohtu otsuse järeldused uudsuse küsimuses on antud vaidluse puhul tekitanud olukorra, kus vaidlustatud leiutise Euroopa analoog EP 1214976 B1 tühistati uudsuse puudumisel leiutise varasema avaliku kasutamise tõttu ravimiuuringutel, kuid Eestis loetakse sama leiutis samade faktiliste asjaolude ja patentsuse kriteeriumide alusel uudseks.
55.Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud leiutisel uudsuse puudumist, mis annab samuti aluse patendi tühistamiseks selle eelneva kasutamise tõttu. Vaidlust ei ole selle üle, et USA-s leiutisega läbiviidud kliinilistel uuringutel katsealustega konfidentsiaalsuse lepinguid ei sõlmitud ja seega puudus neil saladuse hoidmise kohustus. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et konfidentsiaalsuskokkulepet ei olnud vaja sõlmida, sest uuringualuseid informeeriti üksnes tableti koostisest, kuid mitte sellest, mis kujul drospirenoon ravimis on.
56.Katsealustel ei olnud keeldu tablettide kohta informatsiooni jagada, neid teistele avalikkuse liikmetele näidata, neid uurida või lasta uurida. Oluline on see, et tabletid võisid sattuda ajast huvitatud isikute kätte, kes võisid neid analüüsida, mis EPA praktika kohaselt välistab leiutise uudsuse. Oluline ei ole seejuures, mis põhjusel võidi tablette uurida. Kirjalikus vastuses kaebusele on hageja toonud välja näiteks konkurendid-ravimifirmad, ravimi äriettevõtted, antud ala asjatundjad, õppurid ja isikud, kellel on kõrgendatud huvi ravimite ohutuse vastu. Informeeritud nõusolekuga võisid katsealused võtta endale kohustuse toimida tablettidega teatud viisil, st pidid täitma uuringuplaani, kuid see ei tähendanud kontrolli kehtestamist katsealuste üle ega pannud neile kohustusi. Tõenditest nähtuvalt ei teadnud katsealused tablettide saladuses hoidmise kohustusest.
57.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et uuringutel osalejaid ei saanud lugeda üldsuse osaks. Vaidlust ei ole selles, et uuringus osalejad ei olnud uuringu korraldanud asutuse töötajad, vaid olid valitud uuringusse üldsuse esindajatena. Kuna katsealustega konfidentsiaalsuse kokkuleppeid ei sõlmitud, siis jäid nad uuringu ajaks samuti üldsuse esindajateks, kelle õigusi ja vabadusi uuringu ajal ei olnud piiratud. EPK art 54 lg 2 kohaldamise praktika järgi peetakse sellist teavet üldsusele kättesaadavaks tehtuks, kui ühel avalikkuse hulka kuuluval isikul, kellel ei ole konfidentsiaalsuskohustust, on teoreetiline võimalus pääseda ligi teatud konkreetsele teabele. Euroopa praktika kohaselt saab
varasemat kasutamist pidada mitteavalikuks vaid juhul, kui eksisteerib otsene või kaudne saladuse hoidmise kokkulepe ning kui seda kokkulepet ei ole rikutud. Katsealuste informeeritud nõusolek ei pannud uuringus osalejatele kohustusi, sest tõendatud oli (D7, IV kd, t lk 19-21), et ravimiuuringu Euroopas II ja III faasis ning Ameerika Ühendriikide III faasis osalenud 1285 katsealustest, kellele jagati üle 680 000 tableti, lõpetas enne tähtaega ravirežiimi rikkumise tõttu osalemise uuringus 333 isikut ja informeeritud nõusoleku tagasivõtmise tõttu lahkus 106 isikut. Kõiki kasutamata jäänud tablette ei tagastatud ja selleks puudus katsealustel sanktsiooniga tagatud kohustus, st tablettide kasutamise ja tagastamata jäetud tablettide üle sisuliselt kontroll puudus. Ameerika III faasi ravimiuuring lõppes 16.07.1998 ja patenditaotlus esitati 31.08.1999. Eeltoodud asjaolusid hinnates oli leiutis oma uudsuse kaotanud, kuna leiutist kasutati Ameerikas korraldatud ravimiuuringus. EPA praktika kohaselt loetakse informatsioon avalikkusele kättesaadavaks, kui kasvõi üks avalikkuse liige omab juurdepääsu infole, saab sellest aru ja tal puudub konfidentsiaalsuse hoidmise kohustus. EPA praktika kohaselt muutub leiutise olemus avalikkusele kättesaadavaks tablettide üleandmisel katsealustele, kellega puudus konfidentsiaalsuskokkulepe.
58.Seega lisaks maakohtu poolt tuvastatud leiutustaseme puudumisele, mille alusel maakohus õigesti hagi rahuldas, kuulub hagi rahuldamisele ka seetõttu, et leiutisel puudus uudsus. Menetluskulude jaotus
59.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Riigikohtus toimunud menetluse kulud jäävad poolte endi kanda, kuna kostja kassatsioonkaebus rahuldati osaliselt.
60.TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.