TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

määramiseks, leides, et tema enda elukorraldus on ebastabiilne. K.Vle ei ole õnnestunud kohtudokumente siiani kätte toimetada. 01.08.2006 esitas Tallinna Linn taotluse esialgse õiguskaitse rakendamise korras määrata K.Ale ajutine eestkostja. Taotluse kohaselt on K.A olnud täielikult K.M ülalpidamisel. P. A 2006.a. suvel külastanud last lühiajaliselt kolmel korral. 30.07.2006 võttis P. A Kadri K.M juurest kaasa, et minna lapsega koos linna ja lubas lapse õhtul K.M juurde tagasi viia. Õhtul teatas P. A telefoni teel K.Mle, et ei kavatse last tagasi viia ja keeldus teatamast lapse asukohta. Lastekaitsetöötajale teatas P. A, et nad viibivad Lääne-Virumaal Võsu-Viitna piirkonnas P. A naistuttava juures, ta otsustas jätta Kadri elama naistuttava juurde, kus P. A hakkab käima nädalavahetustel. Kohtule esitatud avalduses on kirjeldatud K.A probleemset väikelapseiga ning turvatunde, lähedussuhte ja stabiilsuse puudumist P.A juures. Tallinna Laste Tugikeskuse psühholoogi Tiiu Merese hinnangul on P. Al raskusi isana lapse vajadustega arvestada: tal on raske aru saada, et lapse soovid ja vajadused erinevad tema enda omadest, ta ei suuda tajuda last iseseisva, tundeid ja soove omava isikuna. Taotluse väidete kohaselt on P. A elukorraldus ebastabiilne: tal on võlgnevus korteriühistu ees 140 000 krooni; pooleli on kohtuvaidlus korteriühistuga; P. A käitumise suhtes on tehtud avaldus politseile. Lapse ema K.V ei osale lapse kasvatamises. K.M juures on lapsele loodud kõik vajalikud tingimused, lapsel on kujunenud lähedussuhe, K. Mere tegeleb regulaarselt lapse eakohase arendamisega. Esialgse õiguskaitse rakendamine ja ajutise eestkostja määramine on vajalik, kuna viivitusega kaasneb oht alaealise huvidele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud ja rahuldab selle. TsMS § 555 lg 1 alusel kohus võib rakendada esialgset õiguskaitset ja määrata muu hulgas ajutise eestkostja, kui võib eeldada, et eestkostja määramise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitamisega kaasneks oht alaealise huvidele ning vähemalt seitsmeaastane piisava kaalutlusja otsustusvõimega laps on eelnevalt ära kuulatud. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 1 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud (PkS § 92 lg 2). PkS § 92 lg 3 kohaselt eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PkS § 95 lg 2 alusel võib isikut määrata eestkostjaks ainult tema kirjalikul nõusolekul. Kohus leiab, et eestkoste seadmise tingimused on täidetud. P. A on viinud lapse viimasele võõrasse, mitteturvalisse keskkonda, mis on vastuolus lapse huvidega. K. Mere on andnud kirjaliku nõusoleku enda määramiseks K. A eestkostjaks. K.A on 5 aastane, mistõttu tema ärakuulamine ei ole nõutav. Määruse tegemisel juhindus kohus lisaks eelnevale TsMS § 463 – 466 sätetest.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.