Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Virgo Saarmets ja Maret Altnurme
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.08.2018, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised
3-17-2388 XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.10.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00763-12 tühistamiseks Kaebaja – XX, volitatud esindajad Tatjana Kostrõkina ja Jelena Aru Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.03.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-2388 muutmata.
2.Mõista Maksu- ja Tolliametilt XX apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja 648 (kuussada nelikümmend kaheksa) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.10.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-17-2388 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nordfas Grupp OÜ (NG) põhitegevusalaks oli 2015. a-l ehitus- ja viimistlustööde teostamine. NG ainsaks juhatuse liikmeks perioodil 28.01.2014 kuni 03.05.2017 oli XX.
2.MTA kohustas 05.12.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/035438-23, mille lahutamatuks osaks on MTA 05.10.2016 kontrollakt nr 12.2-3/035438-15, maksustamisperioodide juuli kuni oktoober 2015 kontrollimise tulemusel NG-d tasuma 65 077,64 eurot käibemaksu ja 20 797,02 eurot tulumaksu, kokku 85 874,66 eurot. NG ei ole soetanud MTA-le esitatud arvete alusel ehituskaupu Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt (FG), Ovonel Grupp OÜ-lt ja Maligaya OÜ-lt ega ehitusteenuseid K-Capital OÜ-lt ja Amiksa Ehitus OÜ-lt, vaid on kajastanud nende arvete alusel enda käibemaksuarvestuses alusetult sisendkäibemaksu. Lisaks puudus NG-l alus deklareerida käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksu Optimera Estonia AS-i arvete ning Everster OÜ-le erinevate müüjate poolt väljastatud arvete alusel. NG on teinud FG, Optimera Estonia AS-i ning Everster OÜ-le väljastatud arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. FG arvete alusel tehtud väljamaksed tuleb maksustada tulumaksuga käibemaksusumma osas ning Optimera Estonia AS-i arvete ja Everster OÜ-le väljastatud arvete alusel tehtud väljamaksed kuuluvad tulumaksuga maksustamisele täies ulatuses. FG nimel väljastatud arved ei vasta nõuetele (käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p 2), NG ei ole tegelikkuses FG arvete alusel kaupu soetanud ning NG teadis seda. FG arvetel näidatud kauba olemasolu ei ole kahtluse all, kuid tegeliku müüja isik pole tuvastatav. Seetõttu tuleb kauba müüjaks lugeda tundmatu kolmas isik, kelle puhul ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks käibemaksukohustuslasega (maksuotsuse p 2.1; kontrollakti p 1.1.1). Seetõttu ei saa käibemaksu osa arvete summast seostada NG ettevõtlusega ning kauba eest reaalselt makstud hinnaks tuleb lugeda müügihind ilma käibemaksuta (maksuotsuse p 2.8.2.1; kontrollakti p 1.2.2.1).
3.Nordfas Grupp OÜ tasus MTA 05.12.2016 maksuotsusega määratud summade katteks 32 789,41 eurot ning 53 085,25 eurot jättis tasumata.
4.NG esitas 15.02.2017 Harju Maakohtule pankrotiavalduse ning Harju Maakohtu 17.04.2017 määrusega nr 2-17-2486 lõpetati pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
5.MTA kohustas 13.10.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00763-12 Nordfas Grupp OÜ juhatuse liiget XX tasuma solidaarselt Nordfas Grupp OÜ maksuvõlga 53 085,25 eurot. XX-lt nõutakse MTA 05.12.2016 maksuotsusega NG-le määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustuse tasumist (erijuhtude tulumaks 10 037,75 eurot ning käibemaks 43 0347,50 eurot). Maksuvõla sissenõudmine äriühingu vara arvelt ei ole võimalik. Vastutusmenetluses on tuvastatud, et NG juhtimisega tegeles ainuisikuliselt XX, mistõttu saab NG rikkumise omistada temale. Kõik ülekanded ja sularaha väljamaksed NG pangakontolt tegi XX, samuti edastas tema maksudeklaratsioonide täitmiseks dokumente raamatupidamisteenuse osutajale. XX on rikkunud talle maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Tema poolt raamatupidajale edastatud dokumendid ei vastanud tegelikkusele. XX on alusetult deklareerinud FG, Ovonel Grupp OÜ, Maligaya OÜ, K-Capital OÜ, Amiksa Ehitus OÜ, 2(7)
3-17-2388 Optimera Estonia AS-i arvete ja Everster OÜ-le väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu ning teinud FG ja Optimera Estonia AS-i arvete ja Everster OÜ-le väljastatud arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. FG arvetel kajastatud ehitusmaterjalid ei liikunud tegelikkuses NG ja FG vahel, sest puuduvad andmed kauba tellimise, väljastamise, üleandmise-vastuvõtmise ja transpordi kohta ning objektide lõikes ei ole peetud materjaliarvestust. XX selgitused materjali arvestuse ja saatelehtede kohta on vastuolulised ega kinnita tehingute toimumist. Hoolimata sellest, et FG arvetele on tasumise viisiks märgitud pangakontode numbrid, on arvete eest tasutud sularahas, mis ei ole tavapärane ega eluliselt usutav. Maksuhaldurile esitatud FG kassasissetulekute kviitungid on täidetud puudulikult ning nendel näidatud sularaha üleandmise kuupäev ei vasta NG pearaamatus kajastatud kassa konto kannete kuupäevadele. Lisaks ei ühti FG deklareeritud andmed NG deklareeritud andmetega, maksustamisperioodidel 08.2015 ja 09.2015 ei ole FG NG-le müüki deklareerinud ning FG-l puudus reaalne majandustegevus. Tehingute dokumenteerimata jätmine, kaupade eest suures mahus sularahas tasumine, kassaorderite puudulik täitmine ning materjaliarvestuse puudumine objektide lõikes viitab sellele, et tehinguid FG-ga tegelikult ei toimunud ning XX oli sellest teadlik. NG pangakontolt ja kassast on tehtud FG arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 38 130,65 eurot. Kuna FG-le tehtud väljamaksete kohta puuduvad nõuetele vastavad algdokumendid ning tehingu tegelik osapool ei ole tuvastatav, ei ole võimalik seostada käibemaksu osa arvete summast NG ettevõtlusega. Sellest tulenevalt kuulusid FG arvete alusel tehtud väljamaksed käibemaksusumma osas deklareerimisele kui NG ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja maksustamisele tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 alusel. XX vastuväited ja tõendid (VA kinnitus, et tema on allkirjastanud FG kassaorderid ning fotod saatelehtedest ja FG tegevuskohast aadressil Kohila 3, Tallinn) ei lükka maksuhalduri järeldusi ümber. FG juhatuse liikme VA antud kinnitus kassaorderite allkirjastamise ja tehingute toimumise kohta ei ole usaldusväärne tõend. Maksuhaldur kontrollis 2015. a märtsis FG majandustegevust ning tuvastas, et FG on koostanud tegelikku majanduslikku sisu mitteomavaid arveid selleks, et arvete saajatel tekiks võimalus saada riigilt alusetult tagasi sisendkäibemaksu. Sellise teenuse kasutajad ei ole heausksed ostjad. Samuti ei tõenda tehingute toimumist ootamatult leitud FG saatelehtedest tehtud fotokoopiad ega fotod FG lippudega tegevuskohast. XX selgitused ei ole usutavad.
6.XX esitas 14.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13.10.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00763-12 tühistamiseks. Tehingud NG ning FG ja Optimera Estonia AS-i vahel leidsid aset. Eeltoodu tuvastamisest piisab vastutusotsuse tühistamiseks, sest nende tehingute eest nõuab maksuhaldur täiendavalt maksude tasumist 51 068,25 eurot ning kaebaja on heastanud NG-le võimalikult tekitatud kahju 6000 euro ulatuses äriühingule laenu andmisega. Sel põhjusel ei kajasta kaebaja kaebuses teisi tehinguid. MTA-l puudus alus piirata FG arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning maksustada FG arvetel näidatud käibemaksusummat tulumaksuga. Kuna MTA ei ole seadnud kahtluse alla arvete alusel soetatud materjalide seost NG ettevõtlusega, ei ole asjakohane maksuhalduri etteheide materjaliarvestuse puudumise kohta. Samuti on väär maksuhalduri seisukoht, et FG-l puudus kontrollitaval perioodil tegevus. FG juhatuse liige VA kinnitas vastusena kaebaja päringule tehingute toimumist NG-ga. Samuti on OÜ Lenne kinnitanud, et üüris FG-le Kohila 3, Tallinn aadressil asuvaid ruume ning seal toimus FG äritegevus. Lisaks on FG ning VA soojustusmaterjalide valdkonnas tuntud. Kuigi FG kustutati 03.10.2017 äriregistrist, käib aadressil Kohila 3 Fassaadikeskuse nime all jätkuvalt tegevus (tõenäoliselt tegutsetakse nüüd OÜ Fassaadikeskus Ehitus kaudu). Kirjalikud andmed FG-lt kauba tellimise 3(7)
3-17-2388 kohta puuduvad põhjusel, et kaebaja tellis materjale FG tegevuskohas kohapeal siis, kui tekkis ehitusmaterjalide jaoks vajadus. Kuna FG väljastas kaupa ainult pärast seda, kui arve oli täies ulatuses tasutud ning pangaülekande tegemiseks oleks kaebaja pidanud minema kas pangakontorisse või NG kontorisse, oli sularahas tasudes võimalik kaup kätte saada kõige kiiremini. Makseterminal FG-l puudus ning sularahas tasumise kohta vormistati order. VA on kinnitanud, et kõikidel orderitel on tema allkiri. Arved eraldivõetult olid esitatud võrdlemisi väikestes summades (2000, 3000 ja 6000 eurot) ning selliste summade sularahas tasumine ei ole ehitussektoris enneolematu. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile kontrolli käigus saatelehti, sest neid ei olnud raamatupidamisdokumentide kaustas. Kuigi kaebaja hinnangul on tegemist ebavajalike dokumentidega, tegi kaebaja kõik endast oleneva, et need leida, sest maksuhaldur pidas neid vajalikuks. Kaebaja leidis need enda kodust ning esitas need seejärel kohe maksuhaldurile. Transpordi kohta ei ole dokumente koostatud põhjusel, et kaup laeti aadressil Kohila 3 kaebaja sõidukisse ning kaebaja vedas kauba ise objektile.
7.MTA palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ning NG-ga alltöövõtulepingu sõlminud Everster OÜ juhatuse liikmed seletused objektidele materjali soetamise kohta on vastuolulised. FG ei oma reaalset majandustegevust. FG ei ole esitanud 2014. ja 2015. a majandusaasta aruandeid ning ta ei ole maksuhaldurile tõendanud ettevõtlusega tegelemist, mistõttu kustutati äriühing alates 28.09.2015 käibemaksukohustuslaste registrist. Maksuhaldur on proovinud saada seletusi VA-lt, kuid viimane on vältinud MTA-ga suhtlemist. See asjaolu koos kõigi maksumenetluses tuvastatud asjaoludega – tehingute dokumenteerimata jätmine, kaupade eest tasumine suures mahus sularahas, orderite puudulikult täitmine ning objektide lõikes materjaliarvestuse puudumine – annab aluse kahelda kaebaja täiendavate selgituste usaldusväärsuses. Asjakohatud on kaebaja seisukohad seoses NG-le antud laenuga. Tegemist on NG ja kaebaja vahelise eraõigusliku suhtega, mis ei saa mõjutada kaebaja maksukohustust.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.03.2018 otsusega XX kaebuse osaliselt; tühistas MTA 13.10.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00763-12 osas, millega kohustatakse XX tasuma NG maksuvõlga seonduvalt FG arvetel kajastatud tehingutega; jättis ülejäänud osas XX kaebuse rahuldamata; mõistis MTA-lt XX kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu 1026,75 eurot ning jättis MTA menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole piisavalt analüüsinud XX poolt vastutuskohustuse tuvastamise menetluses esitatud teavet ja tõendeid ning maksuhalduri järeldus NG ja FG vahel tehingute mittetoimumise kohta on vastutusotsuses ebapiisavalt põhjendatud. Olukorras, kus maksuhaldur peab FG arvete alusel väidetavalt soetatud kauba sisendkäibemaksuarvestuses kajastamist lubamatuks põhjusel, et kauba müüjaks võis olla tundmatu kolmas isik, on asjakohatu maksuhalduri etteheide selle kohta, et kaebajal puudub materjaliarvestus kauba objektidel kasutamise kohta. Materjaliarvestus ei saa kinnitada või ümber lükata seda, kas kauba müüjaks NG-le oli FG. OÜ Lenne kinnitusega, kaebaja esitatud fotodega ning kaebaja ja FG juhatuse liikme selgitustega on tõendatud, et FG tegutses aadressil Kohila 3. Seega ei saa enam asuda seisukohale, et FG ei omanud kõnealuste tehingute toimumise ajal reaalset majandustegevust. Vastutuskohustuse tuvastamise menetluses puudus alus jätta arvestamata FG juhatuse liikme kinnitusega tehingute toimumise kohta. Maksuhaldur ei ole võtnud seisukohta kaebaja selgituse osas sularahas tasumise põhjendatuse kohta ega FG juhatuse liikme kinnituse osas, et sularahaorderitel on tema allkiri. NG esindaja on selgitanud nii sularahas tasumise vajadust kui ka kauba transpordi korraldamist. Saatelehtede hilisem esitamine ei saa olla eraldiseisvana piisav, asumaks seisukohale, et kauba võõrandamise tehinguid ei ole NG ja FG vahel toimunud. Puudused FG kassaorderitel ega NG-ga toimunud tehingute FG maksudeklaratsioonides kajastamata jätmine ei ole otseselt etteheidetavad kaebajale. Viidatud vastuolusid, sh kassaorderite ja arvete kuupäevade mittekokkulangemist, ei saa kergekäeliselt 4(7)
3-17-2388 tõlgendada kaebajale ebasoodsalt. Isegi kui maksuotsuse tegemise ajaks kogutud teabe alusel võis esineda põhjendatud kahtlus NG ja kaebaja maksupettuses osalemise kohta, siis vastutuskohustuse tuvastamise menetluses esitatud täiendava teabe ja tõendite tulemusena ei saa pidada sellist järeldust asjaolusid täiendavalt analüüsimata enam põhjendatuks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.03.2018 otsus NG ja FG vahelisi tehinguid puudutavas osas. Asjaolu, et tehingus osalenud isik ehk kaebaja ei oska nimetada ega esitada tõendeid selle kohta, kus väidetavalt ostetud materjale kasutatakse, võib olla üks tõend kogumis, mis loob põhjendatud kahtluse maksupettuses osalemise kohta. Halduskohtu otsus on vastuoluline, sest Optimera Estonia AS-i arvete puhul on halduskohus pidanud sarnaseid põhjendusi asjakohasteks. Vastustaja ei ole möönnud FG-l reaalse majandustegevuse olemasolu. Kohus on jätnud tähelepanuta, et äriregistri andmetel tegutses aadressil Kohila 3 veel 5 VA-ga seotud erinevat äriühingut, sh Fassaadikeskus Ehitus OÜ, kes tegutseb seal alates 16.01.2014 tänaseni. Seetõttu ei kinnita kauba müüki NG-le kaebaja esitatud fotod, millelt nähtuvad Fassaadikeskuse logod Kohila 3 aadressil. Samuti ei ole võimalik OÜ Lenne selgituste põhjal üheselt järeldada, et Kohila 3 ruumides tegutses just FG. FG ei omanud reaalset majandustegevust ning oli arvevabriku tunnustega äriühing. Maksuhaldur kontrollis 2015. a märtsis FG majandustegevust ning tuvastas, et FG on koostanud tegelikku majanduslikku sisu mitteomavaid arveid selleks, et arvete saajatel tekiks võimalus saada riigilt alusetult tagasi sisendkäibemaksu. Sellise teenuse kasutajad ei ole heausksed ostjad. VA kinnitused tehingute toimumise ning kassaorderite allkirjastamise kohta ei ole usaldusväärsed tõendid. Nende ütluste usaldusväärsuse paneb kahtluse alla ka asjaolu, et VA on hoidnud ise MTA-le ütluste andmisest kõrvale. Tehingute toimumist ei kinnita fotod ootamatult leitud saatelehtedest. Saatelehtedelt ei nähtu kauba kättesaamise kuupäevi ning arvestades kaebaja varasemaid väiteid sellest, et ta pole pidanud vajalikuks saatelehti alles hoida, ei ole välistatud, et need on koostatud tagantjärele. Kaebaja ütluste usaldusväärsust kahandab see, et ta on võtnud omaks majandustehinguid mittekajastavate arvete kasutamise ning viinud NG-st välja sularaha De Lujo OÜ tegelikkuses mittetoimunud tehinguid kajastavate arvete alusel. Kaudsete tõendite kogum on praegusel juhul piisav, et tõendamiskoormus läheks üle kaebajale.
10.XX palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Nii maksu- kui ka vastutusotsuse koostamise menetluses on tuvastatud, et NG soetas ehitusmaterjale Everster OÜ-le alltöövõtulepingute alusel fassaaditööde teostamiseks. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla materjalide seost NG ettevõtlusega. Materjaliarvestuse puudumine saaks selgitada vaid seda, kas kaup oli soetatud ettevõtluse tarbeks, kuid ei saa kinnitada ega ümber lükata seda, kas kauba müüjaks oli FG. Maksuhalduri vastav seisukoht saaks olla asjakohane siis, kui kaup ei oleks kõnealuste arvete alusel üldse liikunud. FG oli kontrollitaval perioodil tegutsev äriühing. Seda tõendab näiteks asjaolu, et alates 05.05.2014 on ta kaubamärgi FASSAADIKESKUS omanik. OÜ Lenne on kirjalikult kinnitanud, et Kohila 3 kinnistul asuva hoone üürnikuks oli perioodil 08.09.2014 ‒30.09.2015 FG, kes kasutas nii kontori- kui ka laopindu. Samuti kinnitas OÜ Lenne, et ruume kasutati reaalselt, seal oli näha tegevust, klientide liikumist ja kaupade ladustamist. Kui MTA oleks täitnud uurimiskohustust ja külastanud aadressil Kohila 3 asuvaid ruume, siis oleks ta tõenäoliselt saanud VA kätte ja teda küsitleda. MTA ei ole seda teinud. Maksuhaldur oleks pidanud tuvastama NG pahausksuse, kuid ei ole seda teinud. NG ja kaebaja heausksuses kahtlemiseks puudub alus. FG-l olid töötajad, ladu, tegevuskoht, koduleht internetis ning äriühingu ja tema juhatuse liikme kohta oli internetis piisaval määral informatsiooni, mis annavad kindluse, et tegemist on fassaaditööde ja soojustusmaterjalide alal tuntud ja kogenud 5(7)
3-17-2388 müüjaga. Maksuhalduril puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kaebaja teadis FG plaanidest käivet mitte deklareerida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.MTA on vaidlustanud halduskohtu otsuse ulatuses, millega kohus tühistas MTA 13.10.2017 vastutusotsuse NG ja FG vahelisi tehinguid puudutavas osas. Seega vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses selle üle, kas MTA on õiguspäraselt kohustanud kaebajat tasuma NG maksuvõlga, mis koosneb FG arvete alusel deklareeritud sisendkäibemaksust ning FG-le tehtud väljamaksete käibemaksu summalt arvestatud tulumaksust. Kui NG-le ei oleks selles ulatuses maksuvõlga tekkinud, oleks alusetu ka selle vastutusotsusega sissenõudmine kaebajalt (MKS § 96 lg 6 p 1).
12.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on vaidlustatud osas põhjendatud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
13.Halduskohus on põhjendatult leidnud, et vastutusotsuse koostamise menetluses esitatud täiendavate tõendite ja selgituste valguses ei saa enam asuda kahtlusteta seisukohale, et kõnealust ehituskaupade liikumist NG ja FG vahel ei toimunud. Vaidlusaluste tehingute kohta on maksuhaldurile ja kohtule esitatud FG nimel väljastatud orderi kviitungid (tl 18‒20), arved (tl 73‒85p) ja saatelehed (tl 102‒104p). Samuti nähtub NG pearaamatu väljavõttest arvete eest tasumine (tl 37‒39p). Saatelehtedel ja arvetel kajastatud kaupade nimekirjad on omavahel võrreldavad ning nendest saab piisava kindlusega järeldada, et loetletud kaupu ka reaalselt soetati. Kuigi orderitel näidatud sularaha üleandmise kuupäev ja NG pearaamatus kajastatud kassa konto kannete kuupäevad ei kattu ning arvetele on tasumise viisiks märgitud pangaülekandega tasumine ja arvete tasumise tähtaeg, ei ole need asjaolud eeltoodut arvestades piisavad, et välistada tehingute toimumist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja on sularahas tasumise kohta esitanud piisavalt usutavaid selgitusi – aadressil Kohila 3 paiknes FG kauplus, kuhu kaebaja läks siis, kui tal tekkis kaupade järele vajadus, ning sularahas tasumine toimus põhjusel, et kaupluses puudus ülekandega või pangakaardiga tasumise võimalus, kuid kaupa oli võimalik kätte saada üksnes pärast tasumist. Maksuhaldur ei ole piisavalt selgitanud, miks ta ei pea kaebaja selgitusi usutavaks ning mis põhjusel ei olnud tema hinnangul selline asjade käik võimalik. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates puudub kohtu hinnangul veenev alus jätta arvestamata ka VA kinnitustega tehingute toimumisest ja sellest, et tema on allkirjastanud kassa sissetuleku orderid (tl 22, 23p).
14.Halduskohus on põhjendatult leidnud, et maksuhalduri tuginemine materjaliarvestuse puudumisele ei ole asjakohane olukorras, kus kaebajale ei heideta ette kauba puudumist, vaid üksnes selle soetamist tundmatult kolmandalt isikult. Halduskohtu otsust ei saa pidada ka vastuoluliseks, sest Optimera Estonia AS-ga toimunud tehingute asjaolud erinesid FG-ga toimunud tehingutest (Optimera Estonia AS arvete alusel soetatud kaupa ei saanud seostada NG ettevõtlusega; vt halduskohtu otsuse p-d 17 ja 18).
15.Kui maksuhaldur asub seisukohale, et ettevõtluses kasutatav kaup oli maksukohustuslasel olemas, kuid ta on soetanud selle tundmatult kolmandalt isikult, tuleb maksu määramiseks tuvastada ka ostja pahausksus. Tundmatult isikult kauba saamisel tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamise osas selgitada, kas ostja teadis või pidi teadma, et tehingu teine pool pole tegelik müüja. „Pidi teadma“ tähendab, et kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud kogumis viitavad sellisele olukorrale või oleks ostja saanud hoolsuskohustust täites teada, et tegemist pole tegeliku müüjaga (Riigikohtu 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p 15). Ringkonnakohus leiab, et maksuhaldur ei ole piisavalt põhjendanud NG tegevuses pahausksuse olemasolu. Kontrollakti p-s 1.1.2.4 on maksuhaldur selgitanud NG pahausksust asjaoludega, et NG raamatupidamisdokumendid on ebausaldusväärsed, NG pangakontolt sularaha kassasse viimine ei ole tavapärane ning FG nimelt väljastatud arvete kajastamisega kaasnes maksueelise saamine. 6(7)
3-17-2388 Kohtule ei nähtu aga millestki, et NG-le pidi olema teada, et aadressil Kohila 3 asuvast kauplusest kaupade soetamisel on tema tehingupartneriks keegi teine kui FG. Nagu maksuhaldur on ise rõhutanud, on samal aadressil tegutsenud mitmeid äriühinguid sarnase ärinimega. Maksuhaldur ei ole esile toonud asjaolusid, mis kinnitaks, et NG pidi olema kursis sellega, et ta ei soeta kaupu FG-lt või et FG ei deklareeri vaidlusaluseid tehinguid nõuetekohaselt (nt isikute omavaheline tutvus vmt).
16.Eeltoodu põhjal puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning halduskohtu otsuse muutmiseks.
17.Kaebaja on kandnud halduskohtus menetluskulusid kokku 1850 euro ulatuses, s.o riigilõiv 750 eurot ja õigusteenuse kulud 1100 eurot (arve 201802-1), ning ringkonnakohtus 648 euro ulatuses (õigusteenuse kulud, arve 201806-1, tl 143). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna MTA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud MTA-lt kaebaja kasuks välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kantud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja volitatud esindaja on osutanud kaebajale õigusteenust 4,5 h ulatuses, mis on kulunud apellatsioonkaebusega tutvumisele (1,5 h) ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele (3 h). Eelviidatud toiminguid ja nendele kulunud ajakulu saab pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. MTA võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(digitaalselt allkirjastatud)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.