Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

aktsiad, mida nad võõrandasid hagejale, mistõttu hagejal tekkis nimetatud aktsiatele omandiõigus sõltumata tehingu tegemise kuupäevast. Kostjate vastuväited Kostjad Alar Antsov ja Kadri Juhanson hagi ei tunnistanud. 16.01.2001 ei toimunud aktsiate müügitehingut. Ostu-müügilepingud esitas hageja kostjatele allakirjutamiseks 2002. aasta lõpus, pärast seda, kui kostjad olid oma aktsiad juba võõrandanud Ketal Võru OÜ–le. Esitajaaktsiad anti hagejale üle 2002. aasta lõpus, mitte 16.01.2001 ning loovutamisel puuduvad tagajärjed, sest 31.12.2001 lõppes esitajaaktsiate kehtivus ning 12.04.2001 vahetas AS Kagu-Eesti Turvas esitajaaktsiad ümber nimelisteks aktsiateks vastavalt ÄS §-le 227. Kostjatele ei ole teada, mis asjaoludel sattusid nende nimed EVK-sse pärast seda, kui 10.10.2002 oli EVK-s registreeritud ainult kolm aktsionäri. Vastuhagi 29.09.2009 esitas kostja Ketal Võru OÜ vastuhagi Raul Markuse vastu. Hageja palus tunnustada Ketal Võru OÜ omandit järgmistele Eesti Väärtpaberikeskuses registreeritud aktsiatele (ISIN EE3100039991) ja tuvastada Raul Markuse kohustus anda nõusolek registrikande muutmiseks Ketal Võru OÜ kasuks Alar Antsovi nimele registreeritud kolme Kagu-Eesti Turvas AS-i lihtaktsia osas, Kadri Juhansoni nimele registreeritud kahe Kagu-Eesti Turvas AS-i lihtaktsia osas ja Ossip Kuusi nimele registreeritud viie Kagu-Eesti Turvas AS-i lihtaktsia osas. Ketal Võru OÜ leidis, et Raul Markus rikub tema õigust, takistades tal olla registreeritud KET-i aktsiaraamatus aktsionärina ning kasutada sellest tulenevaid õigusi. Vastuhagi esitajal on õigus olla kantud omanikuna aktsiaraamatusse, kuna kandes olevate isikute suhtes on jõustunud kohtuotsus. Hagejal ei ole õigust teha selleks takistusi, kuivõrd tal puudub omand aktsiatele. Kuivõrd hageja ja kostja kaasomand aktsiatele on välistatud, kuulub tuvastamisele, kellele nimetatutest kuulub omand aktsiatele. Ühe omand välistab teise omandi. Hagi menetlemise käigus tuvastatakse, kas aktsiad omandas hageja. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-116-08 ei piisa esitajaaktsiatele omandi üleandmiseks pelgalt esitajaaktsia loovutamisest, vaid võõrandaja ja omandaja peavad ajal, mil see võimalik on, võõrandamises ka kokku leppima. Ketal Võru OÜ omandas aktsiad võõrandamiskokkuleppe ja akti alusel 20.06.2002. Pärast omandamist kanti osaühing 10.10.2002 aktsionärina aktsiaraamatusse. Hageja sõlmis varasema kuupäevaga dateeritud võõrandamiskokkulepped ja sai valduse esitajaaktsiatähtedele 2002. detsembris. Hageja oli teadlik aktsiate omandamisest kostja poolt, sest hageja poolt peetavas advokaadibüroos töötas isik, kes korraldas hageja kasuks 2002. detsembris tagantjärgi dateeritud dokumentide koostamist ja allkirjastamist. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohtu 05.10.2010 otsusega jäeti Raul Markuse hagi Alar Antsovi, Kadri Johansoni ja Ketal Võru OÜ vastu rahuldamata ning rahuldati Ketal Võru OÜ vastuhagi ja tunnistati Ketal Võru OÜ omandit Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud aktsiatele (ISIN EE3100039991) ja tuvastati Raul Markuse kohustus anda nõusolek registrikande muutmiseks Ketal Võru OÜ kasuks: Alar Antsovi nimele registreeritud kolmele Kagu-Eesti Turvas AS lihtaktsiale; Kadri Juhansoni nimele registreeritud kahele Kagu-Eesti Turvas AS lihtaktsiale ja Ossip Kuusi nimele registreeritud viiele Kagu-Eesti Turvas AS lihtaktsiale.

Otsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et füüsilistest isikutest kostjatele kuulusid enne 16.01.2001 AS Kagu-Eesti Turvas aktsiad ning kostjad sõlmisid aktsiate võõrandamise lepingu, märkides lepingul kuupäevaks 16.01.2001, aktsiatähed on hageja valduses. Vaidlus on poolte vahel selles, millal tegelikult allkirjastati füüsiliste isikutega aktsiate võõrandamise lepingud ja anti aktsiatähed üle, kas lepingus nimetatud kuupäeval 16.01.2001 või 2002. aasta lõpul nagu väidavad kostjad. Hageja poolt kohtule esitatud aktsiatähtede ja 16.01.2001 aktsiate ostu-müügilepingute kohaselt kuulusid füüsilisest isikust kostjatele AS-i Kagu-Eesti Turvas esitajaaktsiad: Alar Antsovile kuulusid aktsiad nr 17, 18, 19 ja Kadri Juhansonile aktsiad nr 29, 30. 16.01.2001 aktsiate ostu-müügilepingute alusel toimus aktsiatähtede üleandmine kostjate A. Antsovi ja K. Juhansoni poolt 16.01.2001, milline loeti ka lepingu jõustumise hetkeks. Kohus asus seisukohale, et omandiõigus aktsiatele ei ole hagejale üle läinud. Tunnistaja K. J. ütlustega luges kohus tõendatuks, et vaidlusalustele ostu-müügilepingutele kirjutati füüsilistest isikutest kostjate poolt alla Alar Antsovi kodus umbes nädal enne 17.12.2002, üks aktsia maksis 10 000 krooni ja see maksti ära samas. Tunnistaja ütlustest saab teha järelduse, et müügitehing allkirjastati hageja esindaja ja füüsilistest isikutest kostjate poolt teadlikult lepingu päises märgitud kuupäevast hiljem, tegelikult maksti ka raha aktsiate eest 2002. detsembris. Tunnistaja M. J. ütluste kohaselt toimus ka aktsiatähtede üleandmine samal päeval. Tunnistaja sõnade kohaselt A. Antsov uut aktsiatähte ei leidnudki ja andis A. Kasakule vana 2 500 kroonise aktsiatähe. Kohus asus seisukohale, et 2 500 kroonise aktsiatähe valduse saamisega ei saa tõendada 3 500 kroonise aktsiate valduse saamist. Tunnistajate ütlustega lepingu sõlmimise aja ja aktsiatähtede üleandmise kohta on kooskõlas ka AS Mikskaar ettepanek aktsiate müügiks, kuivõrd sellest nähtub, kunas on tekkinud huvi AS Kagu-Eesti Turvas aktsiate müügiks. Omand aktsiatele ei saanud üle minna hagejale ka seetõttu, et esitajaaktsia ei olnud 2002. detsembri seisuga enam vabalt võõrandatav. Kuni 01.01.2001 kehtinud ÄS 230 lg 1 ja 2 kohaselt oli esitajaaktsia vabalt võõrandatav ja esitajaaktsia võõrandati aktsiatähe üleandmisega. Sisuliselt pikendas nimetatud tähtaega Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EVKS) § 88 lg-s 3 sätestatu, mille kohaselt käesoleva seaduse jõustumise ajal olemasolevad aktsiaseltsid, samuti aktsiaseltsid, mida ei ole selleks ajaks veel äriregistrisse kantud, kuid mille asutamisotsus on vastu võetud või asutamisleping sõlmitud, peavad esitama taotluse oma aktsiate registreerimiseks Eesti väärtpaberite keskregistris hiljemalt 01.01.2003. EVKS § 88 lg 9 kohaselt kohaldati kuni esitajaaktsiate ümbervahetamiseni või esitajaaktsiatega aktsiaseltsi lõppemiseni äriseadustikus esitajaaktsiate kohta kuni 01.01.2001 kehtinud sätteid. AS KaguEesti Turvas aktsionäride üldkoosoleku protokolliga nr 1 luges kohus tõendatuks, et AS KaguEesti Turvas aktsionärid otsustasid 12.04.2001 muuta äriühingu põhikirja esitajaaktsiate osas ja viia see vastavusse seadusemuudatustega. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Eeltoodust tulenevalt Võru Maakohtu tagaseljaotsused Ketal Võru OÜ hagides Alar Antsovi, Kadri Juhansoni ja Ossip Kuusi vastu ei ole eeltoodud põhjustel hageja suhtes siduvad, kuid on seda kostja (vastuhageja) ja kaaskostjate suhtes. Kohus leidis, et neid tuleb hinnata dokumentaalsete tõenditena koosmõjus teiste käesolevas asjas esitatud tõenditega. Millegagi pole põhjendatud hageja seisukoht, et tegemist on kostjate nn „kokkumänguga“. Eeltoodut tõendab tõendite koosmõjus ka kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, et aktsiatähed anti hagejale üle 2002. aasta lõpus. Nimetatud määrust hageja vaidlustanud ei ole.

Kohus leidis, et tegemist on müügilepingute intellektuaalse võltsimisega TsMS § 277 lg 1 mõttes. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-116-08 tulenevalt on õige kostjate väide, et kohus peab hindama hageja poolt vande all seletuste andmata jätmist ja kostjate vande all seletuste andmisele vastuvaidlemist kui asjaolu tõendatuks lugemist (TsMS § 270 lg l). Ka sellel alusel saab asuda seisukohale, et aktsiatähtede üleandmist ei toimunud 16.01.2001. Kohus leidis, et asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust kostja Ketal Võru OÜ aktsiakapitaliga seonduv. Kostjad K. Juhanson, A. Antsov ja hetkel menetlusväline isik O. Kuus ei ole vaidlustanud aktsiakapitali suurendamist. Kohus asus seisukohale, et vastuhagi kuulub rahuldamisele. Asja materjalide kohaselt on kostja Ketal Võru OÜ omandanud vaidlusalused AS Kagu-Eesti Turvas aktsiad. Eeltoodut tõendavad Ketal Võru OÜ 20.06.2002 osakapitali suurendamise otsus, osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingud Kadri Juhansoni, Alar Antsovi ja Ossip Kuusiga ning Ketal Võru OÜ osaku eest tasumise tõend. Vaidlusalused aktsiad kanti Eesti Väärtpaberikeskuse registrisse (EVK-sse) 10.10.2002. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja aktsionärina aktsiaraamatusse kantud. Tõendamata on hageja väide, et vastavalt kokkuleppele pidid füüsilistest isikutest kostjad aktsiaseltsi tehingust informeerima. Aktsiate ostu-müügilepingud sellist sätet ei sisalda. AS Kagu-Eesti Turvas 12.04.2001 aktsionäride üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustati muuta aktsiaseltsi põhikirja tulenevalt seadusest, mille kohaselt esitajaaktsiad tuli muuta nimelisteks aktsiateks. Väärtpaberiomanike nimekirja järgi ei olnud 10.10.2002 vaidlusaluste aktsiate omanikuks hageja ega füüsilistest isikutest kostjad. AS Kagu-Eesti Turvas 16.10.2002 avalduses EVK-le taotleti kande tühistamist ja uue tegemist avaldusele lisatud aktsionäride nimekirja alusel. Nimekirjas on aktsionäridena märgitud nr 7 all Alar Antsov (3 aktsiat), nr 14 all Kadri Juhanson (2 aktsiat) ja nr 50 all Ketal Võru OÜ (1 aktsia). Hageja nimi nimekirjas puudub. Tunnistaja O. K. ütluste kohaselt veendi teda esitama EVK-le 16.10.2002 taotluse, mis jagas taas aktsiad väikeaktsionäridele. Hiljem sai tunnistaja teada, et AS Mikskaar ostab neid kokku, tehti ka kolmas taotlus, kuid selle alusel kannet EVK-s ei tehtud. Ossip Kuus on sõlminud hagejaga kokkuleppe, milles tunnistas hageja omandiõigust vaidlusalustele aktsiatele ja tema suhtes on menetlus lõpetatud. Kohus on seisukohal, et eksisteerib Ketal Võru OÜ kasuks tehtud Võru Maakohtu tagaseljaotsus Ossip Kuusi vastu, millega tunnistati Ketal Võru OÜ omandiõigust. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodust tulenevalt kohustas kohus Raul Markust andma nõusoleku registrikande muutmiseks Ketal Võru OÜ kasuks Alar Antsovi nimele registreeritud kolmele Kagu-Eesti Turvas AS lihtaktsiale, Kadri Juhansoni nimele registreeritud kahele Kagu-Eesti Turvas AS lihtaktsiale ning Ossip Kuusi nimele registreeritud viiele Kagu-Eesti Turvas AS lihtaktsiale. Raul Markus on avaldanud, et ta sai aktsiate omanikuks ka juhul, kui kostjad sõlmisid kokkuleppe aktsiate võõrandamiseks pärast seda, kui kostjad olid need väidetavalt võõrandanud juba Ketal Võru OÜ-le. Sellisel juhul omandas hageja juba nimelised aktsiad. Kohus leidis, et nimetatud hageja väide on oletuslik. Tõendamist ei leidnud kostjate K. Juhansoni, A. Antsovi ja menetlusvälise isiku O. Kuusi poolt nimeliste aktsiate müük hagejale.

Apellatsioonkaebus Raul Markus palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata ning jätta menetluskulud vastustajate kanda. Harju Maakohtu otsus on põhjendamata, ebaõigete järeldustega ning ei sisalda seisukohti kõikide apellandi väidete suhtes. Kohtu leidis, et on oluline aeg, millal aktsiatähed üle anti. Vaidluse all olevad esitajaaktsiad muutusid alates 01.01.2002 kehtetuteks ja oleksid pidanud kokku korjatama, mistõttu ei saanud neid enam 2002. võõrandada ega üle anda. Kuivõrd kehtivaid aktsiatähti ei olnud 2002. võimalik üle anda, siis ei saanud apellant 2002. aktsiatähtede omanikuks, vaid pidi omanikuks saama varem. Nimetatu kinnitab, et apellant sai 16.01.2001 sõlmitud müügilepingute kohaselt AS-i Kagu-Eesti Turvas aktsiate omanikuks. Nimetatud väide ja aktsiatähed kinnitavad dokumentaalse lepingu sõlmimise aja õigsust, et müügileping sõlmiti ja aktsiatähed anti üle 16.01.2001. Maakohus on eelmärgitud apellandi väite jätnud täielikult käsitlemata. Kokkulepped allkirjastati aktsiate võõrandamiseks 16.01.2001 seisuga. Juhul, kui tegemist oleks olnud võltsimisega, jääb arusaamatuks, mispärast kõik kolm isikut nõustusid kokkuleppe kuupäevaks märkima 16.01.2001. Vastustajate tunnistajad on vastustajatega seotud isikud, mistõttu on neil lihtne ütlustes kokku leppida ja väita kohtumenetluses seda, mis on neile kasulikum. Apellandi arvates ei oma tähtsust, kas müügilepingusse on objektiks märgitud esitajaaktsia või nimeline aktsia, sest vastustajatel oli tahe müüa ning apellandil oli tahe osta vastustajate AS-i Kagu-Eesti Turvas aktsiad. Apellandile on aktsiad üle antud ning kokkulepe omandi üleminekuks sõlmitud. Isegi juhul, kui vastustajate ja apellandi vaheline müügileping sõlmiti pärast seda, kui vastustajad olid Ketal Võru OÜ-ga sõlminud lepingu aktsiate üleandmiseks Ketal Võru OÜ-le, sai apellant aktsiate heauskseks omanikuks. EVK-sse olid novembris omanikuks kantud vastustajad. Apellant ei teadnud ega pidanudki teadma, et vastustajad ei ole omanikud ning omandas aktsiad heaukselt tuginedes registrikandele. Isegi, kui müügilepingut 16.01.2001 ei sõlmitud, sai apellant müügilepingu alusel aktsiate omanikuks vastustajate poolt öeldud tähtpäeval. Maakohus on jätnud arvestamata apellandi seisukoha, et oluline on tehingu sõlmimise tahe ning eesmärk anda apellandile üle aktsiate omandiõigus, mitte asjaolu, kas tegemist oli esitajaaktsiatega või nimeliste aktsiatega. Apellant on rõhutanud mispärast on oluline Ketal Võru OÜ osakapitali suurendamine. Juhul, kui aktsiate müügileping sõlmiti apellandiga pärast Ketal Võru OÜ-ga mitterahaliste sissemaksete lepingute sõlmimist, siis ka sellisel juhul kuulub aktsiate nõudeõigus apellandile. Ketal Võru OÜ on esitanud Tartu Maakohtu registriosakonnale avaldused, muuhulgas vaidlusaluste aktsiate arvelt osakapitali suurendamiseks, kuigi aktsiate omandiõigus kuulub apellandile ja ta ei ole Ketal Võru OÜ aktsiaid üle andnud. Nimetatud asjas on pooleli Tartu Maakohtu registriosakonna menetlus registriasjas nr Ä 20881 ning osakapitali suurendamine ei ole jõustunud, kuivõrd L. Simmul ei ole Ketal Võru OÜ-le mitterahalist sissemakset teinud, mistõttu ei ole osaühingu osakapitali võimalik tõsta. Kuivõrd apellandi ja vastustajate vahel on sõlmitud müügilepingud aktsiate üleandmiseks, kuuluvad ka sellisel juhul aktsiad apellandile. Tulenevalt eeltoodust on oluline Ketal Võru OÜ osakapitaliga seonduv. Kohus leidis, et asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust Ketal Võru OÜ aktsiakapitaliga seonduv.

Kostjad, K. Juhanson, A. Antsov ja hetkel menetlusväline isik O. Kuus, ei ole vaidlustanud aktsiakapitali suurendamist. Kuivõrd aktsiad anti üle osakapitali suurendamiseks ja kui osakapitali ei suurendata, siis kuuluvad need tagastamisele sõltumata vaidlustajate arvust või isikutest. Aktsiate nõudeõigus kuulub apellandile, kuivõrd apellandi ja vastustajate vahel on kehtiv müügileping aktsiate üleandmiseks. Arvestades, et käesoleval juhul on poolte vahel sõlmitud müügileping, kuid Eesti väärtpaberite keskregistris on siiani omanikena sisse kantud vastustajad, on apellandil vastustajate vastu müügilepingu täitmise nõue vastavalt VÕS § 208 lg-le 1. Kohus ei ole apellandi väite suhtes seisukohta võtnud. Arvestades, et Ketal Võru OÜ-le kuulus 2002. oktoobri seisuga vaid üks aktsia, siis juhul, kui Ketal Võru OÜ ja vastustajate vahel sõlmiti mitterahalise sissemakse leping 2002. juunis, siis 2002. novembriks kuulus omandiõigus jälle vastustajatele ning vastustajatel oli võimalik aktsiad võõrandada apellandile. Tulenevalt eeltoodust kuulub aktsiate omandiõigus apellandile. Kohus on rõhutanud, et vaidlus on poolte vahel selles, millal tegelikult allkirjastati füüsiliste isikutega aktsiate võõrandamise lepingud ja anti aktsiatähed üle, kas lepingus nimetatud kuupäeval 16.01.2001 või 2002. lõpul nagu väidavad vastustajad. Sisuliselt on kohus viidanud, et lahend sõltub sellest, kumb tõend on kaalukam, kas kirjalik leping või vastustajate ütlused. Kohus on lepingu sõlmimise aja lugenud tõendatuks, tuginedes K. J. ütlustele, kes kohtutoimikust nähtuvalt aktsiate üleandmist ei näinud. Aktsiate üleandmise 2002.a. detsembris on kohus lugenud tõendatuks M. J. ütlustega, kuid ei ole põhjendanud, mispärast on tunnistaja ütlused kaalukamad kui kirjalikud tõendid. Riigikohus märkis käesolevas asjas lahendis nr 3-21-116-08, et tulenevalt TsMS § 232 lg-st 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, mistõttu ei saa teiste tõendite arvestamata jätmist põhjendada sellega, et kirjalik leping tõendab muud. Riigikohtu seisukoht ei tähenda seda, et oleks lubatud kalduda teise äärmusesse, tugineda otsuse tegemisel tunnistajate ütlustele ning jätta kirjalik leping ning aktsiatähed tähelepanuta. Kohus oleks pidanud põhjendama, mispärast on tunnistaja ütlused kaalukamad kui apellandi poolt tõendina esitatud aktsiatähed ja müügilepingud. Kohus on otsuses viidanud, et tunnistajate ütlused on kooskõlas AS-i Mikskaar ettepanekuga aktsiate müügiks, kuivõrd sellest nähtub, kunas on tekkinud huvi aktsiate müügiks. Käesoleval juhul ei oma tähtsust, millal kolmandatel isikutel tekkis huvi aktsiate vastu. Kohus ei ole tõendist teinud loogilisi järeldusi, mistõttu on rikkunud kohtuotsuse põhjendatuse nõuet. Kohus on märkinud, et asjaolu, et aktsiad anti üle 2002. lõpus, kinnitab kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Lisaks viitab kohus, et hageja ei ole nimetatud määrust vaidlustanud. Asjaolu, kas isik vaidlustab kriminaalmenetluse lõpetamise määruse või mitte, ei tõenda, et isik on vastava teo teinud või on süüdi. Kohus on ebaõigesti järeldanud, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kinnitab aktsiate üleandmist 2002. lõpus. Kohus leidis, et apellandil on kohustus anda nõusolek registrikande muutmiseks Ketal Võru OÜ kasuks vastustajate ja Ossip Kuusi nimele registreeritud aktsiatele. Kohus on kohustuse sisu põhjendanud sellega, et Ketal Võru OÜ-l on vastustajate ja Ossip Kuusi vastu tagaseljaotsused, millega tunnistati Ketal Võru OÜ omandit. Arvestades, et apellant ei olnud Võru Maakohtus toimunud menetlustes pooleks, siis otsused apellandi suhtes ei kehti ning ei saa lugeda pelgalt otsustele tuginedes, et Ketal Võru OÜ-l on õigus nõuda aktsiate omandiõiguse tunnustamist. Seega ei oma käesoleval juhul tähtsust Võru Maakohtu 2005.a otsused seoses Ketal Võru OÜ ja vastustajate ning Ossip Kuusi vahel toimunud vaidlustega ning tuleb lähtuda tsiviilasjas nr 2-04-348 tuvastatud asjaoludest. Võru Maakohtus toimunud

menetlused lahendati tagaseljaotsustega, seega vastustajad ja O. Kuus vastuväiteid ei esitanud, mistõttu sisulist arutelu ei toimunud. Apellant esitas tsiviilasja nr 2-04-348 raames hagiavalduse ka O. Kuusi vastu ning see lahendati kompromissiga, milles O. Kuus tunnustas apellandi omandiõigust aktsiatele, seega võttis hagi õigeks. Tekkis olukord, kus Võru Maakohtu menetluses tagaseljaotsustega tunnustati vaidlusalustele aktsiatele Ketal Võru OÜ omandit asja sisuliselt arutamata, ning Harju Maakohtus tunnustati omakorda apellandi omandiõigust O. Kuusi aktsiatele. Harju Maakohtus kompromissi sõlmimise ajal oli pooleks Ketal Võru OÜ, mistõttu on kompromiss kehtiv ka tema suhtes. Võru Maakohtus apellanti pooleks ei olnud, mistõttu ei ole otsus tema suhtes kehtiv. Kohus märgib otsuses, et õige on kostjate väide, et tegemist on müügilepingute intellektuaalse võltsimisega TsMS § 277 lg 1 mõttes, tuginedes vastava seisukoha põhistamisel K. J., M. J. ütlustele, kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele, AS Mikskaar ettepanekule ja asjaolule, et esitajaaktsia ei olnud enam 2002.a. vabalt võõrandatav. Apellant märgib, et tsiviilasjas ei oma võltsimine tähtsust, kuivõrd pooltel oli tahe aktsiate omandiõigust apellandile üle anda. Kui kohus leiab, et müügilepingud on võltsitud, siis on kostjad ise lepinguid võltsinud ning selle eest raha saanud. Juhul, kui müügilepingud sõlmiti 2002.a. lõpus, siis kostjad teadlikult sõlmisid müügilepingud ebaõige kuupäevaga, teades, et nad on aktsiad juba üle kandnud Ketal Võru OÜ-le. Selliste isikute tunnistusi ei saa pidada usaldusväärseteks. Arvestades, et kohtu poolt märgitud tõendid või väited ei kinnita, et müügilepingud allkirjastati 2002. lõpus ning kostjad muid aegu ei ole pakkunud, tuleb lugeda müügilepingute sõlmimise ajaks müügilepingul fikseeritud kuupäev, so 16.01.2001. Juhul, kui väikeaktsionärid andsid 20.06.2002 kokkuleppe alusel Ketal Võru OÜ-le üle aktsiad, olid nad EVK kande järgi oktoobris 2002. aktsiate omanikud. Arvestades, et vastustajad olid omanikeks, siis isegi kui leping sõlmiti 2002. detsembris, sai hageja heauskselt aktsiate omanikuks. EVKS § 9 lg 2 fikseerib, kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Seega, kui isik omandab aktsiad registrikandele tuginedes, siis loetakse omandaja heauskseks omandajaks ja temale läheb üle aktsiate omandiõigus. 17.10.2001 teatisest nähtub, et 16.10.2002 seisuga olid AS Kagu-Eesti Turvas aktsionärideks teiste hulgas O. Kuus (5 aktsiat), A. Antsov (3 aktsiat) ja K. Juhanson (2 aktsiat) ning Ketal Võru OÜ (1 aktsia). Asjaolu, et AS Kagu-Eesti Turvas poolt edastatud nimekiri vastab tõele, on ka Ketal Võru OÜ kinnitanud. Ketal Võru OÜ märgib, et on teadlik AS Kagu-Eesti Turvas tehtavatest aktsiakannetest ja nõustub nendega. Seega on Ketal Võru OÜ 17.10.2002 kinnitanud, et talle kuulub 1 aktsia ning teistele vastustajatele hagis märgitud aktsiad. Kuivõrd nimetatud tõendid kinnitavad, et apellant sai heauskselt vastustajatelt aktsiad omandada, siis on tegemist oluliste tõenditega, mille kohus on jätnud tähelepanuta. Kohus on jätnud käsitlemata apellandi poolt kohtule esitatud tõendid, aktsiatähed ning jätnud põhjendamata, miks nimetatud tõendid ei ole asjakohased. Kohus on otsuses märkinud, et tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-116-08 peab kohus hindama hageja poolt vande all seletuste andmata jätmist ja kostjate vande all seletuste andmisele vastuvaidlemist kui asjaolu tõendatuks lugemist (TsMS § 270 lg 1). Arvestades, et käesoleval juhul taotles enda vande all ülekuulamist apellant ise, mitte vastaspool, ning

toimikust nähtuvalt ei ole apellant ütluste andmisest keeldunud vaid loobus, siis on kohus ebaõigesti tuginenud TsMS § 270 lg-le 1 ja lugenud vastustajate väited tõendatuks. Apellandil puudub võimalus tunnustada Ketal Võru OÜ omandit ja anda nõusolek registrikande muutmiseks. Omand tekib EVK-sse kandmisega. Käesoleval hetkel on aktsiad vastustajate ja Ossip Kuusi nimel. Arvestades, et apellandil ei ole aktsiate omandit, ei ole tal ka võimalust tunnustada Ketal Võru OÜ omandiõigust. Isik ei saa tunnustada kellegi teise omandit kolmanda isiku kasuks. Kohus on ebaõigesti leidnud, et apellandil on kohustus tunnustada Ketal Võru OÜ omandiõigust ja anda nõusolek registrikande muutmiseks. AÕS § 92 lg 1 fikseerib, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 2, kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Selleks, et apellant on saanud aktsiate omanikuks, peab aktsiatäht olema hageja valduses. Käesolevas asjas anti aktsiatähed hagejale üle 16.01.2001 ning vastupidist ei ole tõendatud. Maakohus on jätnud kohaldamata AÕS § 92, kuigi on oluline, kelle valduses on aktsiatähed. Arvestades, et kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et aktsiatähed olid apellandi valduses ning apellandile on tekkinud omand vastavalt AÕS §-le 92, siis on kohus jõudnud ebaõige otsuseni. Apellant on rõhutanud, et kui vastustajad võõrandasid aktsiad pärast seda, kui need olid väidetavalt võõrandatud Ketal Võru OÜ-le, siis ka sellisel juhul sai apellant aktsiate omanikuks. EVKS § 9 lg 2 sätestab, kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Seega, kui isik omandab aktsiad registrikandele tuginedes, siis loetakse omandaja heauskseks omandajaks ja temale läheb üle aktsiate omandiõigus. AÕS § 95 lg 1 sätestab, et isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Kohus on täielikult jätnud AÕS § 95 lg 1 kohaldamata ning märkinud, et apellandi poolne käsitlus on oletuslik. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles uurinud toimikus olevaid tõendeid ning kuulanud ära menetlusosaliste esindajad, leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmises on seaduslik ja põhjendatud ning maakohus ei ole kohaldanud materiaalõigusnorme ebaõigesti ning ei ole rikkunud menetlusõigusnorme, seda ka tõendite hindamise osas. Otsus vastuhagi osas kuulub tühistamisele menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu. Esmalt võtab kolleegium seisukoha hagi osas. Kuivõrd tsiviilasja menetlus Raul Markuse hagis kostja Ossip Kuus`i vastu on lõpetatud, siis kolleegium eelnimetatud kostja osas esitatud nõuet ning hageja väited omandiõiguse osas O. Kuusi aktsiatele ei käsitle. Maakohus tuvastas alljärgnevad tsiviilasjas olulised faktilised asjaolud: - Enne 16.01.2001 kuulus AS Kagu-Eesti Turvas esitajaaktsiatest kolm aktsiat Alar Antsovile (nr-d 17, 18, 19) ja kaks aktsiat Kadri Juhansonile (nr-d 29, 30). - kostjad Alar Antsov ja Kadri Juhanson sõlmisid hagejaga aktsiate võõrandamise lepingu, märkides lepingu kuupäevaks 16.01.2001 ning aktsiatähed on hageja valduses.

- AS Kagu-Eesti Turvas 12.04.2001 aktsionäride üldkoosoleku otsusega otsustati muuta aktsiaseltsi põhikirja, mille kohaselt tuli esitajaaktsiad muuta nimelisteks aktsiateks nimiväärtusega 3500 krooni aktsia (I kd. lk.245-246). - 20.06.2001 võttis Ketal Võru OÜ vastu osakapitali suurendamise otsuse (otsuses on ekslikult märgitud osakapitali asemel aktsiakapital), mille aluseks olid osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingud, mille hulgas olid ka kostjate lepingud ja mille kohaselt andis Kadri Juhanson üle osaühingule AS Kagu- Eesti Turvas 2 aktsiat väärtusega 7000 krooni (II kd. lk. 73) ja Alar Antsov AS Kagu- Eesti Turvas 3 aktsiat väärtusega 10 500 krooni (II kd. lk. 74). Vaidlus on poolte vahel selles, millal tegelikult on allkirjastatud hageja ja kostjate vahel aktsiate võõrandamislepingud ja millal anti aktsiatähed üle, kas lepingus nimetatud kuupäeval 16.01.2001 või 2002. aasta lõpus nagu väidavad kostjad. Maakohus asus seisukohale, et vaidlusaluseid aktsiate võõrandamislepinguid ei saanud hageja kostjatega sõlmida 16.01.2001, vaid see pidi toimuma 2002.a. lõpus. Maakohus on oma seisukohta põhjendanud, hinnates tõendeid. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. Apellandi väide on õige, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu ning tõendeid tuleb hinnata igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (TsMS § 232 lg 1). Kohus ei ole eelnimetatud põhimõtte vastu eksinud ning on põhjendanud, miks dokumentaalsel tõendil, so hageja ja kostjate Kadri Juhansoni, Alar Antsovi vahelistel aktsiate võõrandamislepingutel olev kuupäev 16.01.2001 ei ole õige. Kohus on seejuures põhjendatult tuginenud ka tunnistajate K. J. (II kd. lk.186-187), M. J. (III kd. lk185-186) ja O. K. (II kd. lk.188-189) ütlustele, kes kirjeldasid üksikasjalikult, millal ja mis asjaoludel toimus aktsiate võõrandamislepingute allkirjastamine. Tunnistajate ütlused on asjakohased ja lubatavad tõendid ning kolleegiumil puudub alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusvääruses. Asjakohane on ka maakohtu tuginemine Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalasja lõpetamise 29.08.2007 määrusele (II kd. lk. 108-110). Maakohus asus seisukohale, et hageja ei saanud vaidlusaluste aktsiate omanikuks, millise seisukohaga kolleegium nõustub. EVKS § 88 lg 3 kohaselt pidid seaduse jõustumise ajal olemasolevad aktsiaseltsid, samuti aktsiaseltsid, mida ei ole selleks ajaks veel äriregistrisse kantud, kuid mille asutamisotsus on vastu võetud või asutamisleping sõlmitud, esitama taotluse oma aktsiate registreerimiseks Eesti väärtpaberite keskregistris hiljemalt 2003. aasta

16.01.2001 aktsiate müügilepingu kohaselt ostis hageja Alar Antsovilt aktsiad nr 17, 18, 19 (I kd. lk. 7) ja M. J.lt, kes esindas alaealist Kadri Juhansoni, aktsiad nr 29, 20 (I kd. lk.66). 2002.a. lõpuks olid AS Kagu-Eesti Turvas esitajaaktsiad muudetud nimelisteks aktsiateks. 16.10.2002 esitas AS Kagu–Eesti Turvas avalduse AS Eesti Väärtpaberikeskusele, mille palus tühistada tehtud kanne ning kanda registrisse Alar Antsov aktsiate nr 123, 124, 125 ja Kadri Juhanson aktsiate nr 135, 136 omanikena (III kd. lk.128-29), millega Ketal Võru OÜ nõustus (III kd. lk. 131). Eelnimetatud tõenditest ilmneb, et AS Eesti Väärtpaberikeskuses olevad kostjate nimele registreeritud aktsiate numbrid ei kattu hagiavalduses märgitud aktsiatähtede numbritega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 10.12.2008 otsuses nr 3-2-1-116-08 asunud seisukohale, et kui pärast esitajaaktsia vahetamist nimeliseks aktsiaks esitajaaktsia tähti ära ei võetud ja need võõrandati, siis ei andnud see omandajale esitajaaktsiast tulenevaid õigusi. Seega ei oma apellandi väited sellest, et esitaja aktsiatähti ei korjatud kokku, õiguslikku tähendust. Vastustajate vastuväide on põhjendatud, et hageja näol ei ole tegemist heauskse omanikuga. Tsiviilasjas leidis tõendamist, et 16.01.2001 ei saanud hageja vaidlusaluseid aktsiaid osta ning detsembriks 2002 ei olnud esitajaaktsiad enam vabalt võõrandatavad. Maakohus tuvastas, et hageja märkis tahtlikult aktsiate võõrandamislepingutele ebaõige kuupäeva. Asjaolu, et ka kostjad nõustusid allkirjastama võõrandamislepingud ebaõige kuupäevaga, ei tee veel hagejast heauskset omanikku. Seega apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda teha maakohtust erinevat otsust esitatud hagi osas ning lugeda hagejat heauskseks omanikuks. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha vastuhagi osas, mille maakohus rahuldas. Kolleegium leiab, et vastuhagi menetlemisel on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme. Toimiku materjalide kohaselt on maakohus 02.10.2009 kinnitanud Ossip Kuusi ja Raul Markuse kokkuleppe, milles O. Kuus tunnistas Raul Markuse omandiõigust 5-le AS KaguEesti Turvas aktsiale (III kd lk. 97-99) ning tunnistas Raul Markuse õigust kande tegemiseks EVK-s. Samal päeval võttis maakohus menetlusse Ketal Võru OÜ vastuhagi Raul Markuse vastu võla nõudes, märkides, et menetlusosalisteks on Ketal Võru OÜ ja kostjaks Raul Markus (III kd. Lk. 100-101). Toimiku materjalidest ei ilmne, et Ketal Võru OÜ oleks üldse esitanud mingit võla nõuet. Toimiku materjalide kohaselt esitas Ketal Võru OÜ 29.09.2009 vastuhagi, milles taotles tunnustada tema omandit EVK-s registreeritud aktsiatele ( ISIN EE 1000399991) ja tuvastada Raul Markuse kohustus anda nõusolek registrikande muutmiseks Ketal Võru OÜ kasuks AS Kagu–Eesti Turvas lihtaktsiatele, mis on registreeritud Alar Antsovi nimele- 3 aktsiat, Kadri Juhansoni nimele- 2 aktsiat ja Ossip Kuusi nimele- 5 aktsiat. Menetlusosalisteks on märgitud hagiavalduses olev hageja Raul Markus ja kostjad Alar Antsov, Kadri Juhanson, Ossip Kuus ja Ketal Võru OÜ. Kolleegium leiab, et vastuhagi ei vasta TsMS § 373 lg 3 ja § 363 nõuetele, kuivõrd selles ei ole selgelt välja toodud, kes on vastuhagi osas hagejaks ja kes kostjateks, kuid kohtul oli võimalik see välja selgitada. Vastuhagiavalduses on nimetatud menetlusosalisteks kõik hagimenetluses osalenud isikud. Kohus käsitles vastuhagi osas kostjana üksnes Raul Markust, kuigi otsus puudutab ka Alar Antsovi, Kadri Juhansoni, Osssip Kuusi õigusi, kelle nimele on registreeritud EVK-s AS Kagu- Eesti Turvas aktsiad. Toimiku materjalidest ei ilmne, et vastuhagi menetluses oleks Ossip Kuusile üldse saadetud kohtukutset. Ka ei ilme eelistungi ja kohtuistungi protokollidest (III kd lk.155-182, 183), et kohus oleks vastuhagi sisuliselt arutanud.

Seega on otsus vastuhagi osas tehtud menetlusõigusnorme oluliselt rikkudes ning otsus on vastuoluline, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Kohus, jättes hagi rahuldamata ning asudes seisukohale, et Raul Markus ei ole vaidlusaluste aktsiate omanik ning ei ole kantud omanikuna EVK-sse, on samas kohustanud teda andma nõusoleku registrikande muutmiseks. Eesti Väärtpaberikeskuses on aktsiad registreeritud Alar Antsovi, Kadri Juhansoni ja Ossip Kuusi nimele. Uuel tsiviilasja arutamisel tuleb maakohtul esmalt välja selgitada, kes on vastuhagi osas menetlusosalisteks ning kohustada vastuhagi esitajat esitama TsMS § 363 nõuetele vastav vastuhagiavaldus. Seejärel tuleks hinnata esitatud tõendeid. Toimik sisaldab kahte kohtulahendit, mis on vastuolulised. Harju Maakohtu 2.10.2009 määrus, millega kinnitati kompromiss, mille kohaselt kuulub Raul Markusele omandiõigus AS Kagu Eesti Turvas viiele aktsiale, mis on registreeritud Ossip Kuusi nimele (III kd. lk. 97-99) ning Võru Maakohtu 30.06.2005 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-137/05, milles maakohus tunnistas Ketal Võru OÜ omandiõigust Ossip Kuusi nimele EVK-s registreeritud viiele aktsiale (I kd. lk. 263-265). Maakohtul tuleb eelnimetatud tõendeid hinnata. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada tsiviilasja uuel läbivaatamisel.

Mare Merimaa

Ande Tänav

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.