Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Jätta rahuldamata A. V. hagi OÜ X, AS Y, M. M. , V. S. , V. L. ja A. K. vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise, edasise rikkumise ärahoidmise ja tekitatud kahju 112 478 .- krooni väljamõistmise nõudes. Tühistada 29.04.2004.a. hagi tagamine, millega keelati A. V. toimingud mis takistavad läbipääsu mööda kinnistut läbivat teed OÜ X töötajatel ja kolmandatel isikutel. Välja mõista A. V. esindajakulu summas üks tuhat ükssada kaheksakümmend (1180.-) krooni M. M. kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (05.06.2006.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

menetluses,

kui

ASJAOLUD

Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud OÜ X hagi A. V. vastu. A. V. kuulub kinnistu - registriosa nr. OÜ-le X kuuluv kinnistu külgneb A. V. kuuluva kinnistuga. Kostja kinnistut läbib tee, mida mööda pääseb hageja valduses olevale kahele kinnistule. Hageja nõue Hageja esindaja selgitab, et alates 2001.a. kevadest on hageja töötajatel ja kohalikel elanikel olnud tõsiseid raskusi pääseda mööda kostja kinnistut läbivat teed põllule või elukohta. Kostja on korduvalt läbipääse tõkestamiseks ehitanud teele lattidest ja kividest barrikaade ning sõimanud hageja töötajaid. Kostja tõkestas 2002a. juunis tee hagejale põllule sõitvae traktoristile ja autojuhile. Kostja tegevus takistab hagejale kuuluva ja tema valduses oleva vara kasutamist. AÕS § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu asukoht on w-w maanteelt üle kostja kinnistu talu kulgev teelõik Z külas Z vallas pikkusega ca 350 meetrit. Hageja soovib juurdepääsu läbi kostja kinnistu oma kasutuses olevatele maaüksustele alaliselt. Palupera Vallavalitsus on omal kulul paigaldanud kostja maaüksust läbivale teele kruusakihi. Kuigi kostja nõuab Palupera Vallavalitsuselt põhjendamatult suuri ja valla eelarvele ülejõu käivaid kulutusi teehoiuks, on vallavalitsus kinnitanud oma nõusolekut teha ka edaspidi mõistlikkuse piires nimetatud tee korrashoiuks omapoolseid kulutusi. Seetõttu võiks tasu juurdepääsu eest üle kostja kinnistu olla mitte rohkem kui 500 krooni aastas.

Hageja palub määrata juurdepääs hageja omanduses ja kasutuses olevatele maaüksustele talu ja N Palupera vallas Valgamaal üle A. V. kuuluva kinnistu talu maaüksuselt alaliselt tasu eest 1000 krooni aastas. Kohtukulud panna kostja kanda. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja A. V. hagi ei tunnista. Kostja avaldab, et tee on OÜ X raske põllumajandustehnika poolt lõhutud ja OÜ X peaks tee kõigepealt taastama, alles siis saab tee kasutuse osas kokku leppida (tl.29-30 hageja pakutud kompromissettepanekuga, kuna sissetulekute ebaregulaarsuse ja ebapiisavuse tõttu ei suuda ta garanteerida kokkuleppe kohast täitmist. Huvitatud isiku – Palupera Vallavalitsuse seisukoht OÜ X hagiavalduses ei pea lõpplahenduses lahendama mitte küsimust, kas probleemne teelõik on võõras valduses, või äkki kompenseerime siis omanikule tehtud kulutused ja kohalik omavalitsus võtaks tee, kui rajatise tagasi enda omandisse, või sundvõõrandamise võimalikkus täna, või kes keda solvas ja kui suurel määral jne. Esitatud hagiavalduse ainsaks lahendiks on eratee valiku kasutamise tingimuste määramine kohtulikul teel (Teeseaduse § 4 lg 1 ja AÕS § 156 lg 1). Leiame, et selleks on parim lahend reaalservituut (AÕS § 172-200) või võlaõiguslik leping. Kuna kehtiv seadusandlus võimaldab siiski eratee avalikku kasutamist vaid lepingulise suhte kaudu, mida pole siiani kohalikul omavalitsusel õnnestunud eelpool toodule tuginedes sõlmida, siis hageja soov on igati põhjendatud (kaitstes enda ja teiste kaaskodanike õigusi) ja leiame, et Valga Maakohtu abi kokkuleppe saavutamiseks, tasu määramiseks jne. on ainuvõimalik tee. Veelgi kaalukam oleks tulemus muidugi siis, kui saavutatakse kohtulahendi kaudu servituutlepingu sõlmimine või mõistliku kokkuleppelise tasu eest (vastava eksperdi määratud hinna kindlaksmääramise järgselt) võõrandamine kohaliku omavalitsuse kasuks. Tee jääks avalikult kasutatavaks, kohaliku omavalitsuse teede registrisse ja hooldada aastaringselt kohalikule omavalitsusele. Meiepoolsed ettepanekud ka siin pole jõudnud kokkulepeteni, kuna maaomaniku soov on põhjendamatult suur hind, remonttööde hinnakalkulatsioonide mitteesitamine jne.(tl.47-50). 25.05.2005.a. on A. V. esitanud hagi OÜ X, AS Y, V. S. , V. L. ja M. M. vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise, edasise rikkumise ärahoidmise ja rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Tsiviilasjad on liidetud ühte menetlusse. Hageja nõue Alates 1993.a., mil maa-ameti määruse nr 46 alusel sai maa A. V. omandisse on kostjad hageja kinnistul asuvat teed kasutanud tasuta. Tee hooldamist on teostanud hageja, kes on kostjatelt nõudnud tee kasutamise eest tasu. 26.märtsi 2004.a. eksperthinnangus, mille on esitanud kohtule P. V. (tl.94) on teelt ära sõidetud teekate ning tee vajab parandamist. Aktis on märgitud, et taastamiseks on vaja tee katta vähemalt 15 cm paksuse kruusakihiga. Hinnangus on parandustööde maksumuseks märgitud 44 500 krooni. Hageja, tuginedes AÕS §-dele 68 lg 2 ja 89 palub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista 44 500.- krooni (tl.1, 2). 24.10.2005.a. esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles märgib, et hagejale tekitatud kahju on suurenenud. Hageja sooviv tee remondimaksumuse 44 500 krooni väljamõistmist kostjatelt solidaarselt (tl.23-24). 24.10.2005.a. hagiavalduse täienduses palub A. V. kostjatelt välja mõista kahju 44 500.- krooni (tl.23-24). 28.10.2005.a. hagiavalduse

täienduses suurendab hageja oma nõuet ja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt 91 060 krooni. Hageja märgib, et ei soovi teed taastada, vaid soovib asja äratarvitamisega (ärakasutamisega, lõhkumisega) tekitatud kahju hüvitamist (tl.3738). OÜ T. P. taotluseelarvest nähtuvalt teelõigu parandamiseks nõutavate meetmete rakendamine tingiks kulutused summas 112478.- krooni (tl.40-41). Nimetatud summa palub A.V oma 01.12.2005.a. hagiavalduse täienduses kostjatelt solidaarselt välja mõista (tl.54-56). Hageja täpsustab, et kuni 01.07.2002.a. oli tema nõude õiguslikuks aluseks TsK §448 ja 459. Alates 01.07.2002.a. on kostjate vastutuse aluseks VÕS § 127 lg 1, 128 lg 3, 132 lg 3, 137 lg 1, 1037 lg 1 ja 3, 1043, 1044 lg 1 ja 1045 lg 1 p 5, AÕS §68, 80 lg 1 ja 89. Hagiavalduse täienduses 19.12.2005.a. palub A. V. kostjatelt OÜ-lt X, AS-lt Y, V. S. `lt, V. L. `lt, M. M. `lt ja A. K. `lt solidaarselt välja mõista 91 060.- krooni (tl.73-74). 03.02.2006.a. hagiavalduse täienduses palub A. V. määrata OÜ-le X hagejale kuuluval kinnistul asuva juurdepääsutee kasutamise eest tasuks 5000.- krooni aastas alates 29.04.2004.a. (tl.83-84). Võimaliku kokkuleppe arutamiseks A. V. oma esindajale volitusi ei andnud (tl.86). A. V. esindaja möönab, et esindataval on probleeme vaimse tervisega. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et A. V. ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima (tl.241-243). Kohtuistungil A. V. esindaja seletab, et A. V. ei ole nõus OÜ-ga X kompromissi sõlmima. A. V. nõue on, et tema tee oleks korda tehtud ja seejärel on võimalik asjas kompromiss sõlmida. Tee taastamiseks kulub üle 100 000 krooni, mille väljamõistmist hageja nõuab. Kostjatest peaksid kindlasti menetluses olema OÜ X, kui kõige suurem tee lõhkuja. AS Y on teed lõhkunud vähemal määral. V. S. on varasemalt teel sõitnud raske põllumajandustehnikaga. V. L. ja M. M. poolne tee lõhkumine on olnud väga väike. A. K. on samuti teel sõitnud ja kasutanud seal põllumajandustehnikat. Kahju peaks maksma see, kes on kahju tekitanud. Kohus peaks vaatama ja määrama, kes palju maksma peaks ja kui palju keegi kahju tekitanud on. A. V. soovib talle tekitatud kahju kätte saada. Kaks eraldi asja : asja lõhkumine ja asja kasutamise tasu. Esindaja lisab veel, et selline on A. V. sõnum kohtule. 31.03.2006.a. kohtuistungil A. V. uus lepinguline esindaja avaldab, et lähtudes A. V. seisukohast, siis tema leiab, et rahuldada tuleb tema hagi mis puudutab kahjunõuet. Selle raha eest parandab A. V. vaidlusaluse tee ja lepib kokku kostjatega tee kasutuskorra osas. Lepinguline esindaja advokaat palub Teeseaduse § 37 lg 3 alusel kahju summas 112 478 krooni kostjatelt solidaarselt välja mõista. Esindaja palub kostjatelt 112 478 krooni solidaarselt välja mõista, et siis saaksid kostjad juba omavahel kokku leppida, kes kui palju A. V. tasub. Kostjate seisukoht hageja nõude osas AS Y hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja kasutab väidetavalt hageja teed, samuti et vaidlusalune tee on hageja omandis ja et hageja on teinud kulutusi tee korrashoiuks. Kostja ei ole väidetava õigusvastase käitumisega tekitanud kahju hagi hinna ulatuses. Hageja ei osundanud ühelegi tsiviilvastutuse tekkimise asjaolule – tõendatud ei ole, et hagejal oleks tekkinud kahju, isiku õigusvastast käitumist, põhjuslikku seost tekkinud kahju ja õigusvastase käitumise vahel ning kahju tekitanud isiku süüd. Hagist ei nähtu hagejale tekitatud kahju suurus.. Väidetava eksperthinnangu alusel ei saa väita, et hagejale on üldse kahju tekkinud, kuna tegemist on hinnangu andmisega. Kostja leiab, et võimalikku tulevikus tekkivat kahju ei ole võimalik ei tuvastada ega ka heastada. Hageja ei ole tõendanud, ega ka osundanud, milles seisneb kostja õigusvastane käitumine st. millise

kehtiva õigusakti millist sätet on kostja rikkunud. Seega leiab kostja, et hagi on tõendamata ning põhjendamata ning hagiavalduses toodud väited ei anna alust hagi rahuldamiseks (tl.17-18). OÜ X hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on tegemist avalikult kasutatava (üldkasutatava) teega. Hageja ei ole teed hooldanud ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju on tõendamata. Kostja V. L. hagi ei tunnista. Vaidlusalune teelõik ehitati 1983a. ja renoveeriti 1990.a. Eksperthinnang pole tõendiks hagejal kahju tekkimise osas. Hageja pole teed hooldanud ning kostja varaline seisund ei võimalda tee korrashoiuks suuremaid kulutusi kanda (tl.26). Kostja V. S. hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt V. S. vaidlusalust teed ei kasuta, kuna pääseb oma kinnistule maanteelt otse (tl.209). Kostja M. M. hagi ei tunnista. Kostja kasutab teed mis kulgeb läbi hagejale kuuluva kinnistu ning tee seisukord on sõidetav. Tee hooldusega on tegelenud P. V. ning teised kostjad. A. V. ei ole kunagi pöördunud M. M. poole nõudega osaleda tee hooldamisega seotud kulutuste kandmises, samuti ei ole ta viimase 7 aasta jooksul teinud mingeid töid tee seisukorra parandamiseks. Kostja pole mingil viisil rikkunud A. V omandiõigust teele. Teeseaduse § 37 lg 3 sõnastusest tuleneb, et tee kasutajatelt hüvitise nõudmiseks peab tee omanik tõendama oma kulutusi. A. V ei ole mingeid kulutusi tee korrasolekuks teinud ning seega ei ole tal ka õigust hüvitist saada. Hageja nõudest ei selgu täpselt, millisel alusel taotleb hageja kostjatelt 44 500.- krooni väljamõistmist. Hageja peaks esitama tõendid, mis kinnitaksid kahju suurust ja iga kostja süüd kahju tekitamises. A. V on märkinud, et teed on lõhkunud OÜ X raske põllumajandustehnika. Seega jääb arusaamatuks kahju hüvitamise nõude esitamine teiste kostjate vastu. Kõike eeltoodut arvestades palub M. M jätta A. V hagi täielikult rahuldamata ning panna kõik kohtukulud hageja kanda. Kostja A. K. hagi ei tunnista, viidates Põhiseaduses sätestatud õigusele pääseda talle kuuluvale kinnistule. Hageja ei ole teed erateena tähistanud. Hageja väidetavad kulutused tee korrashoiule on tõendamata

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduste, lisatud materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja olles hinnanud tõendeid, leiab, et OÜ X hagi A. V. vastu ja A. V. hagi OÜ X, AS Y, V. S. , M. M. , A. K. ja V. L. tuleb jätta rahuldamata. Materiaalõiguslik regulatsioon Teeseadus § 2. Tee (1) Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis.

§ 4. Avalikult kasutatav tee (1) Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, kohalik tee, üldiseks või kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega. (2) Avalikult kasutatava tee kasutamisele ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsule kohaldatakse asjaõigusseadust (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141; 37, 255). (3) Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning Maanteeameti ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku majandus- ja kommunikatsiooniminister riigi huvidest lähtudes. Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku vallavõi linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad. § 37 (3) Tee omanikul on õigus nõuda eratee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist. Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded. Vastu võetud teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 59 , jõustunud 01.01.2000.

I. PÕHIMÕISTED

VII. TEE OMANIKU KOHUSTUSED

(1) Omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. katastriüksuse plaanil teena märgitud ala – 8 – rajatis tee on avalikult kasutatav tee AÕS 155 lg 1 tähenduses (tl.76). N maatüki maaüksuse plaanilt nähtub kitsendusena A tee, mis läbib A. V. kuuluvat kinnistut (tl.109, tl.16 pöördel). Maakatastriseaduse § 10 lg 3 põhjal loetakse katastriüksuse moodustamise ajaks rajatud tee seaduslikuks ja kitsendus seadusjärgseks ning selle asukoht (piirid) kantakse katastriüksuse plaanile. AÕS § 141 lg 1 kohaselt kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata. Maakatastriseaduse § 20 lg 7 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel, maa asendamisel või ostueesõigusega erastamisel kehtib käesoleva seaduse § 18 lg 2 nimetatud kavade (kohaliku omavalitsuse korraldus, üldplaneering) puudumisel katastriüksuse ja tema koostisosade senine sihtotstarve. Kostja on kohustatud seadusjärgset kitsendust taluma. Asjas on tuvastatud, et vaidlusalune tee on avalikult kasutatav tee. 2004.a. juunis on AS R saanud ülesandeks teostada Palupera valla teede inventariseerimine ja teeregistri koostamine. Numbrid 1-67 on valla teed. Tee nimetus anti teele omavalitsuse poolt. Järjekorranumbri 49 all on märgitud tee nimega K. M. , mis läbib kinnistuid K, N ja M. Lõigu pikkused vastavalt 300, 600 ja 160 meetrit. Maaomanike nimedeks on A. V. , E. P. , U. A. ja M. M. . Tee laius 5 meetrit ja üldpikkus 990 meetrit. Maanteeameti teede nimekirjas teena nr K. M. pikkusega 0,99 km ning kasutuse viis - ON AVALIK. 16.12.2004.a. P. V. määrusega on kinnitatud Palupera valla teeregister. Kehtetuks on tunnistatud P. V. otsus nr 16 10.08.1999 “Kohalike maanteede nimekirja kinnitamine“. Lisana on toodud Palupera valla teede loetelu. Tee nr on tee K. M. kogupikkusega 990 meetrit. Haldusakt kehtib üldjuhul kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemise või haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimise või kohustuse täitmiseni. Käesolev haldusakt kehtib. Asjas on tuvastatud, et vaidlusalune tee on avalikult kasutatav tee. Avalik kasutamine tähendab, et asja võivad kõik isikud kasutada ilma eriloata. OÜ-l P. A. on juurdepääs oma kinnistutele avalikult kasutatava tee kaudu, hageja tsiviilõigusi rikutud ei ole ning OÜ X hagi A. V. vastu juurdepääsu nõudmiseks üle võõra kinnisasja tuleb jätta rahuldamata. Kinnisasja omanik ei tohi takistada tema kinnisasja läbiva avalikult kasutatava tee kasutamist. Seadusjärgsete kitsenduste kompenseerimiseks ning teede hoiuks, võib tee omanik saada hüvitist riigi või kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest, taotleda maamaksusoodustust või nõuda piirangute tõttu tekkinud kahju hüvitamist. VÕS §-ide 1043, 1045 lg 1 p 5 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele, kusjuures kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Õigusvastaselt tekkinud kahju hüvitamiseks tuleb kannatanul tõendada kahju olemasolu ja selle suurus, kahju tekitaja õigusvastne tegu ja põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel. Käesoleval juhul puuduvad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise obligatoorsed

tingimused. Vaatamata kohtu korduvatele tähelepanu juhtimisele ja juhistele ei ole A. V. tõendanud talle kostjate poolt tekitatud kahju olemasolu ja selle suurus, kahju tekitajate õigusvastast tegu ja põhjuslikku seost õigusvastase teo(tegude) ja tekkinud kahju vahel. Asjas hageja poolt esitatud hinnangud või arvamused, ka hinnapakkumised ei tõenda A. V. õigusvastaselt tekitatud kahju. A. V. nõue tasu määramiseks tee kasutamise eest tuleb jätta rahuldamata. Tee korrashoidmiseks on teinud kulutusi kohalik omavalitsus. Kohus ei pea tasunõuet õigustatuks. A. V. on avaldanud, et teed kasutavad kõik isikud. Puuduvad andmed, et ülejäänud teed kasutanud isikud oleksid maksnud kostjale tasu tee kasutamise eest. Isikuid tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Hageja on avaldanud, et tee väärtust ei ole võimalik otseselt hinnata. Saab hinnata kui palju maksab sellise tee ehitus. Ta lisab, et tee on ära lõhutud ja ära tarvitatud. Kostjad on A. V. välja valinud OÜ X hagis toodud tee kasutajate loetelu järgi (tl.1-2) ning OÜ X peaks veel avaldama, kelle vastu võiks A. V. nõue olla või tulevikus tekkida. Tee eest hoolitsemist A. V. tõendanud ei ole. Ta möönab, et teed on korras hoidnud Palupera vald, kelle eelarveliste vahendite arvel on parandatud teeauke ja 2002.a. veetud teele täiendav kruusakiht. Samuti on vald talviti korraldanud teel lumetõrjetööd ja hoidnud teed nõuetele vastavas sõidukorras. Tunnistaja T. K. ütluste kohaselt on K. M. tee tugeva kattega tee, mis kannatab suuri masinaid. Vaidluse all oleva teelõigu all on tugev pinnas ja vald on pinnas lisaks peale vedanud. Vald on nimetatud teed hooldanud ja kasutanud. Arvestades kümneid majapidamisi peaks tee jääma avalikuks kasutamiseks. 1983.a. ehitati välja K talu tee, samuti A. O. tee. 1990.a. rekonstrueeriti H kolhoosi tellimusel H talude teed (talunikud A.V ja A.K). Teede pikkused vastavalt 0,96 km ja 1,45 km. Töid teostas Elva EPT ja rahastas Valga Maaparandusbüroo riigieelarvelistest vahenditest. Olemasolev tee profileeriti ja lisati teekatte paranduseks kruusa. Teed mustkattega katta ei olnud ette nähtud (tl.74, 95). Põhjendatud on kostjate OÜ X ja M.M esindaja poolt vastuväidetes esitatud seisukohad, mille kohaselt te kasutajatelt hüvituse nõudmiseks peab teeomanik tõendama oma kulutusi. A. V. seda teinud ei ole. Ta pole kinnistut läbivat teed ise hooldanud ega korrastanud, seega pole ta kandnud seoses tee korrashoiuga mingeid kulutusi. Kuna tee kasutajate ringi ei ole võimalik üheselt määratleda, siis ei saa isegi võimaliku kahju olemasolu korral panna selle hüvitamist vaid OÜ X ja teiste kostjatena kaasatud isikute kanda. Seega jätab kohus mõlemad hagid täielikult rahuldamata. Menetluskulud A. V. ja OÜ X kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vastavalt hagi esitamisel kehtinud TsMS § 60 lg 1 lause 3 võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Käesoleva juhul ei ole tegemist hagi osalise rahuldamisega, kuid sellele analoogilise olukorraga. Kui pooled esitavad vastastikku hagid ja mõlemad jäävad rahuldamata, siis on samuti põhjendatud kummagi poole kohtukulude nende endi kanda jätmine, sest mõlemad pooled on ka sel juhul protsessiõiguslikult võrdses seisus. M. M. poolt kantud kohtukulud on põhjendatud ning kuuluvad A. V. välja mõistmisele. TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestab, et poole, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi

eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldam jäetud osast kostjale. A. V. hagi M. M. vastu jättis kohus täielikult rahuldamata Alates 01.01.2006.a. kehtiva TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §175 lg.1 sätestab kohtu õiguse välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetlusosalise esindaja või nõustaja kulud. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav esindajatasu määr on põhjendatud ja mõistlik, sest see vastab asja keerukusastmele ja esindaja poolt eeldatavalt teostatud toimingute mahule. Seega tuleb A. V. M. M. kasuks välja mõista esindajakulu summas 1180.- krooni. Ülejäänud poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hagi tagamine kuulub tühistamisele.

A.Pellja kohtunik 05.06.2006.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.