2-17-2486/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud OÜ XXXX esitas 15.02.2017 Harju Maakohtusse pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 06.03.2017 määrusega võeti avaldus menetlusse ja määrati ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülper. Ajutise halduri aruanne 29.03.2017 esitas Lembit Ülper kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 128 625,76 eurot ning võlgniku varaks on arvelduskontol 6 eurot. Maksu- ja Tolliamet on sealjuures koostanud maksuotsuse summas 97 350,33 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni majandustegevuse korraldamatus ja planeerimistegevuse puudumine. Võlgniku võlgade tekkimine on olnud võlgniku juhtorganite majandusefektiivse tegevusetuse tagajärg. Siiski märgib haldur, et pankrotimenetluse käigus vajab täpsemat analüüsi Maksu- ja Tolliameti poolt arvelduskontode arestimine, mille tagajärjel polnud võimalik võlgnikul tegelikult edasi teostada majandustegevust. Olemasoleva dokumentatsiooni ja info põhjal ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik anda arvamust, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, kuid siiski võivad ilmneda raskete juhtimisvigade tunnused. Viimast põhjusel, et pole selge, mis eesmärgil kasutati ettevõtte vahendeid 2016. aasta alguses. Ajutine haldur selgitab, et pankrotimenetluse käigus tuleb analüüsida võimalikke nõudeid juhtorganite liikmete vastu. Samas möönab ajutise haldur, et soovitud tagasivõitmise tulemus ei pruugi olla saavutatav ning kahtlemata kaasneksid vastava kohtumenetlusega täiendavad kulud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kuna võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 4500 eurot. Kui nimetatud summat ettemaksuna ei tasuta, siis on ajutise halduri hinnangul alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde ning ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste arvestusele. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et OÜ XXXX pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 128 625,76 eurot ning võlgniku varaks on arvelduskontol olev 6 eurot. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused pole käesoleval hetkel selgelt tuvastatavad. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna kohtu määratud summa. Kohus tegi 03.04.2017 määrusega OÜ XXXX pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 4500 eurot hiljemalt 12.04.2017. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat pole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna tasutud. Kohus leiab, et kuna OÜ XXXX ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ XXXX pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele XXXXile (isikukood XXXX). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on 29.03.2017 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 19 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 85 eurot ja palub määrata ajutise halduri töötasuks 1615 eurot ja vajalike kulutuste suuruseks 350 eurot, kokku 1965 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud.