LS avaldus kohtulahendite kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.01.2017 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik LS määruskaebus
Menetlusosalised esindajad Menetluse liik
ja
nende Avaldaja: LS (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.01.2017 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.12.10.2016 esitas LS (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada kehtetuks 20.11.2015.a ja 28.10.2014.a kohtuotsused. Avaldaja selgitas, et avaldajat on kohtus esindanud advokaat Ivo Kallas, kes ei omanud seaduslikku õigust avaldaja esindamiseks alates 2014.a kevadest. Advokaat on esitanud kohtule valesid andmeid. Avaldaja ei olnud otsustest teadlik enne, kui kohtutäitur oli tema pangaarvelt augustis 100 eurot, septembris 180 eurot ja oktoobris 180 eurot kinni pidanud. Avaldaja tegi kohtutäiturile ülevaate oma igakuiste sisse-ja väljaminekute kohta. Kohtutäitur ei ole vastanud ühelegi avaldaja kirjale. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 25.01.2017 määrusega avaldaja avalduse 20.11.2015.a ja 28.10.2014.a kohtuotsuste kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-11-15 p-des 9-12 selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16).
4.Avaldusest nähtuvalt taotleb avaldaja 20.11.2015.a ja 28.10.2014.a kohtuotsuste kehtetuks tunnistamist. Avaldaja on selgitanud, et avaldajat on kohtus esindanud advokaat Ivo Kallas, kes ei omanud seaduslikku õigust avaldaja esindamiseks alates 2014.a kevadest. TsMS § 226 lg 3 kolmas lause sätestab, et advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. TsMS § 217 lg 4 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Asjaolu omaksvõtmise ja muude avalduste kohta kehtib see niivõrd, kuivõrd juuresviibiv menetlusosaline omaksvõttu või avaldust kohe tagasi ei võta või ei paranda. Riigikohus on 09.03.2016 lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15 p-s 10 asunud seisukohale, et kliendilepingu lõppemine ei mõjuta iseenesest esindaja volitusi. TsMS § 225 ei välista esindaja volituse lõppemist ka selles paragrahvis märgitust erinevatel alustel. Lepingulise esindaja volitus kehtib kohtu suhtes siiski seni, kuni kohtule ei ole teatatud volituse lõppemisest. Kuni volituse lõppemisest teatamiseni on esindajal õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (TsMS § 222 lg 1).
5.Kohus asus seisukohale, et kui kohtumenetluse raames ei teavitatud kohut esindaja volituste lõppemisest, oli esindajal õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid. Seega väidetava esindusõiguse olemasolu puudumine ei saa olla kohtuotsuste tühistamise aluseks ega asjaoluks, mille tõttu saaks sundtäitmist pidada lubamatuks. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, s.o sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, võimalik saavutada. Kohus selgitas täiendavalt avaldajale, et kliendilepingust tulenevate kohustuste rikkumisel vastutab advokaat kliendi ees süüliselt tekitatud kahju eest. Avaldajal on võimalik pöörduda kohtusse eraldiseisva kahju hüvitamise nõudega.
6.Riigikohus on oma 31.01.2008.a. lahendis nr. 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. Kohus märkis, et käesoleva avalduse menetlemine tekitaks avaldajale täiendava menetluskulude tasumise kohustuse, kuivõrd avaldaja poolt kohtuni toodud asjaolude pinnalt ei ole täitemenetluse vaidlustamisel edu perspektiivi.
7.Kohus selgitas avaldajale täiendavalt, et kui avaldaja leiab, et kohtutäitur on täitemenetluse läbiviimisel toiminud õigusvastaselt, tuleb avaldajal pöörduda esmalt vastavasisulise kaebusega kohtutäituri poole. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Määruskaebus ja asja edasine menetluse käik
8.03.02.2017 esitas avaldaja Harju Maakohtu 25.01.2017 määruse peale määruskaebuse. Avaldaja palus asja uuesti läbi vaadata ja avaldaja menetlusse kaasata. Avaldaja märkis avalduses, et soovib menetluses osaleda ja esitab kohtule vajalikud dokumendid. Menetlus on aga toimunud digitaalselt ning avaldajat ei ole kohtumenetlusse kaasatud. Avaldaja palus väljastada kohtuistungi protokolli. Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et kliendilepingu lõppemine ei mõjuta esindaja volitusi.
9.10.02.2017 määrusega jättis maakohus määruskaebuse käiguta. Maakohus selgitas, et 25.01.2017 kohtumäärusega keeldus kohus 12.10.2016 avalduse menetlusse võtmisest ning et käesolevas asjas ei ole toimunud kohtuistungit ega asja sisulist läbivaatamist ja avaldajal ei ole selles menetluses olnud esindajat. Kohus palus täpsustada, kas avaldaja soovib, et kohus käsitleks tema 03.02.2017 vastuväiteid määruskaebusena Harju Maakohtu 25.01.2017 määruse peale. Samuti selgitati, et määruskaebus tuleb viia kooskõlla seaduses sätestatud nõuetega.
10.20.02.2017 menetlusdokumendis selgitas avaldaja, et 30.11.2015 Kentmanni kohtumaja dokumendi järgi on avaldajat esindanud advokaat I. Kallas. Avaldaja ei olnud sellest teadlik. Avaldaja märkis, et ei soovi Harju Maakohtu 25.01.2017 määrust määruskaebusena. Avaldaja palve oli tühistada 30.11.2015 kohtumäärus ning ta jääb selle juurde.
11.23.02.2017 määrusega jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
12.06.03.2017 avaldas avaldaja ringkonnakohtule, et soovib Harju Maakohtu 30.11.2015 määruse tühistamist, kuna Ivo Kallasel ei olnud õigust teda esindada. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Esmalt märgib kolleegium, et kuigi avaldaja on 20.02.2017 esitatud menetlusdokumendis viidanud, et ei soovi määruskaebust esitada, on ta samas teatanud, et jääb selle juurde, et tühistada Harju Maakohtu 30.11.2015 kohtumäärus. Samuti on avaldaja tasunud riigilõivu 50 eurot. Sellest võib järeldada, et avaldaja siiski soovib vaidlustada maakohtu 25.01.2017 määrust ja maakohus on õigesti käsitlenud avaldaja 03.02.2017 dokumenti määruskaebusena.
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
15.Harju Maakohtule 12.10.2016 esitatud avaldusest nähtuvalt soovis avaldaja taotleda 20.11.2015.a ja 28.10.2014.a kohtutotsuste kehtetuks tunnistamist. Määruskaebuses on avaldaja märkinud, et palub tühistada 30.11.2015.a määruse. Avaldaja on põhjendanud, et teda on kohtumenetluses esindanud advokaat Ivo Kallas, kellel ei olnud alates 2014.a
kevadest õigust avaldajat esindada. Lisaks on avaldaja toonud esile, et tema suhtes on käimas täitemenetlused ning ta sai kohtulahenditest teada täitemenetluse kaudu.
16.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud sätte järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu. Seega tuli maakohtul hinnata, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik hagi rahuldada (vt RKTKm nr 3-2-1-149-15, p 10). Käesoleval juhul on maakohus avaldusest järeldanud, et avaldaja soovib taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Iseenesest nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et TMS § 221 lg 1 alusel esitatava sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole võimalik saavutada kohtulahendite kehtetuks tunnistamist, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Samuti on maakohus leidnud õigesti, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks ei saa olla asjaolu, et avaldajat esindas kohtumenetluses esindusõiguseta isik.
17.Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et avaldaja on taotlenud kohtulahendite kehtetuks tunnistamist ja on tuginenud asjaolule, mis võib olla teistmise aluseks. TsMS § 702 lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtulahendi hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. TsMS § 702 lg 2 p 3 kohaselt võib teistmise aluseks olla asjaolu, et menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise menetluses heaks kiitnud. Teistmisavaldus esitatakse Riigikohtule (TsMS § 706 lg 1). TsMS § 65 kohaselt kui menetlusosalise saadetud dokument saabus kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse, saadetakse see edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt.
18.Kolleegiumi hinnangul on maakohus järeldanud avaldusest ennatlikult, et avaldaja soovib taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Avaldaja on avalduses palunud kohtulahendite kehtetuks tunnistamist. Kui avaldaja nõue jäi maakohtule ebaselgeks, tulnuks maakohtul anda avaldajale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja nõude sisu selgitamiseks. Seda ei oma maakohus teinud. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtul tuleb välja selgitada, millise nõude soovib avaldaja esitada. Juhul, kui selgub, et avaldaja soovib taotleda kohtulahendite teistmist, tuleb avaldus vastavalt TsMS §-le 65 ja TsMS § 706 lg-le 1 edastada Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.