X hagi Q ja C vastu servituudi teostamise takistamise lõpetamise ja edasistest servituudi rikkumistest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.11.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Q ja C apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Triipan (e-post: XXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): Q (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX)
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5465 Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): C (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXd) Kostjate I ja II lepinguline esindaja: Tuulikki Laesson (e-post: XXX) Istungi toimumise aeg
09.03.2017
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 14.11.2016 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
4.Mõista välja solidaarselt Qlt ja Clt X kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 977,5 eurot. Tasumisega viivitamise korral tuleb Ql ja Cl solidaarselt tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjatele kaasomanikena Viimsi vallas, Rohuneeme külas asuv Külaniidu tee 2 kinnistu (registriosa nr 9148502), mis on koormatud reaalservituudiga hagejale kuuluva Külaniidu tee 3 kinnistu (registriosa nr 9148602) kasuks. Servituut peab tagama juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt hagejale kuuluvale kinnisasjale. Servituudi alusel on hagejal õigus rajada osaliselt kostjatele kuuluval kinnistul asuvale servituudialale juurdepääsu võimaldav juurdepääsutee ning seda eesmärgipäraselt kasutada. Kostjad takistavad servituudi teostamist ja juurdepääsutee rajamist, kuna kostjate kinnistu on piiratud aiaga, mis takistab juurdepääsu servituudi alale, sest aeda kõrvaldamata ei ole juurdepääsutee rajamine võimalik. Kostjad on keeldunud aia kõrvaldamisest, rikkudes sellega servituudi tingimusi ning takistades hageja poolt servituudi teostamist. Servituudi teostamise takistamine ei võimalda hagejal kasutada hagejale kuuluvat valitsevat kinnisasja, millele juurdepääsu peaks servituut tagama. Kostjad on vaidlustanud hageja poolt servituudialasse tee rajamiseks taotletud ehitusloa. Hoolimata sellest, et halduskohtute poolt on tuvastatud, et tee rajamine servituudialale ei ole vastuolus kehtiva detailplaneeringu ning ehitusõiguslike või keskkonnalaste nõuetega, on kostjad ka pärast halduskohtute otsuste jõustumist jätkanud võimaluste otsimist servituudi teostamise takistamiseks, s.h väitnud, et hageja vajab tee rajamiseks täiendavaid lubasid ja kooskõlastusi ning, et tee rajamine ei ole lubatud 2(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5465 looduskaitselistel põhjustel. Hageja on arvamusel, et kostjate senine tegevus hageja poolt servituudi teostamise takistamisel on piisavaks tõendiks selle kohta, et kostjad võivad jätkata hagejale takistuste tegemist servituudi teostamisel.
2.Hageja palub kohustada kostjaid kõrvaldama kinnistul registriosa nr 9148502 paiknev piirdeaed ulatuses, milles see asub kinnistu registriosa nr 9148602 ja kinnistu registriosa nr 9148702 kasuks seatud teeservituudi alal, välja arvatud Tallinna notar Tiit Seppa poolt
30.septembril 2010 notari ametitoimingute raamatu registri number 3376 all tõestatud notariaalakti „Pakkumus teeservituudi seadmise lepingu muutmise lepingu sõlmimiseks ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldused“ punktis 3.3 sätestatud ulatuses. Samuti palub hageja kohustada kostjaid hoiduma mistahes tegudest ja toimingutest, mis takistavad kinnistute registriosa nr 9148602 ja nr 9148702 kasuks seatud teeservituudi teostamist, s.h. mitte takistama servituudiala valdamist ja eesmärgipärast kasutamist ja servituudialale tee rajamiseks vajalike tööde teostamist Viimsi Vallavalitsuse 16.03.2012 korraldusega nr 176 väljastatud 19.03.2012 ehitusloas nr 22047 sätestatud viisil. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited
3.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 02.06.2004 servituudilepingu punktis 4.2.1. on pooled kokku leppinud, et reaalservituudi sisuks on kõvakattega tee kasutamine ja hooldamine. Seega ei ole hagejal õigus nõuda servituudiala kasutamist niikaua, kuni ei ole välja ehitatud kõvakattega sõiduteed.
4.30.09.2010 servituudilepingu punkti 3.1. järgi peab hageja taotlema juurdepääsutee ehitamiseks kõik vajalikud load ja kooskõlastused ning ehitama juurdepääsutee välja. Hagejal tuleb servituudilepingu punkti 3.1. teise lause järgi juhinduda lubade taotlemisel detailplaneeringust, servituudilepingust ning Viimsi valla poolt kehtestatud nõuetest. Servituudilepingu punkti 3.2. teise lause järgi tagab omanik 2 piirdeaia osalise lammutamise hiljemalt 1 kuu jooksul arvates servituudilepingu punktis 3.1. mainitud kõigi vajalike lubade ja kooskõlastuste väljastamist ning kostjatele kooskõlastamiseks esitamist.
5.Kostjad ei ole rikkunud servituudilepingu punktist 3.2 tulenevat kohustust, kuivõrd hageja ei ole omalt poolt täitnud kõiki nõudeid selleks, et hagejale oleks väljastatud kõik juurdepääsutee ehitamiseks vajalikud load. Seega ei saa kostjatel olla tekkinud servituudilepingus punktis 3.2. sätestatud kohustust, mistõttu ei ole kostjad servituudilepingut rikkunud. Esimese astme kohtuotsus
6.Maakohus rahuldas hagi, kohustades Qd ja Ct kõrvaldama kinnistul registriosa nr 9148502 paiknev piirdeaed ulatuses, milles see asub kinnistu registriosa nr 9148602 ja kinnistu registriosa nr 9148702 kasuks seatud teeservituudi alal, välja arvatud Tallinna notar Tiit Seppa poolt 30. septembril 2010 notari ametitoimingute raamatu registri number 3376 all tõestatud notariaalakti „Pakkumus teeservituudi seadmise lepingu muutmise lepingu sõlmimiseks ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldused“ punktis 3.3 sätestatud ulatuses. Samuti kohustas maakohus Qd ja Ct hoiduma mistahes tegudest ja toimingutest, mis takistavad kinnistute registriosa nr 9148602 ja nr 9148702 kasuks seatud teeservituudi teostamist, s.h. mitte takistama servituudiala valdamist ja eesmärgipärast kasutamist ja servituudialale tee rajamiseks vajalike tööde teostamist Viimsi Vallavalitsuse 16.03.2012 korraldusega nr 176 väljastatud 19.03.2012 ehitusloas nr 22047 sätestatud viisil. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 2 337,72 eurot.
7.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel sõlmitud servituudileping, kostjate kinnistu on ümbritsetud piirdeaiaga, mis osaliselt asub servituudialal. Kuigi
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5465 juurdepääsuteed ei ole senini rajatud on selle põhjuseks see, et kostjad ei ole piirdeaeda kõrvaldanud ja see takistab hagejal juurdepääsutee rajamist. Seega on tõendatud, et piirdeaia kõrvaldamata jätmine kujutab endast reaalservituudi teostamise takistamist.
8.Kohus ei nõustu kostjatega, et kõvakattega sõidutee kasutamise ja hooldamise kokkulepe ei ole hõlmatud vajalike tegudega sõidutee väljaehitamiseks. Juurdepääsuteed ei ole võimalik ehitada enne teealalt piirdeaia kõrvaldamist. Viimsi Vallavalitsus on juurdepääsutee rajamiseks servituudialale väljastanud ehitusloa ning kuigi kostjad vaidlustasid selle halduskohtus, jäi nende kaebus rahuldamata. Alates 01.07.2015 ei ole enam reaalservituudi esemeks oleva eratee rajamiseks vaja ehitusluba.
9.Kohtu arvates asjaolu, et kostjate sooviks on säilitada juurdepääsutee äärde jääv tammepuu, kuid juurdepääsutee rajamine võib kaasa tuua tamme täieliku hävimise, mis ei oleks aga kooskõlas Rohuneeme tee 119 detailplaneeringuga, ei saa kuidagi õigustada kostjate poolt piirdeaia kõrvaldamata jätmist. Kostjatel ei ole õigust takistada hagejal reaalservituudi teostamist põhjusel, et kostjad arvavad teadvat, missuguseid kõikvõimalikke lubasid juurdepääsutee rajamisel peaks hageja omama. Juurdepääsutee nõuetekohase ehitamise, kasutamise ja korrashoidmise eest kannab vastutust hageja ning kostjatel ei ole õigust teha hagejale ettekirjutusi avalik-õiguslike normide täitmiseks.
10.Hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda kostjate poolt reaalservituudi teostamise takistamise rikkumisest hoidumist. Kostja väide, et ehitusluba võib olla muutunud kehtetuks, ei muuda iseenesest pooltele arusaamatuks ehitusloa sisu. Kuna kostjad väitsid vastuses, et nad ei saa aru, millest nad hoiduma peavad, et mitte takistada hagejal reaalservituudi teostamisest on hageja oma nõude sisutanud tööde tegemise vajadusega, mis sisalduvad ehitusloas. Kohus nõustub hagejaga, et kostjate senine tegevus hageja poolt servituudi teostamise takistamisel on veenev, mistõttu hageja hoidumisnõue on põhjendatud.
11.Asja lahendamisel ei ole tähtsust asjaolul, et kostjad tegelevad mh hageja kinnistule juurdepääsutee lahendamiseks alternatiivide leidmisega. Tähtsust ei oma ka kostjate arvamus, et hageja pääseb oma kinnistule mujalt ning sellel, miks servituut leping sõlmiti ning kas see vastab Külaniidu tee kinnistute suhtes kehtivas detailplaneeringus ette nähtud lahendusele, ehitusõiguslikele ning looduskaitseistele nõuetele.
12.Kuna hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud kostjate kanda. Hageja õigusabikulud summas 1 874, 52 on põhjendatud ja need tuleb koos tasutud riigilõivusumma ning kinnistusregistri päringute eest tasutud 13,20 euroga kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt paluvad kostjad tühistada maakohtu otsuse ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte kanda. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi tagasi lahendamiseks samale maakohtule. Menetluskulud jätta hageja kanda.
14.Maakohus on otsuse põhjenduste kohaselt võtnud eelduse, et poolte vahel sõlmitud reaalservituudileping hõlmab ka poolte vahel sõlmitud sõidutee ehitamise kokkulepet. Teeservituudi leppisid pooled kokku 02.06.2004 notariaalses lepingus, kuid sõidutee ehitamise kohustuses ja kohustuse sisus leppisid pooled kokku 30.09.2010 lepingus. Sõidutee väljaehitamise kokkulepe ei ole kinnistusraamatusse kantud reaalservituudi osaks. Reaalservituudi sisuks on olnud poolte kokkulepe tasuta ja tähtajatu kõvakattega sõidutee kasutamine. Reaalservituudi kinnistusraamatusse kandmisel on kinnistusraamatusse kantud viited servituudi sisu hindamiseks olulise tähtsusega. Kuna kõvakattega sõidutee väljaehitamine ei ole reaalservituudi sisuks, vaid tee ehitamise
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5465 kokkuleppes lepiti kokku 2010.a võlaõiguslikus lepingus, ei ole kostjad servituudilepingut sõlminud.
15.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas hageja poolt sõidutee väljaehitamise aluseks olev ehitusprojekt tagab detailplaneeringuga säilimisele kuuluva tamme säilimise. Kolm erinevat dendroloogiaeksperti on jõudnud järeldusele, et hageja ehitusprojekti realiseerimisel tamm ei säiliks. Kõvakattega sõidutee väljaehitamine peab toimuma muuhulgas detailplaneeringus ette nähtud nõuetele vastavalt. Poolte vahel 2010.a sõlmitud lepingus hageja juurdepääsutee ehitamiseks juhindub lubade taotlemisel detailplaneeringust, poolte vahel sõlmitud kokkulepetest ja lepingutest ning Viimsi valla poolt kehtestatud nõuetest. Kuna hageja ei ole taganud sõidutee välja ehitamise aluseks olevas ehitusprojektis detailplaneeringuga ettenähtud nõuete täitmist, sealhulgas tamme säilimist, on hageja rikkunud 2010.a lepingu punktis 3.2 sätestatud kohustust ning seetõttu ei saa kostjatel olla piirdeaia osalise lammutamise kohustust. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Asja materjalidest nähtub alljärgnev: - Hagejale kuulub ühisomandina Viimsi vallas, Rohuneeme külas aadressil Külaniidu tee 3 asuv kinnistu (registriosa nr 9148602). - Kostjatele kuulub kaasomanikena Viimsi vallas, Rohuneeme külas asuv Külaniidu tee 2 asuv kinnistu (registriosa nr 9148502), mis on koormatud reaalservituudiga hagejale kuuluva kinnistu kasuks. - Reaalservituut seati 02.06.2004 sõlmitud servituudilepinguga ning selle tingimusi muudeti, täpsemalt muudeti tee paiknemist plaanil, 30.09.2010 sõlmitud lepinguga. - Kostjatele kuuluva kinnistu suhtes on kinnistusraamatu registriosa III jaos järgmine kanne: Reaalservituut kinnistute nr 9148602, 9148702 igakordsete omanike kasuks. Tasuta ja tähtajatu sõiduteeservituut vastavalt 02.06.2004 lepingu punktile neli (4) ja 30.09.2010 lepingu punktile kaks (2) ja lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. - 02.06.2004 ja 30.09.2010 lepingute sõlmimise ajal ei olnud servituudialale sõiduteed rajatud. - Kostjate kinnistu on ümbritsetud piirdeaiaga, millest osa ulatub servituudialale. - Ilma servituudialalt piirdeaeda eemaldamata ei ole võimalik servituudialale sõiduteed rajada. - Kostjad keelduvad servituudialalt piirdeaia eemaldamisest.
19.Poolte vahel on vaidlus selles, kas servituudist tulenevalt on hagejal õigus välja ehitada sõidutee ning, kas hageja on täitnud kõik kokkulepitud eeldused selleks, et ta saaks nõuda kostjatelt piirdeaia eemaldamist servituudialalt.
20.AÕS § 178 lg 1 järgi reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seadusest ei tulene teisiti.
21.Kostjad väidavad sisuliselt, et kuna pooled leppisid kokku vaid kasutusservituudis, teeservituudi sisuks ei olnud sõidutee rajamine ning sõidutee on rajamata, siis ei ole kostjad servituudilepingut rikkunud. Ringkonnakohus leiab, et kostjate seisukoht on ekslik. Kuna hageja kinnistu kasuks on seatud ka sõiduteeservituut, siis on selle sisuks ka
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5465 sõidutee rajamise õigus. Kuigi 02.06.2004 lepingus ei lepitud kokku, kes sõidutee rajab, tulenes see seadusest, sest AÕS § 179 lg 1 sätestatu järgi sõidutee rajamine teenivale kinnisasjale on valitsevate kinnisasjade omanike kohustus. Seega leidis maakohus õigesti, et servituut hõlmab ka hageja õigust teha vajalikke toiminguid sõidutee väljaehitamiseks. Lisaks osutab ringkonnakohus asjaolule, et 02.06.2004 lepingu p-s 4.3, mis on teeservituudi sisuks ka kinnistusraamatu kohaselt, leppisid teenivate ja valitsevate kinnistute omanikud kokku, et teenivate kinnistute omanikud kohustuvad hoiduma mistahes tegevusest, mis takistab valitsevate kinnistute omanikel käesoleva lepinguga seatava reaalservituudi teostamist, seejuures mitte rajama servituudi teostamiseks ettenähtud alale selliseid ehituslikke konstruktsioone või muud sellist, mis takistavad reaalservituudi teostamist, samuti hoiduma igasugusest tegevusest, mis võib sõiduteed kahjustada. Seega juhul, kui servituudialal on sellised ehituslikud konstruktsioonid, mis takistavad servituudi teostamist on kostjad servituudilepingut rikkunud. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus, et servituudialal on kostjate kinnistut ümbritseva piirdeaia osa.
22.Siiski tuleb asja lahendamisel arvestada, et 30.09.2010 lepingu p-s 3 leppisid kostjad kui teeniva kinnisasja omanikud ja lepingu sõlmimise ajal valitsevate kinnisasjade omanik mh kokku millal ja millises ulatuses eemaldatakse servituudialalt kostjate kinnistut ümbritsev ja servituudialas paiknev aiaosa selleks, et valitsevate kinnisasjade omanik saaks ehitada sõidutee. Kuna kinnistusraamatusse servituudi sisuna neid tingimusi ei kantud, oli tegemist võlaõigusliku tehinguga nagu kostjad menetluses õigesti märkisid. Maakohus leidis, et 30.09.2010 lepingu p-ga 3 kokkulepitu on servituudi sisuks. Selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.
23.Hageja väidetest nähtuvalt peab ta nimetatud võlaõiguslikust lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi siduvaks. Kuna võlaõiguslikus tehingus lepiti kokku, et kostjatel on kohustus lepingus kokkulepitud ajavahemiku jooksul eemaldada servituudialal olev piirdeaed alles peale seda, kui valitsevate kinnisasjade omanikud on sõidutee rajamiseks esitanud kõik vajalikud load ja kooskõlastused, siis ei ole põhjendatud hageja väide, et kostjad ei saa tugineda 30.09.2010 p-s 3 sätestatud kokkulepetele. 30.09.2010 lepingu p-s 3 kokkulepituga seati sisuliselt servituudilepingust tulenevate õiguste tekkimine sõltuvusse teatud tingimustest. Kostjate väidete näol, et esiteks ei vasta Viimsi Vallavalitsuse poolt antud ehitusluba tee ehitamiseks detailplaneeringule ning teiseks, kõiki lubasid ja kooskõlastusi, mida läheb vaja tee ehitamiseks, ei ole hageja esitanud, on tegemist VÕS § 110 lg 1 järgsete vastuväidetega.
24.Maakohus tuvastas ringkonnakohtu arvates õigesti, et Viimsi Vallavalitsuse 16.03.2012 korraldusega väljastati hagejale juurdepääsutee rajamiseks 19.03.2012 ehitusluba nr 22047 ning kuigi kostjad selle vaidlustasid halduskohtus, jäi kostjate kaebus rahuldamata. Seega ei ole põhjendatud kostjate väited, et Viimsi Vallavalitsuse korraldusega välja antud ehitusluba ei vasta detailplaneeringu ning ehitusõiguslikele ja looduskaitselistele nõuetele.
25.Kostjad väitsid asjas, et hagejal on tee ehitamiseks vaja veel muid lubasid, näiteks kaeveluba ja raieluba. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostjad tõendanud, et hagejal selliseid lubasid täiendavalt ehitusloa kõrvale vaja oli või on.
26.Poolte vahel puudub vaidlus, et alates 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku kohaselt ei ole enam eratee rajamiseks ehitusloa olemasolu nõutav. Kostjad väidavad, et hagejate kavandatav tee ei vasta detailplaneeringule. Viimsi Vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusloa väljaandmise eelduseks on ka kontroll, et rajatav ehitis (rajatis) vastaks detailplaneeringule. Viimsi Vallavalitsuse korraldus, mille alusel ehitusluba anti, on läbinud ka kohtuliku kontrolli. Seega on hageja tõendanud, et tema poolt ehitatav rajatis vastab detailplaneeringule. Seega on VÕS § 110 lg 1-le 1 rajatud kostjate vastuväide
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5465 põhjendamatu. Kostjad on alusetult takistanud hagejat servituudist tulenevaid õigusi teostamast ja seega rahuldas maakohus hagi põhjendatult.
27.Käesoleva vaidluse lahendamise kontekstis ei ole asjakohased kostjate väited selle kohta, kas ja milliseid nõudeid saavad kostjad esitada tulevikus juhul, kui hageja püstitab mittenõuetekohase tee, mille tagajärjel tekib kahju kolmandatele isikutele. Seega ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust ka sellel, kellele kuulub servituudialal rajatav tee.
28.Apellatsioonkaebuses väidavad kostjad, et maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõigust, jättes Külaniidu tee 1 kinnistu omaniku menetlusse kaasamata. Maakohus jättis kolmanda isiku kaasamise taotluse rahuldamata 01.06.2016 määrusega. Kostjad määrust ei vaidlustanud ja määrus jõustus 01.08.2016. Seega on kostjate väited maakohtu minetusele alles apellatsioonkaebuses põhjendamatud. Menetluskulude jaotus
29.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.
30.Hageja menetluskulude nimekirja ja ringkonnakohtus toimunud istungil avaldatu kohaselt moodustavad hageja menetluskulud ringkonnakohtus esindaja tasust, mille suurus on kujunenud järgmiselt: vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 6,8 tundi, istungi ettevalmistamine 1 tund ja istungi l osalemine 45 minutit tunnihinnaga 170 eurot ilma käibemaksuta.
31.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus ning kohtutele on antud kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb analüüsida sarnaselt õigusabikulude põhjendatusele ja vajalikkusele (TsMS § 175 lg 1) ning seda olenemata sellest, kas tunnitasu suurusele on esitatud vastuväiteid.
32.Ringkonnakohus leiab, et ajakulu istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks on põhjendatud, kuid apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud aeg on esitatud ülepaisutatult. Arvestades asja mahtu, vaidluse iseloomu, apellatsioonkaebuse ning vastuse sisu ja mahtu loeb ringkonnakohus põhjendatud ja mõistlikuks kuluks 4 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks.
33.Lisaks leiab ringkonnakohus, et lepingulise esindaja tunnihind 170 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole põhjendatud ja vajalik, arvestades nii asja keerukust ja mahtu kui ka keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning ka esindaja kvalifikatsiooni (advokaat). Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on pidanud mõistlikuks advokaadi tunnitasu 120 eurot nii käibemaksuga kui ka ilma (RKTKm 3-2-1115-14, p 14; 3-2-1-92-13; 3-2-1-93-13; 3-2-1-115-13; 3-2-1-145-13). Advokaadi tunnihind 120 eurot + käibemaks moodustab 144 eurot. Käesoleval juhul ei olnud tegemist eriliselt keeruka ega ka tavapärasemast mahukama õigusvaidlusega. Arvestades, et õigusteenuse tunnitasu käesoleval ajal ajas pigem suureneb, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ja mõistlikuks esindaja tunnitasu suuruseks on käesolevas asjas 170 eurot koos käibemaksuga.
34.Seega on hageja põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtus 5,75 tundi, ning tunnihinnaga 170 eurot koos käibemaksuga moodustab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summa 977,5 eurot.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5465
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik