Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2007, Tallinn
Tsiviilasi
R.M hagi A.A, O.K, K.J ja OÜ * vastu aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks ja Eesti Väärtpaberite Keskregistri kohustamiseks kandma R.M aktsiate omanikuna registrisse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.10.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.M apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
09. jaanuar 2007, avalik kohtuistung
Menetusosalised ja nende esindajad
Hageja R.M (IK xxxxxxxxxxx), esindaja adv Kaspar Lind Kostjad A.A (IK xxxxxxxxxxx), O. K (IK xxxxxxxxxxx), K.J (IK xxxxxxxxxxx), nende esindaja adv Vahur Kivistik ning OÜ * (registrikood xxxxxxxx), esindaja adv Andres Vinkel
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.10.2006 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
R.M esitas 13.04.2004 Harju Maakohtusse hagid A.A, O.K, M. J ja K.J vastu aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks ja Eesti Väärtpaberite Keskregistri (edaspidi EVK) kande muutmiseks. Hageja taotles omandiõiguse tunnustamist kahele AS K aktsiale, mis on EVK-s registreeritud A.A nimele, kahele AS K aktsiale, mis on EVK-s registreeritud O.K nimele ja kahele AS K aktsiale, mis on EVK-s registreeritud K.J nimele.
2.03.05.2004 määrusega liitis kohus hagid ühte menetlusse.
3.18.01.2006 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ning kaasas protsessi kaaskostjana
OÜ *.
4.Hagiavaldustes esiletoodud asjaolude kohaselt sõlmis hageja 16.01.2001 kostjate A.A, O.K ja M. J aktsiate ostu-müügilepingud. A.A ostis hageja kolm, O.K viis ja M. J kaks AS K esitajaaktsiat (iga aktsia nimiväärtus 3 500 krooni). Lepingu p 4 kohaselt andsid kostjad hagejale üle aktsiatähed. A.A, O. K ja M.J pidid kokkuleppe kohaselt teavitama tehingust aktsiaseltsi. Väärtpaberite Keskregistri seaduse (VKS) § 88 järgi pidid aktsiaseltsid registreerima oma aktsiad EVK-s hiljemalt 01.09.2003. Peale aktsiate registreerimist EVK-s sai hageja teada, et teda ei ole aktsionärina registrisse kantud ja aktsiate omanikuks on ikka veel kostjad. Kostjate poolt aktsiatähtede üleandmisega hagejale 16.01.2001 sai hageja ostetud aktsiatähtede omanikuks ja registrikanne on seega ebaõige.
5.Kostjad A.A, O. K ja K.J hagi ei tunnista. 16.01.2001 ei toimunud aktsiate müügitehingut. Ostu-müügilepingud esitas hageja kostjatele allakirjutamiseks 2002. aasta lõpus, pärast seda, kui kostjad olid oma aktsiad juba võõrandanud OÜ-le *. Esitajaaktsiad anti hagejale üle 2002 lõpus, mitte 16.01.2001 ja sellel loovutamisel puuduvad tagajärjed, sest 31.12.2001 lõppes esitajaaktsiate kehtivus ning 12.04.2001 vahetas AS K esitajaaktsiad ümber nimelisteks vastavalt ÄS §-le 227. Kostjatele ei ole teada, mis asjaoludel sattusid nende nimed EVK-sse pärast 10.10.2002 EVK-s ainult 3 aktsionäri registreerimist.
6.Kaaskostja OÜ * hagi ei tunnista. Ta ei riku hageja õigusi, kuna omandas aktsiad enne, kui eraisikutest kostjad tegid hagejaga müügitehingud. Esimese astme kohtu otsus
7.Kohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis välja R.M menetluskuluna 18 437, 50 krooni OÜ * kasuks.
8.Kohus kohaldas hagi aluseks olevate asjaolude tekkimise ajal kehtinud materiaalõiguse norme. Kuni 01.01.2001 kehtinud ÄS § 230 kohaselt oli esitajaaktsia vabalt võõrandatav ja esitajaaktsia võõrandati aktsiatähe üleandmisega. VKS § 88 lg 1 kohaselt jõustus nimetatud seadus 01.01.2001 ja lg 3 järgi pidid seaduse jõustumise ajal olemasolevad aktsiaseltsid, samuti aktsiaseltsid, mida ei ole selleks ajaks veel äriregistrisse kantud, kuid mille asutamisotsus on vastu võetud või asutamisleping sõlmitud, esitama taotluse oma aktsiate registreerimiseks EVK-s hiljemalt 01.01.2003. VKS § 9 lg 1 järgi loeti õigus registrisse kantud väärtpaberitele kolmandate isikute suhtes kehtivaks üksnes juhul, kui õigus oli kantud registrisse. VKS § 9 lg 2 sätestas, et kui isik omandas registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loeti register tema suhtes õigeks.
2(6)
9.Hageja esitas oma nõude tõendamaks aktsiate ostu-müügilepingud ja aktsiatähed. Teisi tõendeid hageja omandiõiguse tunnustamise nõude tõendamiseks kohtule ei esitanud. Tõendamata on hageja väide, et vastavalt kokkuleppele pidid füüsilistest isikutest kostjad aktsiaseltsi tehingust informeerima. Aktsiate ostu-müügilepingud sellist sätet ei sisalda.
10.OÜ * esitas oma vastuväidete tõendamiseks 13.10.2004 kuriteoteate Võru Politseiosakonna Majanduskuritegude talitusele. Tõendi kohaselt sõlmis hageja füüsilistest isikust kostjatega lepingud mitte jaanuaris 2001, vaid detsembris 2002. Kuriteoteatele on lisatud A. A, O. K, M. J 30.09.2004 avaldused Võru Politseiosakonnale, milles avaldajad selgitavad, et A. K tegi neile ettepaneku AS-i K aktsiate müümiseks sügisel 2002 ning selgitas, et ostu-müügilepingu sõlmimise ajaks märgitud „jaanuar 2001“ ei oma tähtsust ning kõik on seaduslik.
11.AS K 12.04.2001 aktsionäride üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustati muuta aktsiaseltsi põhikirja tulenevalt seadusest, mille kohaselt esitajaaktsiad tuli muuta nimelisteks aktsiateks. Väärtpaberiomanike nimekirja järgi ei olnud 10.10.2002 vaidlusaluste aktsiate omanikuks hageja ega füüsilistest isikutest kostjad. AS K 16.10.2002 avalduses EVK-le taotleti kande tühistamist ja uue tegemist avaldusele lisatud aktsionäride nimekirja alusel. Nimekirjas on aktsionäridena märgitud nr 6 all O. K (5 aktsiat), nr 7 all A.A (3 aktsiat), nr 14 all K.J (2 aktsiat) ja nr 50 all OÜ * (1 aktsia). Hageja nimi nimekirjas puudub.
12.Võru Maakohtu 30.06.2005 otsusega rahuldati OÜ * hagi A.A vastu ning tunnustati OÜ * omandiõigust A.A nimele EVK-s registreeritud AS K kolmele lihtaktsiale. Võru Maakohtu 04.08.2005 otsusega rahuldati OÜ * hagi K.J vastu ning tunnustati OÜ * omandiõigust K.J nimele EVK-s registreeritud AS K kahele lihtaktsiale. Võru Maakohtu 30.06.2005 otsusega rahuldati OÜ * hagi O.K vastu ning tunnustati OÜ * omandiõigust O.K nimele EVK-s registreeritud AS K viiele lihtaktsiale. Kohtuotsused on jõustunud. Kohtuotsuste põhjendavas osas on nimetatud hageja poolt oma nõudmise põhjendamiseks esitatud tõendid – osaku eest tasumise tõend, ainuosaniku 20.06.2002 otsus, mitterahalise sissemakse üleandmise leping, AS K väärtpaberiomanike nimekirjad, avaldus politseile.
13.25.08.2005 Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määruses märgitu kohaselt on A. A, O. K ja M. J ütlustega tõendatud, et aktsiate ostumüügilepingud nimetatud isikute ja R.M vahel A. K vahendusel koostati ja vormistati tegelikult 2002 detsembrikuus, mitte 16.01.2001. A. K selgituse kohaselt tuli lepingusse märkida varasem aeg, kuna vaidlusalused aktsiad olid juba üle läinud OÜ-le *, mistõttu on tegemist dokumendi intellektuaalse võltsimisega ja lepingute vormistamise eesmärgiks oli kolmandate isikute eksitusse viimine.
14.Hageja omandiõigus vaidlusalustele aktsiatele on ümber lükatud kostjate vastuväidete ja esitatud tõenditega. Kostja poolt esitatud tõenditega on tõendatud, et füüsilistest isikutest kostjad müüsid vaidlusalused aktsiad OÜ-le * enne 16.01.2001. Seega puudus kostjatel omandiõigus aktsiatele, mida nad väidetavalt hagejale müüsid. Kohus nõustub ka kostja OÜ * seisukohaga, mille kohaselt hageja ei käitunud enne hagi esitamist aktsiate omanikuna.
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
15.R.M esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ning välja mõista menetluskulud tema kasuks.
16.Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme.
3(6)
17.Kohus on ebaõigesti kohaldanud 16.01.2001 kehtinud ÄS § 230. Füüsilistest isikutest kostjate ja hageja vahel sõlmiti 16.01.2001 AS K esitajaaktsiate ostu-müügilepingud ja hagejale anti üle aktsiatähed. Tulenevalt AÕS § 92 lg-st 1 tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kuivõrd aktsiatähtede üleandmises on kokku lepitud poolte vahel sõlmitud müügilepingutes ning aktsiatähed on apellandile üle antud, siis on aktsiate omandiõigus aktsiatähtede üleandmisega läinud hagejale.
18.Hageja sai aktsiate omanikuks jaanuaris 2001 ja ei ole omandit ära andnud, seega 2002 detsembris ei saanud füüsilistest isikust vastustajad aktsiate omandiõigust OÜ-le * üle anda. Vastavalt poolte kokkuleppele pidid füüsilistest isikutest kostjad aktsiaseltsi aktsiate võõrandamisest informeerima. Asjaolu, et hageja ei ole aktsiaraamatusse aktsionärina kantud, ei oma tähtsust aktsiate omandiõiguslikus küsimuses. Aktsia omandanud isikut saab pidada aktsia omanikuks aktsiaraamatu kandest sõltumata. Aktsiaraamatusse aktsia omaniku kohta tehtud kanne annab isikule üksnes õiguse teostada aktsionäri õigusi aktsiaseltsi suhtes. VKS § 9 lg 1 kohaselt loetakse õigus, mis on kantud registrisse, väärtpaberitele kehtivaks kolmandate isikute suhtes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Arvestades asjaolu, et registrikanne kehtib tõesena kolmandate isikute suhtes, siis isik, kes on registrisse kantud, ei pruugi olla aktsiate omanik ja seega aktsionär. Kuivõrd EVK-sse on aktsiate omanikuna kantud kostjad, kuid tegelik aktsiate omanik on hageja, siis on kanne Eesti Väärtpaberite Keskregistris ebaõige.
19.Pooltel ei ole vaidlust, et füüsilistest isikutest kostjatele kuulusid AS-i K esitajaaktsiad. Kostjate poolt müügilepingute sõlmimisega ja aktsiatähtede üleandmisega hagejale 16.01.2001 sai hageja ostetud aktsiate omanikuks. Kohus jättis aktsiate ostumüügilepingud ja aktsiatähed tõenditena tähelepanuta ning viitas otsuses 25.08.2005 Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrusele. Kohus ei ole põhjendanud, miks on Riigiprokuratuuri määrus asjakohasem tõend kui poolte vahel sõlmitud ostu-müügilepingud ja aktsiatähed.
20.Kohus on vääralt käsitlenud tõendamiskoormise jagunemist ja kriminaalasjas tehtud määruse tähendust. Tsiviilkohtumenetluses on kohtule siduvad üksnes kriminaalmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud, millest lähtudes on isik süüdi tunnistatud. Kriminaalmenetluses tehtud otsus ei saa tsiviilkohtumenetluses kohtule olla siduv ning siduv ei saa olla ka kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus.
21.Asjakohatu on viide Võru Maakohtu 30.06.2005 otsustele, millega rahuldati OÜ * hagi füüsilistest isikutest vastustajate vastu nimetatud aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks. Hagejale ei antud võimalust eelnimetatud protsessis osaleda ja oma õigusi kaitsta. Vastustajate seisukoht
22.A.A, O. K, K.J ja OÜ * vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
23.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja eelkõige hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes. Hagiavaldustes taotleb R.M tunnustada tema omandiõigust kahele A.A nimele registreeritud aktsiale ja kahele O.K nimele registreeritud aktsiale. Samas räägib hageja, et ostis A.A kolm ja O.K viis aktsiat ning on lisanud müügilepingud nende aktsia ostmise kohta. Kohus ei lahendanud vastuolu hagi aluse
4(6)
ja eseme vahel ning arutas hageja nõuet omandiõiguse tunnustamiseks kolmele A.A nimele ja viiele O.K nimele registreeritud aktsiale, ilma et hageja oleks oma nõuet muutnud. TsMS § 439 keelab kohtul otsuses ületada nõude piire ja teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
24.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
25.Ringkonnakohus ei nõustu linnakohtu poolt tõendamiskoormise jaotamisega ja tõenditele antud hinnanguga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esitas omandiõiguse tõendamiseks kostjatega sõlmitud kirjalikud aktsiate ostu-müügilepingud ja müügilepingu täitmiseks üleantud aktsiatähed. Kohus ei märgi, milliseid muid tõendeid pidanuks hageja veel omandi ülemineku kohta esitama.
26.Kostjad vaidlesid hagile vastu põhjusel, et aktsiate ostu-müügilepingutel märgitud kuupäev 16.01.2001 ei ole õige ning tegelikult sõlmiti nimetatud lepingud detsembris 2002, mil füüsilistest isikutest kostjad ei olnud enam aktsiate omanikud, sest olid vahepeal tasunud aktsiatega OÜ V osakute eest. Ringkonnakohus leiab, et kostjad ei ole oma vastuväiteid tõendanud ega esitanud käesolevas tsiviilasjas selliseid tõendeid, mis lükkaksid hageja poolt esitatud tõendid ümber. Kostjate poolt avalduste esitamine kriminaalmenetluse alustamiseks ei tõenda lepingute sõlmimise tegelikku kuupäeva. Tegemist on ikkagi kostjate endi seisukohaga. Kohus oleks pidanud eelmenetluses pooltele selgitama, et tõendiks tsiviilasjas saab TsMS § 229 lg 2 alusel olla menetlusosalise vande all antud seletus. Kostjad ei ole ise üldse kohtus käinud ega seletust andnud. Riigiprokuratuuri poolt kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamine omab tähtsust kriminaalasja menetlemisel ega tõenda kostja konkreetseid väiteid antud tsiviilasjas.
27.Samuti ei ole kostjad esitanud ühtki tõendit vaidlusaluste aktsiate omandamise kohta OÜ * poolt. Kohus pidas ekslikult OÜ * hagides A.A, O.K ja K.J vastu Võru Maakohtu poolt tehtud tagaseljaotsuseid tõendiks käesolevas vaidluses. Nimetatud menetlustes hageja ei osalenud ning seal ei lahendatud hageja ja OÜ * vahelist vaidlust, kumb neist sai aktsiate omanikuks. Kohus viitab Võru Maakohtu otsuste põhjendavas osas nimetatud tõenditele, mida käesolevas asjas ei ole esitatud ega uuritud ning millele seetõttu ei saa otsuses tugineda.
28.Kohus ei tuvastanud ka aktsiate võõrandamise aega OÜ-le *. Füüsilistest isikutest kostjad ei ole üldse selgitanud, milliste tehingutega ja millal nad võõrandasid aktsiad OÜ-le *. OÜ * on kohtuistungil ebamääraselt väitnud, et omandas aktsiad alates augustist 2001 (tl. 272). AS K16.10.2002 avaldusest EVK-le (tl 288) ning sellele lisatud aktsionäride nimekirjast (tl 289-290) nähtub et selleks ajaks ei olnud füüsilised isikud teatanud aktsiaseltsile, et on aktsiad kellelegi võõrandanud, kuna aktsiaselts pidas endiselt aktsionärideks füüsilistest isikutest kostjad ja esitas ka EVK-le sellekohase avalduse.
29.Põhjendamata ja vastuolus kohtu enda poolt tuvastatuga on kohtu järeldus, et OÜ * omandas vaidlusalused aktsiad enne 16.01.2001.
5(6)
30.TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Eelmenetluse puudulik läbiviimine, nii nõude kui oluliste asjaolude väljaselgitamata jätmine, ei võimalda ringkonnakohtul endal asjas uut otsust teha ja seetõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
31.Kohtukulude jaotuse otsustab kohus asja uuel sisulisel läbivaatamisel.
R. Allikvere
G. Kivinurm
T. Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.