Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Heli Käpp
Määruse tegemise aeg ja koht
02.veebruar 2007.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Tsiviilasja number
2 – 06-11247
Tsiviilasi
TL avaldus KA eestkoste määramiseks
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse lahendamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: TL Puudutatud isik: KA K. Ainumäe esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat TMH Puudutatud isik: PA Puudutatud isik: KV Puudutatud isik: KM
esindajad
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Tallinn, Kentmanni 13) kaudu kümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Tallinna linn esitas Harju Maakohtusse avalduse eestkostja määramiseks KA. Enda eestkostjaks määramiseks on andnud nõusoleku KM kohtumäärusega kohus rahuldas TL taotluse ja määras esialgse õiguskaitse korras KA ajutise eestkostja 6 kuuks. PA esitas
maakohtu määruse peale määruskaebuse, Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. saabus tsiviiltoimik Tallinna Ringkonnakohtust Harju Maakohtule tagasi. esitas TLN L V uue taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja alaealisele KA ajutise eestkostja määramiseks. Seoses asjaoluga, et tsiviiltoimik oli määruskaebusega Tallinna Ringkonnakohtus ning selle tagastamine maakohtule viibis alaealise emale KV määruse kättetoimetamise võimatuse tõttu, ei ole maakohtul olnud võimalik ajutiseks eestkosteks määratud 6 kuu jooksul eestkoste määramise avaldust sisuliselt läbi vaadata. Taotluse kohaselt on vajalik alaealise huvide ja õiguste kaitse tagamiseks vaja rakendada hagi tagamise abinõusid. Viivitusega kaasneb oht alaealise KA huvidele. N L V eestkosteasutusena on jätkuvalt arvamusel, et KA üle tuleb seada eestkoste. Taotlusest nähtuvalt on P. A rääkinud lastekaitsetöötajale korduvalt tema ja LK plaanist alustada kooselu ja hakata koos K kasvatama. Käesolevaks ajaks on PA kolinud elama R . Taotluse kohaselt on lastekaitsetöötaja vestelnud PA naistuttava LK, kelle sõnul neil sellist plaani ei olnud, käesolevaks ajaks on nende suhe lõppenud. L. K iseloomustas P. A kui ettearvamatu käitumisega ja fantaasiaga inimest, kes igapäevaelus on saamatu ja võhiklik, P. A on egoistlik inimene, kes teisi inimesi oma huvides ära kasutab. L. K hinnangul on tütar PA vajalik „taustailustuseks“, et olla naiste jaoks atraktiivne ning leida omale elukaaslane. L. K sõnul on P. A ka . N L V on seisukohal, et, arvestades P. A senist käitumist, võib ta oma tütrele KA põhjustada järjekordseid traumeerivaid kogemusi, tulenevalt ootamatutest elukeskkonna muutustest, lapse äraviimisest talle lähedaste inimeste juurest ning oskamatusest käituda lapse huvisid ja eakohaseid vajadusi arvestavalt. Seega on võimalik ohu tekkimine KA huvidele. Tulenevalt eeltoodust ja vajadusest tagada alaealise KA stabiilne elukorraldus ja turvalisus ning vältida lapse jaoks ootamatuid kiireid muutusi tema elukorralduses peale ajutise eestkoste lõppemist ja enne eestkostemenetluses lahendi tegemist, taotleb N L V määrata alaealise KA ajutiseks eestkostjaks KM kuni eestkoste küsimuse lahendamiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks ning kohustada selle aja jooksul K M hoolitsema KA kasvatamise ja ülalpidamise eest.
Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud ja rahuldab selle. TsMS § 555 lg 1 alusel kohus võib rakendada esialgset õiguskaitset ja määrata muu hulgas ajutise eestkostja, kui võib eeldada, et eestkostja määramise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitamisega kaasneks oht alaealise huvidele ning vähemalt seitsmeaastane piisava kaalutlusja otsustusvõimega laps on eelnevalt ära kuulatud. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 1 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud (PkS § 92 lg 2). PkS § 92 lg 3 kohaselt eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PkS § 95 lg 2 alusel võib isikut määrata eestkostjaks ainult tema kirjalikul nõusolekul. Kohus leiab, et eestkoste seadmise tingimused on täidetud. K. M on andnud kirjaliku nõusoleku enda määramiseks K. A eestkostjaks. KA on alates elanud pidevalt KM juures, kes on olnud alates ka KA ajutine eestkostja. PA on esitanud kohtule avalduse lapsega suhtlemise korraldamiseks ja seisukoha eestkoste määramise avalduse osas ja taotluse Rakvere valla kaasamiseks menetlusse. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega jäeti maakohtu määrus ajutise eestkostja määramise kohta muutmata, jõustus alles , ei ole kohtul olnud siiani võimalik P A taotlusi ega eestkoste seadmise küsimust lahendada. Lapsel on õigus turvalisele ja stabiilsele elukeskkonnale. PA väited, et tema elukorraldus on nüüdseks saavutanud stabiilsuse ja ta on võimeline ise last kasvatama, vajavad kontrollimist. Samuti on eestkoste seadmise avalduse lahendamiseks vajalik küsida PA elukohajärgse kohaliku omavalitsuse arvamust. Enne eelnimetatud toimingute teostamist ei ole kohtul võimalik hinnata PA väiteid, et eestkoste seadmise vajadus puudub. Vastavalt PkS § 95 lg-le 5 kuni eestkoste seadmise küsimuse lahendamiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Kuna laps on harjunud elama isikuga, kes oli määratud ajutiseks eestkostjaks, ei ole lapse huvidega kooskõlas paigutada laos kuni eestkostja määramiseni eestkosteasutusse, et eestkosteasutus saaks täita eestkostja ülesandeid kuni eestkoste määramiseni. Kohus leiab, et alaealise KA huvides on määrata kohtumenetluse ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks ajutine eestkostja. Eeltoodu alusel kohus rahuldab N L V taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.