A. K. hagi TOVISTER OÜ vastu pooltevahelise 15.01.2014.a. töölepingu nr. 4 töötajapoolse ülesütlemise tuvastamiseks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 16.02.2016.a ja kostjalt hüvitise, saamata töötasu, puhkusehüvitise, päevarahade ja viivise nõudes ning TOVISTER OÜ hagi A. K.’i vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töösuhte tööandaja ülesütlemisavalduse alusel lõppemise tuvastamiseks (töövaidluskomisjoni läbinud)
Tsiviilasja hind
A. K.i hagis 11 112,66 eurot (sh RLvS § 22 lg1p1 järgi riigilõivuvaba osa 8566,66 €); TOVISTER OÜ hagis 3500 eurot Hageja/Töötaja: A. K. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx/x, xxxxx xxxxx), Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar (e-post: [email protected]);; Kostja/Tööandja: TOVISTER OÜ (rk 10714841, asukoht Sõpruse pst 209/211, pk 1143 Tallinn 13419), lepinguline esindaja: advokaat Raiko Paas ([email protected] ) Kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel
Tuvastada A. K.i ja Tovister OÜ vahel 15.01.2014 sõlmitud töölepingu nr 4 töötajapoolne erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 16.02.2016 tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu;
1.2.Välja mõista Tovister OÜ-lt A. K.i kasuks TLS § 100 lg 4 alusel töölepingu ülesütlemise hüvitis 3 kuu keskmise palga ulatuses summas 2546 (kaks tuhat viissada nelikümmend kuus) eurot;
1 (13)
2-16-9136
1.3.Välja mõista Tovister OÜ-lt A. K.i kasuks saamata jäänud töötasu kokku summas 4821,02 eurot (neli tuhat kaheksasada kakskümmend üks eurot ja 2 senti) brutos (sh 2015 detsembrikuu töötasu 2499,92 € brutos ja 2016 veebruarikuu töötasu 2331,10 € brutos).
1.4.Välja mõista Tovister OÜ-lt A. K.i kasuks 53 päeva eest saamata jäänud päevaraha summas 1696 (üks tuhat kuussada üheksakümmend kuus) eurot (sh 2015 novemberdetsember eest 36 päeva summas 1152 € ja 2016 jaanuar-veebruari eest 17 päeva summas 544 eurot);
1.5.Välja mõista Tovister OÜ-lt A. K.i kasuks puhkusehüvitis summas 875,86 eurot (kaheksasada seitsekümmend viis eurot ja 86 senti);
1.6.Välja mõista Tovister OÜ-lt A. K.i kasuks hagi esitamise hetkeks, s.o perioodi 17.02.2016 - 13.07.2016 eest sissenõutavaks muutunud, VÕS § 13 lg 1 2. lauses sätestatud määras arvutatud viivis summas 269,69 € (kakssada kuuskümmend üheksa eurot ja 69 senti);
1.7.Välja mõista Tovister OÜ-lt A. K.i kasuks viivis põhinõudelt (otsuse tegemise seisuga netosummalt 8216,27 eurolt) alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so alates 14.07.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
2.Jätta rahuldamata TOVISTER OÜ hagi A. K.’i vastu töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töösuhte tööandja ülesütlemisavalduse alusel lõppemise tuvastamiseks. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud tsiviilasjas jätta TsMS § 162 lg 1 alusel TOVISTER OÜ kanda.
4.Välja mõista Tovister OÜ-lt A. K.’i kasuks põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna kulutused lepingulisele esindajale summas 930 € (üheksasada kolmkümmend eurot, sh lepingulise esindaja kulud 775 € + käibemaks 155 €).
5.Välja mõista Tovister OÜ-lt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (930,00 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (alus: TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Sisulised asjaolud ja menetluse käik
1.Kohtueelsest menetlusest. Tovister OÜ esitas Harju Maakohtule 10.06.2016 kostja avalduse (nr 2-16-9134) ja hagiavalduse (nr 2-16-9136), milledes palus uuesti hagimenetluses täies ulatuses läbi vaadata Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni (TVK) 11.05.2016 otsustega töövaidlusasjades nr 4-1/512/16 ja 4-1/610/16 lahendatud A. K.’i ja Tovister OÜ avaldused. TVK 11.05.2016.a. otsusega töövaidlusasjas nr. 4-1/512/16 A. K.’i avaldus pooltevahelise 15.01.2014.a. töölepingu nr. 4 töötajapoolse ülesütlemise tuvastamiseks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 2 (13)
2-16-9136 16.02.2016.a ja kostjalt hageja kasuks hüvitise, saamata töötasu, puhkusehüvitise, päevarahade ja viivise nõudes rahuldati. TVK 11.05.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/610/16 jäeti rahuldamata hageja Tovister OÜ nõue tuvastada A. K.i poolt töölepingu ülesütlemise tühisus, tuvastati, et tööleping TOVISTER OÜ ja A. K.i vahel lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2016 tööandjapoolse kohustuse rikkumise tõttu ja lõpetati menetlus TOVISTER OÜ avalduses A. K.i vastu hüvitise nõudes. 29.06.2016.a. kohtumäärusega andis kohus hagejale A. K.’ile 14 päeva oma nõude esitamiseks kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis ning nõudis TVK-lt välja töövaidlusasjades toimikud. Hageja A. K. esitas kohtule 13.07.2016.a. hagi TOVISTER OÜ vastu samas ulatuses nagu oli esitanud TVK-le. 29.07.2016 määrustega Harju Maakohus edastas hagid töötaja taotlusel kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule, kuhu tsiviilasjade toimikud saabus 23.08.2016. Kohus 01.09.2016 määrusega jättis kostja Tovister OÜ taotluse käiguta, kuna sellelt oli tasumata ITVS§24 lg 4-6 kohaselt riigilõiv hüvitise 2546 € nõudelt. 07.09.2016 esitas kostja maksekorralduse riigilõivu 275 € tasumise kohta. Kohus 08.09.2016 määrusega võttis tsiviilasja nr 2-16-9134, A. K.’i hagiavalduse menetlusse. 12.09.2016 määrusega kohus võttis menetlusse ka ts.asja nr 2-16-9136, TOVISTER OÜ hagi A. K.’i vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töösuhte tööandja ülesütlemise avalduse alusel lõppemise tuvastamiseks ning liitis ühte menetlusse eelpool nimetatud tsiviilasjaga 2-16-9134.
2.A. K. 13.07.2016 hagiavalduses (tlk. 37-43) palub tuvastada A. K.’i ja TOVISTER OÜ vahel 15.01.2014.a. tööleping nr. 4 töötajapoolne ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 16.02.2016.a., välja mõista hüvitis summas 2 546 eurot, saamata jäänud 2015.a. detsembrikuu töötasu 2 500 eurot, 2016.a. veebruarikuu töötasu 2 350 eurot, päevaraha 2015.a. novemberdetsember eest summas 1 152 eurot, päevaraha 2016.a. veebruarikuu eest summas 544 eurot, puhkusehüvitis summas 875,86 eurot ja viivis hagi esitamise seisuga 159 päeva eest summas 347,37 € ja edasine viivis TSMS § 367 ja VÕS § 113 järgi kuni põhinõude täitmiseni. Nõuete tõendamiseks on hageja esitanud (sisalduvad TVK toimiku nr 4-1/512/16 lk 10, 18, 41-47): A. K. puhkusetasu arvestus A. K.’i pangakonto väljavõte 28.03.2014 – 28.03.2016 saadud töötasude ja päevarahade kohta; 15.01.2014 töölepingu nr 4/2014, 03.02.2016 teatise töötajate 11.-12.02.2016 streigi hoiatusest, A. K. 14.02.2016 käsikirjaline avaldus töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, 18.02.2016 TOVISTER OÜ avaldus tööandaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Lisaks on hageja esitanud sept 2015 – veebr 2016 tehtud tööde arvestuse ja tööandja esindaja J. A. 08.01.2016 e-kirja dets 2015 töö kohta (sisalduvad TVK toimiku nr 4-1/610/16 lk 27, 42 ja 44).
2.1.Hagi asjaolude kohaselt A. K. töötas Tovister OÜ-s alates 15.01.2014 töölepingu nr 4 alusel xxxxxxxxxx xxxx ametikohal. Tööleping oli sõlmitud tähtajaliselt, s.o kuni 22.12.2017, ja töö tegemise kohaks Tallinn (Eesti Vabariik). Töölepingu punkti 4.1 kohaselt leppisid pooled kokku töötasu arvestamise alustes, nimelt: 1) Brutopalk = (tihumeetrite arv x 1.00 €) + (lähetuses viibitud päevade arv x 32 EUR); 2) Töötajale makstakse päevaraha 32 EUR päevas töölähetuses viibitud päevade eest. Hageja töötas töölähetuses Venemaal. Hageja ja ka teised töötajad pidasid ise tööajaja mahtude arvestused, mida edastasid kostja esindajale kohapeal, kes kontrollis andmed ja edastas neid kostjale. Nimetatud tabelid olid töötasu arvestamise aluseks. Tööandja hakkas jääma töötasu võlgu. 03.02.2016 edastasid töötajad tööandjale kirjaliku teate hoiatusstreigi korraldamisest ajavahemikul 11.02.2016 kuni 12.02.2016, kuna töötasu võlgnevus oli juba alates oktoobrist 2015. 14.02.2016 esitas töötaja tööandjale avalduse, milles ütles töölepingu üles alates 14.02.2016 seoses tööandjapoolse töölepingu rikkumisega (töötasu maksmise kuupäevadest mittekinnipidamine ja töötasu võlgnevuse tekkimine). Tööandja sai avalduse kätte 16.02.2016. 18.02.2016 esitas ka tööandja töötajale töölepingu ülesütlemisavalduse seoses töötajapoolsete kohustuste rikkumisega.
2.3.Hageja A. K. leiab, et TLS § 91 lg 1 a 2 ning TLS § 28 lg 2 p 2 alusel oli töötaja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine seisuga 16.02.2016 õigustatud, kuna tööandja ei täitnud poolte töölepingu 3 (13)
2-16-9136 punkti 4.2 järgi kohustust maksta palka üks kord kuus, igale palgaarvestusajale järgneva kuu 10.-ks kuupäevaks ülekandega töötaja pangaarvele. Töötasu hagejale maksmine ei toimunud igakuiselt ja kui toimus, siis viivitustega: 1) 07.05.2015 – maksti töötasu 2015 märtsikuu eest; 2) 13.07.2015 – töötasu 2015 juunikuu eest; 3) 14.09.2015 – töötasu 2015 juulikuu eest; 4) 02.10.2015 – töötasu 2015 augustikuu eest; 5) 19.10.2015 – töötasu 2015 septembrikuu eest; 6) 25.11.2015 – töötasu 2015 oktoobrikuu eest; 7) 22.12.2015 – töötasu 2015 novembrikuu eest osaliselt; 8) 26.01.2016 – töötasu 2015 novembrikuu eest lõplikult. 2015 detsembrikuu töötasu oli kokkulepitud tähtajaks, s.o 10-ks jaanuariks 2016, maksmata. 2016 jaanuarikuu (3 päeva) töötasu oli samuti 10-ks veebruariks maksmata. Töötasu maksmisega viivitamise tõttu olid 2016 aasta veebruaris töötajad, sh ka hageja, sunnitud teavitama tööandjat hoiatusstreigist. Kuna töötasu saamise õigus on üks peamistest töölepingu tingimustest TLS § 5 mõttes, siis selle tingimuse rikkumine on olulist laadi. Lisaks ei ole kostja hagejale korrapäraselt maksnud ka päevaraha töölähetuses viibimisel. Kostja on ise TVK menetluses tunnistanud, et osa päevarahast, s.o summas 640 eurot, on hagejale maksmata. Nimetatud raha on maksmata ka tänaseni. Hageja ülesütlemisavaldusest nähtub, et ta soovis töösuhet lõpetada päeva pealt, seega pole ülesütlemise seisukohalt oluline, kas tööleping lõppes 14.02.2016 (nagu märkis hageja) või 16.02.2016 (kui kostja avalduse kätte sai).
2.4.Kuna töötaja on töölepingu erakorraliselt ülesöelnud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, palub ta välja mõista tööandjalt TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuigi TVK 04.05.2016 istungil esitas hageja keskmise töötasu täpsustatud arvestuse, mille kohaselt oleks keskmine töötasu 869,02 eurot kuus ja 3 kuu hüvitis – 2607,06 eurot, ei suurenda hageja oma esialgset nõuet, mille kohaselt oli keskmiseks töötasuks 848,67 eurot kuus ja palub kostjalt välja mõista hüvitis 2546 eurot.
2.5.Töötaja nõuab TLS § 28 lg 1 p 2 ja töölepingu p 4.1. töötasustamise kokkuleppe ( tihumeetrite arv x 1 € ) + (lähetuses viibitud päevade arv x 32 €) alusel 2015.a detsembri kuu eest saamata palka summas 2500 € ja 2016.a veebruari kuu eest saamata palka 2350 €. 2015 detsembrikuus tegi hageja xxxxxxxxxxxxxx 2422,64 tm ja tehnika remonti 24 tundi. 2016 veebruarikuus on hageja teinud xxxxxxxxxxxxxx 2311,78 tm ja tehnika remonti 6 tundi. Hageja täitis nn tööaja tabeli (pealkiri „Tööaja tabel detsember xxxx, st hageja hüüdnimi) ja esitas selle kostja töötajale J. A.le, kes omakorda kontrollis andmete õigsust ja edastas andmed kostjale töötasu arvestamiseks. Selline oli korraldus igakuiselt, sh ka detsembris 2015 ja veebruaris 2016. Töötasu arvestus on järgmine: 1) dets 2015: 2422,64 tm x 1.00 € = 2422,64 eurot. 24 t x 3,22 € (keskmine remondimehe töötasu ) = 77,28 eurot, kokku 2500 €; 2) veebr 2016: 2311,78 tm x 1.00 EUR = 2311,78 eurot, 6 t x 3,22 EUR (keskmine remondimehe töötasu) = 38,22 eurot, kokku 2350 eurot. Hageja pole 2015 detsembrikuu ja 2016 veebruarikuu eest töötasu saanud. 27.05.2016 maksis kostja hagejale nõutavast summast 250 eurot, kuid kuna hagejal ei ole teada väljamakstud töötasu summa brutos, ei arvesta hageja selle summaga hagi esitamisel.
2.6.Töötaja nõuab TLS § 21 lg 1, § 40 lg 2 ja töölepingu p 4.1 alusel kokkulepitud päevamääras (32 €/päev) 2015 november-detsember eest osaliselt saamata jäänud päevaraha summas 1152 € ja 2016 veebruar eest saamata jäänud päevaraha summas 544 €. Hageja viibis 2015 novembrisdetsembris töölähetuses kokku 68 päeva, nendest on hagejale maksmata päevaraha 36 päeva eest, kokku 1152 eurot (36 x 32). Hageja viibis 2016 veebruaris töölähetuses 14 päeva, lisaks 3 päeva jaanuaris, kokku 17 päeva, mille eest on hagejale maksmata päevaraha summas 544 eurot (17 x 32).
2.7.Töötaja nõuab TLS § 71 alusel kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitist summa 875,86 eurot. Samuti töötaja nõuab VÕS § 113 lg 1, TLS § 84, lg 1 ja TsMS § 367 alusel eelpool loetletud summade maksmisega viivitamise eest viivist. ageja arvates põhinõudeks, mille pealt tuleb viivist arvestada, on kokku 9967,86 eurot (2546+ 2500+2350+1152+544+875,86). Nõuded muutusid sissenõutavaks alates 17.02.2016 ning kuni hagi esitamiseni on viivist 159 päeva eest 347,37 eurot (9967,86 x 8 % : 365 x 159) ning viivis kulgeb edasi. 4 (13)
2-16-9136
3.OÜ Tovister on esitanud 23.09.2016 kostja vastuse (tlk. 93-99), milles tunnistab hagi üksnes osaliselt, so päevaraha summa 1152 eurot nõudes, palub jätta A. K.i hagi täielikult rahuldamata ülesütlemise õiguse tuvastamise, ülesütlemise hüvitise, töötasu, puhkusetasu ning viivise nõuetes, jätta hagi osaliselt rahuldamata päevaraha 1152 eurot ületavas osas ning jätta menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kostja leiab, et töölepingut ei saa töötaja poolt mõistliku aja jooksul ülesöelduks lugeda, kui tööleping öeldakse 2016 veebruaris üles põhjusel, et 2015 esimeses pooles või keskel on viivitatud töötasu maksmisega. Kostja ei nõustu sellega, et 2015 keskel ja esimeses pooles töötasu maksmisega viivitamine on olemuslikult selliseks rikkumiseks, mis võimaldas töösuhte 2016 aastal lõpetada ilma eelneva hoiatuseta või ilma rikkumise kõrvaldamiseks antud võimaluseta. Töötaja ei ole eelnevalt pöördunud tööandja poole ja juhtinud tähelepanu lepingurikkumisele, samuti teatanud, et kui kostja töötasu edaspidi tähtajaks ei tasu, siis ta ütleb lepingu üles. Eeltoodu kõrvale jätmine on vastuolus TLS § 91 lg 1 ja VÕS § 196 sätete mõttega. 2015 detsembrikuu ja 2016 veebruarikuu kohta kostja leiab, et hageja ei saa kostjale õiguslikult ette heita töötasu mittemaksmist, kui hageja selle kohta ise tõendeid ei esita. Hageja on püüdnud esitada töötasu kohta tõendeid alles töövaidluskomisjonis. Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal töölepingu ülesütlemiseks seadusest tulenev alus, see oli ennatlik ning ülesütlemisel on rikutud seaduse nõudeid.
3.2.Saamata töötasu osas kostja leiab, et töötaja enda koostatud käsikirjalised tabelid ei saa olla vahetuks tõendiks, mis tõendaks töölepingujärgse töö (metsamaterjali töötlemine) tegemist (sõltumata sellest, kelle poolt hiljem need on allkirjastatud). Nimetatud tabeleid pole koostatud ega allkirjastatud kostja poolt, nende väärtus tõendina puudub ja õiguslikult võrdub see hageja enda ütluste või seletusega. Tabelid on allkirjastatud J. A., kes pole kostja juhatuse liikmeks ega töötajaks, mistõttu pole nimetatud isikul õigust kostja nimel töötajatele väljamakstavaid töötasusid kinnitada. on politseisse esitanud avalduse seoses kostja esindaja allkirjaga hageja ülesütlemisavaldusel. Kostja pole seda allkirja andnud. kostjale on 2016 esimeses pooles saanud teatavaks asjaolu, et kostjale kuuluvad metsamasinad (ligikaudses väärtuses 150 000 eurot) on Venemaa objektilt kadunud. Kuriteo tunnuste tõttu on alustatud kriminaalmenetlust. Tööandja kahtleb hageja poolt töö tegemise kohta kirjapandud andmetes. Esitatud tabelite kaudu pole võimalik tuvastada, millisel ajal, milliselt objektilt ja millises mahus metsamaterjali on töödeldud. Metsamaterjal töötlemist võib olla võimalik tõendada materjali kokkuostjalt või vedajalt saadud tõenditega töödeldud või üleantud metsamaterjali kohta. Esitatud metsaseadme toimingu aruannetest pole näha, millist perioodi need kajastavad, samuti on need mittetäielikud tabelid. Eeltoodu alusel pole võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses on esitatud andmed õiged. Hageja on märkinud näiteks oma koostatud tabelis 2016 veebruaris töödeldud materjali tihumeetrite arvuks 2311,7 tihumeetrit, samas kui esitatud masina toimingute aruanded näitavad töödeldud materjali hulgaks (eeldusel, et need on õiged) 1065,13 tihumeetrit. Kuna hageja pole esitanud tõendeid tehtud töö hulga kohta pole ka võimalik välja arvestada hageja soovitud viisil puhkusetasu.
3.3.Töötaja esitatud päevaraha nõue jääb kostjale ebaselgeks. Hageja märgib, et päevaraha on tasumata perioodi november-detsember eest maksmata 36 päeva 68-st. Hageja enda esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on tasutud päevaraha nimetatud perioodil 12.10.2015 summas 544 eurot ning 14.01.2016 summas 992 eurot (kokku 48 päeva eest), mistõttu tasumisele kuuluks 20 päeva tasu summas 640 eurot. 2015 veebruari eest oleks päevaraha 512 eurot, kokku 1152 eurot.
4.TOVISTER OÜ 10.06.2016 hagiavalduses (tlk. 64-68) palub : tuvastada, et A. K.`i poolt A. K.`i ja TOVISTER OÜ vahelise 15.01.2014 tööleping nr 4 ülesütlemine on tühine ning tuvastada, et A. K.`i ja TOVISTER OÜ vaheline 15.01.2014 tööleping nr 4 on ülesöeldud TOVISTER OÜ poolt esitatud ülesütlemisavalduse alusel 18. veebruar 2016. Hagi asjaolude kohaselt asus kostja A. K. hageja juures tööle 15.01.2014 töölepingu alusel xxxxxxxxxx xxxx ametikohal, kuid 11.02.2016 alates pole kostja hageja juurde tööle ilmunud. Samuti pole kostja hagejat teavitanud tööle mitteilmumise põhjustest. Hagejale teadaolevalt on 5 (13)
2-16-9136 kostja asunud tööle uue tööandja juures. 18.02.2016 sai hageja (lisa 2) kostjalt töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (lisa 3) alates 14.02.2016 põhjendusega, et tööandaja on olnud osaliselt viivituses töötasu maksmisega. 18.02.2016 esitas hageja ise kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse põhjusel, et kostja ei täitnud enam töö tegemise kohustust hageja juures. Töötaja on esitanud avaldajale tahteavalduse lõpetada tööleping tagasiulatuvalt. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-117-11 punktis 17 leidnud, et võlaõigusseadusest ega töölepingu seadusest ei tulene, et tööandja võib töölepingu üles öelda tagasiulatuvalt. Analoogiast tulenevalt kehtib nimetatu ka töötajapoolse ülesütlemise kohta. Seega oleks tagasiulatuva töölepingu ülesütlemise puhul tegemist seaduse nõuetele mittevastava ülesütlemisega ja see on TLS § 104 lg-le 1 toetudes tühine. Hageja on seisukohal, et isegi juhul kui eeldada, et avaldaja on eelnevatel tööperioodidel töötasu maksmisega viivitatud, ei tähendaks see kohe automaatselt seda, et tööleping tuleks ilmtingimata üles öelda. Hageja on seisukohal, et isegi kui eeldada, et vastustaja poolt etteheidetud rikkumised on aset leidnud, tulnuks hagejale eespoolviidatu normist tulenevalt anda enne töölepingu ülesütlemist rikkumise kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg ning alles selle tulemusteta möödumist saanuks lepingu avaldaja rikkumise tõttu üles öelda. Neil asjaoludel OÜ TOVISTER palub kohtul tuvastada, et töölepingu ülesütlemine kostja poolt oli tühine, tööleping ei lõppenud kostja ülesütlemisega ning lugeda poolte tööleping ülesöelduks hageja ülesütlemisavalduse alusel 18.02.2016
5.A. K. kostjana 04.10.2016 kirjalikus vastuses (tlk. 102-104) hagi ei tunnista, palub jätta selle täielikult rahuldamata ning menetluskulud koos lisanduva viivisega hageja kanda. Kostja arvates Tööandja ei vaidlustanud A. K.i hüvitise nõuet 2546 eurot, millises osas on TVK menetluse lõpetanud. A. K. leiab, et vastavalt TLS § 105 lg 2 kui hagi või avaldust töövaidluskomisjonile ei esitata 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. A. K. esitas oma töölepingu ülesütlemisavalduse tööandja esindajale 14.02.2016 ja tööandja sai kätte 16.02.2016. Seega oli võimalik vaidlustada ülesütlemine töövaidlusorganis kuni 17.03.2016. Tööandja esitas avalduse TVK-le 21.03.2016, seega hilinenult. TVK ei tohtinud tööandja avaldust läbi vaadatagi ning kohus peab jätma tööandja avaldus läbivaatamata. Sisuliste vastuväidetena kostja A. K. leiab: 1) 3.02.2016 edastasid töötajad, sh A. K., tööandjale teatise nr 1 hoiatusstreigi korraldamisest 11.02.-12.02.2016 juhul kui hiljemalt 10.02.2016 tööandja ei rahulda töötajate saamata jäänud töötasu nõudeid (töövaidlusasja toimik tl 45). Kuna tööandja ei ole töötasud välja maksnud, ei olnud töötajatel, sh A. K.il kohustust tööle ilmuda. Tööle mitteilmumise põhjus oli tööandjal teada. 2) Hageja väide, et 18.02.2016 edastas kostja talle töölepingu ülesütlemisavalduse, ei vasta tõele, sest A. K. ütles töölepingu üles 14.02.2016 avaldusega, mille tööandja esindaja E. A. sai kätte 16.02.2016. 18.02.2016 kell 02:31:47 edastati töötajate ülesütlemisavaldused tööandjale uuesti, kuid see ei muuda avalduste kättesaamist tööandja poolt 16.02.2016. 3) Isegi kui asuda seisukohale, et töötajad, sh kostja edastasid oma avaldused 18.02.2016 esimest korda, ja tööandja, st hageja, edastas kostjale ülesütlemisavalduse 18.02.2016 kell 22:18, siis edastas tööandja oma avalduse töötaja omast hiljem, st ajal kui tööleping oli lõppenud töötajapoolse ülesütlemisega. 4) Hageja tõenditest nähtub, et ta edastas oma ülesütlemisavalduse kostjale 18.02.2016 kell 22:18, kuid hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millal kostja on avalduse kätte saanud. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Tööandja ei ole oma kohustusi tasude osas nõuetekohaselt täitnud põhiliselt juba 2015 aasta märtsikuust (vt töötaja hagi), nii töötasu kui päevaraha osas. Tööandja ei maksnud võlgnevust ka
6 (13)
2-16-9136 pärast streigihoiatuse esitamist. Kuna töötasu saamise õigus on üks peamistest töölepingu tingimustest TLS § 5 mõttes, siis selle tingimuse rikkumine on olulist laadi.
6.14.12.2016 kohtuistungil jäid pooled seniste seisukohtade juurde, kompromissile ei jõudnud ja nõustusid asja lahendamisega TsMS § 403 alusel kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 05.01.2017 ning määras otsuse kuulutamise ajaks 20.01.2017, mida lükkas edasi kuni 20.02.2017. 05.01.2017 seisuga esitasid pooled oma menetluskulud ja 12.01.2017 esitas A. K. vastuväited vastaspoole menetluskuludele. Kohtu seisukoht ja põhjendused
7.Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 403 lahendada kirjalikus menetluses, kuna mõlemad pooled on esitanud kirjalikult oma seisukohad ja nõustunud kirjaliku menetlusega. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8.Töötaja hagiavalduse läbivaatamine. Kohus, tutvunud A. K.’i hagiavalduse, kostja TOVISTER OÜ vastuse, poolte kirjalike seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et A. K.’i hagi on kõikides punktides põhjendatud, tõendatud ja tuleb täielikult rahuldada.
8.1.Pooltel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: − A. K. töötajana ja OÜ TOVISTER tööandjana (esindaja E. A.) sõlmisid 15.01.2014 töölepingu nr 4 (TVK toimiku nr 521/16 lk 41-44), mille alusel A. K. asus tööle tööandja juures xxxxxxxxxx xxxxxx. Töölepingu punktides 4.1 – 4.3. lepiti kokku töötasu arvutamise alused ja maksmise tingimused järgmiselt: töötaja brutopalk eurodes arvutatakse: brutopalk = (tihumeetrite arv x 1.00 EUR) + (lähetuses viibitud päevade arv x 32 EUR), kusjuures töötajale makstakse päevaraha 32 € /päevas töölähetuses. Tööandja kohustus maksma palka 1 kord kuus igale palgaarvestusajale järgneva kuu 10. kuupäevaks ülekandega töötaja pangaarvele, pidades töötasult kinni ja makstes seadusega ettenähtud maksud ja maksed; − Töötaja A. K. ütles töölepingu erakorraliselt üles 14.02.2016 kirjaliku avaldusega TLS § 91 lg 2 p 2 alusel seisuga 14.02.2016, põhjuseks ettevõtte poolne palga maksmise kuupäevast mittekinnipidamine. Tööandja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. − Tööandja tunnistab 2015.a arvestatud töötasude maksmisega viivitamist.
8.2.Töötajapoolse erakorralise ülesütlemisavalduse formaalne ja materiaalne kehtivus. Pooltel on vaidlus ülesütlemise avalduse tööandja poolt kättesaamise ja seega ka kehtivuse kuupäevas ning erakorraliseks ülesütlemiseks seadusliku aluse olemasolu üle. Töötaja on esitanud kohtule koopia 14.02.2016 ülesütlemisavaldusest, mille kättesaamist tööandja poolt kinnitab avaldusel olev märge „Kätte saanud 16/02/16“ koos allkirjaga, mis hageja väitel kuulub tööandjat esindanud E. A.ile (TVK 4-1/512/16 lk 46). Tööandja väitel aga sai ta töötaja 14.02.2016 avalduse kätte 18.02.2016 kl 02:31 e-kirjaga, millega tööandjat objektil esindanud J. A. saatis E. A.’ile ja Tovister OÜ juhatuse liikmele Kaja A.ile skanneeritult edasi töötajate lahkumisavaldused (TVK 41/610/16 lk 63). Töötaja leiab, et see e-kiri üksnes kordab varasemat kättesaamist. Tööandja ei ole vastu vaielnud 14.02.2016 avaldusel tööandja esindaja poolt 16.02.2016 kättesaamise kohta antud allkirja ehtsusele ning kohtu hinnangul ka visuaalsel vaatlusel sarnaneb 14.02.2016 avaldusel olev 7 (13)
2-16-9136 allkiri töölepingu sõlmimisel 15.01.2014 tööandjat esindanud E. A.i allkirjale. Kostja ei ole ka esile toonud, miks ülesütlemise avalduse kättesaamisel erinevalt töölepingu sõlmimisest oli kindlasti vajalik tööandja esindamine juhatuse liikme poolt. Kohus märgib, et J. A. 18.02.2016 e-kirjas väidab, et „... E. ka keeldub allakirjutamast, et on avalduse kättesaanud..“, mis viitab, et E. A.ile olid avaldused teada, kuid ei tõenda, mis kuupäevast. Samas ei lükka see märkus ka ümber konkreetselt A. K.i avalduse kättesaamise kinnitust, kuna e-kirjast nähtuvalt ülesütlemisavaldusi oli mitu ja ei ole teada, millise avalduse kohta J. A. märkus käis. Kohus esitatud tõendite alusel loeb tuvastatuks, et tööandja TOVISTER OÜ sai töötaja A. K.’i 14.02.2016 kirjaliku avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta kätte 16.02.2016.a. Seega on ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg-s 1 nõutud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimese lause kohaselt on ülesütlemisavaldus muutunud kättesaamisega formaalselt kehtivaks.
8.3.Ülesütlemisavalduse materiaalõigusliku kehtivuse kindlakstegemiseks tuleb tuvastada, kas hagejal oli töösuhte erakorraliselt ülesütlemiseks seaduses ettenähtud alus. Töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Töötaja toob töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena välja tööandja poolt töölepingu p.4.1 ja 4.2 kokkulepitud kohustuse rikkumise – töötasu ja päevaraha õigeaegse väljamaksmata jätmise pikema aja jooksul ning seda vaatamata ka 03.02.2016 streigihoiatusele. A. K.’i poolt esitatud konto väljavõtte järgi (TVK 4-1/512/16 lk 18) perioodil aprill 2014 – jaanuar 2016 on tööandja olnud regulaarselt palgamaksmisega kuu või enam viivituses, kuna töölepingu p.4.2. kokkulepitud tähtaja paiku ehk palgaarvestusele järgneval kuul on palgamaksmine toimunud vaid 6 kuu puhul, enamasti on töötasu välja makstud vähemalt 10 korral enam kui 1-kuulise viivitusega (nt juuli 2015 töötasu 14.09.2015, august 2015 töötasu 02.10.2015, november 2015 eest lõplikult alles 26.01.2016) ning töölepingu ülesütlemise ajal veebruaris 2016 oli hagejal saamata palk ja päevarad alates detsember 2015 tehtu eest. Kohus nõustub hagejaga selles, et töötasu maksmine kokkulepitud ajal ja suuruses on töölepingu oluline tingimus ning töötasu maksmata jätmine ja maksmisega korduvalt enam kuu ajaline viivitamine saab olla erakorralise ülesütlemise seaduslikuks aluseks. Tööandja võtab omaks, et 2015.a oli ta palgamaksmisega korduvalt viivituses ja et välja maksmata on osa päevarahadest, kuid arvab, et töötaja oleks pidanud andma enne ülesütlemist tööandjale võimaluse puudust kõrvaldada ja 2015.a viivitusi ei saanud tuua aluseks 2016 veebruaris, kuna TLS § 91 lg 4 viidates ülesütlemine peab toimuma mõistliku aja jooksul. Kostja jätab oma vastuväidetes täielikult tähelepanuta hageja selgituse, et veebruariks 2016 oli tal taas saamata üle-eelmisel kuul, so detsembris 2015 väljateenitud töötasu ning jätab tähelepanuta ka hageja esitatud tõendi: 03.02.2016 töötajate kirjaliku teatise hoiatusstreigi korraldamise kohta 11.-12.02.2016 (TVK nr 4-1/512/16 lk 45), milles töötajad nõuavad palkade väljamaksmist hiljemalt 10.02.2016 ja millel on tööandja esindaja J. A. kinnitus hoiatuse kättesaamise ja info edastamise kohta A. E.le, OÜ Tovister esindajale. Kostja väitel on detsembri 2015 palganõue hageja poolt tõendamata, kuid kohus tuletab meelde, et TLS § 28 ja §33 järgi töötasu arvestamise ja väljamaksmise kui tööandja poolsete lepinguliste kohustuste täitmist tuleb tõendada tööandjal. Selliseid tõendeid kostja hageja dets 2015 palga kohta esitanud ei ole ja tunnistab samas 36 päeva eest päevarahade võlgnevust. Kohtu hinnangul omab antud juhul kostja varasem, 2014-2015 aastate palgamaksete käitumine olulist tähendust hageja ootustele ja edasisele käitumisele – arvestades, et kostja oli olnud poolteteise aasta jooksul palga või töölähetuse päevarahade maksmisega viivituses mitte korra, vaid vähemalt 10 korda, oli töötaja käitumine veebruaris 2016 ootuspärane. Kohus leiab, et oluline rikkumine ole mitte üksnes ühekordne palga väljamaksmata jätmine, vaid korduv viivitamine. Lepingu korduva rikkumise tõttu ei saanud töötajalt kui lepingu teiselt poolelt mõistlikult eeldada töösuhte jätkamise soovi, kui varasema kogemuse põhjal oli alust eeldada, et rikkumised jätkuvad. Kohus leiab, et TLS § 98 lg 2 järgi ei pidanud töötaja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, sest asjaolusid arvestades ei võinud mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus nõustub esitatud tõendite alusel, eeskätt 8 (13)
2-16-9136 tuginedes A. K.’i pangakonto väljavõttele ja eelnimetatud teatisele hoiatusstreigi kohta, et kostjal oli või pidi olema teada töötajate, sh hageja rahulolematus palka maksmisega viivitamisel ja kostjal oli enne hageja poolset lepingu erakorralist ülesütlemist 14.02.2016 vähemalt 10 päevane (04.0213.02.2016) võimalus kohustuse kohaseks täitmiseks. Kostja ei ole esile toonud, mida ta tegi rikkumise kõrvaldamiseks peale hoiatuse saamist. Seega on kostja vastuväited töölepingu lõpetamise kohta ilma eelneva hoiatuseta või ilma rikkumise kõrvaldamiseks antud võimaluseta alusetud ning A. K. hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks seisuga 16.02.2016 tööandja poolt lepinguliste kohustuste olulise rikkumise tõttu kuulub rahuldamisele.
8.4.Töötaja nõue TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise saamiseks. Esmalt kohus märgib, et ebaõige on töötaja poolt 04.10.2016 vastuses (tlk 103 ) väidetu, et tööandja ei vaidlustanud töötaja hüvitise nõuet 2546 eurot ja selles osas on TVK 11.05.2016 otsus nr 4-1/512/16 jõustunud. 10.06.2016 taotluses maakohtule (tlk. 2-3) palus TOVISTER OÜ läbi vaadata kogu töövaidlusasja nr 41/512/16 täies ulatuses, jätmata mingeid üksikuid nõudeid vaidluse alt välja. Küll aga töövaidlusasjas nr 4-1/610/16 loobus tööandja omapoolsest hüvitise nõudest ja selles osas on TVK otsus jõustunud. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna eelnevaga on kohus tuvastanud töötaja poolt töölepingu ülesütlemine just tööandjapoolse lepingu olulise rikkumise tõttu, mis seisnes palga ja päevarahade väljamaksmisega viivitamise ja välja maksmata jätmises, siis on töötaja õigustatud TLS § 100 lg 4 alusel esitama tööandja vastu hüvitisnõude, tuginedes töölepingu erakorralisele ülesütlemisele. Töötaja nõuab hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses summa 2546 €, lugedes perioodi 2015 august – 2016 jaanuar alusel keskmiseks töötasuks 848,67 € kuus, mille arvutust ei ole tööandja vaidlustanud. Keskmise töötasu arvestus on välja toodud puhkusetasu arvestamisel (TVK toimik nr 4-1/512/16 lk 10) veidi suuremana (869,02 €), mida kostja samuti ei ole vaidlustanud, kuid on hageja õigus nõuda hüvitist väiksemas summas, kui välja arvutatud. Eeltoodust juhindudes TOVISTER OÜ-lt tuleb Ako K.’i kasuks välja mõista TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis sumas 2546 €.
8.5.Saamata töötasu nõue. TLS § 28 lg 2 p 2 ja p 4 järgi on tööandja kohustuseks maksta töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Tööandja kohustuseks on tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg ning pidada tööaja arvestust, samuti anda töötajale andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Tööandja ei ole töötaja tööaja arvestust esitanud. Töötaja võib tööaja arvestust pidada, kuid see ei ole tema kohustus. On tööandja hoolsuskohustus korraldada selline tööaja ja tehtud tööde üle arvepidamise süsteem, mis on mõlemale poolele selge ja arusaadav ja tööandja poolt tõendatav. Mis puudutab kostja väiteid, et alustatud on kriminaalmenetlust xxxxxxxxxxxx kadumise tõttu ja tööandjat kohapeal esindanud J. A. ei ole usaldusväärne, siis kohus leiab, et kriminaalasi ei puuduta töötaja nõudeid ning töötaja ei ole kuidagi vastutav tööandja poolt palgatud tööde juhataja ega ka tööandja võimuses olnud tööarvestuse usaldusväärsuse eest. Töölepingu punkt 4 kohaselt moodustus töötaja töötasu lõigatud puidu tihumeetrite arvust ( 1 tm = 1,00 euro) ja lähetuses viibitud päeva tasust (32 €/päev). Siin kohal kohus märgib, et lähetusraha tegelikult ei ole töötasu osa, kuigi hageja on need kuupõhiselt ühe summana esitanud vastavalt töölepingu p 4 brutotöötasu mõistele. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-187-13 p.16 selgitanud, et „ töölähetuse päevaraha ei ole käsitatav töötasuna. Päevarahana tehtud väljamakseid tuleb käsitada palgatuluna olukorras, kus töölähetused ei ole tuvastatud. Töötasu makstakse töö eest, päevaraha aga teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest.“ Antud juhul on poolte esitatud tõenditest nähtuvalt töölähetused tuvastatavad ja väljaarvestatavad. Asjas kogutud tõenditest, eeskätt töötaja poolt 01.04.2016 TVK-le esitatud sept 2015 – veebr 2016 igakuistest tehtud tööde ja tööaja arvestustabelitest, e-kirjavahetusest jms (TVK toimik nr 4-1/610/16 lk 27-44) nähtuvalt oli väljakujunenud üldine praktika, et töötaja märkis kuu jooksul lõigatud puidu tihumeetrid (puuliigi ja tüübi kaupa), tehtud remonditunnid, samuti langiotsingu jm päevad käsitsi tabelisse, edastas tabelid tööandja esindajale kohapeal, so J. A.le, kes omakorda 9 (13)
2-16-9136 kontrollis andmeid, viseeris töölehed ning edastas skanneritud töölehed ja lõigatud tihumeetrite arvestuse peale xxxxxxxxxx andmestiku ja Vene poolelt saadud väljaveo andmetega võrdlemist ekirjaga E. A.’ile, misjärel arvutati ja maksti töötajale välja palk. Kõikidele töölehtedele kostja esindaja allkirja ei ole märgitud, kuid 08.01.2016 J. A. e-kirjaga (TVK toimik nr 4-1/610/16 lk 44) tööandjale edastatud A.K.’i poolt tehtud töö ehk lõigatud puidu tihumeetrite arvu (2422 tm) saab kindlasti lugeda kostja poolt heaks kiidetuks ja dets 2015 palga aluseks. Kuivõrd selline korraldus toimis ilmselt kogu töölepingu kehtimise aja, kuid tõendatult kindlasti alates septembrist 2015 , ei ole kohtule veenev kostja väide, et dets 2015 ja veebruari 2016 töötasu tarbeks oleks töötaja pidanud oma töötabelitele saama tööandja esindaja allkirjaga kinnituse. Ebaõige on ka kostja arvamus, et töötaja poolt peetud ja kohtule esitatud tööajatabelid, millel puudub kostja esindaja allkiri, kvalifitseeruvad tõendiks poole seletusena. Tegemist on kohtu hinnangul ilmselgelt töötaja poolt esitatud dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 sätestatud tunnuste järgi, mille kohaselt dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Seega on eksitavad ja alusetud tööandja poolt kostjana töötasu nõudele esitatud vastuväited, et töötasu nõue tuleks jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole töötegemist ega saadaolevat tasu tõendanud. Töötaja on esitanud töötasu nõude 2015.a. detsembri eest 2500 eurot (sh tehnika remont 24 tundi x keskmise remondimehe töötasu 3,22 €/tund = 77,28 eurot ) ja veebruari eest 2350 eurot (sh tehnika remont 6 tundi x keskmise remondimehe töötasu 3,22 €/tund =38,22 eurot). Töötaja on esitanud tööaja tabelid (TVK toimik nr 4-1/610/16 lk 27 ja 41) ja 08.01.2016.a. tööandja e-kirja (TVK toimik nr 4-1/610/16 lk 44), mille kohaselt on töötaja lõiganud puitu detsembris 2015 2422,64 tm ja teinud 24 remonditundi ning veebruaris 2016 on lõiganud puitu 2311,78 tm ja teinud 6 remonditundi. Kostja ei ole dets 2015 tihumeetrite arvule ega remonditasule 3,22 eurot/tund vastu vaielnud, vaid on piirdunud vastuväidetes töötabelite kui tõendite usaldusväärsuse küsimusega. Veebruar 2016 kohta esitatud tihumeetrite arvestuse (2311,78 tm) osas kostja väidab, et see on vastuolus masina toimingute aruandega, mis näitab töödeldud materjali hulgaks (kostja väitel eeldusel, et need on õiged) 1065,13 tihumeetrit. Kostja ei ole täpsemalt viidanud, mis tõendit silmas peab, kuid ilmselt on mõeldud 19.02.2016 kl 16:48 väljatrükki xxxxxxx xxxxxx (masina mudel xxx,x ja xx x) masina toimingute aruandest (TVK toimik nr 4-1/610 tlk 40), mille järgi veebruaris A. K.’i vahetuse ajal töödeldud puidu (koorega) ruumala oli 1110,193 m3 (töötajaga seostatavat arvu 1065,13 kohus tõendil ei leidnud). Kohus leiab aga, et see tõend ei lükka ümber töötaja esitatud arvutusi, kuna esiteks ei ole teada ja pooled ei ole ka taotlenud tuvastada, milliste masinate peal mis ajal täpselt hageja töötas (kas oli veel teisi masinaid), samuti ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, kas toimingu aruannetes esitatud ruumala mõõtühikuna on sama, mis töölepingus palgaarvestusalusena esitatud tihumeeter (üldteada definitsiooni poolest tihumeeter võrdub ühe kuupeetri puidumassi ruumalaga). TLS § 33 lg 1, lg 4 kohustab tööandjat maksma töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega ja tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Poolte vahel sõlmitud 15.01.2014 töölepingu p-s 4.2. kohustub tööandja tasuma töötajale töötasu igale palgaarvestusajale järgneva kuu 10-ks kuupäevaks ülekandega töötaja pangaarvele. Töötaja esitatud pangakonto väljavõtte järgi ajavahemiku 28.03.2014.a. kuni 28.03.2016.a. kohta, ei ole tööandja töötajale töötasu detsembri ja veebruari eest maksnud ega ole esitanud kohtule tõendeid summade hilisema maksmise kohta. Kohus juhib lõpetuseks hageja tähelepanu arvutusvigadele, mille tõttu väljamõistetavad summad kujunevad hagis nõutust veidi väiksemaks. Esiteks dets 2015 töötasus tihumeetrie eest 2422,64 € + remonditasu 77,28 € (24 x 3,22) summaks on 2499,92 €, mitte 2500 €. Teiseks, veebr 2016 remonditasu 6 tunni eest arvestusega 3,22 €/t moodustab mitte 38,22 €, vaid 19,32 eurot. Summade ümardamise kohta ei ole hageja põhjendusi esitanud. Seega kuulub A. K.’i kasuks TOVISTER OÜ-lt väljamõistmisele töötasu 2015.a. detsembri eest summas 2499,92 eurot (2422,64 + 77,28) ja 2016.a. veebruari eest summas 2331,10 eurot (2311,78 + 19,32), kokku saamata töötasu summas 4821,02 eurot. 10 (13)
2-16-9136
8.6.Päevarahade nõue. Tulenevalt TLS § 21 on tööandjal õigus töötajat lähetada tööülesannete täitmiseks väljaspoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Lähetuses viibitud aja eest kohustub tööandja tasuma töötajale vastavalt 25.06.2009.a. kehtestatud Vabariigi Valituse määrusele nr 110 «Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord" alusel. Tööandja ei vaidle vastu töötaja 2015.a november – detsember osaliselt saamata päevarahade nõudele kokku 36 päeva eest summas 1152 eurot, kuid ei pea hageja poolt tõendatuks 2016 jaan-veebr töölähetuses viibitud päevade ja nende eest saamata päevarahade nõuet. Kohus on eelpool p. 8.6 selgitanud kostja kui tööandja TLS § 28 tulenevat tõendamiskoormist ja ei hakka seda siinkohal kordama. Töötaja on viibinud veebruaris töölähetuses, mida tõendavad veebruari toimingute aruanded tehtud tööde kohta. Töötaja esitatud veebruar 2016 töötabeli järgi (TVK toimik nr 4-1/610/16 lk 41) järgi töötaja oli töölähetuses 2016 jaanuaris 3 päeva ja 2016 veebruaris 14 päeva, kokku 17 päeva, mille eest päevarahaks 544 eurot, kuid mille väljamaksmist tööandja ei ole tõendanud (hageja konto väljavõtte järgi on temale viimane lähetustasu perioodi nov-dets 2015 eest (31 päeva) maksud 31.01.2016). Hageja nõue 53 päeva eest (36 +17) saamata päevarahade väljamaksmiseks kuulub rahuldamisele summas 1696 eurot (53 x 32).
8.7.Puhkuse hüvitise nõue. Töösuhte lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata aegumata jäänud põhipuhkuse rahas (TLS § 71). Töötaja hagejana on esitanud 6-kuise perioodi, so august 2015 – jaanuar 2016 saadud töötasude põhjal keskmise töötasu ja sellel tuginevalt 2015.a eest 28 päeva ja 2016. aasta eest 3,5 päeva puhkuse hüvitise arvestuse summas 875,86 € (TVK toimik nr 4-1/512/16 lk 10). Tööandja ei ole töötaja puhkusehüvitise arvestusele vastu vaielnud. Seega töötaja puhkusehüvitise nõue summas 875, 86 eurot on põhjendatud ja tuleb TOVISTER OÜlt hageja kasuks välja mõista.
8.8.Viivise nõue. VÕS § 113 lg 1 järgi võib hageja nõuda kostjalt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär vastavalt Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuarit ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (käesoleval ajal 8 + 0,00 %). Viivist nõuab hageja kõikidelt saamata summadelt, lugedes põhinõudeks, mille pealt viivist arvestada, 9967,86 eurot. Töövaidluskomisjon on arvutanud viivise arvestuse alusena tööta nõude netosumma 8240,05 eurot ning kohtu hinnangul on maksude mahaarvamine õige, kuivõrd tööandja kohustus on brutosummadelt pidada kinni ja maksta maksud, sh vajadusel viivisintressid riigile ja töötaja ei saa nõuda tööandjalt viivist maksudelt. Kuna hageja ei ole välja toonud oma põhinõudes netosumma arvestust ja hagi läheb sisuliselt rahuldamisele samas ulatuses nagu töövaidluskomisjonis (töötasu nõudes tehtud arvutusvigade tõttu brutos 28,98 euro võrra väiksemana), siis tugineb kohus töövaidluskomisjoni tehtud arvutusele, arvab sellest maha netos 23,18 € ja loeb viivise arvestamisel aluseks töötaja põhinõude summas 8216,87 eurot. TLS § 84 lg 1 järgi muutuvad töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisega. Tööleping lõppes 16.02.2016.a. Viivis alates 17.02.2016.a. kuni hagi esitamiseni 13.07.2016.a. summast 8216,87 (netotasust) eurot 149 viivitatud päeva eest (13 + 31+30+31+30+14p = 149, mitte hageja poolt märgitud 159) on 149 x 1,81€/päev (8,00% : 365 p= 0,022 % päeva x 8216,27 €) = 269,69 eurot.
9.Tööandja hagi läbivaatamine. Tööandaja TOVISTER OÜ nõuab töötaja poolt töösuhte 14.02.2016 erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja töösuhte 18.02.2016 erakorralise ülesütlemise tuvastamist tööandja poolt TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töötajapoolse rikkumise tõttu. Kohus, tutvunud Tovister OÜ hagiavalduse, kostja A. K. vastuse ja poolte kirjalike seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et tööandja hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. 11 (13)
2-16-9136 TLS § 104 lg 1 näeb ette, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 105 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kui ülesütlemisavalduse saaja leiab, et puudub seaduslik alus töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks, peab ta ülesütlemisavalduse esitamisest 30 päeva jooksul pöörduma kohtusse või töövaidluskomisjoni ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on TLS § 105 lg 2 järgi ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Seega praeguses asjas pidi tööandja esitama tähtaegselt ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõude. Töötaja juba VK-le esitatud vastuväites ja ka kostjana leiab, et nõue esitati TVK-le 21.03.2016 hilinenult ja tulnuks jätta läbivaatamata. Töövaidluskomisjon ei ole seda töötaja vastuväidet käsitlenud ja kohus siinkohal selgitab, et kostja ei ole tähtaega õigesti arvutanud ja seda vastuväidet ei saa arvesse võtta. Eelpool otsuse punktis 8 on kohus tuvastanud tööandjapoolsete kohustuste olulise rikkumise tõttu töötaja poolt 15.01.2014 töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse arvates ülesütlemisavalduse tööandja esindajale kättetoimetamisest seisuga 16.02.2016. Seega saabus TsÜS § 135 kohaselt ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks 30 päevane tähtaeg laupäeval 18. märtsil 2016.a (mitte 16.03 v 17.03.2016, nagu arvab töötaja). TsÜS § 136 lg 8 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Seega antud juhul lükkus tähtpäev esmaspäevale, 21. märtsile ning tööandja avaldus ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni Töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr 4-1/610/16 oli esitatud 21.03.2016 ehk tähtaegselt ja avaldust ei saanud jätta läbivaatamata TLS § 105 alusel. Siiski on kohus eelpool otsuse punktis 8 tuvastanud tööandjapoolsete kohustuste olulise rikkumise ja selle tõttu töötaja poolt 15.01.2014 töölepingu erakorralise ülesütlemise seisuga 16.02.2016 õiguspärasuse, millest tulenevalt tööandja hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ei ole õiguslikult põhjendatud ega tõendatud ning jääb rahuldamata. Tööandja hagi väited kattuvad tööandja poolt kostjana esitatud vastuväidetega ning kohus ei hakka punktis 8.1-8.3 esitatud argumentatsiooni uuesti enam kordama. Kohus leiab, kuivõrd töötaja poolt oli tööleping TLS § 91 lg 2 p 2 alusel erakorraliselt juba 16.02.2016 seisuga ülesöeldud, siis ei saanud tööandja enam esitada 18.02.2016 omapoolselt erakorralist töölepingu ülesütlemise avaldust, kuna selleks ajaks oli tööleping juba lõppenud. Kohus kordab siinkohal TVK poolt 11.05.2016 otsuses nr 4-1-/610/16 viidatud Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-95-03, milles Riigikohus selgitas, et ei saa lõpetada õigussuhet, mis on juba lõppenud. Menetluskulude jaotus 1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud asjas tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel TOVISTER OÜ kanda, kuna tema hagiavaldus jäeti rahuldamata ja A. K.’i hagiavaldus rahuldati.
2.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12 (13)
2-16-9136
3.Pooled on esitanud tähtaegselt kohtule oma menetluskulude nimekirjad. Hageja 05.01.2017 taotluses palub kindlaks määrata menetluskulud hageja kasuks kokku summas 930 eurot (sh käibemaks), so õigusabikulud – 360 eurot (arve nr 074), 270 eurot (arve nr 092), 300 eurot (arve nr 124), kokku summas 930 eurot, sh käibemaks 155 eurot. Hageja kinnitab, et nimetatud menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning töömaht ja ajakulu kajastuvad esindaja arvetel. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tagasi. A. K.’i taotlus on vastaspoolele avaliku e-toimiku kaudu nähtavaks tehtud ja antud temale 09.01.2017 e-kirjaga tähtaeg vastuse esitamiseks 7 päeva. Vastuväiteid menetluskulude taotlusele ei ole TOVISTER OÜ esitanud. Kohtu hinnangul, arvestades asja keerukust ja vastastikuseid hagisid, sh hagi koostamist ja istungil osalemist, on tsiviilasja kohtuistungiks ettevalmistamisel, kohtuistungil osalemiseks ja muudeks menetlustoiminguteks 7 tundi ja 45 minutit hinnaga 100 €/tund summas 775 € + käibemaks 155 €, kokku 930 € igati mõistlik. Seega tuleb TOVISTER OÜ-lt välja mõista hageja kasuks menetluskulu summas 930 € (so lepingulise esindaja kulud 775 € + käibemaks 155 €).
/Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.