lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-8482/29

Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-8482/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5095
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Ontano OÜ10974938(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-16-8482

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

IL avaldus MS Ontano OÜ juhatusest tagasikutsumiseks ja Ontano OÜ uue juhatuse liikme määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08. märtsi 2017 määrus

Kaebuste esitajad ja kaebuste IL määruskaebus MS ja Ontano OÜ määruskaebus liigid Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: IL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets Puudutatud isik I: MS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II: Ontano OÜ (registrikood 10974938), puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 08. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.
2.Jätta rahuldamata IL taotlus vabastada PS Ontano OÜ juhatusest kohtu omal algatusel ja määrata juhatuse liikmeks IL.
3.Jätta rahuldamata MS ja Ontano OÜ taotlus määrata, et asjas tehtav lahend kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest.
4.Määruskaebused jätta rahuldamata.
5.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud

1.IL esitas 30.05.2016 Harju Maakohtule avalduse ja 09.06.2016 selle täienduse MS Ontano OÜ juhatusest tagasikutsumiseks ja Ontano OÜ uue juhatuse liikme määramiseks.
2.Avalduse ja selle täienduse kohaselt kuulub MS-le 50% ja IL-le 50% Ontano OÜ osadest. Osaühingu ainus juhatuse liige on MS (puudutatud isik I).
3.Puudutatud isik I sõlmis perioodil 29.12.2009 kuni 30.12.2013 kaheksa laenulepingut, millega andis SA-le ilma tagatiseta laenu kokku 336 663,84 eurot hoolimata sellest, et tema varasemad laenukohustused osaühingu ees olid täitmata. Viimase väljastatud laenu tagasimakse tähtaeg oli 30.12.2014.
4.Osaühing sõlmis 31.12.2015 laenusaajaga võlatunnistuse, millega laenusaaja tunnistas laenulepingutest tulenevat võlgnevust summas 387 269,20 eurot ja kohustus võlasumma 336 663,84 eurot tagastama 15.03.2016. Võlatunnistuse täitmiseks tagatist ei antud. Võlgnik tähtajaks kohustust ei täitnud.
5.Puudutatud isik I ei järginud laenulepingute ja võlatunnistuse sõlmimisel juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ega osaühingu parimaid huve. Osaühingule on sellega tekitatud suur kahju ja esineb oht, et kahju tekitamine jätkub. Osaühingu juhatus ei ole täitnud avaldaja teabenõudeid, milles ta palus selgitusi laenulepingute kohta ja täiendavate dokumentide esitamist.
6.Kuna laenude andmine väljub osaühingu igapäevase majandusetegevuse raamidest, oleks tehingute üle pidanud otsustama osanike koosolek. Juhatuse liige ei teavitanud teist osanikku laenu andmisest. Juhatuse liige ei analüüsinud enne laenude andmist laenusaajat iseloomustavaid andmeid, mida oleks võinud temalt mõistlikult oodata. Kui ta oleks analüüsi läbi viinud, oleks talle olnud teada, et laenu taotleja ei ole võimeline raha tagasi maksma. Igal juhul oleks laenu pidanud siduma tagatise andmise kohustusega. Juhatus jättis järgmiste laenude andmisel arvestamata, et varasemad laenud olid tagastamata. Juhatus ei ole algatanud võla sissenõudmiseks ühtegi menetlust.
7.Laenulepingus kokkulepitud intress on väiksem kui samas olukorras samadel tingimustel antavate laenude puhul tavaliselt. Kuigi lepingutes on kokku lepitud ka viivis, ei ole juhatus viivist nõudnud, millega on osaühing minetanud nõude esitamise õiguse olulises ulatuses. Sellega on osaühingule tekitatud kahju. Võlatunnistuse kohaselt ei ole selles viiviseid üldse arvestatud, seega on juhatus viiviste sissenõudmisest täielikult loobunud, loobudes nii osaühingu varalisest õigusest.
8.Kuigi laenulepingud on sõlmitud osaühingu ja SA vahel, on kõik laenusummad laenusaaja avalduse alusel kantud puudutatud isikule I või tema emale. Seega võib olla tegemist juhatuse liikmele laenu andmisega, mille puhul ei ole sellel juhatuse liikmel õigust osaühingut esindada. Kuna puudutatud isik I on ühtlasi osaühingu osanik, ei võinud ÄS § 159 lg 1 kohaselt üldse laenu anda. Seadus näeb sellise tehingu tagajärjena ette tühisuse. Ilmselt ei ole laenulepingud tõesed ja võlasuhet tegelikult ei eksisteeri. Tegemist võib olla osaühingu vara omastamise ja usalduse kuritarvitamisega. Puudutatud isik I keeldub avaldamast andmeid, mille alusel saaks avaldaja sellist väidet tõendada.
9.Lisaks võõrandas juhatuse liige 09.05.2016 osaühingu peamise vara, s.o 100% Aves Travel AS aktsiad. Vahetult enne seda kandis ta võõrandatavasse ühingusse ilma majandusliku põhjenduseta samuti osaühingule kuuluvast Aries Trade OÜ-st 54 900 eurot. Aves Travel AS aktsiad omandanud Innosten OÜ majandusnäitajate kohaselt ei olnud ta tegelikult võimeline üle 400 000 euro väärtuses vara omandama. Aktsiate võõrandamise tehing on ilmselt näilik ja tegelik soov on aktsiate edasi võõrandamine. Avaldajal on põhjendatud kahtlus, et juhatuse liige üritab osaühingule kuuluva Aries Trade OÜ, millele kuulub veel kaks väärtuslikku kinnisasja, varatuks muuta, selle ilma teise osaniku nõusolekuta võõrandada või teha muul viisil käsutustehinguid osaühingu huvide vastaselt. Avaldaja teabenõudeid äriühingu huve kahjustava tegevuse kohta ei ole juhatuse liige täitnud. Samuti ei ole juhatuse liige kokku kutsunud osanike koosolekut, kuigi avaldaja on seda taotlenud.
10.Osaühingu kahjustamise lõpetamise huvides tuleb kutsuda puudutatud isik I juhatuse liikme kohalt tagasi ja määrata juhatuse liikmeks avaldaja, kes on seotud ühinguga osaluse kaudu ning omab piisavaid teadmisi, oskusi ja kogemusi ühingu juhtimiseks. Kuna osanikel on võrdsed osad ja puudutatud isik I keeldub nii tagasiastumisest kui ka avaldaja juhatuse liikmeks valimisest enda kõrvale, ei ole juhatuse liikme tagasikutsumise ja uue või täiendava juhatuse liikme valimine osanike poolt võimalik. Puudutatud isikute seisukohad
11.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
12.Vastuse kohaselt on osaühingu osanikud abikaasad, kelle abielulised suhted on lõppenud ja nende vahel on mitu perekonnaasjadega seotud kohtuvaidlust. Osaühingu ja tema tütarettevõtete igapäevases majandustegevuses ja juhtimises on rohkem kui 10 aastat osalenud ainult puudutatud isik I. Avaldaja sai osanikuks 02.07.2013 kinkelepinguga, kui puudutatud isik I talle tema osa kinkis. Avaldaja ei ole osaühingu majandustegevuses osalenud, seda juhtinud, arendanud ega äritegevuse vastu huvi tundnud. Huvi tekkimise põhjus on pooleliolev vara jagamise protsess, mitte soov osaühingu tegevuses osaleda.
13.Puudutatud isik I on täitnud juhatuse liikmele pandud kohustusi ja käitunud temalt nõutava hoolsusega, pidades silmas osaühingu huve. Puudutatud isik I vastab juhatuse liikmele esitatud nõuetele, omades kõrgharidust ja pikaajalist kogemust äriühingute juhtimises. Avaldajal puudub alluvate juhtimise kogemus, ta osales äriühingute juhtimises 8-11 aastat tagasi ja puudub teave selle kohta, miks ta juhatusest tagasi kutsuti. Avaldaja töökohustused ei võimalda äriühingute juhtimisega igapäevaselt tegeleda, kuna ta ei viibi pidevalt kohal.
14.Osaühingu ja tema tütarettevõtete tegevus on olnud kasumlik. Etteheited juhatuse liikme ülesannete täitmisele on paljasõnalised ja tõendamata ning arusaamatud, kuna osaühing on valdusfirma, mis hoiab tütarettevõtete osasid. Muu märkimisväärne majandustegevus, v.a mõningane investeerimistegevus, puudub. Esitatud ei ole eluliselt usutavaid väited valdusfirma juhtimise puudulikkuse kohta. Äriühingute tegevust puudutavad otsused on vastu võetud lähtuvalt faktilisest majanduslikust olukorrast ja turusituatsioonist, millest tulenevalt osutus vajalikuks Aves Travel AS müümine. Viimastel aastatel on Aves Travel AS käive kahanenud. Enne müüki tellis puudutatud isik I ka ettevõtte väärtuse hindamise, mistõttu ei ole alust kahelda tehingu vajalikkuses või selle tingimustes. Avaldajale oli ettevõttes kujunenud olukord teada, kuna raamatupidaja on talle alates 2005.a kaks korda kuus saatnud majandustegevust puudutavaid andmeid.
15.Füüsilisele isikule antud laenu küsimuse kohta on avaldajale ammendavad vastused juba kirjalikult antud. Arusaamatu on avaldaja väide, et tema teabenõuetele ei ole vastatud.

Väide, et laenu andmisega on tekitatud kahju, ei ole majanduslikult loogiline. Laenuga seotud nõue on kajastatud osaühingu bilansis. Nõue ei ole osaühingu ega osaniku kahju.

16.Kuna laenu andmisega seotud etteheidetavad teod puudutavad olulises osas perioodi, kui osaühingu ainuosanik ja juhatuse liige oli puudutatud isik I, on avaldus ilmselgelt põhjendamatu. Juhatuse liikmel ei olnud tehinguteks vaja avaldaja heakskiitu või osanike koosoleku otsust.
17.Laenulepingute sõlmimise asjaolud ei saanud avaldajale olla üllatuseks, kuna ta kinnitas osa kinkelepingu sõlmimisel, et on tutvunud kõigi osaühingu tegevust puudutavate dokumentidega. See hõlmas ka laenu andmist puudutavaid dokumente. Ebaselgeks jääb, kuidas on juhatuse liikme vahetamine avalduses toodud asjaoludel äriühingu huvides.
18.Puudutatud isik I on käitunud kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Ta on võlgnikult korduvalt nõudnud võla tasumist, samuti võlatunnistuse allkirjastamist, st astunud samme võla sissenõudmiseks. Juhatuse liige ei pea alustama kohtumenetlust, millega kaasneksid kulud, kuid millest lõpptulemusena ei oleks eelduslikult võimalik mingit varalist hüve saada. 2016.a esimeses pooles selgus, et võlgnik on muutunud maksejõuetuks. Nõue on esitatud võlgniku pankrotimenetluses.
19.Laenu andmine või investeerimine on alati seotud riskiga, kuid majandusliku tegutsemisega kaasnevat tavapärast riski kannab juriidiline isik, mitte tema juhatuse liige. Juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks võib pidada vaid selgelt ülemäärase riski võtmist. Antud juhul ei olnud tegemist ülemäärase riskiga. Finantsinvesteeringu tegemise otsuse vastuvõtmise hetkel ja laenu andmise perioodil vastutas puudutatud isik I sisuliselt ainult iseenda ees, olles osaühingu ainuosanik ja ainus juhatuse liige. Kuna võlad puudusid, julges puudutatud isik I vabade vahendite paigutamiseks teha julgemaid investeerimisotsuseid. Ebaõnnestumisel oleks kahjustada saanud üksnes tema ise.
20.Osaühingu kahju on abstraktsioon ja seda saab mõõta üksnes huvitatud isikute majanduslike huvide kaudu, mis praegu puuduvad, st puudub kahju saanud võlausaldaja või muu osaühingu suhtes majanduslikke huve omav kahjunõude esitamisest huvitatud isik. Juhatus tegutses vastavalt osaniku otsusele. Ainuosanik otsustas juhatuse liikme tehingutega seoses vastutusest vabastada TsÜS § 37 lg 1 teise lause mõttes. Seetõttu on ainetu küsimus puudutatud isiku I poolt vastu võetud otsuste majanduslikust otstarbekusest.
21.Puudub mõistlik põhjendus väitel, et kui võlgnik on võlatunnistusel kinnitanud põhivõla summat, siis see tähendab, et juhatus loobus viivisenõudest. Kui võlgnik tunnistab põhivõlga, puudub tal sisuliselt võimalus viivisenõudele vastu vaielda. Tegelikult maksis võlgnik 20.12.2015 viiviseid 1968 eurot ja 30.04.2016 intresse 2084,15 eurot.
22.Alusetu on kartus, et osaühing võib Aries Trade OÜ lähiajal võõrandada. Registrisse on kantud osaühingu ja Aries Trade OÜ ühinemine, mille tulemusel kuulub Aries Trade OÜ registrist kustutamisele. Kogu Aries Trade OÜ vara läheb üle osaühingule.
23.Avaldaja juhatuse liikmeks määramine on vastuolus ühingu huvidega ja hea usu põhimõttega, kuna see ei lahenda ühingu juhtimist puudutavaid osanike vahelisi erimeelsusi vaid suurendab neid. Tõenäoliselt keskendub avaldaja juhatuse liikmena puudutatud isiku I huvide kahjustamisele ja lõputute kohtuvaidluste pidamisele, mitte osaühingu igapäevase majandustegevuse juhtimisele ja jätkusuutlikkuse tagamisele. Seetõttu tuleks juhul, kui kohus leiab, et avaldus on põhjendatud, määrata uueks juhatuse liikmeks või puudutatud isiku I kõrvale ühise esindusõigusega erapooletu ja pädev juhatuse liige.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

24.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja kutsus puudutatud isiku I tagasi osaühingu juhatuse liikme kohalt. Kohus rahuldas alternatiivse taotluse osaliselt ja määras osaühingu juhatuse asendusliikmeks PS, kuni uue juhatuse liikme määramiseni osaühingu osanike või nõukogu poolt. Kohus jättis rahuldamata avalduse avaldaja juhatuse liikmeks määramiseks. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.
25.Määruse kohaselt ei ole vaidlust selles, et pooled on võrdsetes osades osaühingu osanikud; osaühingul ei ole nõukogu; osanike vahel on pooleli vaidlus abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja lastele elatise maksmiseks; avaldaja sai osanikuks 02.07.2013 puudutatud isikuga I sõlmitud kinkelepingu alusel; seisuga 01.07.2013 oli puudutatud isik I ainuosanik.
26.Kuna avaldaja osadega on esindatud enam kui 1/10 osakapitalist ja osaühingul nõukogu ei ole, siis on tal mõjuval põhjusel õigus nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Juhatuse liikme üldistest õigustest ja kohustustest tulenevalt on mõjuva põhjusena käsitletav muuhulgas asjaolude kogum, mis annab alust arvata, et juhatuse liikme tegevus ei ole äriühingut reguleerivate õigusaktidega kooskõlas, ei arvesta äriühingu huve ning juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustust.
27.Juhatuse liikme tagasikutsumiseks on mõjuv põhjus. Pooled ei vaidle selle üle, et osaühing andis puudutatud isiku I juhatuse liikmeks oleku ajal SA-le perioodil 29.12.2009 – 13.12.2013 laenu kokku 336 663,84 eurot. Osaühing ja võlgnik sõlmisid laenu kohta 31.12.2015 võlatunnistuse. Laen anti osaliselt enne, kui avaldaja osanikuks sai, kuid võlatunnistus anti avaldaja osanikuks olemise ajal. Laen on tagasi maksmata. SA pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu 08.06.2016 määrusega ja menetlus lõpetati 05.01.2017 määrusega kinnitatud võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud kompromissiga, mille kohaselt tasub võlgnik võlausaldajatele tunnustatud nõuete summast 1%. Määruse kohaselt saab osaühing 3897,14 eurot.
28.Kuna laenulepingute alusel kanti raha puudutatud isiku I või tema ema kontole, ei ole SAle tegelikult laenu üle antud ja ta ei saanud peaaegu ühelgi juhul seda äritegevuseks kasutada. Seetõttu ei ole veenev, et SA kavandatud äriplaanid oleksid nende realiseerumisel võimaldanud laenu tagasi maksta. Nelja aasta jooksul kaheksal korral märkimisväärselt suure laenu andmine isikule, kes ei olnud kordagi asunud varasemaid laene tagastama, ei ole mõistlikult arusaadavalt selgitatav kui otstarbekas ja osaühingu huve arvestav käitumine või asjakohane äritegevus. See on äriühingu seisukohalt kahjulik ja ebamõistlik. Võlgniku pankrotimenetluse tulemi järgi saab osaühing laenust tagasi 1%. Selline käitumine loob mulje, et osaühingu osanikule ja juhatuse liikmele on varjatud kujul antud laenu, mis on ÄS § 159 lg 1 p 1 ja 4 järgi keelatud.
29.Tõendatud on, et 17.06.2016 lepingu alusel on osaühing ja Aries Trade OÜ ühinenud. 03.08.2016 ühinemiskandega on Aries Trade OÜ registrist kustutatud. Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et avaldajale on ühinemisest teada antud. Sellega on rikutud ÄS § 168 lg 1 p 11 ja § 397 lg 2 sätteid. Puudutatud isikud ei ole ka tõendanud, et avaldajale oleks teatatud üldkoosoleku toimumisest, mille päevakorras on osaühingu ühinemise otsustamine ega seda, et avaldajale oleks vähemalt 2 nädalat enne ühinemislepingu heakskiitmist saadetud või võimaldatud tutvuda ühinemislepinguga, nagu näeb ette ÄS § 397 lg 2.
30.Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et nad on ühinemisega seotud asjaajamises oma kohustusi seaduse järgi ja osanike ees täitnud. Puudutatud isik I väitis, et ühinemisest anti avaldajale teada 27.06.2016 avaldaja osanike nimekirja kantud aadressil Tallinn Uus tn 14-3, kuid AS Eesti Post 26.06.2016 kviitung ei tõenda, milline saadetis sellega postiasutusele üle anti. Avaldaja 21.07.2016 e-kirja kohaselt edastati talle 27.06.2016

hoopis osaühingu majandusaasta aruanne. Seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmisega osanike ees seab juhatuse liige ohtu osaniku õigused ja seda ei saa pidada juhatuse liikme seaduslikuks ja õigustatud tegevuseks.

31.Kuna puudutatud isiku I ja avaldaja vahel on vaidlus eraeluliste suhete pinnalt, on alust arvata, et juhatuse liikme tegevus on sellest olulisel määral mõjutatud ja ta ei lähtu osaühingu parimast huvist. Ühisvara jagamise eesmärk seab puudutatud isiku I puhul esile isiklikud huvid.
32.Olukorda, kus osanikud, kes vaidlevad abielu lahutamise, ühisvara jagamise ja laste hooldamise üle ning ei suuda äriühingut juhtida viisil, mis järgiks osaühingu huve ja majandustegevust, saab pidada mõjuvaks põhjuseks. Osanikevahelise abielusuhetest tuleneva vaidluse lahendamiseni ja ühisvara jagamiseni on osanike, äriühingu ja vaidlevate poolte huvides määrata äriühingule juht, kes on poolte suhtes neutraalne ja järgib osaühingu majandustegevusest tulenevaid huve. Avaldus puudutatud isiku I tagasikutsumiseks on seetõttu põhjendatud.
33.Avaldaja nõustus kohtuistungil PS määramisega osaühingu juhatuse liikmeks ja puudutatud isik I nõustus, et juhatuse üheks liikmeks tema kõrval võiks olla PS. PS andis oma nõusoleku osaühingu juhatuse liikmeks valimiseks. Seega tuleb kuni osanike abielusuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamiseni määrata osaühingu tegevuse ja esindusõigusliku isiku olemasolu tagamiseks juhatuse liikmeks PS.
34.Avaldaja taotlus iseenda juhatuse liikmeks määramiseks ei ole põhjendatud, kuna see ei kõrvalda konfliktset olukorda, mille tõttu võivad osaühingu huvid jääda tahaplaanile isiklike huvide ees. Avaldaja määruskaebus
35.Avaldaja palus maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus määras osaühingu juhatuse asendusliikmeks PS, jättis rahuldamata avalduse avaldaja osaühingu juhatuse liikmeks määramiseks ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Alternatiivselt palus avaldaja juhul, kui kohus leiab, et ei saa ise uut määrust teha, ringkonnakohtul tühistada maakohtu määruse ja saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Määruskaebusega seotud menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda.
36.Alternatiivselt, kui maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus, palub avaldaja tühistada ja muuta maakohtu määrust TsMS § 480 lg 1 lause 2 ja § 604 lg 5 alusel, vabastada PS osaühingu juhatusest kohtu omal algatusel ning määrata juhatuse liikmeks avaldaja.
37.Kaebuse kohaselt rikkus maakohus määruse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata taotluse avaldaja määramiseks juhatuse liikmeks, nimetades osaühingu ainukeseks juhatuse liikmeks puudutatud isiku I enda poolt esitletud isiku ja tema lähikondse PS. PS esitas 08.03.2017 ehk vahetult pärast maakohtu määruse tegemist osanikele taotluse juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks. Sama taotlus esitati ka kohtule.
38.Kohus leidis õigesti, et puudutatud isik I tuleb osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda, kuid leidis ebaõigesti, et avaldaja juhatuse liikmeks määramisel võivad äriühingu huvid seoses osanike vahel toimuva eraelulise kohtuvaidlusega jääda tahaplaanile. Kohtumäärus on selles osas üllatuslik ja oletuslik ega rajane asjas esitatud tõenditele. Asjaolu, et avaldaja füüsilise isikuna osaleb eraelulistes kohtuvaidluses, ei saa olla aluseks pidada teda kui laitmatu reputatsiooni ja suurte äriliste kogemustega isikut ning 50% osalusega pikaaegset osanikku juhatuse liikme kohale sobimatuks.
39.Avaldaja ei ole osaühingule kahju tekitanud ega äriühingu majandustegevust negatiivselt mõjutanud. Vastupidi, avaldaja algatas käesoleva kohtumenetluse sooviga takistada osaühingule edaspidise kahju tekitamist. Tuvastatud ei ole asjaolusid, mis võiksid viidata avaldaja soovile juhtida osaühingut sellele kahjulikul moel või kasutada juhatuse liikme staatust ära eraelulises vaidluses. Kohtu poolt äriühingu majandustegevusse sedavõrd ulatuslik sekkumine ei saa rajaneda oletustel.
40.ÄS § 184 lg 6 ja TsMS § 602 esimese lause mõte ja eesmärk seisneb selles, et taastada osaühingu põhikirjale vastav esindusorgani koosseis sellisel kujul, et juhatus oleks võimeline teostama oma seadusest ja äriühingu põhikirjast tulenevaid peamisi ülesandeid. Kohtul on õigus sekkuda äriühingu juhtimisse (sh juhatuse asendusliikmete määramise teel) üksnes äärmise vajaduse korral ja võimalikult väikeses ulatuses. Olulise osa osaniku seadusest tulenevatest õigustest moodustab õigus valida äriühingule juhatuse liige. Kui tegemist on suure osalusega osanikuga, on tal tavapäraselt õigustatud ootus osaleda äriühingu juhtimises ka enda poolt valitud juhatuse liikme kaudu. ÄS § 184 lg 6 ja TsMS § 602 esimese lause eesmärk ei seisne ühe osaniku ja endise juhatuse liikme kuritarvituste tõttu teise heauskse ja ühingu käekäigust hooliva osaniku õiguste riivamises, sh õiguse valida äriühingule juhatuse liige. Nimetades avaldaja asemel ainsaks juhatuse liikmeks raske juhtimisvea toime pannud juhatuse liikme poolt nimetatud isiku ja jättes samal ajal avaldaja juhatuse liikmeks määramata, sekkus kohus osaühingu majandustegevusse lubamatul määral.
41.Kohus rikkus põhjendamatult ÄS § 154 lg-st 1 tulenevat osanike võrdse kohtlemise põhimõtet. Arvestades kõiki tuvastatud asjaolusid kogumis saab osanike võrdseks kohtlemiseks pidada üksnes avaldaja nimetamist juhatuse liikmeks, kuna teise osaniku puhul on tuvastatud korduvad ja rasked juhtimisvead.
42.Avaldaja nõustus menetluses alternatiivselt PS kandidatuuriga üksnes juhul, kui tema kõrvale nimetatakse juhatuse liikmeks ka avaldaja. Käesolevaks hetkeks on selge, et ühingu parimates huvides ei ole PS nimetamine juhatuse liikmeks. PS on puudutatud isiku I lähikondne, kuna ta on mh olnud ka Aves Travel AS juhatuse liige ja on alates jaanuarist 2017 nõukogu liige. Seega osaleb PS aktiivselt puudutatud isiku I äriprojektides. Eluliselt on ebausutav, et vahetult pärast kohtumääruse tegemist soovib kohtu poolt määratud juhatuse liige oma kohalt tagasi astuda. Ilmselt on tegemist varasemalt planeeritud kohtuja menetlusosaliste teadlikku eksitamisega. Kuna PS enam juhatuse liikme kohustusi faktiliselt ei täida, on seisuga 15.03.2017 registris endiselt juhatuse liikmena kajastatud puudutatud isik I. Tegemist on eesmärgipärase tegevusega vältida kohtumääruse täitmist ja võimaldada puudutatud isikule I registrijärgne juhatuse liikme staatus. See võib tuua kaasa kahju osaühingule.
43.Avaldaja osaühingu juhatuse liikmeks määramise korral ei ole puudutatud isiku I õigused osanikuna kahjustatud. Avaldaja eesmärk on äriühingu korrapärase majandamise ja osaühingu vara tagasisaamisele suunatud õiguskaitsevahendite kasutamise kaudu tõsta ettevõtte väärtust. Avaldaja oleks allutatud kohtu järelevalvele ja puudutatud isikul I on osanikuna võimalik avaldaja tegevust kontrollida. Osanikevaheliste vaidluste puhul ei ole välistatud ühe osaniku nimetamine juhatuse liikmeks. Kuna kohtu määratud juhatuse liige on tagasi astunud ja registri järgi on ühingu juhatuses endiselt oma õigusi kuritarvitanud juhatuse liige, oleks ühingu huve arvesse võttes avaldaja parim võimalik kandidaat juhatuse liikme kohale.
44.Tulenevalt kohtuvaidluses tuvastatud asjaoludest ei olnud põhjendatud jätta avaldaja menetluskulusid tema endi kanda. Kõik menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku I kanda.
45.Alternatiivselt palub avaldaja maakohtu määrust muuta TsMS § 480 lg 1 ja 2 ning § 604 lg 5 alusel. Kuna PS ei ole enam nõus juhatuse liikme kohustusi täitma ja faktiliselt puudub osaühingul äriühingu huve esindav ja kaitsev seaduslik esindaja, on vaidluse asjaolud pärast maakohtu määruse tegemist oluliselt muutunud. Maakohtu määrust tuleb seega muuta, vabastada PS juhatusest kohtu omal algatusel ja määrata juhatuse liikmeks avaldaja. Puudutatud isikute määruskaebus
46.Puudutatud isikud paluvad tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus rahuldas avalduse osaliselt ja kutsus puudutatud isiku I osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasi; samuti osas, millega kohus rahuldas avaldaja alternatiivse taotluse osaliselt ja määras osaühingu juhatuse asendusliikmeks PS kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Puudutatud isikud paluvad teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et esineb alus uue juhatuse liikme määramiseks, siis määrata puudutatud isiku I kõrvale ühise esindusõigusega üks täiendav erapooletu ja pädev juhatuse liige (näiteks PS). Samuti paluvad puudutatud isikud määrata, et asjas tehtav lõpplahend kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. Alternatiivselt paluvad puudutatud isikud maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Määruskaebusega seotud menetluskulud paluvad puudutatud isikud jätta avaldaja kanda.
47.Majanduslik loogika puudub kohtumääruses toodud väites, et SA-le laenu andmisega on osaühingule tekitatud kahju. Laenu andmisega seotud nõue on kajastatud osaühingu bilansis. Rahaline nõue ei võrdu osaühingu või osaniku kahjuga. SA on reaalselt kõik laenusummad kätte saanud, mida näitab see, et osaühingu nõue on täies ulatuses tunnustatud SA (pankrotis) pankrotimenetluses. Seega ei ole kohtul alust väita, et laenuraha sai tegelikult keegi kolmas isik.
48.Puudutatud isikule I laenu andmisega seotud etteheidetavad teod puudutavad olulises osas perioodi, kui osaühingu osanik ja juhatuse liige oli puudutatud isik I ainuisikuliselt. Seetõttu puudus vajadus saada tehinguteks avaldaja heakskiitu või kutsuda teda osanike koosolekule laenu andmise otsustamiseks.
49.SA ei olnud laenu andmise ajal ega ka praegu varatu, nagu väidab avaldaja. Talle kuulub kinnistusraamatu andmetel vähemalt 11 kinnistut ja laenud väljastati seoses Soomes toimuva pealtnäha perspektiivika kinnisvara-arendusega. Projektide tootlus oli investeerimisplaani kohaselt ca 65% pärast korterite ja eramute realiseerimist. Puudutatud isiku I veendumus, et tegemist on heade ja usaldusväärsete projektidega, tugines spetsialistide arvamusele. Kõikide laenusummade andmise aluseks on osanike otsused perioodist, kui avaldaja ei olnud osanik.
50.Osanik ei saa hiljem ainuosaniku poolt varasemalt vastuvõetud otsuseid vaidlustada ega neid juhatuse liikmele ette heita (TsÜS § 37 lg 1 ja § 138 ning VÕS § 6). Osaühingu tegevusalast tulenevalt, so. sisuliselt investeeringute haldamine, jääb laenulepingute sõlmimine tavapärase majandustegevuse piiridesse. Tehinguid tuleb hinnata selles ajas ja kontekstis, milles need tehti. Ainuüksi fakt, et laenu ei ole võimalik aastaid hiljem sisse nõuda, ei too kaasa juhatuse liikme vastutust ega sea kahtluse alla juhatuse liikme juhtimisoskusi. Avaldaja kinnitas osa kinkelepingu sõlmimisel, et ta on tutvunud kõigi osaühingu tegevust puudutavate dokumentidega, mis pidi hõlmama ka laenu andmist puudutavaid dokumente. Seega ei saanud laenulepingulepingu sõlmimise asjaolud olla avaldajale üllatuseks. Ebaselge on, millistest huvidest lähtuvalt on avaldus üldse esitatud ja

kuidas on juhatuse liikme vahetamine avalduses toodud asjaoludel äriühingu huvides. Tagamata on ka, et uus juhatuse liige ei kahjusta hoopis ise tahtlikult äriühingut.

51.Puudutatud isik I on nõudnud võlgnikult korduvalt võla tasumist, samuti võlatunnistuse allkirjastamist, seega astunud samme võla sissenõudmiseks. Seega on puudutatud isiku tegevus kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Puudutatud isik II esitas oma nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses. Laenu andmine või investeerimine on alati seotud riskiga. Seda riski kannab juriidiline isik, mitte juhatuse liige. Juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks võib pidada vaid selgelt ülemäärase riski võtmist. Antud juhul ei olnud tegemist ülemäärase riskiga. Finantsinvesteeringu tegemise otsuse vastuvõtmise hetkel ja sellega seotud laenu andmise perioodil vastutas puudutatud isik I sisuliselt ainult iseenda ees, olles ainuosanik ja ainus juhatuse liige.
52.Osaühingule ei ole kahju tekkinud, kuna puudub kahju saanud võlausaldaja või muu osaühingu suhtes majanduslikke huve omav kahjunõude esitamisest huvitatud isik. Juhatus tegutses vastavalt osaniku otsusele ja ainuosanik kõrgemalseisva organina on otsustanud juhatuse liikme tehingutega seoses vastutusest vabastada TsÜS § 37 lg 1 teise lause mõttes. Kui kohus peaks leidma, et finantsinvesteeringu tegemine oli seotud ülemäärase riskiga, oleks (kahju)nõude esitamine osaühingu poolt juhatuse liikme vastu käsitletav vastuolulise ja hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumisena.
53.Ka muud etteheited seoses laenu andmisega on paljasõnalised, otsitud ja põhjendamatud. Kohtumääruses käsitletud osaühingu ja Aries Trade OÜ ühinemiskanne on tehtud kooskõlas seadusega. Ühinemine on registrisse kantud ja seda ei ole enam võimalik vaidlustada. Avaldajale on ühinemisest vastavalt seadusele teada antud. Ta ei ole astunud samme ühinemise vaidlustamiseks. Osaühingu 31.08.2016 bilansi kohaselt on osaühingul oluliselt parem majanduslik seisund. Arusaamatu ja tõendamata on avaldaja arvamus, et ühinemine on olnud osaühingule kahjulik. Ühinemine oli mõistlik ka selleks, et hoida kokku igapäevakulusid. Ühinemisotsust ei ole vaja osanike koosolekul vastu võtta, kui ühinevad ema- ja tütarettevõte (ÄS § 412 lg 3).
54.Puudutatud isik I on käitunud majanduslikult mõistlikult ja lähtudes osanike huvidest. Talle ei ole tehtud tõsiseltvõetavaid etteheiteid. Võimalikud segadused seoses mõne dokumendi kättetoimetamiseks valitud viisiga ei ole piisav alus, et asendada osaühingu ainus pädev ja ühingu eduka majandustegevuse eest üle 10 aasta hoolitsenud juhatuse liige isikuga, kellel puudub huvi ja vajalik kogemus äriühingut juhtida. Kergekäeliselt juhatuse liikme ametist tagasikutsumine ja uuega asendamine põhjustab suure tõenäosusega osanikele kahju.
55.Tulenevalt juhatuse liikmeks määratud PS tagasiastumisest võib maakohtu määruse jõusse jäämine kahjustada osaühingu igapäevast majandustegevust ja osaühingu jätkusuutlikust. Ilmselt on avaldaja mõjutanud PS oma nõusolekust loobuma.
56.Osanikevaheliste vastuolude tõttu ei oleks hea usu põhimõttega kooskõlas avaldaja juhatuse liikmeks määramine, kuna see ei lahenda äriühingu juhtimist puudutavaid osanikevahelisi erimeelsusi, vaid suurendab pingeid ja kahjustab osaühingu toimimist. Avaldajal puuduvad ka praktilised kogemused ja ajaline võimalus juhatuse liikme kohustusi täita. Kuna puudutatud isik I on hetkel ainuke isik, kes on osaühingu tegevuse, raamatupidamise ja majandusliku olukorraga kursis ja huvitatud ettevõtte edaspidisest käekäigust, siis ei ole äriühingu huvides tema juhatuse liikme kohalt tagasikutsumine. Kui see on kohtu hinnangul asjaolusid arvestades vältimatult vajalik, võib määrata puudutatud isiku I kõrvale ühise esindusõigusega täiendava erapooletu ja pädeva juhatuse liikme. Vastused määruskaebustele
57.Puudutatud isikud vaidlevad avaldaja määruskaebusele vastu oma määruskaebuses toodud põhjendustel.
58.Avaldaja vaidleb puudutatud isikute määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Menetluse edasine käik
59.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
60.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega leiab, et määruskaebused ei ole põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
61.Vaidlusaluse määrusega kutsus maakohus osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasi puudutatud isiku I ja määras osaühingu juhatusse asendusliikmeks kolmanda isiku PS. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles juhatuse liikmeks määrati kolmas isik, mitte avaldaja. Puudutatud isikud vaidlustavad maakohtu määruse tervikuna.
62.Vastuseks avaldaja määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole määruse tegemisel rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme. Ka määruskaebusest ei nähtu, milliste menetlusõiguse normide rikkumisi avaldaja maakohtule ette heidab. Vastuseks etteheidetele seoses äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 6 ja TsMS § 602 esimese lause kohaldamisega märgib kohus järgmist. ÄS § 184 lg 6 kohaselt võib kohus mh osaniku nõudel väljalangenud juhatuse liikme asemele määrata uue liikme mõjuval põhjusel. Osaühingu juhatuse liikmeks konfliktsete osanike ringist väljaspool asuva kolmanda isiku määramine ei ole nimetatud sätte eesmärgiga vastuolus ega riiva ülemääraselt osaniku, käesoleval juhul avaldaja õigusi. Samuti ei riiva see osanike võrdse kohtlemise põhimõtet.
63.Avaldaja pakkus oma 05.09.2016 seisukohas (kd II tl 10) ka ise välja alternatiivse võimaluse, et uueks juhatuse liikmeks tuleb määrata erapooletu isik. Samas menetlusdokumendis vaidles avaldaja vastu puudutatud isiku I kandidaadi TK juhatuse liikme kohale määramisele, kuna ta ei olnud veendunud isiku erapooletuses. Avaldaja ise kandidaate juhatuse liikme kohale ei esitanud, kuigi tal selline võimalus oli. Seetõttu on arusaamatud ka etteheited seoses osaniku ÄS § 168 lg-st 1 tulenevate õiguste rikkumisega. Puudutatud isiku I nimetatud kandidaadile PS-le avaldaja maakohtu menetluses etteheiteid ei esitanud. Maakohus lähtus PS juhatuse liikmeks määramisel seega õigesti avaldaja 21.11.2016 kohtuistungil väljendatud nõusolekust. Kohtuistungi protokolliga ei ole kooskõlas avaldaja väide, nagu oleks ta nõustunud menetluses alternatiivselt PS kandidatuuriga üksnes juhul, kui tema kõrvale nimetatakse juhatuse liikmeks ka avaldaja. Avaldaja määruskaebuses esitatud etteheited PS erapoolikusele on otsitud ja tõendamata. Ainuüksi asjaolu, et PS on olnud seotud vaidlusaluse osaühingu tütarühinguga, ei anna alust arvata, et ta ei ole võimeline täitma juhatuse liikme seadusest tulenevaid kohustusi ja kandma sellest tulenevat vastutust.
64.Õige ei ole avaldaja etteheide, et maakohtu määrus on üllatuslik ja põhjendamatu osas, milles kohus jättis rahuldamata avaldaja avalduse tema enda juhatuse liikmeks määramiseks. Määruse põhjendustest nähtub, et kohus lähtus otsustuse tegemisel tsiviilasja

materjalist, menetlusosaliste selgitustest ja käesoleva asjaga seotud elulistest asjaoludest. Ka 21.11.2016 kohtuistungil arutas maakohus menetlusosalistega võimalust määrata juhatuse liikmeks kolmas isik. Ringkonnakohus selgitab, et mõjuva põhjuse hindamine TsMS § 184 lg 6 tähenduses on maakohtu kaalutlusotsus. Ka TsMS § 604 lg 1 teise lause kohaselt ei ole kohus juhatuse liikme määramisel avaldusega seotud, st kohus hindab avalduse põhjendatust ja asendusliikme kandidaate lähtudes hagita menetluses sätestatud uurimisprintsiibist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on juhatuse asendusliikme määramisel kohaldanud õigesti menetlusõiguse- ja materiaalõiguse norme ning ringkonnakohtul ei ole seetõttu alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Avaldaja määruskaebuses toodud väited ja selgitused tema sobivuse kohta juhatuse liikme kohale ei oma käesoleval juhul seega tähtsust. Maakohus ei jätnud avaldaja avaldust tema juhatuse liikmeks määramiseks rahuldamata avaldaja sobimatuse tõttu sellele kohale, vaid tulenevalt osanikevahelistest konfliktsetest suhetest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et osaühingu huvides ei ole määrata juhatuse liikmeks ühte osanikku olukorras, kus osanikud tuginevad läbivalt ka ise omavahelisele ületamatule konfliktsele olukorrale.

65.Avaldaja määruskaebuses esitatud alternatiivne taotlus tühistada ja muuta maakohtu määrust TsMS § 480 lg 1 lause 2 ja § 604 lg 5 alusel selliselt, et vabastada PS osaühingu juhatusest kohtu omal algatusel ning määrata juhatuse liikmeks avaldaja, tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebemenetluses kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust ehk seda, kas maakohus järgis määruse tegemisel materiaalja menetlusõiguse norme. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme vabastamine tema kohustustest otsustatakse eraldi menetluses, mille maakohus on PS avalduse alusel juba ka algatanud. Seoses PS tagasiastumise avaldusega märgib ringkonnakohus, et maakohtu määrus PS juhatuse liikmeks määramise kohta kehtib ja kuulub TsMS § 606 lg 1 kohaselt täitmisele. PS on kantud äriregistrisse juhatuse liikmena ja tema volitused on kehtivad. Väited selle kohta, et osaühingul puudub juhatus või et juhatuses on endiselt puudutatud isik I, ei vasta seega tõele. Avaldaja ja puudutatud isikute määruskaebuste põhjenduste alusel ei saa järeldada, et PS ei ole võimeline äriühingut nõuetele vastavalt juhtima.
66.Vastuseks puudutatud isikute määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis õigesti, et osaühingu poolt SA-le lepingute järgi laenatud raha ei jõudnud tegelikult SA. Laenulepingutele lisatud avaldustest nähtub, et kaheksast laenust seitse tuli kanda puudutatud isiku I või tema ema pangakontole (kd I tl 12-25). Puudutatud isikud ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, et avaldustes toodu ei vasta tõele. Samuti on ekslik puudutatud isikute väide, nagu oleks maakohus otsustanud puudutatud isiku I osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise tuginedes ainuüksi väidetavale segadusele seoses dokumentide kättetoimetamiseks valitud viisiga. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub, et kohus hindas asjas esiletoodud asjaolusid ja tõendeid. Kohus leidis põhjendatult, et mõjuv põhjus ÄS § 184 lg 5 tähenduses puudutatud isiku I juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks on kogumis tõendatud. Õige on maakohtu selgitus ka selle kohta, et mõjuv põhjus ÄS § 184 lg 5 tähenduses on asjaolude kogum, mis annab alust arvata, et juhatuse liige ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Selles menetluses ei tuvastata juhatuse liikme kohustuste rikkumist ja sellest tulenevat vastutust ÄS § 187 tähenduses. Puudutatud isikute väited ja selgitused juhatuse liikme vastutuse puudumise kohta ei ole seega asjakohased.
67.Muus osas kordavad puudutatud isikud määruskaebuses maakohtu menetluses esitatud väiteid. Maakohus on nendele väidetele juba hinnangu andnud ja piisavalt põhjendanud, mida kohus loeb mõjuvaks põhjuseks juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja asendusliikme määramiseks. Maakohus ei ole seejuures rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg ja § 659).

68.Õiged ei ole avaldaja etteheited maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse kohta. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ta jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuses toodud väited ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu otsustust muuta.
69.Tulenevalt TsMS § 478 lg-st 4 ja § 606 lg-st 1 kuulub maakohtu määrus täitmisele ja kehtib alates selle edastamisest juriidilisele isikule. Seetõttu on alusetu puudutatud isikute taotlus määrata, et lahend kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
70.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb seoses nii avaldaja kui ka puudutatud isikute määruskaebuste rahuldamata jätmisega jätta menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja lg 6 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

Iko Nõmm

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium