Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-34-07 Tartu, 9. aprill 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Valentina Puzatðova hagi OÜ RÄNDRÜÜTEL vastu töövaidluses. Viru Ringkonnakohtu 3. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 203-217 OÜ RÄNDRÜÜTEL kassatsioonkaebus Hageja Valentina Puzatðova (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Valentina Manjuk. Kostja OÜ RÄNDRÜÜTEL (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Arvo Suuban. 26. märts 2007. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 3. novembri 2006. a otsus osas, milles mõisteti OÜ-lt RÄNDRÜÜTEL Valentina Puzatðova kasuks tööraamatu kinnipidamise eest TLS § 119 lg 1 alusel välja 57 350 (viiskümmend seitse tuhat kolmsada viiskümmend) krooni, ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu 3. novembri 2006. a otsus muutmata.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada OÜ-le RÄNDRÜÜTEL 1. detsembril 2006. a tasutud kautsjon 650 (kuussada viiskümmend) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V. Puzatðova esitas 28. aprillil 2003. a Narva Linnakohtule hagi OÜ RÄNDRÜÜTEL vastu töövaidluses. Hageja muutis oma nõudeid 31. jaanuaril 2005. a ja 2. augustil 2005. a esitatud avaldustes. Lõpliku nõudena palus hageja tunnistada tööleping lõppenuks töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel alates 31. detsembrist 2002. a ning mõista kostjalt välja hüvitis etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 7400 krooni, töölepingu lõpetamise eest 3700 krooni, saamata jäänud töötasu 8522 krooni ning viivis tööraamatu väljaandmisega viivitamise eest 75 920 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 3. juunil 2002. a määramata ajaks töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööle müüjana kostja kaupluses asukohaga Rahu 14 Narva linnas. 29. detsembril 2002. a teatas kostja, et kauplus suletakse ning hageja peab esitama avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil ja lõpparve väljamaksmiseks. Sellest hageja keeldus. Teist töökohta hagejale ei pakutud.
15.jaanuaril 2003. a sai hageja kostjalt kirja, milles paluti hagejal tööle tulla ning hageja esitas tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. 20. jaanuaril 2003. a teatas kostja, et hagejaga lõpetatakse tööleping tööle ilmumata jätmise tõttu. Töövaidluskomisjoni istungil sai hageja teada, et kostja on teinud tööraamatusse kande töölepingu lõpetamisest TLS § 76 alusel. Pärast töövaidluskomisjoni istungit ütles kostja esindaja hagejale, et tööraamatu annab ta hagejale kätte alles
pärast seda, kui hageja on kirjutanud alla poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamise avaldusele.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja teavitas 2002. a detsembris Narvas Rahu 14 asuva kaupluse töötajaid sellest, et kaupluse töö lõpetamise tõttu, peavad töötajad alates uuest aastast asuma tööle teistes kostjale kuuluvates kauplustes. Hageja pidi alustama alates 3. jaanuarist 2003. a tööd Kangelaste 10a kaupluses. Hageja viimaseks tööpäevaks oli 31. detsember 2002. a. Kostjal puudus kuni 13. jaanuarini 2003. a informatsioon hageja töölt puudumise põhjuste kohta. Kostja eeldas, et hageja on haige. 13. jaanuaril 2003. a saatis kostja hagejale kirja, paludes tal alates 15. jaanuarist 2003. a tööle tulla. Hageja tööle ei tulnud, kuid 16. jaanuaril 2003. a saabus kostjale posti teel hageja avaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel.
3.Narva Linnakohus jättis 26. oktoobri 2005. a otsusega hagi rahuldamata osas, milles hageja palus tunnistada tööleping lõppenuks TLS § 86 p 3 järgi alates 31. detsembrist 2002. a, hüvitise 7400 krooni nõudes ja tööraamatu väljaandmisega viivitamise eest hüvitise 75 920 krooni nõudes. Linnakohus lõpetas menetluse palga ja puhkusetasu nõudes. Linnakohus tuvastas, et töölepingus on pooled kokku leppinud töö tegemise kohana kauplused Narvas Rahu 14, Kanepi 14 ja Kangelaste 10 a. Põhjendamata on hageja väide, et Rahu 14 kaupluse sulgemise järel ei olnud tal võimalik tööle asuda. Kostjal puudus seaduslik alus hageja koondamiseks ja sellist soovi ei ole kostja kunagi avaldanud. Töölepingu lõpetamise nõude rahuldamata jätmine TLS § 86 p 3 alusel välistab TLS § 87 lg 1 p 3 ja lg 2 ning § 90 lg 1 p 1 alusel ettenähtud hüvitiste nõude rahuldamise. Tööraamatu kättesaamiseks peab töötaja soovi avaldama. Töölepingu lõpetamise päeval jäi tööraamat kätte andmata, sest hageja alates 1. jaanuarist 2003. a tööle ei ilmunud. Hageja pidi tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamiseks tõendama, et vaatamata tema soovile kostja keeldus talle tööraamatut kätte andmast. Hageja ei ole seda teinud. Kostja on kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta on korduvalt hagejat kutsunud tööraamatu järele, kuid hageja ei ole sellele reageerinud.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
6.Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja esindaja, et hageja on jäänud üksnes järgmiste haginõuete juurde: tunnistada tööleping lõppenuks TLS § 86 p 3 alusel alates 31. detsembrist 2002. a, välja mõista hüvitis töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaja järgimata jätmise eest TLS § 87 lg 1 p 3 alusel 3700 krooni ja TLS § 90 lg 1 p 1 alusel 3700 krooni, välja mõista viivis tööraamatu väljaandmisega viivitamise eest 75 920 krooni. Ülejäänud nõuetest on hageja loobunud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Viru Ringkonnakohus tühistas 3. novembri 2006. a otsusega linnakohtu otsuse osaliselt. Ringkonnakohus luges töölepingu lõpetatuks TLS § 82 lg 1 alusel alates 31. detsembrist 2002. a ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3700 krooni ja tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise 57 350 krooni. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja aktsepteeris oma 22. jaanuari 2003. a kirjas hageja avaldust
töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Seega lõpetati tööleping 22. jaanuaril 2003. a TLS § 82 lg 1 alusel tagantjärele alates 31. detsembrist 2002. a. TLS § 82 lg 2 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks hüvitusena välja mõista hageja kahe kuu keskmine palk 3700 krooni. Hageja nõude tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest keskmise palga saamiseks rahuldas ringkonnakohus osaliselt. Vastavalt TLS § 74 lg-le 2 pidi kostja andma hagejale tööraamatu üle hiljemalt 27. jaanuaril 2003. a. Vaidlust ei ole selles, et tegelikult andis kostja hagejale tööraamatu üle
25.augustil 2005. a ehk kokku 31 kuud hiljem. TLS § 82 mõttes keskmise palga arvestamisel tuleb lähtuda hageja töölepingus kokkulepitud kuupalgast (1850) krooni. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohus, et hagejal on TLS § 119 lg 1 järgi õigus keskmisele palgale 31 kuu eest kokku 31 * 1850 = 57 350 krooni. TLS § 86 p-st 3, § 98 lg-st 1 ja § 117 lg-st 1 tulenevalt on töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 3 alusel tööandja pädevus. Töövaidlusorganid ei ole õigustatud üldjuhul muutma töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut, sest selle kohaldamise õigus kuulub tööandjale. Töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmine oleks võimalik siis, kui töövaidlusorgan oleks tuvastanud, et tööandja on koondamisest töötajale varem kirjalikult ette teatanud või kui vaidluse käigus tööandja annab nõusoleku töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks. Praegusel juhul tuvastas ringkonnakohus, et hagejale ei ole koondamisest kirjalikult ette teatatud ja vaidluse käigus ei ole kostja andnud nõusolekut töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks. Sellest tulenevalt on põhjendatud hagi rahuldamata jätmine TLS § 87 lg 1 p 3 alusel 3700 krooni ja TLS § 90 lg 1 p 1 alusel 3700 krooni väljamõistmise osas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega ringkonnakohus luges töölepingu lõpetatuks TLS § 82 lg 1 alusel, mõistis kostjalt välja TLS § 82 lg 2 alusel hüvitise 3700 krooni ja hüvitise tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest 57 350 krooni, ning teha uus otsus, millega jätta esimese astme kohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebuse kohaselt ületas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse piire, lugedes töölepingu lõpetatuks TLS § 82 lg 1 alusel ning mõistes sama paragrahvi 2. lõike järgi välja hüvitise. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja järgis TLS § 82 lg-s 1 sätestatud 5-päevast etteteatamistähtaega. Ringkonnakohus kohaldas vääralt TLS § 119 lg-t 1, leides, et tööandja peab töötajale pakkuma tööraamatut ilma, et töötaja seda nõuaks. Tööraamatu kinnipidamisena on käsitatav tööandja käitumine siis, kui töötaja on tööraamatu kättesaamiseks esitanud tööandjale vastava nõude.
9.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Ringkonnakohus ei ole materiaalõiguse norme valesti kohaldanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel osaliselt tühistada ning asi tuleb saata selles osas TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
11.Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et tööraamatu kinnipidamisena on käsitatav
töötajale tööraamatu kätteandmisest keeldumine (vt Riigikohtu 12. mai 1999. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-31-99 (RT III 1999, 17, 169)). Seega vastutab tööandja tööraamatu kinnipidamise eest TLS § 119 lg 1 järgi, kui ta vaatamata töötaja sooviavaldusele tööraamatu kätteandmisest keeldub. Asjas on tuvastatud, et hageja tuli vastavalt kostja 22. jaanuari 2003. a kirjale 27. jaanuaril 2003. a kostja juurde tööraamatu kättesaamiseks, kuid kostja talle tööraamatut üle ei andnud.
12.Kolleegium on jätkuvalt seisukohal, et kui tööraamatut on kinni peetud pärast võlaõigusseaduse jõustumist, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud (vt Riigikohtu 1. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-06 (RT III 2006, 40, 342)). Kuna ringkonnakohus jättis tuvastamata, kas kostja tekitas tööraamatu kätteandmisega viivitades hagejale kahju, tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus andma hagejale võimaluse tõendada, et talle tekkis tööraamatu kinnipidamisega kahju.
13.Ringkonnakohus ei ole asja läbivaatamisel ületanud apellatsioonkaebuse piire. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole poole viidatud norm kohtule siduv ja kohus kohaldab seadust ise (vt Riigikohtu
5.veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-06 (RT III 2007, 5, 41)). Ringkonnakohus on põhjendanud, miks ei saa hagi rahuldada TLS § 86 p 3 alusel. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt oli hageja esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, järgides etteteatamistähtaega ning kostja on 22. jaanuari 2003. a kirjas nimetatud alusel töölepingu lõpetamist aktsepteerinud. Vastavalt TsMS § 688 lg-tele 3�5 Riigikohus faktilisi asjaolusid ei tuvasta ning tõendeid ei uuri ega kogu. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.