TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

ajutiselt

viis KM kokkuleppel isaga KNLL l keskusesse, kuna PA ei olnud võimeline lapse eest hoolitsema ja ta elukaaslane viidi politseiosakonda kainenema. K viibis KM juurde lasteabi keskuses lõpuni, isa käis tütart seal vaatamas. esitas N LOV T linnakohtule hagi P A vanema õiguste äravõtmiseks. Ajavahemikul viibis KA perekonnas hooldamise lepingu alusel hooldusperes. avaldas PA soovi võtta K koju enda kasvatada. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega jäeti rahuldamata hagi PA vanema õiguste äravõtmiseks ja PA anti võimalus N L L kaasabil oma eluviiside muutmiseks. 19.04.2004 viisid lastekaitsetöötajad Kadri koju isa juurde ning KMtütar Edith Kiisk ja Priidu Ainumäe sõlmisid lepingu KAhoidmise suhtes: ajal, mil P. Ainumäe oli tööl ja perioodil, mil P. Ainumäe elukaaslane viibis maal, oli KAendiselt Nõmme Lastekaitse Liidu lastehoius, kus töötas ka E. Kiisk. teatati lastekaitsetöötajale, et KA on kodus koos P. A elukaaslasega, kes on . Alates oli KA N L L lastehoius KM juures, PA käis seal last külastamas. Alates käesoleva ajani on K viibinud põhilisel KM juures. K isa PA on tütart KM juures külastanud ning teda endaga koju võtnud. KM kodu külastusel lastekaitsetöötaja selgitas välja, et K on KM juures oma tuba, ta osales laulmis- ja võimlemistundides. esitas KMN L V avalduse sooviga määrata ta alaealise KA eestkostjaks, kuna K on pika aja jooksul nende peres elanud ja PA on üksikvanem, kes vajab lapse kasvatamisel abi. PA andis kirjaliku nõusoleku, et KM määratakse tema tütre eestkostjaks. N L S osakonna lastekaitsetöötajate hinnangul on KM oma isikuomaduste ja võimete poolest sobiv isik eestkostjaks, ta on võimeline Kadri Ainumäed kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Esialgses avalduses N LOV taotles määrata KMKA kolmeks aastaks.

EELNEV MENETLUS

kohtumäärustega kohus määras esialgse õiguskaitse korras KA ajutise eestkostja 6 kuuks, kuna PA pärast lapsega koos veedetud päeva teatas telefoni teel K M , et ei kavatse last tagasi tuua ja keeldus teatamast lapse asukohta. Hiljem teatas P. A lastekaitsetöötajale, et nad

viibivad K L –V V –V piirkonnas, kus K i hakkab elama P. A naistuttava juures. kohtumäärus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumäärust ei vaidlustatud. P. A taotluse alusel kohus kaasas eestkoste asutusena arvamuse andmiseks menetlusse Rakvere Linnavalitsuse. enne kohtuistungit kohus kuulas KM ja N L V esindaja palvel alaealise KA ära. Kohus veendus, et K on kiindunud KM, kohtumisel laps nimetas KM emaks, peale kohtumist ruumist lahkudes jooksis koridoris ootava KM sülle. K vastas lühidalt küsimustele oma igapäevaste tegemiste, harrastuste, mängude ja sõprade kohta. Laps oli rahulik ja heatujuline, kuid isaga kohtumistega seotud küsimuste peale muutus ujedaks ja pisut pelglikuks. Pikem vestlus lapsega kohtunikul ei õnnestunud. PUUDUTATUD ISIKUTE JA EESTKOSTEASUTUSTE SEISUKOHAD Puudutatud isik KV ja KA esindaja adv H kohtule kirjalikku arvamust ei esitanud. Puudutatud isik PA kirjalikus arvamuses kinnitas nõusolekut, et KM määratakse KA eestkostjaks. PA pidas eestkoste seadmist vajalikuks, kuna tema enda elukorraldus oli ebastabiilne ja sõltus töögraafikust, on PA olnud terviseprobleem seoses radikuliidiga. P A on palju väljaminekuid seoses pooleliolevate kohtuvaidlustega kaasomanikega ja korteriühistuga ning tal puuduvad piisavad rahalised vahendid lapse vajalikul tasemel ülalpidamiseks, üksikvanemana ei ole PA kodust abi ja toetust lapse eest hoolitsemiseks ja järelevalveks. PA hinnangul on KM usaldusväärne isik ja sobib eestkostjaks. PA esitas kohtule avalduse lapsega suhtlemise korraldamiseks, avaldusest.

kohtuistungil P. A loobus

PA esitas kohtule kirjaliku avalduse, milles teatab, et eestkoste seadmise aluseks olevad asjaolud on ära langenud ning PA soovib ise K kasvatada ja on selleks võimeline. PA on lõpetanud kompromissiga kõik kohtuvaidlused, alates tegutseb ta füüsilisest isikust ettevõtjana pottsepana, mis võimaldab paindlikku tööaega ja PA on võimalik last lasteaeda viia ja ära tuua; PA on omandanud korteri ja asunud alaliselt elama RL; alates on K eraldatud koht lasteaias ; P. A tervislik seisund on paranenud. Eeltoodu alusel PA palub jätta T l avalduse KA eestkostja määramiseks rahuldamata. R L kirjalikus seisukohas annab arvamuse, et lapse huvidest lähtuvalt tuleks määrata alaealise KA eestkostjaks KM. Käesoleval hetkel PA ei oma piisavaid oskusi ja teadmisi lapse kasvatamiseks ja ei oska anda adekvaatset hinnangut lapse emotsionaalsete vajaduste osas Kadrile kindluse tagamiseks ja turvatunde tekitamiseks. PA peab õppima oma last ennekõike tundma, selleks aga peaks PA olema aldis koostööks erinevate spetsialistidega. Laps vajab antud arenguetapis võimalikult palju stabiilsust, turvalist keskkonda ja armastavat peret enda ümber, kujundamaks lapsele eluks alustpanevad väärtushinnangud. Praegu isa juurde elama asumine oleks vastuolus lapse huvidega, sest äkiline elumuutus mõjuks Kadrile traumeerivalt. T L N L V täiendavas kirjalikus seisukohas leiab, et jätkuvalt on olemas asjaolud, mis olid aluseks eestkoste seadmise avalduse esitamisel ja kahel korral esialgse õiguskaitse korras ajutise eestkostja määramisel. KA on vanemliku hoolitsuseta laps, tema isa PA on lapsest võõrandunud ja tal puuduvad vanemlikud oskused lapse kasvatamiseks. KA ema K V ei ole

lapse kasvatamises osalenud . PA ei soovi või ei oska arvestada lapse vajaduste ja huvidega, ta ei suuda last tajuda iseseisva, tundeid ja soove omava inimesena. PA ei ole teinud pidevat koostööd spetsialistidega, muudatused tema elukorralduses – kolimine elama R ja FIE-na tegutsema asumine - ei anna alust eeldada elukorralduse stabiliseerumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Tallinna linna esindaja jäi kohtuistungil oma avalduses toodud põhjenduste juurde, palus avalduse rahuldada ja määrata KMKA eestkostjaks. Kohtuistungil Tallinna linna esindaja leidis, et eestkoste tuleb määrata kuni lapse täisealiseks saamiseni. Rakvere linna esindaja toetas Tallinna linna avaldust. Puudutatud isik Kaire Veerme kohtuistungil kinnitas, et ei ole pärast lapse tema juurest äravõtmist lapse kasvatamises osalenud ega lapsega kohtunud. Käesoleval ajal ta elab sotsiaalpinnal, tal puudub töö ja isiklik elamispind ning vahendid ja võimalused lapse kasvatamiseks. Kaire Veerme hinnangul PAei ole võimeline last kasvatama ja ei ole oma isikuomaduste ja eluviiside poolest sobiv isik lapse eest hoolitsemiseks. Kaire Veerme oli nõus, et Kadri eestkostjaks määratakse Kärt Mere. Puudutatud isik KM kinnitas soovi, et teda määrataks KA eestkostjaks. Puudutatud isiku KA esindaja riigi õigusabi korras advokaat TMH leidis, et KA huvides on määrata talle eestkostja. Esindaja sõnul P. A kindlasti armastab oma last, kuid on kahtlus, kas P. Ainumäe on piisavalt täiskasvanulik, et lapse huvidega arvestada ja tema eest vajalikul määral hoolitseda, PA jääb puudu hingeharidusest. Esindaja on arvamusel, et K huvid on paremini kaitstud KM juures, seal on lapsele turvaline elukeskkond ning KM on sobiv isik eestkostjaks. Puudutatud isik PA jäi kohtuistungil seisukohale, et eestkoste seadmise alused on ära langenud ning kinnitas oma soovi hakata KA ise kasvatama. P. A seletas, et on teinud ettevalmistusi lapse tema juurde elama asumiseks: K jaoks on olemas lasteaiakoht, lapse kohanemise kergendamiseks on kokku kohtumised psühholoogiga. P. A leidis, et tema enda või lapse eelnev nõustamine psühholoogi poolt ei ole vajalik, spetsialisti abi on vajalik lapsele pärast isa juurde kolimist, et aidata kohaneda muutunud elukeskkonnaga.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab alaealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Tulenevalt TsMS § 478 lg 1 ja § 557 lg 1 sätetest kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 1 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud (PKS § 92 lg 2). PKS § 92 lg 3 kohaselt eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes

on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PKS § 95 lg 2 alusel võib isikut määrata eestkostjaks ainult tema kirjalikul nõusolekul. Kohus leiab, et eestkoste seadmise tingimused on täidetud. KA vanemad on elus ja neilt ei ole vanema õigusi ära võetud, kuid K on muul põhjusel jäänud vanemliku hoolitsuseta. KA ema KV kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole võimeline last ise kasvatama. Ema ei ole alates lapse kasvatamises osalenud, ei ole kursis tema arengu ega elukorraldusega. N LOV alustas K V vastus vanema õiguste äravõtmise menetlust KA suhtes, kuid loobus nõudest, kui K asus elama isa PA juurde. KA isa PA on esialgselt väljendanud nii kohalikule omavalitsusele, kui kohtule kirjalikult nõusolekut, et Kadrile määratakse eestkostja, kuna tema enda ebastabiilne elukorraldus ja tervislik seisund ei võimalda tal endal last kasvatada. PA pidas KM usaldusväärseks ja eestkostjaks sobivaks isikuks. Menetluse käigus P. A muutis oma seisukohta, leides, et tema elukorraldus on sedavõrd muutunud, et ta saab last ise kasvatada. Lapsel on õigus turvalisele ja stabiilsele elukeskkonnale. Kohus leiab, et PA väited, et eestkoste seadmise vajadus on ära langenud, sest tema elukorraldus on nüüdseks saavutanud stabiilsuse ja ta on võimeline ise last kasvatama, ei ole tõendamist leidnud. Kadri sündis PA on KA koos elanud osa lapse esimesest kolmest eluaastast: mil K eest põhiliselt hoolitses PA elukaaslane KK. Isaga koos elatud aega jääb ka periood, mil laps oli ööpäevases lasteaias. Vahepeal on laps olnud hooldusperes seega suurema osa oma elust, on K olnud põhiliselt KM juures. Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse § 25 lg 1 paneb lapse vanematele ja hooldajatele kohustuse õppida last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Neil on õigus saada selleks tasuta konsultatsiooni sotsiaaltalituselt. Sama seaduse § 26 kohaselt on üksikvanemaga perekond võrdselt täisperekonnaga kohustatud kasvatama last ja hoolitsema tema eest. Eestkosteasutuste TL ja RL arvamustest nähtub, et PAei suuda mõista väikese lapse vajadusi ega tule kõrvalise abita lapse kasvatamisega toime. PA seletused kohtuistungil kinnitasid eestkosteasutuste arvamust. Lapse kasvatamisel on PA nimetatud materiaalsed vahendid kahtlemata vajalikud, samas ei pea PA lapse emotsionaalseid vajadusi üldse oluliseks. Nii peab PA võimalikuks lapse tema juurde elamaasumist ilma eelneva kohanemisperioodita. Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad ja ka PA ise on märkinud, et laps on isast võõrdunud. PA on lapsega kohtunud harva, mistõttu tal ei ole olnud võimalustki last tundma õppida. Kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et PA ei ole tehtud takistusi lapsega kohtumiseks, vaid isa on ise suhtunud lapsega suhtlemisse pealiskaudselt. Kohtuistungil PA tunnistas, et on erinevatel põhjustel ära jätnud kokkulepitud kohtumisi lapsega. Arvestades lapse probleemset väikelapseiga, mitmeid elukohamuutusi ja usaldatud inimeste korduvat kaotamist, on põhjendatud ja lapse huvidega kooskõlas eestkosteasutuse seisukoht, et PA peab esmalt taastama usalduslikud suhted lapsega, õppima lapse vajadustest aru saama ja neid arvestama. Selleks vajab PA tuge ja koostööd spetsialistidelt. Eestkoste seadmata jätmine ja KA koheselt isa juurde elama asumine oleks vastuolus ka lastekaitseseaduse § 13 lg-ga 2, mis keelab kahjustada lapse õigust eraelule meelevaldse või ebaseadusliku sekkumisega, riivates lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet. Lapse ilma eelneva kohanemisperioodita elama paigutamine talle võõrasse keskkonda, harva kohatud isa juurde ning eemale inimestest, kellesse Kadri on kiindunud ja kellega harjunud, oleks kohtu hinnangul meelevaldne sekkumine lapse eraellu. Kohus leiab samuti, et PA väited, et tema elukorraldus on stabiliseerunud, on paljasõnalised. Kohus nõustub TL esindaja seisukohaga, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asumine

ei viita elukorralduse stabiilsusele. Paarikuise tegutsemise järel ei ole võimalik anda hinnangut, kas PA saab ettevõtjana hakkama või mitte. PA on FIE-na tegutsenud alles . lõpust, varasemalt on PA olnud pikemat aega palgatööl. Seega puudub PA ettevõtjana tegutsemise kogemus. Uuel tegevusalal sisseelamine ja –töötamine nõuab kohtu hinnangul palju aja- ja närvikulu, see toob endaga kaasa kõike muud, kui stabiilsust. Ettevõtjana sõltub PA sissetulek tellijate olemasolust. Tellimuse tähtaegne täitmata jätmine või kokkulepitud ajal objektile mitteilmumine kahjustab ettevõtja mainet, ebausaldusväärselt meistrilt tööd ei tellita. Kindlasti annab FIE-na tegutsema asumine suuremad võimalused tööaja planeerimiseks, kuid kohus suhtub kriitiliselt PA väitesse, et lapse heaolu nimel ta on valmis jätma tööle minemata. Kuna tegemist on üksikisaga, ei välista asjaolu, et töö võimaldab PA last lasteaeda viia ja sealt ära tuua, seda, et lasteaiast koju toodud laps isa töö tõttu järelevalveta ja hoolitsuseta jääb. Asjaarutamise käigus on leidnud tõendamist, et PA puuduvad R lähedased inimesed ja perekonnaliikmed, kes vajadusel saaksid lapse eest hoolitsemisel abistada. Kohus arvestab ka PA senist suhtumist, eriti seda, et PA on küll sõnades väljendanud soovi lapsega rohkem aega koos veeta ning last ise kasvatada, samas ei ole ta reaalselt selleks teinud endast olenevat, vaid on piirdunud üksikute külastustega talle sobival ajal. Eeltoodu alusel kohus leiab, et PA ei ole võimeline lapse eest nõuetekohaselt hoolitsema ja teda kasvatama ning seega on eestkoste seadmise alused jätkuvalt olemas. K. M on andnud kirjaliku nõusoleku enda määramiseks K. A eestkostjaks. KA on alates elanud pidevalt KM juures, kes on olnud alates ka KA ajutine eestkostja. TL on andnud arvamuse, et KM on eestkostjaks sobiv isik, samal seisukohal on ka KA esindaja, KM sobivust eestkostjaks on varem tunnistanud ka Priidu Ainumäe. Eeltoodu alusel kohus rahuldab avalduse ja määrab alaealise KA eestkostjaks KM. Perekonnaseadus ega tsiviilkohtumenetlus ei näe ette alaealisele isikule eestkostja määramist tähtajaliselt. Kohus määrab eestkostja tähtajatult. PKS § 103 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule avalduse eestkoste lõpetamiseks, kui eestkoste seadmise eeldused ära langevad. Avalduse võib esitada ka eestkosteasutus. Kui eestkoste lõpetamiseks avaldust ei esitata, lõpeb eestkoste PKS § 104 p 5 alusel eestkostetava lapse täisealiseks saamisega.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.