Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

08.juuni 2017. a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-8894

Tsiviilasi

V. B hagi KÜ Ehitajate 3 Kunda vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

HAGEJA:

V. B, ik xxxx

KOSTJA:

KÜ Ehitajate 3 Kunda, rk xxxx,

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast Viktor Brusnitsõni hagi KÜ Ehitajate 3 Kunda vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hageja kanda jäävad menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Määrus saata pooltele. Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud, õiguslik põhistus ja järeldus Hageja esitas 07.06.2017 Tartu Ringkonakohtuse avalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tartu Ringkonnakohus on avalduse elektronkirjaga edastanud Viru Maakohtule.

Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel- hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on sama hageja sama nõuet sama kostja vastu varasemalt menetlenud vähemalt kaks korda- tsiviilasjade nr 2-16-11052 ja 2-16-17689 raames. Mõlemal korral on hagejale puuduste kõrvaldamise määruses selgitanud, mida tuleb nõuetekohase hagi esitamiseks teha. Esimesel korral hageja lõpuks küll puudused kõrvaldas, kuid hagi jäeti siiski läbi vaatamata, kuna hageja ei tasunud kostja taotluse rahuldamisena menetluskulude tagatist. Tsiviilasja 2-16-17689 raames on kohus uuesti selgitanud kõiki nõuetekohase hagi esitamiseks vajalikke nõudeid, s.h. kohustust tasuda riigilõiv. Käesolevalt esitatud hagile ei ole jätkuvalt lisatud maksedokumenti ja/või kontrollitavat infot riigilõivu tasumise kohta. Hageja on käesolevas hagis väitnud, et ta on 5 aasta jooksul maksnud riigilõivu 714 eurot, kui ei ole seda tõendanud ja seetõttu ei ole see ka seostatav antud hagiga. Hagejale on 07.12.2016 määruses tsiviilasjas nr 2-16-17689 selgitatud, et ka pärast puuduste kõrvaldamist oleks hagi perspektiivitu: „Hageja nõudeks on täiteasjas 140/2012/89 sundtäitmise lubamatuks tunnistamine, põhjusel, et korteriomand müüdi 09.03.2012 koos võlgadega ja KÜS § 7 lg 3 tulenevalt on võlgnevuse tasumise kohustus üle läinud uuele korteriomanikule. Kohus selgitas, et hagejal ei saa tekkida õigust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Riigikohtu 02.11.2016 määruse tsiviilasjas 3-2-1-97-16 punktis 14 väljendatud seisukoha kohaselt see, et korteriomandi uus omandaja oli võlgnevusest teadlik, ei vabasta hagejat temal korteriühistu ees tekkinud kohustuste täitmisest. Nõue hageja vastu ei ole lõppenud ja hageja kui endine korteriomanik on korteriühistu ees solidaarvõlgnik KÜS § 7 lg 3 alusel. Korteriühistu on vaba otsustama, millise solidaarvõlgniku vastu ta oma nõude esitab, s.o korteriühistu võib nõude esitada kas endise omaniku (hageja) või uue omandaja vastu või mõlema vastu korraga.“ Kohus on määruses märkinud, et ei ole alust eeldada, et hageja kavandatav menetluses osalemine on edukas. Hageja tolles menetluses kohtu antud tähtajaks puuduseid ei kõrvaldanud ning kohus on 06.01.2017 määrusega keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest on keeldutud ja see on jõustunud. Seega on jõustunud lahendiga tuvastatud kohtu seisukoht, et hagi, mida hageja käesolevalt järjekindlalt esitab juba vähemalt kolmandat korda, on perspektiivitu. Kohus leiab, et neil asjaoludel on menetlusökonoomiliselt põhjendamatu hakata hagejale andma järjekordselt puuduste (taaskord puudub riigilõiv- TsMS § 371 lg 1 p 10, hagi on nõuetevastaselt käsikirjaline- TsMS § 334, § 371 lg 1 p 9, pole lisatud ega viidatud ühelegi tõendile- TsMS § 363 lg 1 p 3) kõrvaldamise tähtaega, mistõttu kohus keeldub koheselt hagi menetlusse võtmisest. Hageja märge, et ükski jurist ei taha talle enam avaldust kirjutada, ongi ilmselt sellest tulenev, et jurist(id) on aru saanud menetluse perspektiivitusest. Kohus selgitab ühtlasi hagejale, et oma avalduse esitamine esmalt II astme kohtuna ringkonnakohtusse on tarbetu ja tulemusetu, sest kõik avaldused, hagid ja ka määruskaebused kuuluvad TsMS § 9 lg 3 kohaselt esmase etapina lahendamisele I astme kohtuna maakohtus.