Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-84-04 Otsuse kuupäev Tartu, 9. juuni 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi Hans Raua hagi kohtutäitur Õnne Pajuri ja Veiko Janseni vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 25. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/67/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Hans Raua (tema õigusjärglaste M. Masingu, I. Masingu ja K. Masingu) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 23. mai 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. märtsi 2004. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.31. märtsil 2003. a esitas Hans Raud Rapla Maakohtule hagi kohtutäitur Õnne Pajuri vastu, paludes tunnistada kehtetuks 1. aprillil 2002. a toimunud enampakkumine. 3. septembri 2003. a kohtumäärusega kaasati menetlusse kostjana Veiko Jansen.
2.Hagiavalduse kohaselt mõisteti Rapla Maakohtu 14. septembri 2001. a otsusega Hans Raualt korteriühistu (KÜ) Laane 2 kasuks välja 14 622 krooni 15 senti. KÜ Laane 2 esitas avalduse kohtuotsuse sundtäitmiseks kohtutäitur Õnne Pajurile, kes algatas täitemenetluse ja arestis
21.veebruaril 2002. a võlgnikule kuuluva korteriomandi Märjamaa alevis. 27. märtsi 2002. a määrusega otsustas Rapla Maakohus määrata kinnisasjale sissenõude pööramise viisiks sundenampakkumise. 1. aprillil 2002. a toimus korteriomandi enampakkumine. Enampakkumise alghind oli 20 000 krooni ja selle hinnaga ostis korteriomandi ainus enampakkumisel osalenud isik Veiko Jansen. Hans Raud palus tunnistada korteriomandi enampakkumise kehtetuks. Hageja väitis, et ta küll kirjutas alla vara arestimise aktile, kuid samas ei nõustunud korterile määratud alghinnaga 20 000 krooni, kuna korter oli ilmselt allahinnatud. Võlgnik on korduvalt palunud täitemenetluse peatamist, sest soovib tasuda võla vabatahtlikult. Võlg sissenõudjale on tekkinud kolmandate isikute süül.
3.Kostja Õnne Pajur ei tunnistanud hagi. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta kohane kostja. Samuti väitis Õnne Pajur, et H. Raud on esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks pärast täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 6444 sätestatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise avalduse esitamise kahenädalast tähtaega. Enampakkumine toimus 1. aprillil 2002. a, kuid hagi on esitatud 31. märtsil 2003. a. Enampakkumisel ei rikutud täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise olulisi tingimusi ega müüdud vara isikule, kellel polnud õigust seda osta. Arestimisaktis märgitud hinda H. Raud vaidlustanud ei ole.
4.Kostja Veiko Jansen vaidles hagile vastu ja selgitas, et sundenampakkumisel osaledes eeldas ta, et kõik on korrektne.
5.Rapla Maakohtu 18. septembri 2003. a otsusega jäeti hagi rahuldamata.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtutäitur Õ. Pajur rikkunud enampakkumise läbiviimisel enampakkumise olulisi tingimusi. H. Raud ei ole arestimisaktiga määratud kinnisasja hinda varem vaidlustanud. Kinnisasja hinda mõjutab ka asjaolu, et võlgnik elab korteris. Kohtuotsusega on võlgnikult küll välja mõistetud võlg korteriühistu Laane 2 kasuks, mille registrinumber on 80135955, kuid tegelikult on selline registrinumber korteriühistul nimega Märjamaa Laane-2. Kohtu arvates asjaolu, et kohtuotsuses oli korteriühistu Märjamaa Laane-2 nimetusest välja jäänud sõna �Märjamaa", ei oma olulist tähtsust, kuna registrinumbri ja juhatuse liikmete isikute järgi on üheselt mõistetav, et tegemist on korteriühistuga Märjamaa Laane-2, kelle ees oma võlga tunnistab ka hageja. Kohtutäitur ei pidanud täitemenetlust peatama selle tõttu, et H. Raud esitas hagi vara arestist vabastamiseks, sest TMS § 78 lg 2 järgi saab sellise hagi esitada kolmas isik, mitte aga võlgnik. TMS §-s 6445 sätestatud aluseid täitemenetluse nurjunuks kuulutamiseks ei olnud - enampakkumisele oli ilmunud üks osavõtja, kes tegi pakkumise alghinna ulatuses ja tasus ostuhinna ettenähtud tähtajaks kohtutäituri deposiitarvele. Kohus leidis, et hagi on aegunud, kuna hagi oli esitatud pärast 15. aprilli 2002. a, s.o pärast TMS §-s 6444 sätestatud enampakkumise vaidlustamise kahenädalase tähtaja lõppemist. Kohus leidis, et V. Janseni suhtes hagi ei rahuldata, kuna ta ei ole asjas õige kostja, sest TMS § 6432 kohaselt vastutab enampakkumise korraldamise eest ainult kohtutäitur, kes enampakkumise läbi viib.
6.Apellatsioonkaebuse Rapla Maakohtu otsusele esitas H. Raud, kes palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus muutis 25. märtsi 2004. a otsusega osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt võivad TMS § 6444 järgi võlgnik, sissenõudja, isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud esitada kohtule kahe nädala jooksul arvates enampakkumise päevast avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS §-s 647 nimetatud põhjustel. TMS § 647 järgi on nendeks põhjusteks asja müümine isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või enampakkumise oluliste tingimuste teistsugune rikkumine. Seadusega on kehtestatud kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks avalduse esitamise kahenädalane tähtaeg arvates enampakkumise päevast. TMS §-s 647 nimetatud üheaastast tähtaega ei tule kohaldada, kuna see puudutab vallasasja enampakkumise kehtetuks tunnistamist, kuid vaidlustatud enampakkumisega müüdi hagejale kuuluv korteriomand, mis on kinnisasi. Kostja on palunud nõudele kohaldada aegumist. Seega on Rapla Maakohus õigesti kohaldanud nõudele aegumist ja selle tõttu tuleb nõue jätta rahuldamata. Õige on see, et apellant on esitanud Rapla Maakohtule 13. aprillil 2002. a käsikirjalise avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, mille maakohus on
23.aprilli 2002. a kirjaga tagastanud põhjusel, et esitada tuleb hagiavaldus. Ekslik on apellandi väide, nagu oleks maakohus teda eksitanud, teatades, et hagi tuleb esitada ühe aasta jooksul. Sellist väidet maakohtu kiri ei sisalda. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu, siis ei ole vajalik nõude
olemasolu tuvastamine, vaatamata sellele, et kostjad on esitanud lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid. Järelikult tuleb Rapla Maakohtu otsusest välja jätta põhjendused, mis käsitlevad hageja nõude olemasolu tuvastamist ja seda, et Veiko Jansen ei ole kohane kostja. Veiko Jansen kui kinnisasja ostja on käesolevas vaidluses kohane kostja, sest hagiga on vaidlustatud enampakkumine, millega Veiko Jansen omandas hagejale kuulunud korteriomandi. Seega on nõue suunatud otseselt Veiko Janseni kui tehingu poole vastu. Apellandi ülejäänud väited, mis puudutavad maakohtu poolt tõendite hindamata jätmist ja kordavad esimese astme kohtule toodud põhjendusi, jättis ringkonnakohus tähelepanuta, kuna seoses hagi rahuldamata jätmisega aegumise tõttu ei olnud vajalik neile vastata.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kassatsioonkaebuses palus Hans Raud tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi teisele ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole kassaator nõustunud korteri alghinnaga, kuigi kirjutas arestimisaktile alla. Korter müüdi 3- 4 korda odavamalt turuhinnast. Nii Rapla Maakohus kui ka ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud aegumist, kuna kassaator juhindus kohtunik I. Saare kirjas toodud tähtajast (1 aasta). Kohtutäitur müüs korteriomandi 1. aprillil 2002. a, kuigi määruse sundenampakkumise määramise kohta sai ta kätte alles päev hiljem. Sisulist enampakkumist ei toimunud. Korter arestiti olematu sissenõudja kasuks. Korteriühistut nimega Laane 2 ei ole olemas.
9.Kohtutäitur Õnne Pajur ega Veiko Jansen ei ole vastust kassatsioonkaebusele esitanud.
10.17. juunil 2004. a tegi Riigikohus määruse, millega peatas kassatsioonkaebuse menetluse seoses kassaatori surmaga.
11.31. märtsil 2005. a tegi Riigikohus määruse, millega lubas protsessi astuda kassaatori õigusjärglastel M. Masingul, I. Masingul ja K. Masingul.
12.21. aprillil 2005. a tegi Riigikohus määruse, millega uuendas menetluse H. Raua kassatsioonkaebuses.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
14.Kolleegium peab esmalt vajalikuks analüüsida kassatsioonkaebuse väidet, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti aegumist. Asja materjalide kohaselt (ringkonnakohtu tl 14) on H. Raud koostanud 12. aprillil 2002. a omakäelise hagiavalduse 1. aprillil 2002. a toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohtu tl 15 järgi on sellele avaldusele 23. aprilli 2002. a kirjaga vastanud kohtu esimees I. Saar. Kirja sisu on järgmine: "Teie avalduse alusel ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamine kuidagi võimalik. Enampakkumise korras sõlmiti ostu-müügi leping ja seda saab vaidlustada ainult
lepingu poolte vastu hagi esitamise teel. Selleks peab olema tõendatud aga vähemalt üks TMS § 647 ette nähtud alustest, st tuleb näidata, milliseid enampakkumise olulisi tingimusi rikuti." Kolleegium leiab, et nimetatud kirjast ei nähtu üheselt, et kohus oleks H. Raua hagiavalduse talle TsMS § 149 kohaselt tagastanud. Seetõttu tuleb lugeda hagiavaldus menetluses olevaks ning
31.märtsi 2003. a masinakirjas hagiavaldus tuleb lugeda 13. aprilli 2002. a (avalduse kohtusse saabumise kuupäev) avalduse paranduseks. Seega on ringkonnakohus ebaõigesti leidnud, et maakohus on õigesti kohaldanud nõudele aegumist. Täitemenetluse seadustiku § 6444 kohaselt võib hagiavalduse kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitada kahe nädala jooksul arvates enampakkumise päevast. Enampakkumine toimus
1.aprillil 2002. a. H. Raua hagiavaldus on koostatud 12. aprillil 2002. a ning on ringkonnakohtu otsuse kohaselt maakohtule esitatud 13. aprillil 2002. a.
15.Kolleegium peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust teha menetlusõiguslikke lahendeid, mis ei ole vormistatud määrusena. Käesolevas asjas on õigusliku vaidluse ja segaduse tekitanud eelkõige eespool mainitud kohtu esimehe kiri, mis lisaks ebamäärasusele menetlusõiguslikus osas on osaliselt ebaõige ka materiaalõiguse tõlgendamise osas. Kohtutäituri korraldataval enampakkumisel ei sõlmita ostu-müügilepingut, vaid müüdav asi omandatakse avalik-õigusliku toimingu (kohtutäituri tegevus enampakkumise korraldamisel ja enampakkumise akt) tulemusel. Seega on ebaõige seisukoht, et enampakkumist saab vaidlustada ainult lepingu poolte vastu hagi esitamise teel.
16.Kuna ringkonnakohus on aegumisele tuginedes jätnud analüüsimata H. Raua apellatsioonkaebuse väited, tuleb nende kohta seisukoht anda asja uuel läbivaatamisel. Riigikohus peab seejuures vajalikuks osutada tähelepanu järgnevale. Kui ringkonnakohus ei tuvasta, et H. Raud oleks asja arestimise hinna vaidlustanud enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist, tuleb sellekohane nõue jätta rahuldamata. Põhimõtteliselt samale järeldusele on jõutud Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-25-05 (RT III 2005, 12, 157). Tähtaja kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse vaidlustamiseks näeb ette TMS § 77 lg 1 ning see on 10 päeva arvates toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast, mil kaebaja sellest teada sai. Asja materjalide kohaselt (maakohtu tl-d 3- 4) on H. Raud viibinud kinnisasja arestimise juures. Kui ringkonnakohus tuvastab, et kinnisasja enampakkumisest võttis osa vähemalt üks osavõtja, tuleb kolleegiumi arvates lugeda enampakkumine selles küsimuses korrakohaseks. Täitemenetluse ja enampakkumise põhiline eesmärk on tagada sissenõudja nõude rahuldamine. Selle eesmärgi täitmiseks piisab, kui enampakkumisele ilmub vähemalt üks osavõtja, kes müüdava vara ostab. Kui keelata ühe osavõtjaga enampakkumised, võib see TMS § 6447 lg 1 järgi kaasa tuua kordusenampakkumise, mille korral võib kohtutäitur sama paragrahvi teise lõike kohaselt vara alla hinnata. See võib olla kahjulikum ka võlgnikule. Vastates väitele sissenõudja nimetuse kohta, märgib kolleegium, et kui ringkonnakohus tuvastab
juriidilise isiku registrinumbri järgi sissenõudja identsuse isikuga, kelle kasuks tehti Rapla Maakohtu
14.septembri 2001. a otsus, tuleb nimetatud väide jätta arvestamata. Arvestamata jätmiseks tuleb lisaks tuvastada, kas võimalik ebatäpsus sissenõudja nimes on põhjustanud täitemenetluse läbiviimisel mingeid probleeme, nt põhjustanud täituri poolt teadete saatmise ebaõigele isikule vms. Vastates kassatsioonkaebuse väitele selle kohta, et kinnisasjale sissenõude pööramise määrus väljastati kohtutäiturile alles päev pärast enampakkumise toimumist, märgib kolleegium, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel tuvastama, millal sai kohtutäitur määrusest teada. Määruse tegi kohus 27. märtsil 2002. a, seega enne enampakkumise toimumist. Üldjuhul tuleb kohtutäituri käitumist - kuulutada välja kinnisasja enampakkumine (kuulutuse avaldamine TMS § 6433 ja § 6434 kohaselt) enne kohtumääruse tegemist - lugeda enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks, eriti juhul, mil hiljem selgub, et kohus ei määra sissenõude pööramise viisiks sundenampakkumist. Kui ringkonnakohus tuvastab, et kohtutäitur sai määrusest teada enne enampakkumise toimumist, on selline käitumine enampakkumise tingimuste rikkumine, mis ei pruugi aga olla oluline rikkumine.
17.Riigikohtule esitatud kirjalike dokumentide kohaselt on sissenõudja esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, kuna H. Raua õigusjärglased on tasunud H. Raua võla sissenõudja ees. Kolleegium märgib, et TMS § 6441 lg-d 1 ja 2 võimaldavad kinnisasja vabastada enampakkumisest ja lõpetada täitemenetluse ainult siis, kui võlg ja täitekulud tasutakse enne enampakkumise algust. Sissenõudja avalduse kohaselt on võlg tasutud 10. märtsil 2005. a. Kohtutäitur ei saa TMS § 6443 kohaselt enne käesolevas asjas tehtud jõustunud kohtuotsust, millega jäetakse hagiavaldus rahuldamata, saata kinnistusosakonnale avaldust omandi ülemineku kohta kande tegemiseks. Hagiavalduse rahuldamata jätmise korral peab kohtutäitur kolleegiumi arvates saatma avalduse kinnistusosakonnale. Täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus eespool viidatud TMS §-st 6441 tulenevalt. TMS § 6441 on erinorm TMS § 35 lg 1 p-de 1 ja 4 suhtes. See kaitseb ka enampakkumisel asja ostnud isiku huvisid. Võlgnikul on aga õigus saada raha, mille ostja tasus ostetud kinnisasja eest, sest võlgnik on sissenõudjale võla pärast enampakkumist tasunud. Kui aga hagi rahuldatakse ja enampakkumine tunnistatakse kehtetuks, ei või kohtutäitur avaldust kinnistusosakonnale esitada. A. Kull, V. Kõve, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.