Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-88-04 Otsuse kuupäev Tartu, 13. september 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja H. Jõks Kohtuasi OÜ Autorent ja Kinnisvara Q hagi ERGO Kindlustuse AS vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. märtsi 2004. a otsus asjas nr 2-2/393/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Autorent ja Kinnisvara Q kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 30. august 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. märtsi 2004. a otsuse põhjenduste osa. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada OÜ-le Autorent ja Kinnisvara Q 8. aprillil 2004. a tasutud kautsjon 1 114 (üks tuhat ükssada neliteist) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.26. novembril 2002. a toimus liiklusõnnetus, kus Ühisliisingu AS-le kuuluv sõiduauto KIA Rio sõitis ette peateel liikunud Mazda 626-le. Ühisliisingu AS oli liisinud auto OÜ-le Autorent ja Kinnisvara Q, kes oli selle omakorda rentinud Sergei Zajevina esinenud isikule. Liiklusõnnetuse põhjustamises tunnistati süüdlaseks KIA Rio juht, kes lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetuse kohta materjale vormistamata. OÜ Autorent ja Kinnisvara Q valduses olnud ja õnnetuses osalenud KIA Rio oli kindlustatud ERGO Kindlustuse AS-s. Viimane keeldus kindlustushüvitise maksmisest.
2.OÜ Autorent ja Kinnisvara Q palus Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses ERGO Kindlustuse AS-lt välja mõista 170 000 krooni: kindlustushüvitise 123 400 krooni ja hüvitise maksmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks 46 600 krooni (saamata jäänud tulu ajavahemikus jaanuar 2002. a kuni oktoober 2003. a). Hageja leidis, et ta on kindlustusvõtjana täitnud kindlustuslepingust tulenevad kohustused. Sõiduauto KIA Rio oli rendile antud S. Zajevile. Rentniku isiku tuvastamiseks esitati S. Zajevi juhiluba, kuid hiljem selgus, et see oli omanikult varastatud. Hageja esindaja viibis politsei saabudes sündmuskohal ja käis ütlusi andmas. Vaidluse objektiks oleva kindlustusjuhtumi on nii politsei kui ka kindlustusandja kindlaks teinud ning selle toimumise asjaolud on nõutavas korras dokumenteeritud. Sõidukikindlustuse tingimuste (SKY-2002) näol on tegemist tüüptingimustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 järgi on tühised tingimuste sätted, mille kohaselt kostjal on alati võimalik viidata kindlustusvõtja poolsele lepingu rikkumisele ja keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest juhul, kui kindlustusvõtja on ise põhjustanud liiklusõnnetuse. Hagejal jäi saamata renditulu. Kui kostja oleks maksnud kindlustushüvitise välja mõistliku aja jooksul, oleks hageja saanud rendiauto asendada teise samaväärsega ja kahju ei oleks tekkinud.
3.ERGO Kindlustuse AS vaidles hagile vastu. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumine on kooskõlas sõidukikindlustuse tingimustega ja võlaõigusseaduse sätetega. Sõiduki juht lahkus sündmuskohalt, jättes juhtunu nõuetekohaselt fikseerimata ja politseisse teatamata. Olenemata sellest,
kes sõidukit avarii hetkel kasutas, oli S. Zajev (või isik, kes nimetas end S. Zajeviks) auto rendilepingu alusel rentnikuks ehk sõiduki seaduslikuks valdajaks. Sõiduki valduse üleminek kolmandale isikule pole millegagi tõendatud. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kui hageja andis kindlustusobjekti valduse üle kolmandale isikule, siis pidi ka uus sõiduki valdaja täitma kindlustusvõtja poolseid kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi. Kui ta seda ei teinud, loetakse see samuti kindlustuslepingu mõistes kindlustusvõtja poolseks lepingulise kohustuse rikkumiseks. Asjaolust, et hageja esindaja koheselt peale liiklusõnnetuse toimumist sündmuskohale tuli, ei piisa, et lugeda hagejapoolsed kohustused täidetuks. Tingimuste kohaselt võib kindlustusandja hüvitise väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli sõidukit juhtinud isik alkoholijoobes, narkootikumide või psühhotoksiliste ainete mõju all või kui sõidukijuhil puudus vastava kategooria juhiluba. Nende asjaolude kindlakstegemiseks sisaldavad tingimused kindlustusvõtja liiklusõnnetusest nõuetekohase teatamise ja vormistamise kohustust. Kuivõrd juht sündmuskohalt lahkus, jättes liikluseeskirja §-de 225 ja 227 nõuded täitmata, ei saa kindlustusandja hüvitise maksmise seisukohalt tähtsaid asjaolusid kindlaks teha.
4.Kolmas isik Ühisliisingu AS nõustus hageja seisukohtadega. Tuginemine formaalsele rikkumisele, millest hoidumine ei olnud kindlustusvõtja võimuses, ei ole kooskõlas võlaõigusseaduse ja kindlustuslepingu üldiste põhimõtetega. Hageja tegi endast kõik, et kindlustusjuhtumi menetlemine toimuks võimalikult operatiivselt ja objektiivselt. Kaskokindlustuse põhimõtte kohaselt ei tohiks kindlustusvõtjast sõltumatutel asjaoludel juhtunu välistada kindlustushüvitise väljamaksmist.
5.Tallinna Linnakohtu 19. detsembri 2003. a otsusega rahuldati hagi osaliselt. ERGO Kindlustuse AS-lt mõisteti Ühisliisingu AS kasuks välja 111 400 krooni. Kindlustustingimuste punktiga 1.1 on tõendatud, et kindlustusvõtjaga võrdsustatakse kindlustuslepinguliste kohustuste täitmisel kindlustusobjekti seaduslik valdaja. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Poole vaidle selle üle, et S. Zajevina esinenud isik ei olnud S. Zajev. Juhiluba oli selle omanikult varastatud. Rendileping sõlmiti tundmatu isikuga, kes tekitas hagejas õigusnäivuse, et ta on S. Zajev. Sisuliselt pettis tundmatu isik hagejalt rendiauto valduse välja ja valdust ei saa antud asjaoludel lugeda seaduslikuks, sest see ei ole saadud õiguspäraselt. S. Zajevina esinenud isikut ei saa võrdsustada kindlustusvõtjaga ning tema lahkumist liiklusõnnetuse toimumise kohalt ei saa käsitada kindlustusvõtja poolse kohustuse rikkumisena. Vaidlust ei ole selles, et hageja on teinud kõik endast oleneva kahju asjaolude väljaselgitamiseks. Kaskokindlustuse põhimõtte kohaselt ei tohiks kindlustusvõtjast sõltumatutel asjaoludel juhtunu välistada kindlustushüvitise väljamaksmist. Kindlustushüvitisest tuleb maha arvata auto jääkväärtuse maksumus sõidukikindlustuse tingimuste p 11.10 alusel, mis on 12 000 krooni. Kannatanu ei või nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist kostjalt kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel, kuna see on ühelt poolt välistatud seadusega ja teiselt poolt pooltevahelise lepinguga.
6.Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse ERGO Kindlustuse AS. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24. märtsi 2004. a otsusega linnakohtu otsuse osas, millega
linnakohus hagi osaliselt rahuldas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi kindlustushüvitise saamiseks rahuldamata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et hageja andis 26. novembril 2002. a S. Zajevina esinenud isikule rendile sõiduauto ja samal päeval toimus selle sõidukiga liiklusõnnetus, mille põhjustas selle sõiduki juht, kes lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt. Rendilepingu sõlmimisel esitati hagejale S. Zajevi autojuhiluba, mis oli S. Zajevi poolt politseile esitatud avalduse kohaselt temalt varastatud 10. juunil 2002. a. Vaidlust ei ole ka selle üle, et liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtis poolte vahel sõidukikindlustusleping, mille lahutamatuks osaks on sõidukikindlustuse tingimused SKY-2002. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejalt sõidukit rentinud ja liiklusõnnetuse põhjustanud, kuid selle toimumise kohalt lahkunud isiku õigusvastane käitumine annab kostjale alust keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest kindlustustingimuste pde 1.1, 12.1.1 ja 9.7.3 järgi. Vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste p-le 1.1 võrdsustatakse kindlustusvõtjaga kindlustusobjekti seaduslik valdaja. Linnakohus leidis ekslikult, et kuna tundmatu isik sai rendiauto valduse pettusega, siis ei saa olla tegemist seadusliku valdusega. AÕS § 34 lg-te 1 ja 2 järgi on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Asjaolu, et rendileping sõlmiti S. Zajevilt varastatud juhiloa alusel, ei muuda iseenesest rendilepingut kehtetuks ega renditud sõiduki valdust ebaseaduslikuks. Kindlustustingimuste p 9.7.3 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud kindlustusjuhtumi korral teatama ja vormistama liiklusõnnetuse vastavalt kehtivale seadusandlusele ja liikluseeskirjale. Kui hageja andis kindlustusobjekti valduse üle kolmandale isikule, siis pidi sõidukikindlustuse tingimuste kohaselt ka uus sõiduki valdaja täitma kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi. Kui ta seda ei teinud, tuleb see kindlustustingimuste punkti 1.1 järgi lugeda kindlustusvõtja kohustuse rikkumiseks. Seega tuleb KIA Rio juhi lahkumist liiklusõnnetuse toimumise kohalt ja temale kui asjaosalisele juhile liikluseeskirja §-de 225 ja 227 järgi pandud kohustuse täitmata jätmist pidada kindlustusvõtja kohustuse oluliseks rikkumiseks, kuna see välistab muu hulgas sõidukijuhi joobe tuvastamise, mis omakorda ei võimalda kindlaks teha kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ulatust. Seetõttu ei oma asjas tähtsust, et hageja seaduslik esindaja saabus liiklusõnnetuse toimumise kohale enne politseid ja vormistas nõutud dokumendid. Hagejal on õigus nõuda tingimuste rikkumises süüdiolevalt rentnikult sellise kahju hüvitamist, mida kindlustusandja ei hüvita. Asjaolu, et hageja jättis rendilepingu sõlmimisel rentniku isiku tuvastamata ja tal pole seda võimalik tuvastada, on hageja risk. Ringkonnakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, nagu oleks VÕS § 423 järgi kindlustusriskiks igasugune liiklusõnnetus, mis on toimunud mis tahes asjaoludel ja olenemata sellest, kes on selles õnnetuses süüdi. Kindlustusandja vastutus ei ole kindlustuse mõtte kohaselt absoluutne. Tal on õigus seaduses ja kindlustuslepingus sätestatud juhtudel keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest. Kindlustusandja õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest põhineb VÕS § 448 lg-le 2 ja § 449 lg-le 2. Sõidukit juhtinud isiku tahtliku lahkumise tõttu liiklusõnnetuse toimumise kohalt ei olnud
kindlustusandjal võimalik saada lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Hageja väitis hagiavalduses, et osa tingimuste sätteid on VÕS § 42 lg 1 järgi tühised, kuid ei viita, milliseid punkte ta konkreetselt silmas peab. Tingimuste p-d 1.1, 12.1.1 ja 9.7.3 ei ole VÕS § 42 järgi tühised, kuna need ei kahjusta teist lepingupoolt ebamõistlikult ega ole vastuolus heade kommetega. Hageja viidatud VÕS § 44 ja § 42 lg-t 3 käesolevas asjas kohaldada ei tule, kuna nimetatud sätteid kohaldatakse lepingute puhul, mille teiseks pooleks on tarbija. Tarbija on VÕS § 34 järgi füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja väide, et kostja tegevus vaidlusaluse kindlustusjuhtumi menetlemisel ja tema teenuse reklaamimisel antud tõlgendus kindlustustingimustele ei ole ühesugused, ei anna samuti alust tingimuste tühisuse tunnustamiseks. Põhjendatud ei ole ka väide, nagu oleks kindlustusandjal võimalik tingimustele toetudes alati keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8.OÜ Autorent ja Kinnisvara Q palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta linnakohtu otsus muutmata. Hageja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et VÕS § 42 lg 3 ja § 44 ei ole asjas kohaldatavad põhjusel, et kindlustuslepingu teiseks pooleks (kindlustusvõtjaks) ei ole tarbija, vaid juriidiline isik. VÕS § 44 sätestab, et kui VÕS § 42 lgs 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Seega on § 44 erinormiks, mis laiendab § 42 lg 3 kohaldamisala teatud erisustega ka juhtudele, mil lepingu teiseks pooleks ei ole tarbija. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et hageja ei ole oma nõudes viidanud konkreetsetele punktidele, mis on kindlustusvõtja jaoks ebamõistlikult kahjustavad. Kindlustustingimustes ei sisaldu sätet, mille kohaselt kindlustusandjal oleks õigus vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, kui autot juhtinud isik lahkub sündmuskohalt. Liiklusõnnetusest teatamise ja selle vormistamise kohustust hageja rikkunud ei ole. Liiklusõnnetusest teatamise ja selle vormistamise kohustuse täitmine on asjas tõendatud. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et autot juhtinud isiku valdus oli seaduslik, kuna hageja oli sõlminud temaga rendilepingu. Valdus on seaduslik vaid juhul, kui see rajaneb seaduslikul alusel. Kuna valdus saavutati pettuse teel, siis ei ole tegemist seadusliku valdusega. Ringkonnakohus on hagejale asetanud ebamõistlikult suure tõendamiskoormise.
9.ERGO Kindlustuse AS vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kostja kindlustustingimused ei olnud ebamõistlikult kahjustavad ja seda sõltumata sellest, kes oli lepingu pooleks. Ebamõistlik oli hoopis see, et liiklusõnnetuses süüdi olev isik lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, rikkudes sellega kehtivaid õigusakte. Kindlustusandja kohustuse ulatus ei tohiks suureneda põhjusel, et kindlustusvõtja ei toimi sõidukit rentiva isiku tuvastamisel piisava hoolega. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et ebaseaduslik valdus on tõendamata.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuid materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu tuleb muuta apellatsioonikohtu
otsuse põhjendusi.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejalt sõidukit rentinud ja liiklusõnnetuse põhjustanud, kuid selle toimumise kohalt lahkunud isiku õigusvastane käitumine annab kostjale aluse keelduda kindlustustingimuste järgi kindlustushüvitise väljamaksmisest. Asjas ei ole väidetud ega esitatud tõendeid selle kohta, et hagejalt renditud auto ei oleks liiklusõnnetuse toimumise ajal olnud autot rentinud isiku valduses.
12.Kolleegium soostub apellatsioonikohtu järeldusega, et autot rentinud isiku valdust sõiduautole tuleb lugeda seaduslikuks, vaatamata sellele, et sõiduki rendileping sõlmiti S. Zajevilt varastatud või tema poolt kaotatud juhiloa alusel. Hageja pole väitnud, et ta tahtis vaidlusalust rendilepingut sõlmida ainult S. Zajeviga ega tuginenud rendilepingu tühisusele esindusõiguse puudumise tõttu. Seega pidigi kohus vaidlust lahendades lähtuma eeldusest, et sõiduauto oli seda rentinud isiku seaduslikus valduses ka siis, kui rendilepingu sõlmimisel esineti võõra nime all.
13.Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et VÕS § 44 ja § 42 lõiget 3 saab kohaldada ainult lepingutele, mille teiseks pooleks on tarbija. Võlaõigusseaduse § 36 lg 3 kohaselt tuleb võlaõigusseaduse tüüptingimuste kohta käivaid sätteid kohaldada ka juhul, kui lepingupooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses ja nende tüüptingimustega lepinguga või selle täitmisega seotud tegevuskohad on Eestis. Võlaõigusseaduse § 44 sätestab, et kui sama seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Seega laieneb VÕS § 42 lg 3 ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. Kui VÕS § 42 lg 3 kohaselt tuleb samas sättes nimetatud tüüptingimused lugeda tarbijast lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks, siis VÕS § 44 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad.
14.Käesoleva otsuse eelmises punktis toodu ei tingi aga apellatsioonikohtu otsuse tühistamist. Kindlustustingimuste punkte 1.1, 12.1.1 ja 9.7.3, mille alusel hüvitise maksmisest keelduti, on ringkonnakohus hinnanud ja leidnud, et need ei kahjusta teist lepingupoolt ebamõistlikult ega ole vastuolus heade kommetega.
15.Kassatsioonkaebusest ei nähtu, millised lepingutingimused oleks ringkonnakohus pidanud hageja arvates VÕS § 44 ja § 42 lg 3 kohaselt lugema hagejat ebamõistlikult kahjustavaks. Kaebuses väidetakse, et kindlustusleping ei sisalda tingimust, mille kohaselt kindlustusvõtjal oleks õigus vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, kui autot juhtinud isik sündmuskohalt lahkub. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtu otsuses on piisavalt ja seaduse nõuete kohaselt põhjendatud, miks kohus leidis, et vaidlusalune kindlustusleping annab kindlustusvõtjale õiguse keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui kindlustatud sõiduki juht liikluseeskirja sätteid rikkudes liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkub. A. Kull, P. Jerofejev, H. Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.