Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
2. juuni 2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-15765
Tsiviilasi
TB kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Kadak tegevuse peale täiteasjas nr 008/2016/1982
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. aprilli 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TB määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): TB (isikukood
Puudutatud isik I (vastustaja I): MB (isikukood
Puudutatud isik II (vastustaja II): Tallinna kohtutäitur Mati Kadak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 17. aprilli 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MB (puudutatud isik I, sissenõudja) täitmisavalduse ja ühisvara jagamise lepingu alusel alustas Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (puudutatud isik II, kohtutäitur) 31. augustil 2016 TB (avaldaja, võlgnik) suhtes täitemenetlusega täiteasjas nr 008/2016/1982.
Kohtutäitur koostas avaldajale tasu väljamõistmise otsuse, mille kohaselt täitemenetluse alustamise tasu on 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 3 024 eurot. Avaldaja saatis 5. oktoobril 2016 kohtutäiturile kirja, milles palus selgitust kohtutäituri tasu osas. Avaldaja tõi välja, et ta pole suuteline 3 000 eurot täiturile tasuma ning on ebaõiglane, et tema kodu pannakse müüki, kui ta võlgnevuse sissenõudjale tasub. Avaldaja viitas sellele, et täituri tegevus pole vajalik, kuna ta maksab vabatahtlikult hüvitise sissenõudjale. Kohtutäitur käsitles avaldaja kirja kaebusena ja tagastas selle 11. oktoobril 2016 läbi vaatamatult, kuna see ei olnud tähtaegne. Täitmisteade koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja täitedokumendiga on avaldajale kätte toimetatud 19. septembril 2016. Ühtlasi andis kohtutäitur teada, et sissenõudja nõusolekul on avaldajal võimalik võlgnevus tasuda hiljemalt
Maakohus jättis 17. aprilli 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri õigusabikulud jättis maakohus tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda, kuid neid kindlaks ei määranud. Avaldajaga suheldes selgitas kohus välja, et avaldaja sooviks on, et kohtutäitur vaataks tema
Täiendavalt märkis maakohus, et ärakuulamisel 25. jaanuaril 2017 möönis avaldaja, et kuller võis 19. septembril 2016 tema juures käia täitmisteadet kättetoimetamas. Samuti väitis avaldaja ärakuulamisel, et postkast on aia küljes, kuid selle lukk on katki. Avaldaja möönab
Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale 23. aprillil 2017 määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja uue määrusega rahuldada tema kaebus. Avaldaja jääb selle juurde, et tema sai täitedokumendid kätte 3. oktoobril 2016 ja seega esitas kaebuse kohtutäiturile tähtaegselt. Maakohus on põhjendamatult lähtunud kohtutäituri selgitustest ega arvestanud avaldaja väidetega. Kohtutäituri abi esitatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Maakohus oleks pidanud asjaolude väljaselgitamiseks kohtutäituri abi üle kuulama. Ka täitmisteate kättetoimetamise akt ei ole nõuetekohaselt vormistatud, kuna seal ei ole märgitud, mis aadressile täitedokumendid toimetati (nõutud väljale ei ole aadressi märgitud). Avaldaja leiab, et talle tuleks ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, et taastuks algne olukord ning ta saaks esitada vabatahtliku täitmisaja pikendamise ja keelumärke mahavõtmise avalduse.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele vastamiseks. Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, et täitmisteate kättetoimetamise kuupäeva kindlakstegemisel tuleb lähtuda tema kinnitusest, mille kohaselt sai ta täitmisteate kätte
Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sellest nähtub, et seadus ei nõua menetlusdokumendi kättetoimetamiseks alati selle isiklikku jõudmist saajani. TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest (vt Riigikohtu
Seoses avaldaja väidete ja taotlustega keelumärke osas selgitab ringkonnakohus, et TMS § 218 lg-st 1 tulenevalt saab avaldaja esitada kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale osas, mis oli kaebuse esemeks kohtutäituri otsustuse tegemisel. Kohtutäiturile 5. oktoobril 2016 esitatud kaebuses ei ole avaldaja keelumärke sissekandmist vaidlustanud. Kuivõrd avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, ei saa kohus võtta seisukohta keelumärke kustutamist käsitlevate väidete osas. Samadel põhjustel jätab ringkonnakohus andmata hinnangu muudele määruskaebuses ja täiendavalt 18. mail 2017 esitatud väidetele, millele avaldaja ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses tuginenud. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata, jäävad määruskaebusega seonduvad kulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 31). Seega kohtutäituril puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Toimikust ei nähtu sissenõudja kulusid määruskaebusmenetluses ega toiminguid, mis võiksid anda alust nõuda kulude hüvitamist. Seetõttu tuleb kulude kindlaksmääramise osas sedastada, et hüvitatavad kulud puuduvad. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.