Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
08.03.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-2413
Tsiviilasi
VJ-le eestkoste seadmine kohtu algatusel
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.09.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VJ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isikud: VJ (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Raivo Bergson NS (isikukood XXXXXXXXXX) ZK (isikukood XXXXXXXXXXX) Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda täiendava tõendina vastu võtmast VJ poolt 28.02.2017 esitatud videofaile ja tagastada faile sisaldav andmekandja (cd-plaat) selle esitajale.
Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
Selgitused
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.15.02.2016 algatas Tartu Maakohus VJ-le eestkoste seadmise menetluse, kuivõrd kohtul tekkis tsiviilasjas nr 2-16-1775 kahtlus VJ tsiviilkohtumenetlusteovõimes ning eestkoste vajaduses. 14.03.2016 määrusega edastati tsiviilasi menetlemiseks Harju Maakohtule. Kohus küsis mh arvamust eestkosteasutuselt ja VJ lähedastelt ning määras tema suhtes läbi viia kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
2.Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsus vestles kohtule arvamuse koostamiseks korduvalt VJ emaga, ZK-ga, ning VJ teiste lähedastega, samuti Viljandi Haigla sundravi osakonna sotsiaaltöötajaga. Kohalikul omavalitsusel puudusid varasemad kokkupuuted VJ ja tema perega. VJ emalt ja teistelt lähedastelt saadi infot VJ elukäigu kohta ning pere pikaajalistest vaimselt rusuvalt mõjuvatest kannatustest VJ-ga seonduvalt. Seetõttu leidsid tema lähedased, et ei soovi hakata VJ eestkostjaks. Arvestades eeltoodud asjaolusid ning tuginedes kohtupsühhiaatria aktile leidis eestkosteasutus, et VJ vajab eestkoste seadmist. Kuna puuduvad kohased füüsilised isikud, tuleb eestkostjaks määrata Tallinna linn Haabersti LOV kaudu.
3.VJ-le riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et esindatav võib vajada eestkostet suuremate varaliste tehingute tegemisel ja raviküsimuste lahendamisel. Pisitehingutega on VJ võimeline ise hakkama saama. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus tegi 27.09.2016 määruse, millega määras VJ-le eestkostjaks kuni 27.09.2021 Tallinna linna Haabersti LOV kaudu. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on VJ esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Eestkostja nõusolekuta võib VJ teha olmelisi pisitehinguid eestkostja eraldatud rahaliste vahendite piires. Eestkostjal esitada kohtule VJ vara nimekiri hiljemalt 31.10.2016. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. septembriks. Kohus luges VJ valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Kohus jättis riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda.
5.Kohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lõikele 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 204 lõikele 1 ning § 205 lõikele 1. VJ suhtes 18.04.2016 teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 77 (ekspert PT) nähtub, et kontakt VJ-ga on mitteusalduslik. Haiguskriitika puudub. VJ avaldab paranoilisi mõtteid kohtu- ja vanglaametnike, vangla ja haigla meditsiinipersonali suhtes. Emotsionaalselt labiilne, ärritub mittemeeldivatel teemadel rääkides. Anamneesis agressiivset
käitumist nii enda kui ümbritsevate suhtes. Tahteaktiivsus mõjutatud luulumõtetest, sisustab oma päevi kaebekirjade kirjutamisega erinevatele instantsidele. VJ põeb alates 2007.a püsikululist psüühilist haigust – luululine (paranoidne) häire, mis avaldub haiguslikest elamustest (paranoidsete luulumõtete süsteem) mõjutatud otsuste ja käitumisena. Tal puudub adekvaatne reaalsusele vastav arusaamine ümbrusest ning keerukamatest sotsiaalsetest suhetest. VJ teeb otsused ja kujundab oma käitumise lähtuvalt oma haiguslikest elamustest ning veendumustest, mistõttu esineb risk teda ennast, teisi isikuid või objekte ohustava käitumise vallandumiseks. VJ vajab tõenäoliselt elukestvalt olme, ravi ning sotsiaalse turvalisuse tagamist väliskeskkonna poolt.
6.Ülaltoodu põhjal on ekspert jõudnud arvamusele, et VJ-l on diagnoositud püsikululine psüühiline haigus – luululine (paranoidne) häire, mille tõttu ta ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. VJ-l esineva püsikululise psüühikahäire tõttu vajab ta eestkoste määramist kõigi tehingute puhul, mille eeldatavates tagajärgedes võib sisalduda oht tema enda tervisele ja elule, teistele isikutele või varale. Eestkostja ülesandeks jääb ka VJ hoolduse ja ravi tagamine. VJ vajab eestkoste seadmist seaduses sätestatud maksimaalse aja ulatuses, kuna tal esinev haigestumine on püsiv. Tulenevalt VJ-l esinevast luululisest häirest ei ole ta suuteline aru saama keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, sh abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. VJ-l ei ole oma psüühilise seisundi poolest otseseid takistusi kohtuistungil osalemiseks, kuid tulenevalt tal esinevast luululisest häirest ei saa ta aru keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, sh kohtuistungi tähendusest ning eesmärkidest. VJ ei ole suuteline mõistma oma psüühilisest haigusest tingitud toimetulekuraskusi ning abivajadust, mistõttu ta ei ole suuteline avaldama arvamust eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta.
7.VJ on kohtule käesoleva menetluse jooksul esitanud mitmeid venekeelseid avaldusi ja kaebusi, millega kohus on tutvunud. Kohus kuulas isiku ära 20.09.2016. VJ teatas, et on vastu eestkoste seadmisele. Rääkis, et internetis Youtube’s on 60 videot, mille ta on salvestanud, las Tallinna kohtunik loeb ja analüüsib seda. VJ avaldas, et ei ole mitte ainult eestkoste vastu, vaid nõuab ka suurt kompensatsiooni Eesti riigilt, sest teda on hoitud 12a vanglas ja 4,5a sundravi osakonnas. On Euroopa inimõiguste kohtusse esitanud Eesti riigi vastu kaebuse, ootab vastust. Kõige tähtsam video, mida kohtunik peaks vaatama, on „za põtki trebuju ot estonii 4 miljooni“, kestab 1h ja 12min. Veel tähtsam video, mida Tallinna kohtunik peaks asja õigeks lahendamiseks vaatama, on „sud ER zakazal ubistva“. On teinud selles tsiviilasjas avaldusi, taotlusi, kaebusi. Vastatud neile ei ole juba 4 kuud. Nõuab vastuseid.
8.Kohus, tutvunud kohaliku omavalitsuse ja VJ esindaja arvamustega ning tuginedes VJ suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile ja tema ärakuulamisel saadud teabele, leidis, et VJ on piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Kohus leidis, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et VJ on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
9.Kuna eestkosteasutus ei leidnud sobivat füüsilist ega juriidilist isikut, kes sobiks olema VJ-le eestkostjaks, leidis kohus, et eestkostjaks tuleb määrata elukohajärgne omavalitsus.
10.Kooskõlas PKS §-dega 184, 194 ja 202 tuleb eestkostjal esitada kohtule kirjalikult eestkostetava vara nimekiri ja iga-aastane aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lõikest 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Kohus viitas ka TsMS § 531 lõikele 1. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.12.10.2016 esitas VJ venekeelse määruskaebuse. 07.11.2016 esitas VJ-le määratud esindaja puuduste kõrvaldamise korras määruskaebuse, mille kohaselt VJ soovib vaidlustada maakohtu määruse täies ulatuses. VJ ei ole nõus, et tema üle eestkoste seati ja talle eestkostja määrati. VJ kinnitas, et on suuteline iseseisvalt ennast vajalikul määral esindama ja enda huve kaitsma. Ta on täiesti terve inimene ja normaalse mõistuse juures tänu sellele, et on vältinud talle määratud ravimite võtmist. Mingit eestkostet ta ei vaja. Haiglas on palju tõeliselt segaseid, kuid mingit eestkostet neile ei ole määratud. Ekspert vestles VJ sõnul temaga paar minutit ja seejärel pidas pikalt raviarstiga nõu. Ta ei kavanda mingite suuremate tehingute tegemist, mis võiksid keerulised olla. Saab ise enda esindamisega rahuldavalt hakkama. VJ leidis, et viibib ebaseaduslikult ja ilma vajaduseta sundravi osakonnas. VJ palus määruse tühistada ja tema üle seatud eestkoste lõpetada, kuna eestkoste piirab tema vabadust iseseisvalt enda elu korraldada. Ta leidis, et juhul, kui tal peaks abi vaja olema, saab ta paluda kellegi abi või volitab kedagi ennast esindama.
12.Eestkosteasutus vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Teised puudutatud isikud kaebusele seisukohta ei esitanud.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.09.2016 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.
15.Esmalt märgib kolleegium, et vastavalt VJ esindaja 02.03.2017 selgitustele lähtub ringkonnakohus asja lahendamisel 12.10.2016 esitatud määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks esitatud 07.11.2017 määruskaebuse tekstist.
16.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Isikule eestkoste seadmise üle otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi antud juhul maakohtule ette heita ei saa. Kaevatavast määrusest nähtuvad piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks VJle tuleb PKS § 203 lõike 1 järgi määrata eestkostja. Kohus on sellisele järeldusele jõudnud kõiki tõendeid objektiivselt ja nende kogumis hinnates, kohtu kaalutlusotsuse kujunemine on jälgitav. Kaebuses ei ole toodud esile selliseid (uusi) asjaolusid, mis annaks aluse maakohtust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. VJ poolt määruskaebuses esile toodu, et ta ei kavanda mingeid keerulisi tehinguid, ei anna alust
talle eestkostet määramata jätta olukorras, kus isiku eestkostevajadus PKS § 203 lõike 1 mõistes on tuvastatud. Väide, et VJ hinnangul viibib ta ebaseaduslikult sundravi osakonnas, ei ole käesolevas eestkoste seadmise menetluses asjakohane.
17.28.02.2017 esitas VJ ringkonnakohtule täiendava tõendina videofaile sisaldava andmekandja (cd-plaat). VJ ei ole põhjendanud, millist asjas tähtsust omavat asjaolu soovib ta kõnealuse tõendiga tõendada. Kooskõlas TsMS § 238 lõikega 3 ja lõike 1 punktiga 1 keeldub kohus eeltoodud põhjendusel kõnealuse tõendi vastuvõtmisest ja tagastab selle tõendi esitajale.
18.TsMS § 172 lõike 3 teise lause alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus riigi kanda.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.