lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-5691/4

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-5691/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1192
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-5691

Tsiviilasi

AP hagi JP vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2017/553

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. aprilli 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AP määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja):AP, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja: JP

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2017 määrus ja saata tsiviilasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1.AP (hageja) esitas 10. aprillil 2017 Harju Maakohtule hagi JP (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2017/553 (vaidlusalune täitemenetlus). Ühtlasi esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Hageja tugineb sellele, et kostjal puudub hageja vastu nõue, kuna pooltevahelised vastastikused rahalised nõuded on tasaarvestatud. Sellest hoolimata algatati kostja avalduse alusel vaidlusalune täitemenetlus. Täidetav dokument on Tallinna Ringkonnakohtu
6.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
detsembri 2016 menetluskulude suuruse kindlaksmääramise määrus tsiviilasjas nr 2-1339654, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 2 241 eurot. Viidatud määrus jõustus
22.veebruaril 2017. Hageja esitas kostjale 10. aprillil 2017 tasaarvestuse avalduse summas 2 241 eurot, milles kasutaks tasaarvestuseks järgmistest asjaoludest lähtuvat enda nõuet kostja vastu:  kostja kolis 2011. aasta kevadel elama Mehhiko Ühendriikidesse (edaspidi „Mehhiko“, kust naasis Eestisse ajutiseks puhkuseks 2013. aasta jaanuaris koos
13.septembril 2012 sündinud lapse DP-ga (edaspidi „laps“);  Eestis olles avaldas kostja soovi jätta oma laps järgnevaks kaheks kuuks hageja ja tema abikaasa hoolde, kuna ei soovinud last endaga sealsete puudulike elukoha-

tingimuste tõttu Mehhikosse tagasi viia. Hageja ja tema abikaasa nõustusid kostja sooviga ning kostja sõitis üksinda 2013. aasta alguses tagasi Mehhikosse;  peale kokkulepitud perioodi möödumist 2013. aasta kevadel ei tulnud kostja lapsele Eestisse järele. Samuti ei avaldanud kostja soovi ka ühelgi teisel viisil lapse toimetamiseks Mehhikosse ega soovinud lapsega suhelda Skype’i vms vahendusel;  jaanuarist 2013 kuni augustini 2015, kui laps viibis hageja ja tema abikaasa juures, ei täitnud kostja oma ülalpidamiskohustust lapse ees. Laps vajas igapäevast pidevat hoolitsust, sh jooksvat arstiabi ja muid sotsiaalseid tagatisi;  hageja ja tema abikaasa kandsid vajalikke kulutusi lapse eluasemele, toidule, transpordile, riietele ja jalanõudele, tervishoiule jm lapse arenguks hädavajalikule;  lähtudes vastava perioodi elatise alammääradest jättis kostja täitmata oma ülalpidamiskohustuse lapse suhtes summas 5 610 eurot. Hagejal on kostja vastu nõue sellest poole ulatuses ehk summas 2 805 eurot.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Maakohus keeldus 11. aprilli 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmast, sest see on õiguslikult perspektiivitu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on need vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 1 kohaldamisel on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte tasaarvestuse tegemise aeg. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis tekkisid pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist, st tasaarvestusolukord peab olema tekkinud pärast lahendi jõustumist (Riigikohtu 15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks menetluskulude kindlaksmääramise lahend, mis jõustus 22. veebruaril 2017 ja siis tekkis tasaarvestusolukord. Hageja tõi oma tasaarvestatud nõude alusena esile asjaolud, mis tekkisid enne seda päeva. Järelikult tugineb hageja asjaoludele, mille korral on välistatud TMS § 221 lg 2 järgi hagi rahuldamine, sest väidetav nõue kostja vastu tekkis varasema kohtumenetluse ajal. Seetõttu ei ole hagejapoolsed vastuväited lubatud, kuna need ei tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, vaid varem.

HAGEJA MÄÄRUSKAEBUS

3.Hageja esitas 13. aprillil 2017 vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, hagi menetlusse võtta ja tagada. Määruskaebus rajaneb Riigikohtu seisukohal, et TMS § 221 lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11). Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle 17. aprilli 2017 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on sisuliselt põhjendatud. Vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
5.Määruskaebuse lahendamine oleneb vastusest küsimusele, kas hageja täitemenetluse võlgnikuna saab TMS § 221 lg-s 1 ette nähtud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel tugineda sellisele tasaarvestusele, milleks kasutatud nõude alus oli olemas enne kohtulahendi kui täitedokumendi jõustumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üldjuhul välistab TMS § 221 lg 2 kohtulahendil rajaneva sundtäitmise puhul selliste vastuväidete esitamise, mis põhinevad enne lahendi jõustumist tekkinud asjaoludel. Maakohus viitas selles osas põhjendatult Riigikohtu praktikale. Siiski ei ole TMS § 221 lg 2 välistus absoluutne ega saa takistada selliste vastuväidete esitamist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis, millele ei saanud pool sisuliselt tugineda varasemalt. Erandlikult on võimalik tugineda varasema kohtumenetluse käigus tekkinud alusele, kui sellel rajanevat nõuet ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha. Sellisel juhul puudub jõustunud kohtulahend TMS § 221 lg 2 tähenduses ja sel juhul ei lahendataks TMS § 221 järgset hagi menetledes juba lahendatud vaidlust uuesti (Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 25 teine lõik, samuti selles viidatud 15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11). Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas, kus täitedokument on menetluskulude rahalise kindlaksmääramise määrus. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 8 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades samas jaos sätestatud erisusi. Neist sätetest tulenevalt ei saa kohus menetluskulude kindlaksmääramisel lahendada poolte muud vaidlust ega teha lahendit võimalike tasaarvestuste ja nende aluse kohta. Sellest järeldub, et menetluskulude kindlaksmääramise lahendi puhul võib täitemenetluse võlgnik esitada TMS § 221 lg-s 1 ette nähtud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuginedes mh sellisele tasaarvestusele, milleks kasutatava nõude alus tekkis enne kulude kindlaksmääramise lahendi jõustumist. Eelneva põhjal on määruskaebus põhitaotluses edukas. Maakohus peab siiski kontrollima hagi menetlusse võtmise muude eelduste täidetust. Seejärel saab maakohus lahendada hagi tagamise taotluse, sest tagada saab üldjuhul üksnes hagi, mille kohus on menetlusse võtnud (Riigikohtu 16. novembri 2004 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04, p 17 kolmas lõik).
6.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
7.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium