Otsuse avalikult teatavaks- 10. jaanuar 2022, Pärnu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
2-19-13966 AS Pärnu REV hagi Pärnu REV Haldus OÜ ja X vastu X tagasikutsumiseks Pärnu REV Haldus OÜ juhatusest 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja AS Pärnu REV, registrikood 10248994, asukoht Karja esindajad tn 6, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, lepingulised esindajad vandeadvokaat Villu Otsmann ja vandeadvokaat Tanel Kalaus Kostja I Pärnu REV Haldus OÜ, registrikood 1288486, asukoht Karja tn 6, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond Kostja II X, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja advokaat Erki Fels Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Pärnu REV hagi.
2.Kutsuda X (isikukood xxxxxxxxxxx) tagasi Pärnu REV Haldus OÜ (registrikood 12822486) juhatusest.
3.Jätta menetluskulud kostja X kanda.
4.Määrata kostja X hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2677.50 eurot ning mõista nimetatud summa Xlt AS-i Pärnu REV kasuks välja.
5.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
6.Menetluskulud tuleb tasuda Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229 (SEB Pank), märkides maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse
Tsiviilasi nr 2-19-13966 Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta istungil lahendamist. Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid, menetluse käik
1.11.09.2019 esitas aktsiaselts Pärnu REV Pärnu Maakohtule hagi Pärnu REV Haldus OÜ vastu nõudega kutsuda X kostja juhatusest tagasi. 12.09.2019 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning toimetas hagimaterjalid kostjale kätte. 18.10.2019 tegi Pärnu Maakohus tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja kutsus X kostja juhatusest tagasi. 29.10.2019 esitas X kohtule apellatsioonikaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus on 19.11.2019 kirjaga maakohtule tagastanud, märkides, et otstarbekas on maakohtule jätta ülesanne välja selgitada X tahe 29.10.2019 menetlusdokumendi koostamisel (kas sooviti esitada apellatsioonkaebust või kaja). X käsitles antud kirja määrusena ning 04.12.2019 esitas määruskaebuse Riigikohtule. 15.05.2020 määrusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu 19.11.2019 määruse ja maakohtu 18.10.2019 tagaseljaotsuse ning saatis tsiviilasja Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks. Riigikohus leidis, et X tuleb menetlusse kaasata kostjana. 30.04.2020 esitas hageja kohtule täiendatud hagiavalduse, paludes kaasata X menetlusse kostjana. 4.05.2020 määrusega on kohus kaasanud menetlusse kostjana ka X. 14.05.2020 määrusega kohus jättis rahuldamata 30.04.2020 hagi tagamise avalduse nõudes, mis puudutas X volituste peatamist Pärnu REV Haldus OÜ juhatuse liikmena kohtumenetluse ajaks ning juhatuse liikmete ühise esindusõiguse tühistamist. Kohus rahuldas AS Pärnu REV hagi tagamise avalduse selle alternatiivnõudes ning määras menetluse lõpplahendi jõustumiseni Pärnu REV Haldus OÜ ajutiseks juhatuse liikmeks Z ning määras, et Pärnu REV Haldus OÜ esindamise õigus on kahel Pärnu REV Haldus OÜ juhatuse liikmel ühiselt. Hageja nõuded ja väited
2.Hagiavalduse (I kd tl 2-7) ja hagiavalduse täienduse kohaselt (I kd tl 162-166) moodustab hageja aktsiaselts Pärnu REV koos oma tütarühingute Pärnu REV Haldus OÜ, Pärnu REV Ehitus OÜ ja Pärnu REV Kaubandus OÜ ühise kontserni. Kontserni struktuur on selline, et emaühingu juhatuse liige on ühtlasi tütarühingute juhatuse liige ja väikeosanik. Kostja X asus 13.07.2016 tööle hageja juhataja kohal (tööleping I kd tl 177-181). X sai hageja kui emaühingu juhatuse liikmeks 14.07.2016 ning tütarühingute Pärnu REV Ehitus OÜ ja Pärnu REV Kaubandus OÜ juhatuse liikmeks 19.07.2016 ja kostja I (Pärnu REV Haldus OÜ) juhatuse liikmeks 05.10.2016. Ühtlasi sai temast tütarühingute väikeosanik, sh kostja I 10% osanik (äriregistri väljavõtted I kd tl 167-176).
2.1.Hageja ja X sõlmisid 06.10.2016 osanike kokkuleppe (I kd tl 182), mille punktis 3 leppisid pooled kokku, et: „Juhul kui X töö- või käsundisuhe Ühingu ja aktsiaselts Pärnu REV-ga lõpeb, kohustub ta aktsiaselts Pärnu REV sellekohasel soovil andma kõik oma Ühingu osad viivitamata üle aktsiaselts Pärnu REV nimetatud isikule. Töö-või käsundisuhte lõppemiseks loetakse olukorda, kus X ei ole aktsiaseltsiga Pärnu REV töölepingulises suhtes ega aktsiaselts Pärnu REV või selle gruppi kuuluva äriühingu juhatuse liikmeks.“ Sõltumata selle kokkuleppe kehtivusest kinnitab see asjaolu poolte tahet, et X osalus oli vahetult seotud tema tööülesannetega hagejas ning samuti, et ka X juhatuse liikmelisus kostjas I oli seotud üksnes tema tööülesannetega hagejas.
2.2.Koostöö X ja kostja I kui hageja tütaräriühingu vahel ei ole võimalik. X kutsuti hageja juhatusest tagasi 22.08.2018 ning sõlmitud tööleping öeldi üles alates 03.10.2018 (I kd tl 183184). Pärnu REV Ehitus OÜ on esitanud 27.11.2018 Pärnu Maakohtule hagi X vastu 74 520 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes (I kd tl 186-190). Samuti on Pärnu REV Ehitus OÜ 2 (13)
Tsiviilasi nr 2-19-13966 esitanud Politsei- ja Piirivalveametile erinevate episoodide osas kolm kuriteokaebust X tegevuses kuriteo tunnuste tuvastamiseks (I kd tl 192-199). Kuriteokaebuste kohaselt on X ja/või temaga seotud ettevõtete töötajad viinud Ülemiste RIMI hoonest ja Savi tn. 7, Pärnu asuvast angaarist ära ja/või turustanud Pärnu REV Ehitus OÜ-le kuuluvaid ehitusmaterjale ja seadmeid ning tekitanud sellega Pärnu REV Ehitus OÜ-le kahju.
2.3.X ei tegutse vähemalt alates 04.10.2018 kostja I juhatuse liikmena. Vastav asjaolu nähtub mh kostja I 2018. majandusaasta aruandest (II kd tl 2-7), mida allkirjastades on X märkinud: „Raamatupidamisdokumentidega ei ole saanud kahjuks tutvuda. Usaldan teist juhatuse liiget Y ja Tema kinnitust aruande korrektsuse osas“. Juhatuse liiget, kes ei tutvu raamatupidamisdokumentidega, ei saa lugeda tegutsevaks juhatuse liikmeks. Kostja I põhikirja (II kd tl 8) punkti 7.7 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud 100% kostja I osadega esindatud häältest. Kostja I põhikirja punkt 8.4 kohaselt võivad kostjat I kõikide tehingute tegemisel esindada üksnes kõik juhatuse liikmed ühiselt.
2.4.X on tegutsenud olulisel määral vastuolus kostja I huvidega, edasine koostöö osanike vahel on muutunud võimatuks ja see on seadnud ohtu kostja I majandustegevuse jätkumise. Hageja palub hagi rahuldada ning kutsuda X kostja I juhatusest tagasi. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ning määrata, et väljamõistetud menetluskuludelt tasuda seaduses sätestatud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kostjate seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostja II väidete osas
3.Kostja I ei ole menetluses ühtki menetlusdokumenti esitanud (asja on menetletud kirjalikus menetluses), v.a nõusoleku andmine kirjalikuks menetluseks
4.X palub aga oma vastuses (II kd tl 44-50) jätta hagi rahuldamata. X ei ole Pärnu REV Ehitus OÜ-le kahju tekitanud. Poolte vahel toimub hageja viidatud kohtuvaidlus (tsiviilasi nr x-xxxxxxx) ning X ei ole hagi õigeks võtnud ja vaidleb hagile vastu. X tegevus muudes juriidilistes isikutes ei ole käsitletav Pärnu REV Haldus OÜ juhatuse liikme kohustuse rikkumisena ega saa tekitada kostjale kahju. Seega pole tegemist asjaoluga, mida peaks kohus praeguses vaidluses hindama. Kohus on õigesti 14.05.2020 hagi tagamise määruses märkinud: „Samuti ei tähenda tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx esitatud hagi või kuriteoteated politseile iseenesest seda, et kostja oleks hageja tütarühingule kahju tekitanud, sest nendel asjaoludel puudub seda fikseeriv kohtulahend (ka käesolevas asjas ei ole toimunud nende väidete sisulist hindamist). Isegi kui sellised lahendid peaksid tehtama, ei pruugi see automaatselt tähendada hagi rahuldamist käesolevas asjas, kus, nagu kohus veelkord rõhutab, tuleb keskmesse asetada kostjaks oleva äriühingu huvid“ (kohtumääruse p 14).
4.1.Xl takistatakse juhatuse liikme ülesannete täitmist. Juurdepääs e-postile on katkestatud (II kd tl 51-52). Talle ei saadeta majandusolukorda puudutavat teavet. Teine juhatuse liige Y ei hoia X kursis majandusandmetega. Hageja ja kostja I teine juhatuse liige on ise tekitanud olukorra, kus Xl ei ole võimalik juhatuse liikme ülesandeid täita. Hageja üritab nüüd kohtu kaudu lahendada probleemi, mille ta ise on kunstlikult tekitanud. Lahenduseks ei ole mitte juhatuse liikme tagasikutsumine, vaid see, et hageja ja kostja võimaldavad Xl juhatuse liikme ülesannete täitmisega jätkata. X on korduvalt pöördunud nii teise juhatuse liikme Y kui ka hageja esindajate poole eesmärgiga saada teavet kostja majandustegevuse kohta ning tagada võimalus juhatuse liikme ülesandeid teostada: a) kostja juhatuse liige Y pole X kirjadele vastanud (II kd tl 53-57); b) kontserni emaettevõtte AS Pärnu REV nõukogu esimees Q ei ole X kirjadele vastanud (II kd tl 58-59); c) AS Pärnu REV juhatuse liige Z ei ole Xle vastanud (II kd tl 60-61). 3 (13)
Tsiviilasi nr 2-19-13966 X sai ühel korral 2019. juunis vahetult enne üldkoosolekut tutvuda Pärnu REV kontserni ettevõtete poolikute aruannete väljatrükkidega 2018. aasta kohta. Äriregistrisse üles laetud kostja aruande sai X üle vaadata, selles ei olnud tolleks hetkeks olulisi muutusi toimunud. Ettevõte müügitulu oli X juhatuses olemise ajal 2018. aasta jooksul kasvanud 60% ja kasum 93%. Tegevuskulusid oli samal ajal vähendatud. Seega ettevõtte tegevus oli 2018. aastal õigel kursil. 2019. aastal peale X ebaseaduslikku kõrvaldamist ettevõtte juhatusest ning igasuguse info blokeerimist, on segastel asjaoludel müüdud kostja vara vastloodud uuele kontserni ettevõttele PREV OÜ, samuti antud laene ja tehtud teisi esmapilgul ettevõttele kahjulikke tehinguid, millega X hetkel olemasoleva info kohaselt kindlasti nõustunud ei oleks.
4.2.Hageja väited kostja tegutsemisvõimetuse kohta on alusetud. Kostja I on tegutsenud edasi ka pärast X juhatuse liikme kohustuste täitmise takistamist. Kostjal on kinnisvara xxxxxxx, mille renditulu on tänaseks ilmselt peamine ettevõtte tuluallikaks. X teadmata on müüdud 2020. aasta veebruaris xxx asuv kinnistu PREV OÜ-le (II kd tl 62-66). Mis tingimustel selline tehing tehti, on Xle teadmata. Sellkohane järelepärimine on taas jäänud vastuseta (II kd tl 6870). Juhatuse liikmena oli Xl vaatamata infosulule juurdepääs hageja SEB panga arveldusarvega tutvumiseks. Perioodil 2019. oktoober kuni 2020. oktoober, millal X oli veel juhatuse liige, toimus hageja tegevus selle info baasilt tavapärases rütmis. Renditulud laekusid ja kinnisvara haldamise kulud olid mõistlikud (II kd tl 72-80). Otsene sekkumine (nt kohtu kaudu) ettevõtte tegevusse polnud sel hetkel vajalik. Pärast X seadusevastast juhatuse liikmelisuse peatamist müüdi aga kostja vara ja sõlmiti arusaamatuid laenulepinguid, millele viitavad 2019.a novembri ja detsembri pangaväljavõte (II kd tl 81-82). X hinnangul on sellise tegevusega perioodil 2019.a november kuni 2020.a aprill nii kostja juhatuse liikme Y kui kontserni nõukogu liikmete tegevuse läbi kahjustatud kostja huve.
4.3.21.11.2019 on äriregistrisse kantud äriühing PREV OÜ (registrikood 14853309). Tegemist on Pärnu REV Ehitus OÜ ja Pärnu REV Haldus OÜ tütarettevõttega. Seejuures on PREV OÜ saanud 2019. a detsembris Pärnu REV Haldus OÜ-lt laenu ning PREV OÜ on omandanud varasemalt kostjale kuulunud kinnistu. Seega ei pea paika väide, nagu oleks kostja tegutsemisvõimetu ja kostja majandustegevus seiskunud. Kostja tegutseb edasi, lihtsalt eiratakse Xt ega kaasata teda äriühingu juhtimisse. X on pöördunud juhatuse liikme Y poole palvega oma õigused taastada: „Palun kaasata mind Pärnu REV Haldus OÜ juhatuse tegevusse koos kõikide vastavate õigustega. Soovin, et minuga jagataks igapäevaselt ettevõtte tegevusega seotud informatsiooni“. Taotlusest on näha, et X soovib juhatuse liikme kohustusi täita ja vajab selleks mõistetavalt kostja majandusandmeid ja tegevuse ülevaadet. Taotlus on jäänud igasuguse vastuseta. X on nii Yle kui hageja juhatuse liikmele Zle ka helistanud, kuid kõnesid ei võeta vastu ja tagasi ei helistata. X on üritanud nii Pärnu REV kontserni kui ka Pärnu REV Haldus OÜ tegevuses kaasa lüüa, kuid reeglina ei ole tema kirjadele ja kõnedele vastatud – seda tõendavad hagi vastusele lisatud kirjavahetused. Ainsad teema, milles on X tagasisidet saanud, on kontsernile töö leidmine kui ka realiseerimisele olevate materjalide müük. X on perioodil sügis 2018 kuni kevad 2019 suhelnud juhatuse liikme Yga ning ka Zga, pakkudes oma abi nimetatud tegevustes. Samuti on X suhelnud nõukogu esimehe Q-ga eeskätt vaidluste lõpetamise küsimustes. X lisab hagi vastusele mõned näited ilmestamaks, et on järjepidevalt kontserni huvide eest seisnud ja soovinud teavet (II kd tl 83-96). Eeltoodust tulenevalt ei saa Xle ette heita asjaolu, et ta pole alates 04.10.2018 juhatuse liikmena tegutsenud. X on soovinud juhatuse liikme ülesandeid täita, mida tõendab ka hagi p 2.5 – ehkki Xle ei võimaldatud raamatupidamisdokumentidega tutvuda, allkirjastas ta majandusaasta aruande. Samas ei tee kostja teine juhatuse liige (ilmselt hageja korraldusel) Xga mitte mingit koostööd ega vasta isegi telefonikõnedele. Juhatuse liikme ülesannete täitmise takistamine toimub ilma õigusliku aluseta.
4 (13)
Tsiviilasi nr 2-19-13966
4.4.X ei ole tekitanud kostjale kahju ega tee seda ka tulevikus. Küsimus osanike vahelisest koostööst ei seondu käesoleva vaidlusega. Hagi ese puudutab juhatuse liikme tagasikutsumist, mitte osanike suhete reguleerimist. Juhatuse liikme kohalt tagasikutsumine ei mõjuta iseenesest isiku seisundit osanikuna. Seega ei oma osanike vahelised erimeelsused või „usalduse kaotus“ tähtsust. Oluline on küsimus, kas X on kostja juhatuse liikmena rikkunud oma kohustusi või tekitanud kostjale kahju. Neid asjaolusid ei ole hageja tõendanud. Kui X kostja juhatuse liikmena oma ülesandeid nõutava hoolsusega täidab, tuleb lähtuda kostja põhikirja p-s 7.7 sätestatud piirangust – seda ka siis, kui mõnele osanikule X juhatuse liikmena tegutsemine mingil põhjusel ei meeldi. Kostjale kahju tekitamine on välistatud, sest kostjal on kaks juhatuse liiget ja juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus. Seega ei saa X juhatuse liikmena võtta vastu otsuseid üksinda ja omaalgatuslikult. X on kostja osanik. Samuti on X hageja aktsionär ja äriühingute Pärnu REV Ehitus OÜ ja Pärnu REV Kaubandus OÜ osanik. X on huvitatud, et Pärnu REV kontserni (sh kostja) majandustulemused oleksid võimalikult head, kuivõrd sellest sõltub X dividenditulu. Samuti kaasneks juhatuse liikme kohustuste rikkumisega juhatuse liikme isiklik varaline vastutus. Hagist jääb selgusetuks, miks peaks X soovima juhatuse liikmena tegutseda kostja huvide vastaselt. Vastupidi, ka X huvides on, et kostjal läheks hästi.
5.Hageja vaidleb (menetlusdokument II kd tl 116-119) kostja II vastusele tervikuna vastu. Vastus kinnitab, et kostja II ei tegutse juba pikka aega kostja I juhatuse liikmena, edasine koostöö kostja I osanike ja juhatuse liikmete vahel on muutunud võimatuks ning seetõttu esineb mõjuv põhjus kohtu poolt kostja II tagasikutsumiseks kostja I juhatusest. Vastuse lisadeks olevatest e-kirjadest nähtub selgelt, et perioodil oktoobrist 2018 kuni maini 2020 ei ole kostja II näidanud üles vähimatki huvi juhatuse liikme ülesannete täitmiseks. Seega on jätnud kostja II oma kohustused pika perioodi jooksul täitmata. Pika perioodi jooksul kohustuste täitmata jätmine kujutabki endast juhatuse liikme kohustuste olulist rikkumist ja seega alust kostja II tagasikutsumiseks kostja I juhatusest. Lisaks, nagu hageja ka varasemalt välja on toonud, on kostja II kahjustanud oluliselt kostjaga I samasse kontserni kuuluvat Pärnu REV Ehitus OÜ-d ning põhjustanud vastava käitumisega hageja ning tema osanike usalduse kaotuse. Sellises konfliktis olevate osapoolte edasine koostöö ei mõistlikult mõeldav, s.t koostöö osanike vahel on muutunud võimatuks. Osanike vahelise koostöö puudumine seab ohtu kostja I majandustegevuse jätkumise, kuna kostja I põhikirja punktis 7.7 sätestatud kõrgema häälteenamuse nõude tõttu ei ole kostja I osanikel võimalik mistahes kostja I osanike otsuseid, sh juhatuse liikmeid puudutavaid otsuseid, vastu võtta. Samuti ei ole põhikirja punktis 8.4 sätestatud ühise esindusõiguse tõttu võimalik kostjal I ühtegi tehingut teha. Seetõttu on kostja I tegevus sisuliselt peatunud. Kostja I juhatuse tegutsemisvõime puudumise tõttu ei ole kostjal I võimalik sõlmida ega lõpetada ühtki lepingut, mis seab ohtu kostja I majandustegevuse jätkumise. Seega esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus kostja II tagasikutsumiseks kostja I juhatusest.
5.1.Kostja II on ekslikul seisukohal, et tal ei ole võimaldatud juhatuse liikme ülesandeid täita. Kostja II poolt vastuse lisana 1 esitatud kirjavahetusest nähtub, et tal puudub juurdepääs epostiaadressile juba alates 2018. aasta oktoobrist ning peale paari e-kirja saatmist ei ole ta hiljem astunud samme juhatuse liikme kohustuste täitmiseks. Seejuures nähtub viidatud kirjavahetusest, et kostja I teine juhatuse liige on olulisemad kirjad kostjale II edastanud. Seega on selgelt väärad kostja II väited, et tal ei ole olnud e-postiaadressi puudumise tõttu juhatuse liikme kohustusi täita.
5.2.Samuti on kostja II väitnud, et teisel kostja I juhatuse liikmel lasub kohustus kostjat II majandusandmetega kursis hoida. Hageja hinnangul peab juhatuse liige olema võimeline ka iseseisvalt juhatuse liikme ülesandeid täitma ning teiselt kostja I juhatuse liikmelt ei saa eeldada täiendavat panust ärgitamaks kostjat II juhatuse liikmena tegutsema. Seejuures nähtub vastusest, et kostjal II on endiselt juurdepääs kostja I pangakonto andmetele ja seega on kostjal 5 (13)
Tsiviilasi nr 2-19-13966 II olnud igati võimalik end kostja I majandusliku seisuga kurssi viia. Kostja II ei ole pika perioodi jooksul seda võimalust kasutanud. Hageja hinnangul viitavad sellised kostja II seisukohad täiendavalt, et kostja II ei ole sobiv isik kostja I juhatuse liige, kuna ta ei ole võimeline juhatuse liikme ülesandeid ilma täiendava abi ja juhendamiseta täitma.
5.3.Kostja II on esitanud vastuse lisadena 5-17 arvukalt käesoleva tsiviilasjaga puutumust mitteomavaid tõendeid, mis tuleks asja materjalide juurde võtmata jätta, kuna nendega ei ole võimalik tõendada käesoleva tsiviilasja aluseks olevaid asjaolusid. Lisaks 5 olev kirjavahetus puudutab selgelt hageja ja kostja II vahelist suhtlust osanike tasandil ning vastava kirjavahetusega ei ole käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevaid asjaolusid ehk kostja II poolt juhatuse liikme ülesannete täitmist võimalik tõendada. Lisaks 6 olev kiri hageja juhatuse liikmele puudutab samuti selgelt hageja majandusaasta aruande kinnitamist ja seega ei ole võimalik vastava kirjavahetusega käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevaid asjaolusid tõendada. Lisaks 7 olev kinnistusraamatu väljavõttega ei ole samuti võimalik käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevaid asjaolusid tõendada. Kinnisvara võõrandamine ei ole keelatud ega mõjuta kuidagi asjaolu, et kostja II on juhatuse liikme kohustuste täitmisega pidevas ja olulises rikkumises. Lisaks 8 olev osaniku teabenõue on esitatud alles 23.04.2020 ega mõjuta kuidagi asjaolu, et kostja II in jätnud pika perioodi jooksul juhatuse liikme kohustused täitmata. Lisaks on tegemist kostja II osaniku kohustuste sfääri kuuluva tegevusega. Lisadeks 9 ja 10 olevad pangakonto väljavõtetega ei ole võimalik käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevaid asjaolusid ehk kostja II poolt juhatuse liikme ülesannete täitmist tõendada. Lisadeks 11-17 olev kirjavahetus ei puuduta kostja I majandustegevust, vaid teiste hagejaga samasse kontserni kuuluvate ühingute tegevust ja seega ei ole võimalik vastavate tõenditega käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevaid asjaolusid tõendada.
5.4.X on viinud hageja tütarühingust Pärnu REV Ehitus OÜ-st vara välja endaga seotud ettevõttesse ja jätnud Pärnu REV Ehitus OÜ-le tellija poolt tasumisele kuuluvad summad endale. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tuvastas Pärnu Maakohus 18.10.2021 tehtud otsuses (II kd tl 156-169) , et X on rikkunud (hageja kontserni kuuluvat teist tütarühingut juhtides) juhatuse liikme kohustusi ning mõistis hageja Pärnu REV Ehitus OÜ kasuks välja Xlt kahjuhüvitise summas 95 000 eurot, viivise ning jättis kõik menetluskulud X kanda. Lisaks eeltoodule sõlmis X kostja Pärnu REV Ehitus OÜ nimel garantiilepingu, millega garanteeris huvide konfliktis sisult iseenda (so enda ainuosaluses oleva ettevõtte xxxxxxxxxx OÜ) võlgnevuse tasumist hageja Pärnu REV Ehitus OÜ varade arvel. X vabastas garantiilepinguga endale kuuluva äriühingu kohustustest ja sai varalise eelise hageja tütarühingu arvel. Hageja tütarühingule tekitati huvide konfliktis tehtud tehinguga ulatuslik kahju – hageja tütarühingult Pärnu REV Ehitus OÜ mõisteti tsiviilasjas nr x-xx-xxx X huvide konfliktis tehtud tehingu tõttu välja põhivõlgnevus 33 102 eurot, viivised ning vastaspoole menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku summas 5 397.80 eurot. Ehkki ringkonnakohus möönis tsiviilasjas nr x-xx-xxx tehtud otsuses, et X on teinud tehingu huvide konfliktis rikkudes juhatuse liikme kohustusi, s.o lojaalsuskohustust, mistõttu ühingul võis olla alust tühistada Xga sõlmitud garantiileping, ei mõjutanud vastav asjaolu kohtu hinnangul garantiilepingu kehtivust suhetes kolmanda isikuga, kellega garantiileping sõlmiti. Tänaseks on ka vastav X tekitatud kahju hageja kontsernile lõplikult selgunud, Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 1.11.2021 (Riigikohtu 1.11.2021 määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxx II kd tl 172), hageja tütarühingu vastu on algatatud kolmanda isiku poolt täitemenetlus. Seega, näitavad esitatud täiendavad tõendid, et X on tekitanud hageja kontsernile suures ulatuses kahju. Olukorras, mil X on kuritarvitanud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud hageja kontsernile suures ulatuses kahju, ei ole mõeldav X tegevuse jätkamine ka kostja I juhatuse liikmena. Osanikud on kaotanud igasuguse usalduse X vastu, mistõttu ei ole edasine koostöö mingil juhul võimalik.
6 (13)
Tsiviilasi nr 2-19-13966
Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
6.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
7.Hageja taotleb X tagasikutsumist Pärnu REV Haldus OÜ juhatusest, kuna X juhatuse liikmelisus kostjas I oli seotud tema tööülesannetega emaäriühingus Pärnu REV AS ning need tööülesanded on lõppenud, kuid X on pahatahtlikult jätkuvalt registrisse kantud juhatuse liige, muutes ühingu sellega sisuliselt teovõimetuks. X on tegutsenud olulisel määral vastuolus kostja I huvidega, sh ei tegutse X reaalselt kostja I juhatuse liikmena juba alates 04.10.2018, edasine koostöö osanike vahel on muutunud võimatuks ja see on seadnud ohtu äriühingu majandustegevuse jätkumise. Samuti on X kuritarvitanud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud hageja kontsernile suures ulatuses kahju. Hageja leiab, et esineb mõjuv põhjus X tagasikutsumiseks kostja I juhatusest.
8.Juriidiline isik osaleb õiguskäibes organite kaudu. Tsiviilseadustiku (TsÜS) § 31 lg 1 järgi eraõigusliku juriidilise isiku organiteks on üldkoosolek ja juhtus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 170, 180 ja 189 järgi on osaühingu kohustuslikeks organiteks osanike koosolek ja juhatus, nõukogu peab osaühingul olema, kui see on ette nähtud põhikirjas. OÜ Pärnu REV Haldus põhikirjas nõukogu ette ei nähta.
9.Äriseadustiku (ÄS) § § 184 lg 5 sätestab, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Viidatud säte annab vähemusosanikule ja ka patiseisus olevas osaühingus 50% suurust osalust omavale osanikule võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus iseenesest oleks alus kutsuda juhatuse liige osanike otsusega tagasi, kuid osanikud ei saa sellist otsust vastu võtta, kuna neil ei ole tagasikutsumiseks vajalikku häälteenamust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474/80, p 12). Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi eesmärk on kaitsta eelkõige osaühingut olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline osaühingut juhtima, kuid mingil põhjusel ei ole teda võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda (vt äsjaviidatud Riigikohtu otsuse p 16). ÄS § 184 lg 5 alusel esitatav hagi on osaühingu huvide kaitse eesmärgil suunatud eelkõige enamuse kontrolli all olevast ja oma kohustusi rikkuvast juhatuse liikmest vabanemisele ilma enamuse sellekohase tahteavalduseta. Samamoodi saab selle hagi esitada ka enamusosanik, kelle otsustusõigust piirab põhikirjaga ette nähtud ja seaduses sätestatuga võrreldes kõrgem häälteenamuse nõue. Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et nii tema kui ka X on kostja osanikud, ja et põhikirja järgi on ükskõik millise osanike otsuse (sh juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse) vastuvõtmiseks vajalik osanike konsensus ja et kostjal on kaks ühise esindusõigusega juhatuse liiget, kellest üks on X. Seega on hageja õigustatud nõudma kostja II tagasikutsumist Pärnu REV Haldus OÜ juhatusest.
9.Asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle:
7 (13)
Tsiviilasi nr 2-19-13966 - Aktsiaselts Pärnu REV moodustab koos oma tütarühingute Pärnu REV Haldus OÜ, Pärnu REV Ehitus OÜ ja Pärnu REV Kaubandus OÜ ühise kontserni. Kontserni struktuur on selline, et emaühingu juhatuse liige on ühtlasi tütarühingute juhatuse liige ja väikeosanik; - X asus 13.07.2016 tööle hageja juhataja kohal. X sai hageja kui emaühingu juhatuse liikmeks 14.07.2016 ning tütarühingute Pärnu REV Ehitus OÜ ja Pärnu REV Kaubandus OÜ juhatuse liikmeks 19.07.2016 ja kostja I juhatuse liikmeks 05.10.2016. Ühtlasi sai temast tütarühingute väikeosanik sh kostja I 10% osanik; - X kutsuti hageja juhatusest tagasi 22.08.2018 ning sõlmitud tööleping öeldi üles alates 03.10.2018. - hageja tütarühingult Pärnu REV Ehitus OÜ mõisteti tsiviilasjas nr x-xx-xxx X huvide konfliktis tehtud tehingu tõttu välja põhivõlgnevus 33 102 eurot, viivised ning vastaspoole menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku summas 5397.80 eurot, otsus on jõustunud.
10.Hagiavalduse kohaselt seisneb rikkumine selles, et X ei tegutse faktiliselt kostja I juhatuse liikmena. X töötas varem töölepingu alusel, kuid tööleping temaga lõpetati. Hageja ja X vahel sõlmitud osanike kokkuleppe kohaselt pidanuks X töölepingu lõppedes kostja osa tagastama, aga ta ei ole seda teinud. Samuti X on tegutsenud olulisel määral vastuolus kostja I huvidega, edasine koostöö osanike vahel on muutunud võimatuks ja see on seadnud ohtu kostja I majandustegevuse jätkumise. Samuti on X kuritarvitanud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud hageja kontsernile suures ulatuses kahju.
11.ÄS § 184 lg 5 sisustamise kohta on Tallinna Ringkonnakohus oma 19. mai 2017 määruses kohtuasjas nr 2-16-8482 märkinud, et „...mõjuv põhjus ÄS § 184 lg 5 tähenduses on asjaolude kogum, mis annab alust arvata, et juhatuse liige ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Selles menetluses ei tuvastata juhatuse liikme kohustuste rikkumist ja sellest tulenevat vastutust ÄS § 187 tähenduses.“ Õiguskirjanduses on selgitatud, et ÄS § 184 lg 5 sisustatakse koos VÕS §§ 196 (kestvuslepingu erakorraline ülesütlemine) ja 631 (käsunduslepingu erakorraline ülesütlemine) (Ühinguõigus, I. K. Saare jt, Juura 2015, lk 127). Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige juhatuse liikme kohustuste kestev ja oluline rikkumine. Juhatuse liikmel on äriühingu juhtimisel hoolsus-ja lojaalsuskohustus. Hoolsuskohustus tähendab kohustust toimida ühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Lojaalsuskohustus tähendab eelkõige, et juhatuse liige peab hoiduma huvide konfliktist. Kõige ilmsemaks hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise viisiks on äriühingu raha kasutamine isiklikuks otstarbeks. Osaühingu juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1) ja tegutsema ühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (ÄS § 306 lg 2 ja TsÜS § 4). Riigikohus on lahendi 2-17-10474 punktis 25 selgitanud, et selleks, et juhatuse liikmele lojaalsuskohustuse rikkumist ette heita, peaks juhatuse liige olema tehingu tegemisel mingil viisil eelistanud isiklikke (või endaga seotud kolmanda isiku) huve osaühingu huvidele.
12.Hageja on seisukohal, et X ei tegutse ega tegutsenud enne hagi esitamist reaalsuses kostja I juhatuse liikmena, sh X ei ole kostja I juhatuse liikmena kostja I raamatupidamisdokumentidega kursis. Juhatuse liikme kohustuste mittetäitmine on olulisel määral kostja I huvidega vastuolus. X väidab, et teda takistati juhatuse liikme ülesannete täitmist ning juurdepääs e-postile katkestati, talle ei saadetud majandusolukorda puudutavat teavet ning juhatuse liige Y ei hoia teda kursis majandusandmetega. Siinkohal märgib kohus, et kuigi kostja II on esitanud rea e-kirjavahetusi kontserni teiste juhtivate isikutega, eelkõige Y (kostja I juhatuse liige, OÜ Pärnu REV Ehitus juhatuse liige) ja Qga (AS Pärnu REV kui emaettevõtte osanik ja nõukogu esimees), ei nähtu neist kostjaga I seonduvat vähemalt töölepingu lõpetamisest 2018.a sügisel kuni 23.04.2020 kostja II esindavate advokaatide koostatud teabenõudeni (II kd tl 67-70). Kostja II viide kostja I tegutsemisele temata on
8 (13)
Tsiviilasi nr 2-19-13966 esitatud asjaolude osas 2019.a sügisest, mil tagaseljaotsuse alusel ei kehtinud kostja II esindusõigus ja kostja I sai tegutseda. Kohus jääb oma 14.05.2020 määruses (millega hagi tagamise korras määrati kostjale I edasise tegutsemise huvides kolmas juhatuse liige Z) avaldatud seisukoha juurde, mille kohaselt X 07.05.2020 e-kirjast Yle (lisatud 08.05.2020 seisukohale) nähtub soov konstruktiivselt Pärnu REV Haldus OÜ juhtimisega ühiselt tegutseda. Kirjast saab järeldada, et X on ettevõtte juhtimisest eemal olnud alates 04.10.2018 ning vaatamata X enda väitele kõnedele/kirjadele mittereageerimisest ei nähtu nimetatud e-kirjast, et ta oleks enne 23.04.2020 (mil on esitatud teabenõue äriühingule) ehk vähemalt 1,5 aasta jooksul üldse soovinud jätkata/taastada enda sisulist rolli ettevõtte juhtimises. Seega ei teinud X vaatamata kohtu 12.09. ja 16.09.2019 määrustes märgitud soovitustele vähemalt kuni 18.10.2019 tagaseljaotsuseni (selle alusel kustutati ta kuni 30.04.2020 äriregistrist juhatuse liikme kohalt – vt 07.05.2020 kirja 1.lõik) jõupingutusi, aitamaks kaasa tema tänaseks kaaskostjaks oleva äriühingu tegutsemisele läbi juhatuse töös osalemise. Nende asjaolude pinnal on kohus veendumusel, et X ei soovinudki kostja tegevuses osaleda, vaid ta ootas ära madalama astme kohtute lahendite vaidlustuse tulemuse Riigikohtus ning on alles pärast seda asunud tegutsema vähemalt näiliselt mõistliku sooviga enda osalemiseks juhatuse töös. Kostja II ainus puutumus kaaskostjaga on 2018.a majandusaasta aruande allkirjastamine teist juhatuse liiget (kes aruande koostas) usaldades ning muud osaühingu tegevused on tema enda kõrvalejäämise ja juhatuse liikmete ühise esindusõiguse tõttu takistatud olnud.
13.Samuti väidab hageja, et X on kahjustanud oluliselt kostjaga I samasse kontserni kuuluvat Pärnu REV Ehitus OÜ-d ning tekitanud viimasele üle 70 000 euro ulatuses kahju ning põhjustanud vastava käitumisega hageja ning tema osanike usalduse kaotuse. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on kohus lugenud 18.10.2021 maakohtu otsusega tuvastatuks, et X on oma käitumisega rikkunud juhatuse liikme kohustusi OÜ Pärnu REV Ehitus juhatuses olles. Kostja II poolt Pärnu REV Ehitus OÜ tasumisele kuuluvate summade suunamisega endaga seotud teisele äriühingule ja endale jätmisega on kostja II rikkunud ÄS §-s 35 sätestatud lojaalsuskohustust. Kostja II on eelistanud isiklikke ja endaga seotud teise äriühingu huve hageja huvidele, mis Riigikohtu praktika kohaselt kujutab lojaalsuskohustuse rikkumist. Kohus mõistab, et nimetatud otsus pole jõustunud ning on vaidlustatud X poolt kõrgemas kohtuastmes, kuid see ometigi kinnitab ühe asjaoluna hageja väiteid tema suhtes usalduse puudumise kohta. Kohtuasjas nr x-xx-xxx on aga jõustunud ringkonnakohtu 19.04.2021 lahend. Ka nimetatud kohtumenetluses ei ole kostja II tõendanud, et ta oleks tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Ringkonnakohus on esile toonud, et kostja II tegi tehingu huvide konfliktis rikkudes juhatuse liikme kohustusi OÜ Pärnu REV Ehitus juhatuses, s.o lojaalsuskohustust. Riigikohus selgitas oma 19.06.2017 otsuse nr 3-2-1-54-17 punktis 13.3., et juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab Riigikohtu praktika järgi lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Nagu kohus eelpool märgitud tsiviilasjades on tuvastanud, ei olnud X oma tegevuses lojaalne ega käitunud äriühingu parimates huvides. Arvestades, et osaühingud Pärnu REV Ehitus ja kostjaks I olev Pärnu REV Haldus on samas kontsernis samade juhtisikutega, on ka see asjaolu aluseks X kui usaldusväärse juhatuse liikme hindamisel.
14.Kohus jääb samuti varasemalt (mh hagi tagamise avalduste lahendamise määrused) öeldu juurde, et juhatuse liikme kaudu tagasikutsumise menetluses tuleb esikohale seada äriühingu 9 (13)
Tsiviilasi nr 2-19-13966 (antud juhul kostjaks oleva osaühingu Pärnu REV Haldus OÜ) huvid. Kohus nõustub hagejaga, et osanike vahelise koostöö puudumine võib suure tõenäosusega seada tulevikus (arvestades poolte vahelisi suhteid ning kohtumenetlusi) ohtu kostja I majandustegevuse jätkumise. Kostja I põhikirja punktis 7.7 sätestatud kõrgema häälteenamuse nõude tõttu ei ole kostja I osanikel võimalik mistahes kostja I osanike otsuseid, sh juhatuse liikmeid puudutavaid otsuseid, vastu võtta. Samuti ei ole põhikirja punktis 8.4 sätestatud ühise esindusõiguse tõttu võimalik kostjal I ühtegi tehingut teha. Kostja I juhatuse tegutsemisvõime puudumise tõttu (mida kohus 14.05.2020 määrusega küll üritas vältida, kuid see on ajutine meede) ei ole kostjal I kohtu sekkumiseta olnud võimalik sõlmida ega lõpetada ühtki lepingut, mis seab ohtu kostja I majandustegevuse jätkumise. X võib küll eelduslikult aktsionäri/osanikuna Pärnu REV kontsernis olla huvitatud dividenditulust ja seeläbi ka kaaskostja heast käekäigust, kuid senine käitumine paistab kohtule pigem olema ajendatud oma isiklikest huvidest ja sõltuvuses kohtute tehtud lahenditest, mitte huvist Pärnu REV Halduse OÜ kohase juhtimise vastu.
15.Eelpooltoodut kogumis arvesse võttes leiab kohus, et esineb mõjuv põhjus X tagasikutsumiseks kostja I juhatusest. Menetluskulud
16.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamisel jätta kostja kanda. Kui otsus tehakse kaaskostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest TsMS § 165 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kuluda jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Viimasest lausest lähtuvalt ja asja sisu arvestades (kostja I menetluses sisuliselt ei osalenud) tuleb kohtu hinnangul menetluskulud jätta kostja II kanda.
17.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.
18.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 5400 eurot, millest riigilõiv 400 eurot, lepinguliste esindajate kulud maakohtu menetluses 3500 eurot (26 tundi ja 18 minutit, 133.08 eurot/tund) ning kassatsiooniastme lepingulise esindaja kulu
10 (13)
Tsiviilasi nr 2-19-13966 summas 1500 eurot (10 tundi ja 30 minutit, 142.86 eurot/tund). Hageja menetluskulude nimekirjast võib mõista, et neid palutakse välja mõista ilma käibemaksuta. Oluline on märkida, et hageja on esindajatega kokku leppinud nn koondtasus (vastavalt 3500 ja 1500 eurot) ning juhul, kui kohus peaks mitte pidama põhjendatuks tehtud ajakulu, siis tuleks alternatiivselt lähtuda hagejat esindanud Advokaadibüroo TRINITI tavapärasest tunnitasust 175 eurot tunni kohta.
19.Kostja II vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole, mis ei tähenda, et kohus ei peaks nende põhjendatust ja vajalikkust kontrollima.
20.Kohus leiab, et hageja menetluskulud riigilõivu osas on põhjendatud osaliselt. Põhjendatuks saab pidada hagilt tasutud riigilõivu 300 eurot kui vältimatut kulutust hagi menetlemiseks, hagi tagamise taotlustelt tasutud riigilõivudest (mida hageja on tasunud 50 eurose maksega kolmel korral) on põhjendatud vaid viimased 50 eurot (tasutud 30.04.2020), sest varasemad taotlused jäeti kohtu poolt rahuldamata. Kokku seega 350 EUR.
21.Hageja menetluskulud lepingulise esindaja osas on samuti põhjendatud osaliselt. Hageja esitatud lepinguliste esindajate kulude koosseisu tabeli (II kd tl 176-177) esimesed kuus positsiooni käsitlevad info koondamist ja hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamist kokku 13 tundi ja 10 minutit. Arvestades asjaoluga, et hagiavaldus on 6-leheküljeline ca 3,5leheküljelise sisulise osaga ning osa sellest on hagi tagamise avaldus, mida kohus ei pidanud põhjendatuks, on hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakulu 4 tundi. Põhjendatuks ei saa pidada ja teistkordse hagi tagamise avalduse koostamise ajakulu kokku 3 tundi ja 50 minutit, kuivõrd kohtu 16.09.2019 määrusega jäeti ka see taotlus rahuldamata. Muu lepinguliste esindajate ajakulu osas leiab kohus, et see on põhjendatud ja vastavuses kohtumenetluses esitatuga. Seega vähendab kohus hageja poolt esimeses kohtuastmes märgitud ajakulu 26 tundi ja 18 minutit 13 tunni võrra ehk 13 tunnile ja 18 minutile. Samas on hageja oma taotluses esitanud alternatiivsed alused lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramiseks ja väiksemat tunnihinda saab kohaldada ainult siis, kui lähtutakse taotluses toodud ajaarvestusest. Seega on põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale 175 eurot (mis on kohtupraktikas advokaadist esindaja puhul mõistlikuks peetud tunnihind) x 13,3 tundi = 2327.50 EUR. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu seega 2327.50 + 350 = 2677.50 EUR. Kassatsiooniastme menetluskulud ei ole põhjendatud, kuivõrd seal saavutas edu kostja II vastaspoolena – Riigikohtu 15.04.2020 määruse alusel anti asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
22.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. TsMS § 445 lg 1 alusel saab määrata kostja poolt menetluskulude tasumise hageja taotletud advokaadibüroo kontole, vastuväiteid menetluskulude tasumise sellisele määramisele ei ole kostjad esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2022 kohtuotsuse resolutiivosa
11 (13)
Tsiviilasi nr 2-19-13966
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X taotlus 20. oktoobri 2022. a kohtuistungi protokolli parandamiseks osaliselt ning asendada protokolli sissejuhatuses X kohta kasutatud tähistus „kostja I“ tähistusega „kostja II“. Jätta protokolli parandamise taotlus muus osas rahuldamata.
2.Jätta X 1. novembril 2022 esitatud dokumendid, välja arvatud taotlus protokolli parandamiseks ja protokolli tehtud täpsustused (.docx ja .pdf formaadis), asja materjalide juurde võtmata.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2022. a otsus osas, millega maakohus jättis menetluskulud täielikult X kanda, ja teha selles osas uus otsus, millega jaotada maakohtus kantud menetluskulud järgmiselt: - jätta aktsiaseltsi Pärnu REV menetluskulud osas, milles need tekkisid kuni 18. oktoobrini 2019, solidaarselt X ja Pärnu REV Haldus OÜ kanda; - jätta aktsiaseltsi Pärnu REV menetluskulud osas, milles need tekkisid pärast 18. oktoobrit 2019, X kanda; - jätta X ja Pärnu REV Haldus OÜ menetluskulud nende endi kanda.
4.Tühistada Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2022. a otsus osas, millega maakohus mõistis aktsiaseltsile Pärnu REV hüvitatavad menetluskulud (2677,50 eurot) välja Xlt, ja teha selles osas uus otsus, millega mõista aktsiaseltsi Pärnu REV kasuks välja Xlt menetluskulude hüvitis 1590 eurot ning solidaarselt Xlt ja Pärnu REV Haldus OÜ-lt menetluskulude hüvitis 1087,50 eurot.
5.Jätta Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2022. a otsuse resolutsioon muus osas muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
6.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
7.Tühistada Pärnu Maakohtu 14. mai 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud alates praeguse otsuse jõustumisest.
8.Jätta aktsiaseltsi Pärnu REV ja X ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda ning Pärnu REV Haldus OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.
9.Määrata aktsiaseltsi Pärnu REV ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1750 eurot ja mõista see Xlt aktsiaseltsi Pärnu REV kasuks hüvitisena välja. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse otsuse jõustumisest arvates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.
10.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:
10.1.Rahuldada aktsiaseltsi Pärnu REV hagi.
10.2.Kutsuda X (isikukood xxxxxxxxxxx) tagasi Pärnu REV Haldus OÜ (registrikood 12822486) juhatusest.
10.3.Tühistada Pärnu Maakohtu 14. mai 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud alates praeguse otsuse jõustumisest.
10.4.Jaotada maakohtus kantud menetluskulud järgmiselt: - jätta aktsiaseltsi Pärnu REV menetluskulud osas, milles need tekkisid kuni
18.oktoobrini 2019, solidaarselt X ja Pärnu REV Haldus OÜ kanda; - jätta aktsiaseltsi Pärnu REV menetluskulud osas, milles need tekkisid pärast 18. oktoobrit 2019, X kanda; - jätta X ja Pärnu REV Haldus OÜ menetluskulud nende endi kanda.
10.5.Määrata aktsiaseltsi Pärnu REV maakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 2677,50 eurot.
12 (13)
Tsiviilasi nr 2-19-13966
10.6.Jätta aktsiaseltsi Pärnu REV ja X ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda ning Pärnu REV Haldus OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.
10.7.Määrata aktsiaseltsi Pärnu REV ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1750 eurot.
10.8.Mõista aktsiaseltsi Pärnu REV kasuks välja Xlt menetluskulude hüvitis 3340 eurot (1590 + 1750) ja solidaarselt Xlt ja Pärnu REV Haldus OÜ-lt menetluskulude hüvitis 1087,50 eurot.
10.9.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse otsuse jõustumisest arvates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.
10.10.Aktsiaseltsile Pärnu REV hüvitatavad menetluskulud tuleb tasuda Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229 (SEB Pank), märkides maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri.
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.