J. M. hagi OÜ Largos VO vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja 19 666 krooni nõudes OÜ Largos VO hagi J. M. vastu töösuhte puudumise tunnustamise ja alusetu rikastumise teel saadu väljanõudmises
Menetlusosalised ja nende
Hageja (OÜ Largos VO hagis kostja): J. M. (IK ... elukoht: ...)
esindajad Kostja: OÜ Largos VO (RK ...; asukoht: Sõpruse tn 42-7, KohtlaJärve 31026; postiaadress: tartu mnt 2, Jõhvi 41536, Ida-Virumaa) Kohtuistungi toimumise aeg
07. veebruar 2006. a
RESOLUTSIOON
J.M.hagi rahuldada. Tunnistada OÜ Largos VO poolt töölepingu lõpetamine J. M.07.04.2005. a ebaseaduslikuks. Välja mõista OÜ-lt Largos VO J. M. kasuks hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 16 140 (kuusteist tuhat ükssada nelikümmend) krooni, hüvitus kasutamata jäänud puhkuse eest 836 (kaheksasada kolmkümmend kuus) krooni, hüvitus lõpparve kinnipidamise eest 2 690 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend) krooni, kokku 19 666 (üheksateist tuhat kuussada kuuskümmend kuus) krooni.
OÜ Largos VO hagi jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Välja mõista OÜ-lt Largos VO riigilõiv riigituludesse 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 hansapangas, viitenumber 2900072136.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
I Menetlus töövaidluskomisjonis
1.J. M. esitas 14.04.2005. a avalduse töövaidluskomisjonile OÜ Largos VO vastu töövaidluse lahendamiseks. Avaldaja taotles töövaidluskomisjonis, et tunnustataks töösuhte olemasolu poolte vahel ajavahemikul 07.12.2004. a kuni 07.04.2005. a, mõistetaks tööandjalt välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvituse kahe kuu keskmise palga ulatuses 5 380 krooni, saamata jäänud palga nelja kuu eest 10 760 krooni, puhkusekompensatsiooni 836 krooni, lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu palga 2 690 krooni, kokku 19 666 krooni.
2.Töövaidluskomisjoni 24.05.2005. a otsusega rahuldati avaldaja nõuded osaliselt. Töövaidluskomisjon tunnistas töölepingulise suhte olemasolu J.M. ja OÜ Largos VO vahel ajavahemikul 07.12.2004. a kuni 07.04.2005. a, kohustas tööandjat välja maksma töötasu ajavahemiku 07.12.2004. a kuni 07.04.2005. a eest kokku 10 631,55 krooni, millest viivitamatult kuulus maksmisele 5 380 krooni. Avaldaja nõuded kasutamata jäänud puhkuse eest hüvituse, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvituse ja lõpparve maksmisega viivitamise eest keskmise palga nõudes jäeti rahuldamata.
II J. M. hagiavalduse sisu
3.J.M.(edaspidi kohtuotsuses Hageja) esitas 01.07.2005. a kohtule hagi OÜ Largos VO (edaspidi kohtuotsuses Kostja) vastu töövaidluse lahendamiseks. Hageja taotleb, et kohus tunnistaks töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 19 666 krooni, millest kasutamata jäänud puhkuse kompensatsioon on 836 krooni, hüvitus lõpparve kinnipidamise eest on 2 690 krooni ja hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 16 140 krooni (6 x 2 690 krooni).
4.Hagiavalduses esitas hageja alljärgnevad põhjendused.
4.1.Hageja töötas kostja juures juriidilises büroos Largos (ärinimi OÜ Largos VO) juristina kokku 4 kuud ja 1 päev (07.12.2004-07.04.2005). Kostja hagejaga kirjaliku töölepingut ei vormistanud, kuna ei soovinud maksta makse (sotsiaal- ja ravikindlustusmaksed).
4.2.Kogu töötamise ajal ei maksnud kostja kordagi palka, lubades seda kogu aeg teha „lähemal ajal“.
4.3.Hageja poolt kategoorilise palga väljamaksmise nõude esitamisel teatas kostja hagejale, et viimane on töölt vallandatud ja ei lubanud hagejat enam tööle alates 06.04.2005. a. Töölepingu lõpetamise põhjusi kostja hagejale ei avaldanud. Kostja vahetas tööruumi ukseluku südamiku.
4.4.Hageja ei soovi tööle ennistamist ning taotleb hüvituse väljamõistmist TLS § 117 lg 2 alusel. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, sest TLS § 71 ja § 86 ei sätesta töölepingu lõpetamise alust töötaja poolt palga maksmise nõude esitamise korral.
III Kostja vastus
5.Kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud.
6.Kostja esitas alljärgnevad vastuväited ja põhjendused.
6.1.Poolte vahel ei ole kunagi sõlmitud töölepingut kirjalikus ega ka suulises vormis. Vähese töömahu tõttu ei vaja OÜ Largos VO koosseisulist juristi ega ka tõlkijat, pealegi oli hageja kvalifikatsioon juristina ja tõlkijana äärmiselt madal.
6.2.Kuna poolte vahel ei olnud töölepingut sõlmitud, ei arvestatud ega makstud hagejale palka, tööandja ei võimaldanud hagejale töökohta ega andnud töövahendeid (kantseleitarbeid). Tegelikult anti kolmanda isiku palvel hagejale võimalus tasuta kasutada juriidilise büroo ruumi aadressil Tartu mnt 2 ettevõtluseks. Kostja ütles lepingu üles 01.04.2005. a hageja poolt „üldkasutatavate eeskirjade“ ja „moraalsete normide“ rikkumise tõttu.
6.3.Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt töötas hageja tõlgina. Hageja ei saanud tõlgina töötada, sest hagejal puudus vastav haridust või kvalifikatsiooni tõendav dokument (TLS § 30 lg 1 p 3), samuti on Keeleinspektsiooni Ida-Viru järelevalvetalituse peainspektori arvamusega kindlaks tehtud, et hageja ei ole suuteline eesti keeles korrektset juriidilist teksti koostama.
6.4.Pooltevahelisi suhteid, mis tekkisid ajavahemikul 13.12.2004 – 07.04.2005. a ei saa käsitleda töösuhetena, sest tõendatud pole, et pooled leppisid kokku töölepingu kohustuslikes tingimustes vastavalt TLS § 26 (ametinimetus, töö tegemise koht, palgatingimused, töö tegemise aeg, töölepingu kestus jms).
6.5.Ajavahemikul detsember 2004 – veebruar 2005. a tegi hageja kostjale kostja koosseisuvälise nõuniku palvel tõlketöid eesti-vene ja vene-eesti keelde, kuid see toimus episoodiliselt töövõtu tingimustel.
6.6.Hageja on alusetult rikastunud, kuna töövaidluskomisjoni otsuse alusel on hagejale välja makstud viivitamatu täitmise korras 5 380 krooni. VÕS §§ 1027 ja 1035 alusel peab hageja alusetult saadu koos intressiga 9% aastas kostjale tagastama.
IV OÜ Largos VO hagiavalduse sisu
7.OÜ Largos VO esitas 13.07.2005. a kohtule hagi J. M. vastu töösuhte puudumise tunnistamiseks ja alusetu rikastumise teel saadu väljanõudmiseks.
8.Hagis esitatud põhjendused töösuhte puudumise kohta on analoogilised kostja vastuses toodud põhjendustele (vt kohtuotsuse punkt 4), lisaks esitas OÜ Largos VO täiendavaid põhjendusi.
8.1.Juriidilise büroo Largos VO kasutatava ruumi (Tartu mnt 2) suurus on 19,5 m2, mis objektiivselt võimaldas sisustada kaks töökohta. Juhatuse liikme O. S. ja koosseisuvälise nõuniku V. B jaoks. 13.12.2004. a pöördus hageja V. B. poole palvega anda talle võimalus aeg-ajalt tegeleda eraettevõtlusega juriidilise büroo ametiruumides Tartu mnt 2. Hageja osutas tasuta V. B. tõlketeenust , mis oli seotud poliitilise varjupaiga taotlemisega Eesti Vabariigis. Viimane toetas hageja palvet ning sai juhatuse liikmelt vastava loa.
8.2.13.12.2004. a oli juhatuse liikme O. S. ja J.M. vahel saavutatud suuline kokkuleppe alljärgnevas: • • • • • •
hagejal on võimalus kasutada ametiruume oma eraettevõtte tegevusega, kuid mitte tihemini kui kolm korda nädalas ning tingimata kas O. S. või V. B. juuresolekul; töö kohta, kui sellist hagejale ei võimaldatud, vaid juhatuse liikme või nõuniku puudumisel võis hageja kasutada ühte kirjutuslauda; ruumide võtit hagejale ei antud; hagejal puudus õigus osutada klientidele õigusabi juriidilise büroo nimel; ruume kasutas hageja tasuta, st hageja ei pidanud maksma üüri ega kommunaalmakseid, siiski pidi tasuma hageja oma telefonikõnede eest; hageja oli kohustatud lõpetama oma tegevuse ametiruumides juhatuse liikme esimesel nõudmisel ja põhjust selgitamata.
8.3.Hageja pakkus vastutasuks kostjale tasuta abi, esiteks kui jurist menetluses olevate asjade lahendamisel, teiseks kui eesti-vene-eesti tõlk. Esimene ettepanek lükati kostja poolt tagasi seoses hageja äärmiselt madala kutsealase kvalifikatsiooni tõttu ning teine ettepanek võeti vastu tinglikult – tõlketeenust kasutatakse äärmisel juhul.
8.4.Hageja rikkus kokkuleppe tingimusi, tegi omavoliliselt ametiruumi välisukse võtme ja keeldus tasumast telefonikõnede eest, pani toime pisivargusi, 25.03.2005. a valmistas hageja omavoliliselt ja levitas juriidilise büroo Largos VO visiitkaarte, millele oli märgitud juriidilise büroo andmed, hageja nimi ja juristi ametikoht. Seetõttu nõudis juhatuse liige 04.04.2005. a hagejalt kokkulepitud tingimuste täitmist. Vastuseks avaldas hageja, et käitub nii, nagu
vajalikuks peab ning takistuste tegemisel nõuab kostjalt moraalse kahju hüvitamist. Seoses sellega vahetas kostja 06.04.2005.a büroo välisukse luku südamiku, 07.04.2005. a võttis hageja büroost oma asjad ja lahkus, jättes kirjutuslauale ähvardava sisuga kirja.
8.5.Hageja ei töötanud nelja kuu vältel juriidilises büroos, kuna hageja ei ole suuteline selgitama, kas ta töötas juristina või tõlgina ja milliseid tööülesandeid ta nelja kuu jooksul täitis, hageja ei esitanud kostjale tööraamatut ega tõlgi kvalifikatsiooni tunnistust. Töösuhte puudumist tõendavad hageja enda selgitused töövaidluskomisjonis ning komisjoni istungil üle kuulatud tunnistajate Z. O. ja R. O. ütlused.
8.6.Kostja taotleb oma hagis, et kohus tuvastaks töösuhte puudumist, tunnistaks hageja nõude kostja vastu töötasu väljanõudmiseks (10 631,55 krooni) põhjendamatuks ning mõistaks hagejalt kostja kasuks välja 5 380 krooni koos 9% intressiga aastas.
V Hageja vastus kostja hagile
9.Hageja OÜ Largos VO hagi ei tunnistanud.
10.Lisaks hagiavalduses esitatud põhjendustele (vt kohtuotsuse punkt 4) esitas hageja alljärgnevad väited.
10.1.Hageja töötas juristina ja tõlgina. Kostja ei võtnud hagejalt tööraamatut vastu ega vormistanud töölepingut kirjalikus vormis, kuigi lubas seda teha hiljem, peale hageja tööle asumist. Pooled leppisid kokku, et hageja peamiseks tööks on juriidilise sisuga tekstide tõlkimine, tööaeg on kella 10-st kuni 17-ni, palgamäär mitte vähem kui miinimumpalk (2 690 krooni), töö tegemise asukoht oli büroo ruumides ..., tööle asumise aeg oli 07.12.2004. a ning tööleping sõlmiti määramata ajaks. 2005. a tellis kostja hagejale visiitkaardid, millele märgiti hageja ametinimetus – jurist, juriidiline büroo Largos VO. Tööülesandeid täitis hageja büroos, kus talle anti eraldi kirjutuslaud ning kantseleitarbed.
10.2.Hagejal puudus vajadus üürida kostjalt ruumi äritegevuseks, viimastel aastatel on hageja esindanud kliente tsiviilasjade menetlemisel kohtus vaid paaril korral. 2004. a tutvustasid hageja tuttavad A. U. ja J. U. hagejat OÜ Largos VO juhatuse liikme ning nõunikuga. Viimased otsisid oma büroosse töötajat – juristi-tõlki ning pakkusid seda tööd hagejale, töötingimustes leppisid pooled kokku U. juuresolekul, kusjuures läbirääkimised toimusid U. kaupluses asuvas kontoris Tartu maanteel. Hageja teostatud tõlketööd ei ole perfektsed, kuid tööandja ei esitanud töö käigus sellekohaseid pretensioone. Hageja tõlkis kostja jaoks kohtutoimikutes olevaid dokumente ning võttis büroos vastu kliente, kes suhtlesid üksnes eesti keeles.
10.3.Töösuhete olemasolu võivad tõendada hageja poolt nimetatud tunnistajad, lisaks sellele on töövaidluskomisjoni toimikus juhatuse liikme kiri hagejale, mis tõendab, et hageja täitis tööandja korraldusi. Tööandja korraldusel tõlkis hageja näiteks Tallinna halduskohtu kohtuistungite protokolle, tõlkis järelepärimisi politseisse, valmistas ette ja tõlkis materjalid väärteomenetluses kaebuse esitamiseks kohtule (J. U. väärteoasi), koos V. B. tutvus hageja Ida-Viru Maakohtus tsiviiltoimikuga nr 2-680/04 ning tõlkis toimikus olevad dokumendid vene keelde, sama tsiviilasja raames koostas hageja kirja Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskusele, milles taotles dokumentide väljastamist, dokumendid väljastati
sotsiaalhoolekandekeskusest allkirja vastu hagejale. Nimetatud asjades olid isikud juriidilise büroo Largos VO, mitte aga hageja kliendid. Lisaks sellele on hageja koos V. B. töötanud büroo klientide A. L. ja E. S. asjade ajamisega.
VI Tsiviilasjade liitmine
11.Ida-Viru Maakohtu 12.12.2005. a kohtumäärusega liideti hagid ühte menetlusse.
VII Kohtuistung
12.Kohtuistungil hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega ning OÜ Largos VO hagiavalduse läbivaatamata jätmist.
13.Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja taotles kohtuistungi edasilükkamist. Nimetatud taotluse jättis kohus rahuldamata. Kohus otsustas tulenevalt TsMS §-st 409 ja 410 lahendada asja sisuliselt.
14.Hageja selgitas, et tööülesandeid andsid talle nii juhatuse liige kui ka nõunik, rohkem nõunik. Peale hageja tööpäeva büroos viis juhatuse liige hageja oma autoga koju. Hageja leidis, et kostja ei ole oma väiteid tõendanud.
VIII Kohtu põhjendused
15.Poolte vahel on vaidlus ennekõike selles, millist liiki õigussuhe oli poolte vahel ajavahemikul 07.12.2004 – 07.04.2005. a ning asja õigeks lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kohtule esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt saab väita, et pooled sõlmisid 07.12.2004. a töölepingu.
16.Esmalt käsitleb kohus kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist tsiviilkohtumenetluses.
16.1.Asjassepuutuvad sätted töölepingu seaduses.
§1. Tööleping Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
§7. Juhtumid, millele töölepingu seadus ei laiene
Töölepingu seadus ei laiene: /..../ 11) tegutsemisele tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel.
§8. Vaidlus lepingu olemuse üle Vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.
§18. Ühepoolsed toimingud Töölepingu ühepoolne muutmine, peatamine, lõpetamine ja tühistamine on lubatud ainult seaduses, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud tingimustel ja korras.
§26. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja andmed (1) Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule.
§28. Töölepingu vorm (1) Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. (2) Tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Kui tegelikud tingimused olid töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ettenähtust, kohaldatakse vastavat seadust, haldusakti või kollektiivlepingut.
§49. Tööandja kohustused
Tööandja on kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi; 2) maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) kindlustama ohutud töötingimused; /-----/ 7) täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi.
16.2.Asjassepuutuvad sätted tsiviilkohtumenetluse seadustikus. §230. Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus (1) Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
17.Hinnanud kohtule esitatud ja töövaidluskomisjoni toimikus olevaid tõendeid, kuulanud ära tunnistajate ütlused, on kohus seisukohal, et pooled sõlmisid 07.12.2004. a töölepingu. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga.
17.1.Hageja on esitanud piisavalt tõendeid, mis tõendavad töölepingu sõlmimist ja töölepingule iseloomulike suhete eksisteerimist poolte vahel ajavahemikul 07.12.2004 – 07.04.2005. a. Hageja esitatud väited on esitatud tõenditega kooskõlas.
17.1.1.Tunnistaja T. R.ütlustest nähtub, et viimane teadis, et OÜ Largos VO soovis tööle palgata eesti keelt oskavat töötajat, tunnistaja nägi ja kuulis, et OÜ Largos VO juhatuse esimees ja nõunik pidasid hagejaga läbirääkimisi tööle asumise osas U. kontoris. Tunnistaja nägi ja sai aru, et hageja käis tööl juriidilises büroos.
17.1.2.Tunnistaja R. O. andis ütlusi selle kohta, et ta kuulis hagejalt, et viimane töötab Jõhvis ning käis ka hageja töö juures. Tunnistaja valdab ka eesti ja vene keelt ning sel korral aitas ta büroos hagejal tõlkida Tallinna Ringkonnakohtu kohtuistungi protokolli. Büroos olid samal ajal veel kaks meest. Hageja istus väikese laua taga, tal olid kodust kaasa võetud sõnaraamatud. Teisel korral, kui tunnistaja hageja töö juurde läks, oli seal hageja üksi.
17.1.3.Tunnistaja J. U. ütlustest nähtub, et tunnistaja tutvustas hagejat V. B. ja O. S., kuna teadis, et viimased vajavad oma büroosse töötajat, kes oleks tõlk ja kellel oleks ka juriidiline haridus. Tunnistaja soovitas kostjale J.M.. Hageja asus tööle. Tunnistaja pöördus ka ise juriidilisse büroosse Largos VO õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega väärteomenetluses ning teda abistasid J. M. ja V. B. Tunnistaja viibis töölepingu sõlmimise läbirääkimistel ning teab, et hagejale lubati maksta miinimumpalka.
17.1.4.Tunnistaja A. U. ütlustest nähtub, et ta tegi hageja ning V. B. ja O. S. omavahel tuttavaks, viimased otsisid oma büroosse tõlki ning tunnistaja soovitas hagejat. Tunnistaja teadis, et hageja töötab kostja büroos, juhatuse liige ega nõunik ei valdanud kumbki eesti keelt. Tööleping sõlmiti tunnistaja juuresolekul, hagejale lubati maksta miinimumpalka.
17.1.5.Tunnistaja T. J. ütlustest nähtub, et tunnistaja töötas majavalitsejana ning soovis õigusabi, et esitada kohtusse hagid võlgnike vastu. J. M. andis tunnistajale oma visiitkaardi, ütles, et töötab juriidilises büroos ning seal töötab jurist, kes võib tunnistajat abistada. Kui tunnistaja käis oktoobri- ja detsembrikuus büroos, oli hageja seal üksi. Tunnistaja elab hagejaga samas majas ning on mitmel korral näinud, et hagejat toodi töölt autoga koju.
17.1.6.Töövaidluskomisjoni toimiku leheküljel 19 on Largos VO juriidiline büroo logoga visiitkaardid, mille kohaselt O. S. on juhatuse liige (direktor), V. B. õigusteaduste magister (referent) ning J. M. jurist. Kostja väited hageja poolt visiitkaartide võltsimise (TVK t lk 8), omavolilise valmistamise ja levitamise kohta (vt kohtuotsuse punkt 8.4) on paljasõnalised.
17.1.7.Töövaidluskomisjoni toimiku leheküljel nr 22 on O. S. kiri hagejale, milles viimane märgib, et võttis dokumendid ning neid on vaja korrekteerida, et jõuaks parandada ja välja trükkida.
17.1.8.Töövaidluskomisjoni toimiku lehekülgedel 23-36 olevate dokumentide ja tõlgete põhjal saab teha järeldust hageja töötamise kohta tõlgina OÜ-s Largos VO, samuti on hageja esitanud tõendeid töötamise kohta töövaidluskomisjoni toimiku lehekülgedel 72-75. Kostja ei vaidlusta seda, et J. U., T. M. (Ida-Viru Maakohtu tsiviilasi nr 2-680/04) ja A. L. olid OÜ Largos VO kliendid. T. M. osas on hageja selgitused kooskõlas tsiviilasja nr 2-680/04 toimikus oleva õigusabilepinguga (t lk 96), kohtunik H. V. 19.05.2005. a kirjaga (TVK t lk 54). Seega täitis hageja tõlketööde tegemisel tööandja korraldusi.
17.1.9.Töövaidluskomisjonile ja kohtule esitatud skeemid ja fotod Tartu mnt 2 asuva büroo kohta, ei kinnita asjaolu, et poolte vahel puudus tööleping.
17.1.10.Hageja väited, et talle ei makstud kogu töötamise ajal palka, on kooskõlas ka hageja 07.04.2005. a kirjaga juhatuse liikmele O. S.(t lk 20).
18.Kostja vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled tsiviilõigusliku lepingu: äripinna tasuta kasutamise lepingu ning hageja teostas kostjale tõlketöid töövõtulepingu korras tasuta vastuteenena büroo kasutamise eest. Samas ei ole kostja mitte ühegi tõendiga sellise lepingu sõlmimist ja kokkuleppe olemasolu kinnitanud.
19.Kohus märkis eespool, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu (TLS § 8). Tööandja vastupidist ei tõendanud ning on ilmne, et poolte vahel ei sõlmitud tsiviilõiguslike lepinguid. OÜ Largos VO on õigeks võtnud, et äriühing on tegutsev, kuid äriühingus ei ole palgalisi töötajaid. Samas ei ole kostja tõendanud seda, et juriidilise büroo tegutsemine ja toimimine oleks toimunud mingite muude kui töölepinguliste suhete alusel.
20.Kohus leiab, et põhimõttelist tähtsust ei oma see, milline oli hageja ametinimetus, kas jurist, tõlk, tõlk-jurist või muu. Tähtis oli täidetava töö sisu, mis hageja väidetel, esitatud tõendite ning tunnistajate ütluste kohaselt oli tõlgete tegemine.
21.Tegelik tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatakse töölepingu sõlmimisega (TLS § 28 lg 2), olenemata töölepingu kirjalikult vormistamata jätmisest. Sel juhul lähtutakse tegelikult kohaldatud lepingutingimustest, kuid mitte halvematest seaduses ettenähtust.
22.ITLS § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.
23.Kohus nõustub hagejaga, et töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik, kui tööandja ei avalda töölepingu lõpetamise seadusest tulenevat alust ning lõpetab töösuhted töötaja poolt palga maksmise nõude esitamisel. Seadus sellist töölepingu lõpetamise alust tööandja algatusel ei sätesta.
24.TLS § 117 lg 1 sätestab, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist (ITLS § 29 lg 1).
25.TLS § 117 lg 2 sätestab, et kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 16 140 krooni rahuldamisele.
26.Hageja nõue lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga nõudes on põhjendatud tulenevalt TLS §-st 119 lg 2 , mis sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga.
27.Hageja nõue kasutamata jäänud puhkuse eest hüvituse nõudes on põhjendatud tulenevalt puhkuseseaduse §-st 25 , mis sätestab, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.
28.Tulenevalt kohtu järeldustest selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, tuleb jätta rahuldamata OÜ Largos VO hagi.
IX Menetluskulude jaotus
29.J.M. hagi oli tulenevalt RLS § 16 lg 1 p 1 riigilõivuvaba.
30.OÜ Largos VO on hagi esitamisel maksnud riigilõivu 1 050 krooni.
31.TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
32.Kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostja kohtukulud seoses OÜ Largos VO hagi rahuldamata jätmisega ja J. M. hagi rahuldamisega jätta kostja enda kanda. J. M. kohtukulude väljamõistmist vastaspoolelt ei taotlenud.
33.TsMS § 64 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse 1 250 krooni.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.