Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus Andres Suik 17.02.2020, Tallinn 2-19-5942 XX AS hagi Seesam Insurance AS vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks 10 633 526,80 eurot Hageja: XX AS (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Michelson (Advokaadibüroo COBALT, asukoht Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post: kadri.michelson@ cobalt.legal); Kostja: Seesam Insurance AS (registrikood 10055752, asukoht Maakri 19/1, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrus Kattel (Advokaadibüroo NOVE OÜ, asukoht Estonia pst 9, Tallinn, e-post: [email protected]). 14.01.2020 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Michelson Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Andrus Kattel, vandeadvokaat Martin Triipan
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud hageja XX AS kanda. 2.2 Mõista hagejalt XX AS välja kostja Seesam Insurance AS kasuks menetluskulud summas 49 852,65 eurot. 2.3 Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 49 852,65 eurot) tuleb hagejal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-5942 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX AS (hageja) esitas 16.04.2019 Harju Maakohtule hagi Seesam Insurance AS (kostja) vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks kindlustushüvitis 9 592 776,26 eurot, viivis järgmiselt: a) sissenõutavaks muutunud viivis 16.04.2019 seisuga summas 273 328,42 eurot, b) alates 17.04.2019 VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 9 592 776,26 eurolt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni, c) alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude lõpliku tasumiseni; jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud kindlustusleping, mida tõendavad kindlustussertifikaat ja 26.02.2018 kindlustuspoliis nr xxxx. Kindlustuspoliisi kohaselt on kindlustatud hageja bürood, jäätmekäitlusjaamad, hoidlad, jäätmekütuse tehas, seadmed ning kaubad kindlustusperioodiga 01.03.2018 – 28.02.2019. Kindlustuslepingu osaks oleva vara nimekirja kohaselt on muuhulgas kindlustatud Suur-Sõjamäe 31a/33, Tallinn asuv jäätmekütuse tehas ning selle bioloogilise töötlemise osa koos vastavate seadmete/inventariga. 27.04.2018 toimus hageja jäätmekütuse tootmise tehases asukohaga Suur-Sõjamäe 31a, Tallinn (MBT-tehas) tulekahju, milles said oluliselt kahjustada nii MBT-tehase hoone kui ka selles asuvad seadmed/inventar (põleng I). 17.05.2018 esitas hageja 27.04.2018 toimunud põlengu kohta kostjale kahjuavalduse. 29.06.2018 toimus MBT-tehases uus tulekahju, milles tulemusena hävis MBT-tehase hoone kui ka selles asuvad seadmed/inventar sisuliselt tervikuna (põleng II). 13.08.2018 esitas hageja kostjale 29.06.2018 toimunud põlengu kohta kahjuavalduse. Kostja on tunnistanud 27.04.2018 toimunud põlengu (kahju nr 2018003994) 18.07.2018 seisuga kindlustusjuhtumiks. 29.06.2018 toimunud põlengu osas ei ole kostja kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsust teinud.
3.23.05.2018 maksmisotsusega nr 2 on kostja otsustanud hüvitada 27.04.2018 põlenguga seoses põlenud hooneosa lammutamisega tekkinud kahju summas 5300 eurot, millest omavastutus 3000 eurot. 18.07.2018 maksmisotsusega nr 5 on kostja otsustanud hüvitada 27.04.2018 põlenguga seoses hoone osade tulekahjust tekkinud ehitusprügi utiliseerimise kulu koos transpordiga summas 3355 eurot. 18.06.2018, 31.07.2018 ja 03.08.2018 e-kirjadega keeldus kostja hüvitamast 27.04.2018 põlengu käigus põlenud jäätmete koristamisega seotud kahju. Hageja esitas kostjale pretensiooni, mida kostja ei ole seniajani lahendanud. Hageja
2 (49)
2-19-5942 hinnangul pidid 05.11.2019 seisuga olema kostja täitmise kohustuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud lõpetatud, kuid kostja ei ole hageja 05.11.2018 täiendavale päringule kahjukäsitlustoimingute lõpetamise kohta vastanud ega selgitanud, millised täitmise kohustuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud on kostjal jätkuvalt lõpetamata. 07.12.2018 toimus hageja, kostja ja kostja edasikindlustusandja OP Insurance OY esindajate vahel kohtumine, mille toimimise ajaks olid kostja kahjukäsitlustoimingud tegelikkuses lõpetatud, sh teostatud ekspertiis põlengute tekkepõhjuste välja selgitamiseks ning kostja esitles enda kahjukäsitluses tehtud järeldusi. Hageja oli selleks hetkeks esitanud kõik õigusaktide ja kindlustuslepingu alusel nõutavad dokumendid, vastanud kostja poolt esitatud arvukatele järelepärimistele ja teinud kostjaga igakülgset koostööd kahju tekkepõhjuste ja kahju suuruse välja selgitamiseks. Kostja ei olnud jätkuvalt selgelt väljendanud, mis toiminguid peavad nad veel vajalikuks kahju välja selgitamiseks teha ning millal võtab kostja vastu otsuse kahjuhüvitise väljamaksmise osas.
4.Pooled leppisid 07.12.2018 kohtumisel kokku, et hageja esitab kokkuvõtva kahjuarvestuse ning vajadusel vastab kostja täiendavatele kahju suurust puudutavatele küsimustele. Üllatuslikult asus kostja aga peale kohtumist esitama selliseid küsimusi, millest nähtuvalt poleks justkui kahjukäsitlust veel üldse läbi viidudki. Kostja ei olnud täitnud kindlustusandja põhikohustust viia kahjukäsitlustoimingud läbi mõistliku aja jooksul. Vaatamata sellele, sooviga jätkata koostööd, vastas hageja kostja esitatud küsimustele, mille esitamises pooled kokku ei leppinud. Hagejal ei ole võimalik anda informatsiooni, mille osas hagejal puudub teadmine. Kuna kostja ei olnud jätkuvalt vastu võtnud otsust 29.06.2019 põlengu kindlustusjuhtumiks tunnistamise osas ega hüvitanud põlengute kahjusid (v.a kaks maksmisotsust), samuti teavitanud millised täitmise kohustuse kindlaksmääramiseks vajalikud toiminguid peab kostja veel vajalikuks teha, esitas hageja 01.03.2019 kostjale kahjunõude koos detailse kahjutabeli ja lisadega. MBT-tehase hoone osas soodustatud isikuks olev Swedbank AS on andnud nõusoleku kindlustushüvitise välja maksmiseks hagejale.
5.Kostja üldiste lepingutingimuste 1/2018 p 2.13 kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustuslepingus määratletud sündmus, mille toimumise korral peab kostja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustuspoliisi kohaselt on kindlustatud riskiks muuhulgas tulekahju. Kostja ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2014 p 21 kohaselt hüvitatakse kahju, mille on tekitanud tulekahju. Arvestades kahe kindlustusjuhtumi puhul kohaldatavaid omavastutusi ning käesolevaks ajaks tasutud kindlustushüvitisi, on hageja kahjunõude suuruseks 9 592 776,26 eurot (ilma käibemaksuta), eristatuna põlengute lõikes järgmiselt: (I) 27.04.2018 põlenguga seotud kogukahju 1 851 182,02 eurot, sh hoonekahju 1 356 160,02 eurot ja seadmete/inventari kahju 503 677 eurot; (II) 29.06.2018 põlenguga seotud kogukahju 7 741 594,24 eurot, sh hoonekahju 3 020 502,76 eurot ja seadmete/inventari kahju 4 724 091,48 eurot. Vastavalt kindlustuslepingule ja vara nimekirjale on MBT-tehase hoone kindlustussumma 4 584 733 eurot ning seadmete/inventari kindlustussumma 6 414 200 eurot, mistõttu on taotletav kindlustushüvitis kooskõlas eeltoodud kindlustussummadega ega ületa neid. Kostja ei ole kahjukäsitlustoiminguid lõpetanud mõistliku aja jooksul ja on kahjukäsitlustoimingutega viivitanud vastuolus hea usu põhimõttega.
6.Hageja esitas 01.10.2019 arvamuse kostja vastusele. Kahjuhüvitise tasumisest keeldumise alusena esitatud asjaolud ja väited on ebaõiged. Kuna praegusel juhul on tegemist väga suure kahjunõudega, siis on hagejal põhjust arvata, et kostja vastumeelsuse on tinginud just kostja edasikindlustusprogramm ning edasikindlustusandja OP Insurance OY. Arvestades hageja kahjunõude suurust 9 592 776,26 eurot (ilma käibemaksuta), siis isegi kahjuhüvitise jagunemisel kindlustusandja ja edasikindlustusandja vahel, on mõlemale langev osa ilmselt märkimisväärne, mille kandmisest neist kumbki huvitatud ei ole. Hageja sõlmis kostjaga
3 (49)
2-19-5942 kindlustuslepingu just võimalike kahjude kindlustamiseks, uskudes, et kindlustusjuhtumi korral hüvitab kostja hagejale kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju. Kostja ei ole kogu kahjukäsitluse jooksul seadnud eesmärgiks objektiivse tõe välja selgitamist, vaid püüab asjaolude ja tõendite valikulise esitamise kaudu pääseda enda täitmiskohustusest. Hagejale on väljastatud keskkonnakompleksluba nr KKL/326557, mis kehtib alates 10.02.2016. Keskkonnakompleksloa tabeli 1 (lk 1) 3. reale on tegevusalana kantud ohtlike jäätmete käitlemine. Arvestades hagejale ohtlike jäätmete käitlemiseks väljastatud Keskkonnakompleksloa kehtivuse algust ning kindlustuspoliisi järgset kindlustusperioodi, pidi kostja kindlustuslepingu sõlmimisel arvestama, et hageja tegevusvaldkonnas on kindlustusjuhtumi toimumise risk tavapärasest suurem. Põlengute puhul ongi tegemist tulekahju riski realiseerumisega. Ka Päästeametilt saadud teave kinnitab, et jäätmetega seotud põlengud on tavapärane risk ning et selle riski realiseerumiseks ei pea tingimata eelnema jäätmekäitleja poolne rikkumine.
7.Hageja ei ole VÕS §-s 448 sätestatud kohustusi tahtlikult rikkunud. Kostja etteheited on pahatahtlikud. Eeltoodu tõttu on alusetud ka kostja sisutühjad väljavõtted ettevõtte varakindlustuse tingimuste p-dest 99, 100. Hageja ei ole neid ettevõtte varakindlustuse tingimuste punkte mingil viisil rikkunud. Täiesti alusetud ja pahatahtlikud on ka kostja viited üldiste lepingutingimuste p-dele 20.5, 20.7, 20.9 ning 23.1.5, 23.1.6. Hageja andis kostjale kahjukäsitluse käigus esitatud päringutele korduvalt küsitud teavet ja dokumente, mille sisu ja ulatus on VÕS § 450 lg-s 1 sätestatud täimiskohustuse kindlakstegemiseks ilmselgelt enam kui piisav. Kostja pahatahtlik hinnang, justkui ei olnud hageja 15.03.2019 vastused kostja 12.12.2018 küsimustele piisavad, ei tähista mingil juhul VÕS § 448 tahtlikku rikkumist. 07.12.2018 kohtumisel lepiti kokku, et hageja esitab kokkuvõtva kahjuarvestuse ning vajadusel vastab kostja täpsustavatele küsimustele. Pooltel oli arusaamine, et küsitakse üksnes täpsustavaid küsimusi, mitte ei hakata kahjukäsitlustoiminguid algusest peale teostama. See, et kostja ei ole hageja vastustega rahul, ei tähenda, et hageja oleks mingil moel koostöökohustust rikkunud.
8.Hageja ei ole ametiasutustele, kostjale, kostja edasikindlustusandjale OP Insurance OY ega mistahes muudele isikutele ja asutustele eksitavat, osalist ning ebaõiget teavet esitanud. Kostja ei täpsusta, millised hageja seisukohad, kostja poolt kogutud andmed, avalikud andmed, telesaate Xxxx andmed, ametiasutuste kirjades esitatud seisukohad ei lange kokku milliste asjaolude, JäätS ja TuOS normidest hagejale tulenevate kohustustega. Kostja viidatud 06.05.2019 seisukoha lisade 1, 8-9 ning telesaate Xxxx puhul on tegemist ajakirjanduslike materjalidega, millistel puudub vaidluse seisukohalt mistahes tõenduslik väärtus. Päästeameti 25.04.2019 vastusest ei tulene, et 29.06.2018 tulekahju ajal oleksid tehases puudunud automaatne tulekahjusignalisatsioon ja kustutussüsteem, seega puudub ka alus eeldada, et need ei olnud töökorras. Kostja viited TuOS §-dele 31, 32, 36 ja varakindlustuse tingimuste p-le 108 on täiesti alusetud. Arvestades, et hageja valvesüsteemidest osaliselt või täielikult loobunud ei ole, st kindlustusriski suurendanud ei ole, siis on alusetu kostja viide varakindlustuse tingimuste p-le 83, mille kohaselt ei või kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist ilma kostja nõusolekuta suurendada kindlustusriski. Hageja ei ole ka ühelgi muul moel kindlustusriski suurendanud. Seega jääb arusaamatuks, miks on kostja kopeerinud üldiste lepingutingimuste p-i 23.1.4, mille kohaselt on kostjal õigus kindlustushüvitist vähendada või selle väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja ei ole täitnud kohustust teatada kostjale kindlustusriski suurenemisest.
9.Kostja etteheited, nagu oleks hageja tõkestanud kostja osalemise 17.04.2019 MBT-tehase varisemisohtlikus bioloogilise töötlemise osas hoiustatud materjalide vaatlusel ja keelanud kindlustusandja esindajal Suur-Sõjamäe 31a Tallinn territooriumile sisenemise, on moonutatud.
4 (49)
2-19-5942 Hageja selgitas 18.04.2019 e-kirjas, et tegemist oli riikliku järelevalvemenetlusega, mida viis läbi Keskkonnainspektsioon ning et menetlusvälistel isikutel puudus õigus viibida menetlustoimingute juures. Poolte vahel ei ole kokkulepet, et hageja avaldab väärteomenetluse käigus kostjale Keskkonnainspektsiooni väärteomenetlust puudutavat informatsiooni ja võimaldab piiramatult juurdepääsu võimalikele läbi viidavatele menetlustoimingutele. Samuti ei tule ühestki õigusaktist ega ka kindlustuslepingus kokku lepitust kohustust kaasata kindlustusandjat väärteomenetlusse. Väärteomenetluse toimingute juurde mitte lubamist on hageja selgitanud täiendavalt 03.05.2019 e-kirjas. Kindlustusandja peab kehtiva kohtupraktika kohaselt tõendama, kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist. Seega võimaldavad VÕS § 452 lg 2 ja 445 lg 2 kindlustushüvitise maksmise kohustusest vabaneda üldjuhul vaid siis, kui kindlustusvõtja raskel rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ning ulatuses, milles see kindlustusjuhtumi toimumist mõjutas. Sama põhimõtte sätestavad ka kostja üldised lepingutingimused, mille p 23.3 kohaselt kostja arvestab kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või selle vähendamisel rikkumise raskust ning selle mõju kahju tekkimisele. Kostja ei ole tõendanud kindlustushüvitise maksmisest keeldumised aluste esinemist, kindlustusvõtja rikkumisi, sh põhjuslikku seost kahju tekkimise ja selle suuruse vahel.
10.Kostja väliseksperdid ja kahjukäsitlejad on jätnud ebaõigesti arvestamata, et (I) MBTtehase hoone on ehitatud ehitusprojekti kohaselt ja sellele on väljastatud kasutusluba; (II) hoone tuleohuklassiks on ehitusprojektiga määratud TP2 ja TP3 ning lähtuma peab kõnealustele tuleohuklassidele ette nähtud nõuetest, arvestades seejuures, et tegelikkuses olid konstruktsioonide tulepüsivuse ja tuletundlikkuse nõuded täidetud enamaski mahus; (III) kahju ulatuse kindlaks määramisel tuleb arvestada ka tulekahju kustutustöödega, sh päästetööde juhtimise ja kulgemisega. Tuleohutuseksperdi T. R. arvamuse pinnalt saab selgelt järeldada, et kostja edasikindlustusandja OP Insurance uurijad ja väliseksperdid ei ole arvamust andnud lähtudes tegelikust olukorrast ja ehitusprojektist, vaid lähtudes kostja poolsest sisendist leida mistahes rikkumisi. 27.04.2018 tulekahju tekkepõhjuseks oli säde, mis tekkis ekskavaatori haaratsi löögist vastu betoonpõrandat või metalleset. Sädemest süttis tuleohtliku ainega normaalrõhu all olevas anumas plahvatusohtlik gaasisegu, mis on tõendatud riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert H. P. ja abiekspert R. L. ekspertiisiaktiga nr 1820 E. Ekspertiisis on selgitatud, et säde süütas avatud või vigastatud korpusega kergestisüttivat ainet sisaldanud anumas leiduva plahvatusohtliku gaasisegu, mille tagajärjel toimus plahvatus. Oluline on see, et tegemist sai olla normaalrõhu all oleva anumaga, sest surve all olevas anumas (nt aerosoolpudelid) ei oleks saanud tekkida plahvatuseks vajaliku kontsentratsiooniga gaasisegu. Seega välistab ekspertiis nr 1820 E 27.04.2018 tulekahju tekkepõhjusena mistahes aerosoolpudelid, sh ehitusvahu pudelid. Ekspertiisis nr 1820 E on ka eraldi välja toodud, et ehitusvahu pudelis puuduvad tingimused plahvatusohtliku gaasisegu tekkimiseks.
11.Ekspertiisis nr 1820 E on selgitatud, et kiire materjali süttimine punktis B lubab oletada, et prügi seas oli hulgaliselt maalritöödega seotud jäätmeid (pintsleid, värviseid lappe, tühje ning pooltühje kemikaalide anumaid ja muud taolist). Tekkinud kuumuse tõttu hakkasid tuleohtliku sisuga anumad plahvatama ja lõhkema. Arvestades leekide kuju ja iseloomu, on 27.04.2018 tulekahju videol näha kergestisüttivate vedelike aure või gaase sisaldavate anumate plahvatusi ja lõhkemisi. Ekspertiisis nr 1820 E on järeldatud, et täidetud ehitusvahu pudelitele iseloomulikku vahu laialipaiskumist videol täheldada ei ole ning ekspertiisiakt välistab tulekahju tekke- ja levikupõhjusena ehitusvahu pudelid. Ekspertiis nr 1820 E välistab MBTtehase vastuvõtuhallist 16 05 04 jäätmekoodiga ehitusvahu pudelite ladustamise ja käitlemise täielikult. Seega on asjakohatud kõik kostja poolsed ehitusvahu pudelitega seonduvad etteheited. Keskkonnakompleksloaga oli hagejal luba käidelda 15 01 10 jäätmekoodi (ohtlikke
5 (49)
2-19-5942 aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid). Seega, isegi juhul kui MBT-tehase vastuvõtuhallis 27.04.2018 oli ehitusvahu pudeleid, siis tühjasid ehitusvahu pudeleid ehk reostunud taarat oli hagejal Keskkonnakompleksloa kohaselt õigus tehases käidelda. Päästeameti 25.04.2019 vastuses on esitatud kategoorilised järeldused, mis eeldavad põhjalikku eeltööd, analüüsi, ekspertiisi tegemist jms, kuid hagejale teadaolevalt Päästeamet mistahes eeltööd selliste järeldusteni jõudmiseks teinud ei ole ning tegemist kõigest oletuslike järeldustega.
12.Hagejal on õigus ohtlike jäätmeid käidelda. Hageja oli küll ohtlike jäätmete sattumise riski tavajäätmete hulka viinud miinimumi, kuid nii nagu Keskkonnaamet isegi möönab, siis praktikas võib väheses koguses ohtlikke jäätmeid tavajäätmete hulka sattuda. Isegi juhul, kui MBT-tehase vastuvõtuhalli oli sattunud mõni selline jääde, mida ei oleks tohtinud MBT-tehase vastuvõtuhallis käidelda, siis oleks tegemist olnud tavapärase riski realiseerumisega, millise riski oli hageja viinud küll miinimumini. Sellest ei saa mingil juhul järeldada, et hoones hoiti ja töödeldigi selliseid jäätmeid. Mingil juhul ei põhjustanud hageja 27.04.2018 tulekahju raskest hooletusest. Päästeameti selgituse kohaselt on hoone projekteeritud ja ehitatud peamiselt biojäätmete töötlemiseks, st Päästeamet ei ole väitnud, et muude jäätmeliikide kui biojäätmete töötlemine on välistatud. Ehitusprojekti eelprojektis on selgelt kirjas, et jäätmekütuse tootmisprotsessis on sisenditeks segaolmejäätmed, tööstus-ehitusjäätmed, pakendijäätmed, ohtlikud jäätmed ja probleemtooted ning muud elukondlikud jäätmed. Järelikult on hoone rajatud selgelt segaolmejäätmete, ehitusjäätmete ja ohtlike jäätmete töötlemiseks. Põhja-Eesti Päästekeskus on ehitusprojekti eelprojekti heaks kiitnud ning selle kohaselt kasutatakse tootmisprotsessis sisendina segaolmejäätmeid ja ehitusjäätmeid.
13.Ehitusprojekti eelprojekti alusel on koostatud ehitusprojekti põhiprojekt, milles määratud põlemiskoormuseks 300 MJ/m2. Põlemiskoormuse määramine TP2 ja TP3 tuleohuklassiga hoonetel ei olnud õigusaktide kohaselt üleüldse nõutavgi ning ehitusjäätmete kütteväärtus on tegelikkuses segaolmejäätmete kütteväärtusest madalamgi, mis tähendab, et põlemiskoormus on mõlema sisendi puhul samas suurusjärgus. Hageja tegevus on kooskõlas ehitusprojekti eelprojektiga, selle alusel koostatud ehitusprojekti põhiprojektiga ning ehitusprojekti alusel väljastatud kasutusloaga. Hageja ei ole rikkunud varakindlustuse tingimuste p-de 86 ega 105. T. R. selgituse kohaselt puudusid ning puuduvad Eestis spetsiaalnõuded jäätmekäitluse/jäätmekütuse tootmise ja hoiustamise ehitusliku tuleohutuse kohta. Hageja tehase puhul lähtuti tööstushoonete üldistest põhimõtetest vastavalt standardis EVS 812-4:2005 sätestatule. T. R. selgitab analüüsi p-s 1.4.5, et tehasele oli ehitusprojekti järgi määratud eripõlemiskoormuste klassiks kuni 300 MJ/m2, kuid EVS 812-4:2005 käsitluses TP2 ja TP3tuleohutusklassidega eripõlemiskoormusi ei määratletud. Seega MBT-tehase puhul ei ole põlemiskoormus määrav, mille tõttu ei ole ka põlemiskoormusega seonduvad etteheited mingil juhul õigustatud. T. R. avaldas, et kuivõrd tuletõkkesein täitis oma ülesannet, siis ei omanud põlemiskoormus sündmuse tekkimisele ja kahju ulatusele olulist mõju.
14.Olulised on T. R. analüüsi p-s 1.4.4 avaldatud kütteväärtuse näitajaid, mille kohaselt tehases planeeritud kütteväärtus jäi vahemikku 16-20 MJ/kg. Olmejäätmete kütteväärtuseks on kuni ~18 MJ/kg. Ehitusjäätmete kütteväärtuseks on 11,2 – 15,6 MJ/kg. Seega ei ületanud kütteväärtuse näitajad mingil juhul ettenähtud kütteväärtust. Kusjuures ehitusjäätmete kütteväärtus on isegi madalam kui planeeritud kütteväärtus. T. R. selgituse kohaselt on nii ehitusjäätmete kui segaolmejäätmete kütteväärtused lähedastes suurusjärkudes, mille tõttu ruumi põlemiskoormus (MJ) väga oluliselt ei erine ega ole mõjutatud, kumba jäätmete kooslust kasutatakse. T. R. tõi analüüsis esile, et tehase tehnoloogias ei ole tehtud muudatusi ega alahinnatud põlemiskoormust, seega olid ehitusprojekti ja kasutusloa järgsed tuleohutusnõuded
6 (49)
2-19-5942 täidetud. Kui isegi eeldada minetuste olemasolu, siis see ei mõjutanud tulekahju tekkimist. Tulekahju ulatust mõjutasid kustutus- ja päästetööd, mille osas on ekspert leidnud, et kustutusja päästemeeskondade tegevust tuleb kahju ulatuse kindlaks määramisel arvesse võtta. Hageja ei ole rikkunud varakindlustuse tingimuste p-e 120, 121. Hageja ei ole ladustanud hoone seinte läheduses tuleohtlikke materjale ega kindlustuskohas selliseid kaupu, põlevvedelikku ja -gaasi, mis ei ole ehitusprojektiga ega kasutusloaga antud kohas ette nähtud.
15.Kostja ei ole millegagi tõendanud, et hageja tegeles jäätmete ladustamisega. Kostja viidatud materjal ei tõenda, et hageja ladustas mingeid jäätmeid kohas, kus selliste jäätmete ladustamine ehitusprojektiga ega kasutusloaga ette nähtud ei olnud. Isegi juhul, kui hageja olekski varakindlustuse tingimuste p-e 120, 121 rikkunud, siis ei ole kostja määratlenud, kas ja kuidas see väidetav rikkumine kahju tekkimisele või selle suurusele mõju omas, sh kui palju. 27.04.2018 tulekahju sai alguse kell 8:35:57 ning Päästeametit teavitati kell 8:39. Kostja viitab varakindlustuse tingimuste p-le 108, kuid ei ole täpsustanud, kuidas see, et häire edastati Päästeametile koheselt telefonitsi ning automaatse tulekahjuhäiresüsteemi kaudu mõnevõrra hiljem, mõjutas kahju tekkimist või selle suurust. Kostja etteheide, et MBT-tehase vastuvõtuhallis puudus automaatne veekardinasüsteem on arusaamatu ja vastuoluline, sest kostja selgitas lisaks, et isegi kui veekardinasüsteem oleks olnud automaatne, ei oleks see olnud piisavalt võimas, et tulekahju kustutada. Kostja ei sisusta ega tõenda milles hageja poolt väidetav varakindlustuse tingimuste p 107 rikkumine seisneb ning mil määral see väidetav rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või selle suurusele.
16.Kostja väited hageja poolt MBT-tehase vastuvõtuhallis kasutatud seadmete mittevastavuse kohta tule- ja plahvatusohtliku materjali käitlemise nõuetele ei vasta tegelikkusele ega oma kostja täitmiskohustuse seisukohast tähtsust. Hageja ei ole kostja viidatud JäätS sätteid rikkunud. Hageja on jäätmete kohta JäätS § 116 alusel korrektselt arvestust pidanud ning koostanud ja esitanud iga-aastaselt nõutavad jäätmearuanded. Kostja ei ole täpsustanud, millele tuginevalt pidanuks hageja käitluskoha sisese liikumise kohta eraldi arvestust pidama ning omama reaalajas ülevaadet jäätmekäitluskompleksi territooriumil, sh selle kõikides vaheladudes ja hoonetes ladustatud jäätmete liigi, hulga ning omaduste kohta. See, et hageja ei võta jäätmeid vastu vastuvõtuhallis ega fikseeri jäätmete siseliikumist, ei tähenda, et hageja ei saanud valida jäätmete käitlemiseks ohutut kohta, seadmeid ja meetodeid või et hageja ei saanud tagada, et ei toimuks ohtlike jäätmete lubamatut hoidmist, töötlemist ja segamist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ladustas konkreetses hoones ja ruumis lubamatut kogust ja jäätmeid või et hageja ei oleks rakendanud konkreetses jäätmekäitlusruumis üksnes vastavale ruumile ja jäätmeliigile lubatud toiminguid. Tuleohuklass ei ole põhjuslikus seoses tulekahju süttimisega. Kostja ei ole ka määratlenud, kas ja kuidas väidetav erinev tuleohuklass kahju tekkimisele või selle suurusele mõju omas. Kui tulerinde edenemiskiirus oleks olnud kostja viidatud 30 m/s, siis ilmselt oleks MBT-tehase vastuvõtuhall lahvatanud põlema sekundiga.
17.Kostja ei ole tõendanud, et tuletõkkesein ei olnud piisav kaitsmaks vastuvõtuhallist lähtunud tulekahjustuste eest hoone teisi osi. Tegelikult tuletõkkesein pidas ning tulekahju levis mitte läbi tuletõkkeseina, vaid konveieril olevate töötluses olnud jäätmete kaudu. Kostja ei ole millegagi sisustanud väidetavat varakindlustuse tingimuste p 105 ja üldiste lepingutingimuste p 19.2 rikkumist, ka ei ole kostja sisustanud TuOS § 3 lg 1 p-de 1-5 rikkumist ega väidetavate rikkumiste mõju 27.04.2018 tulekahju tekkepõhjustele ja kahju suurusele. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud sedagi, kuidas on hageja tegevuse ohutase ohtlikumaks muutunud. Kostja järeldused 29.06.2018 tulekahju tekkepõhjuste kohta on ebaõiged. Kostja püüab asjaolude ebaõige kajastamise, tegelike asjaolude eiramise ja moonutamise kaudu luua kindlustuslepingu täitmise kohustusest vabanemise aluseid. 29.06.2018 tulekahju
7 (49)
2-19-5942 tekkepõhjuseks oli esimese põlengu ajal seiskunud purustisse nr 100 jäänud jäätmekütuse tooraine isesüttimine. Vastav asjaolu on tõendatud riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert H. P. ning loodusteaduste magister R. L. ekspertiisaktiga. Ekspertide hinnangul käivitus purusti nr 100 punkris mikrobioloogiline termogenees, mis on pikaajaline protsess (kestab nädalaid või isegi kuid). Eksperdid välistavad, et tulekahju oleks alguse saanud purustist nr 90 ja sellega seotud toimingutest, kuna purustis nr 90 on tuvastatavad üksnes lokaalsed põlemisjäljed sisepindadel ning need põlemisjäljed on põhjustatud sinna põlemise käigus kukkunud materjalist või mehhaanilise päritoluga sädemetest või hõõrdumisest põhjustatud kuumenemisest.
18.Kostja poolt läbiviidud kahjukäsitluse käigus selgitasid kostja eksperdid hageja esindajatele, et nad tuvastasid 29.06.2018 põlengu tekkepõhjusena purustis nr 100 toimunud isesüttimise, kuid esmakordselt alles 07.12.2018 kohtumisel oli kostja asunud kardinaalselt teistsugusele järeldusele ning hakkas väitma, et tulekahju põhjuseks oli purusti nr 90 töökorda seadmine. Kostja ei ole tõendanud, et tulekahju avastamise ja kustutamise süsteemid olid töökorrast väljas. Asjaolu, et süsteemid ei rakendunud, ei tõenda iseenesest, et süsteemid olid töökorrast väljas. Kõik süsteemid on tellitud ja paigaldatud oma ala asjatundjate poolt. Seega ei saa hageja vastutada asjatundjate poolt välja töötatud ning paigaldatud süsteemide rakendumise eest ning on võimalik, et süsteemid ei rakendunud muul põhjusel, kui nende väidetav mittekorras olek. Näiteks 27.04.2018 põlengu puhul puudub vaidlus, et kuigi automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem oli töökorras, ei rakendunud see miskipärast viivitamatult. Kuna ekspertide hinnangul ei sõltunud isesüttimine purusti nr 90 töökorda seadmisest ning oleks seetõttu niikuinii aset leidnud, siis ei oma kostja täitmiskohustuse seisukohast tähtsust väited, et tulekahjusüsteemid oleksid pidanud enne purusti nr 90 töökorda seadma hakkamist olema töökorda seatud. Hageja töötajad on tulekahju toimumise korral tegutsemise juhistest nõuetekohaselt informeeritud, sh 29.06.2018 põlengu ajal tööl olnud inimesed. Tulekahju korral tegutsemist reguleerib Tamrex Ohutuse OÜ koostatud tulekahju korral tegutsemise plaan, mille punktis 4.1 on mh kindlaks määratud ka töötajate kohustused tulekahju avastamise korral. Häirekeskusesse teavituse jõudmine viibis mitte töötajate käitumisjuhiste puudumise tõttu, vaid inimliku eksimuse tõttu, kuivõrd häirekeskust teavitama pidanud isik sai ekslikult aru, et häirekeskust on juba teavitatud.
19.Tule leviku tehase bioloogilise töötlemise ossa põhjustas eelkõige päästetööde ebakohane juhtimine. Ekspertide H. P. ja R. L. arvamuse kohaselt, samuti Päästeameti poolt kohta koostatud memo kohaselt levis tuli tootmishoonet bioloogilise osaga ühendavate konveierite läbiviikude kaudu tehase bioloogilisse ossa. Selle asemel, et koheselt asuda takistama tule levikut tehase bioloogilisse ossa, püüti lihtsalt lokaalselt tuld kontrolli alla saada. Päästeameti sündmuste kokkuvõtte kohaselt juhtis alates kell 17:05 päästetöid J.-A. S., kes oli kõigest 2 kuud varem isiklikult koostanud XXile tulekahju korral tegutsemise plaani. Päästetööde juht ei rakendanud vajalikke ja asjakohaseid meetmeid tule leviku piiramiseks, mistõttu tuli levis ka bioloogilise töötlemise ossa. Samuti on tuleohutusekspert T. R. oma analüüsis üheselt järeldanud, et kahju ulatust mõjutas kustutus- ja päästetööde ebakohane läbiviimine. Täielikult asjakohatud ka kostja väited purusti nr 90 järelevalveta jätmise ning selles punkris suurema koguse tolmu esinemise kohta. Eksperdid H. P. ja R. L. on mh üheselt asunud seisukohale, et tulekahju tekkepõhjus ega levik ei ole tolmuga kuidagi seostatav. Kuivõrd tulekahju sai alguse purustis nr 100 toimunud isesüttimisest, ei oma purustiga nr 90 seotud väidetavad järelevalvekohustused tulekahju toimumise seisukohast tähtsust. Hageja märgib, et purusti nr 90 on automaatselt töötav seade, mille puhul ei ole pidev mehitatus ei kasutusjuhendist ega ühestki õigusaktist tulenevalt nõutav. Kostja ei ole toonud esile tõendeid, millistes oleks
8 (49)
2-19-5942 tuvastatud purustis olnud tolmu kogus ega ka ühtegi nõuet, millisele purustis nr 90 olev tolmukogus pidi väidetavalt vastama.
20.ATEX direktiiv ei ole Eesti ettevõtjatele otsekohalduv ning seetõttu on viited vastava direktiivi nõuetele käesoleva vaidluse seisukohast asjakohatud. Samuti on täielikult asjakohatud kostja viited standarditele EVS-EN 60079-10-1 ja EVS-EN 60079-10-28, kuivõrd tegemist ei ole Eestis täitmiseks kohustuslike nõuetega. Seoses väidetava tolmuga jäävad arusaamatuks ja asjakohatuks ka kostja viited varakindlustuse tingimuste punktidele 104.3 ja
121.Asjakohatud on ka kostja väited purusti nr 90 ventilatsiooni eemaldamise ning tuulutusavade sulgemise kohta, kuivõrd kahju ei toimunud purustiga nr 90 seotud põhjustel. Purusti nr 90 töökorda seadmine (sh selles olnud jäätmete koostis) ei mõjutanud mitte kahju tekkimist ega selle suurust. Täielikult ebaõiged ning tõendamata on ka kostja väited purusti nr 90 ebaõige kasutamise kohta. Arvestades, et 29.06.2018 põleng ei ole seotud purusti nr 90 töökorda seadmisega ning purusti nr 90 hävis purustis nr 100 toimunud isesüttimise tagajärjel, puudub kostjal alus varakindlustuse tingimuste p 63 alusel purustile nr 90 tekkinud kahju hüvitamisest keeldumiseks. Samuti puudub kostjal sel alusel tehase muu tehnoloogia, mis sai kahjustada, hüvitamata jätmiseks.
21.Kuigi purustis nr 100 toimus isesüttimine, ei olnud tegemist purusti nr 100 ebaõige kasutamisega ega hageja tegevuse käigus nõuete rikkumisega. Purusti nr 100 puhul on tegemist automaatse seadmega, mis vajab toimimiseks elektriühendust ning automaatika töötamist. Purusti tühjendamiseks on vajalik elektriühendus ning automaatika töötamine. Kuivõrd purusti elektriühendus oli katkenud, ei olnud seega objektiivselt võimalik purustit avada ega tühjendada. Purusti nr 100 töökorda seadmiseni ei olnud 29.06.2018 põlengu ajaks veel jõutud (tõenäoliselt oleks lähipäevadel jõutud, kuna purusti nr 90 saadi juba töökorda). Seega oli tegemist kahjujuhtumi tagajärgede likvideerimise olukorraga, mille puhul ei saa mõistlikult eeldada, et seda on võimalik teha momentaalselt. Hagejal ei olnud vähimatki soovi ega kavatsust kasutada purustit nr 100 jäätmehoidlana, vaid hageja tegi oma parima, et esimese põlengu tagajärgi likvideerida. Kuna purusti nr 100 trumli sisemus ei ole visuaalselt vaadeldav, ei olnud ka võimalik enne purusti avamist selle sisu välja selgitada. Ekspertide H. P. ja R. L. ekspertiisiga on tuvastatud, et tulekahju levis tehase purustiruumist bioloogilise töötlemise ossa läbi neid ühendavate konveierite läbiviikude. Seega isegi juhul, kui purustiruumi ja bioloogilise töötlemise osa ukseava ümbruse oleks olnud jäätmeid või muud sinna mitte kuuluvat (mida seal ei olnud) ning tegemist oleks hagejale kehtivate nõuete rikkumisega (mida samuti ei esine), ei oleks need asjaolud mõjutanud tulekahju levikut bioloogilisse ossa ning ei saa ühelgi juhul olla kostja kohustuse täitmisest vabanemise aluseks.
22.Purustiruum ei olnud koristamata ning selle ukseava ümbruses ei olnud rohkesti mitmesugust süttivat ja sinna mittekuuluvat materjali. Kostja vastupidised väited on ebaõiged ning täielikult tõendamata. Purustiruum oli enne 29.06.2018 põlengut survepesuriga koristatud. Kostja väide, et tuletõrjuja J.-A. S. avastas kell 16:54 tule leviku purustihallist biojäätmete laadimishalli põrandal oleva prahi vahendusel on otseses vastuolus tegelike asjaolude ning Päästeameti fikseeritud tulekahjusündmuse käiguga. Päästeameti sündmuse kokkuvõttest nähtub, et IDA-HARJU 51 kutsungiga saabunud J.-A. S. saabus sündmuskohale alles kell 17:00:40 ning asus päästetöid juhtima kell 17.05:32. Kostja poolt väidetud tule leviku J.-A. S. poolt avastamise kellaajal ei olnud J.-A. S. isegi veel sündmuskohale jõudnud ning seega ei saanud ka kell 16:54 kostja väidetud asjaolusid avastada ega ka tuvastada. Tegelikkuses juhtis kell 16:52 päästetöid V. S.. Päästeameti sündmuse kokkuvõttest nähtuvalt hakkasid plahvatused toimuma alles kell 17:25. Vastavatest asjaoludest nähtub seega samuti, et kell 16:54 ei saanud
9 (49)
2-19-5942 purustiruumi ukse kaudu tuli mitte kuidagi bioloogilise töötluse ossa levida ning tuli levis bioloogilise töötluse ossa vahetult enne 17:25 hoopis konveierite läbiviikude kaudu.
23.Kostja väited tule- ja/või plahvatusohtlike ainete ladustamise nõuete rikkumise kohta on ebamäärased ja üldsõnalised. Keskkonnakompleksloa lisaks 4 oleva dokumendi „Tabelid nr 2426“ kohaselt võib ohtlikke jäätmeid kalendriaastas muuhulgas ladustada Keskkonnakompleksloa lisaks oleva käitise asendiplaanil toodud hoones positsiooniga nr 3 mahus 7000 t ning kvartalis mahus 1750 t. Käitise asendiplaani kohaselt tähistab hoone positsiooniga nr 3 MBT tehasehoonet. Seega oli hagejal Keskkonnakompleksloast tulenev selgesõnaline luba ladustada eeltoodud kogustes ohtlikke jäätmeid tehasehoones. Viited Keskkonnaameti 07.09.2018 kirjale ei kinnita Keskkonnakompleksloa nõuete rikkumist, kuivõrd Keskkonnakompleksloast tuleneb selge ja ühemõtteline õigus ohtlike jäätmete MBT tehases ladustamiseks ning Keskkonnaameti eeltoodud kirjas avaldatud seisukoht lahkneb oluliselt väljastatud Keskkonnakompleksloaga seatud tingimustest. Kuivõrd hageja käitise, täpsemalt tootmisprotsessi toimimiseks oli vajalik ka ohtlike aineid sisaldavate toorainete, abimaterjalide ja pooltoodete kasutamine (puhastamiseks, reaktsiooniks jms), nägi Keskkonnakompleksluba ette ka vastavate ohtlike ainete kasutamise käitises. Hagejal oli eeltoodust tulenevalt õigus tehases hoida nii ohtlikke jäätmeid kui ka ohtlikke aineid, sh tootmisprotsessi tulemusena valmivat ohtlikku jäätmekütust, on ilmne, et mistahes ohtlike ainete süttimine või plahvatamine oleks võinud tulekahju korral selle leviku kaasa tuua.
24.Kostja väited selle kohta, justkui oleks põleng levinud biofiltrisse tehases asunud ohtlike ainete tõttu, on üksnes oletuslik ja usaldusväärselt tõendamata. Hageja ei ole vastavas osas rikkunud TuOS § 19 lg 1, lg 3 nõudeid ega ka muid kohustuslikke nõudeid. Kostja ei ole konkretiseerinud, millisele konkreetsele Eestis kehtivast õigusnormist tulenevale kohustusele tehase ruumid ei vastanud. Kostja heidab küll üldsõnaliselt ette, et purustiruumi ja bioloogilise töötluse osa oleks pidanud moodustama eraldi tuletõkketsoonid (mis on eraldatud tulekindla seina/ automaatselt sulguva tuletõkkeuksega), kuid ei too esile sellise väite õiguslikku alust. Tehase eelprojekti kohaselt on tehas vastavalt tuleohutusnõuetest eraldatud tuletõkketsoonideks ning tehase purustiruum ning bioloogilise töötlemise osa moodustavad ühe tuletõkketsooni. Seega ei ole ühe tuletõkketsooni sees ette nähtud moodustada eraldiseisvaid tuletõkketsoone või rajada tuletõkkeseinu/uksi. Tehasehoone puhul polnud mh vajalik määrata eripõlemiskoormust ning tuleohuklassid ei ole samuti antud hoonele automaatselt kohandatavad. Kostja väited tuleohutusnõuete, sh tuletõkkeseina/ -ukse puudumise kohta ebaõiged, ümber lükatud ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa, Päästeameti memoga ning tuleohutusekspert T. R. hinnanguga. Hagejale ei ole mitte kunagi tehtud ettekirjutusi või algatatud menetlusi seoses Keskkonnaametile kirjeldatud ehitusliku tuleohutuse nõuetega. Kostja ei ole täpsustanud, millised kustutusseadmed olid purusti juures nõutavad ning millised nõutavatest seadmetest väidetavalt puudusid.
25.Kostja ei ole teostanud kindlustusandja põhikohustusest tulenevaid toiminguid kahju suuruse kindlakstegemiseks ehk selgitanud välja kahjustuste ulatust ning nende kõrvaldamise maksumust. Kostja ei ole ise võtnud hinnapakkumisi (kalkulatsioone) kahju suuruse kindlakstegemiseks, selgitanud välja kahjustatud asjade väärtust (sh kulumit) ega teinud muid kahju suuruse kindlakstegemiseks vajalikke toiminguid. Kostja ei saa tugineda kahju hüvitamisest keeldumisel oma kohustuse täitmata jätmisele ega väita, et kahju suurus ei ole tõendatud. P. P. hinnang ja fotod ning video ei tõenda, et MBT tehast saaks tulekahjueelsesse seisundisse taastada väiksema kuluga kui hageja kahjutabelis. Hageja esitatud kahjunõude komponendid põhinevad kõik kas juba tegelikult kantud kuludel või kahju kõrvaldamiseks vajalike tööde kohta esitatud konkreetsetel kalkulatsioonidel. P. P. arvamus põhineb üksnes
10 (49)
2-19-5942 tema poolt läbi viidud visuaalse vaatluse tulemusel, mille alusel määras P. P. lakoonilise loeteluna tööd, millised on tema arvates vajalikud ning kärpis lähtuvalt tema poolt vajalikena määratud tööde loetelust AS-i Nordecon Betoon hinnapakkumises toodud tööde maksumusi vastavalt enda sisetundele. P. P. järeldused ei ole jälgitavad ega kontrollitavad, kuna ei ole võimalik aru saada, millistel konkreetsetel asjaoludel ja kaalutlustel järeldused põhinevad. Kuivõrd ekspert P. P. arvamus on tehase taastamiseks vajalike tööde osas selgelt ebausaldusväärne ning mittekontrollitav, on ebausaldusväärne ka temapoolt vajalikeks määratud tööde alusel antud pealiskaudne. Taastamistöid ei ole võimalik teha eksperdi abstraktse hinnangu alusel, kui palju võiks taastamistööde maksumus olla. Hageja ei nõustu P. P. järeldusega tehase taastamistööde kogumaksumusele antud hinnanguga (2 183 900 eurot) ega ka bioloogilise osa taastamise maksumusele antud hinnanguga (545 000 eurot).
26.Kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise kuludeks on hoone põlengu korral eelkõige koristuskulud, samuti hoone taastamiseks vajalikud lammutuskulud. Kostja ei ole suutnud näidata, kuidas oleks võimalik taastada põlengus kahjustatud jäätmekütuse tehast ilma selles asunud põlenud jäätmete kõrvaldamiseta (koristamiseta). Hageja ei nõua kostjalt jäätmete kui tooraine väärtuse hüvitamist (s.o tooraine hävimisest tekkinud kahju hüvitamist). Hageja soovib üksnes, et kostja hüvitaks põlengu tagajärgede likvideerimise kulu. Jäätmevaldajad ega ka keegi teine ei ole hagejale põlenud jäätmete vastuvõtuhallist koristamise (sh äraviimise ja utiliseerimise kulusid) hüvitanud. Seoses põlengukahjustuste saamisega ei olnud vastuvõtuhallis olnud jäätmed enam liigitatavad nende sissetuleku järgsete jäätmeliikide järgi ning hageja ei saanud seetõttu vastavaid jäätmeid enam ka ise käidelda. Kindlustuspoliisi kohaselt kokku lepitud poliisi laiendus – poliisi punkt „Erikokkulepped ja lisainfo“ sätestab, et koristuskulud on kaetud hüvitispiiriga 10% kindlustusjuhtumi kohta. Seega isegi juhul, kui põlenud jäätmete koristuskulud ei oleks VÕS § 476 lg 1 alusel hüvitatavad, oleksid need poliisi laienduse kohaselt igal juhul hüvitatavad.
27.Hageja on taotlenud kindlustusjuhtumitega tekkinud kahju hüvitamist lähtuvalt temale tegelikkuses tekkinud kahju suurusest ning kooskõlas kindlustuspoliisi tingimustega. Hageja kahjuarvestusest nähtub üheselt, et tehase seadmed ei ole alakindlustatud. Nimelt, kuigi iga seadme juures on toodud samasuguse uue seadme soetamismaksumus, on arvestades asjaolu, et põlengus hävinud või kahjustada saanud seadmed ei olnud uued, iga seadme puhul esile toodud seadme kulum (lähtuvalt seadmete vanusest ning kasulikust elueast) ning taotletavat hüvitist on võrreldes uue seadme väärtusega kulumi võrra vähendatud. Tehase seadmete kulumi võrra vähendatud väärtuseks on 5 227 768,48 eurot. Samade seadmete kindlustussumma on kindlustuspoliisi kohaselt kokku 6 414 200 eurot. Seega ei ületa seadmete kindlustusväärtus kindlustussummat ning alakindlustuse kohaldamiseks puudub alus. Hageja on õigesti lugenud tehase tehnoloogia (tootmisseadmete) kasulikuks elueaks 15 aastat ning arvestanud lähtuvalt tegelikult kasutuses olnud ajast (1-6 aastat) seadmetele vastavat kulumit (1/15 kuni 6/15). Kuna kõnealused seadmed olid enne põlenguid heas korras ning aktiivses kasutuses, puudub alus väita, justkui tegemist oleks täielikult amortiseerunud seadmetega. Hageja on tehase seadmeid korraliselt hooldanud ning teostanud seadmetele vajalikku remonti.
28.Põlengus kahjustatud varuosad tuleb kostjal hüvitada sõltumata asjaolust, kas need oleksid edasise kasutusotstarbega või mitte. Varuosas teenivad tehase seadmetega (kui peaasjadega) ühte majanduslikku eesmärki ning peaasja hävimise tõttu puudub varuosadel iseseisev eesmärk ning otstarve. Kuivõrd tehase tehnoloogia on 6 aasta jooksul edasi arenenud, siis uue samaväärse tehnoloogiaga varem soetatud tehnoloogia varuosad enam ühildatavad ei ole. Seega on ka säilinud, kuid kasutusotstarbeta varuosad hagejale tekkinud kahjuks. Hageja soovib varuosade hüvitamist ning annab varuosad (nagu ka muud vara jäänukid) hüvitisreeglite punkti
11 (49)
2-19-5942 3.5.5 kohaselt hüvitise saamisel kostjale üle. Hageja ei ole taotlenud hüvitist teistsuguse tehnoloogia soetamismaksumusest lähtuvalt. Hageja ei ole kostjalt taotlenud hüvitist Mist-Airi tolmuärastussüsteemist säilinud (ning kostja loal eemaldatud) keskseadme osas. Hageja on Mist-Air tolmuärasussüsteemi hüvitamist taotlenud üksnes kahjustunud/hävinenud osas ning vastav asjaolu nähtub ka asjakohasest hinnapakkumisest. Kuigi alguses oli lootus, et purusteid saab taastada, ilmnes siiski, et purusteid mõistlikult taastada ei ole võimalik. Hageja ei taotle hüvitist arvetel olevate kõigi asjade eest, vaid üksnes kahjunõudes toodud asjade eest. Kostjal on olnud piiramatu võimalus temale 17.05.2018 esitatud kahjuavalduses nimetatud kõiki esemeid üle vaadata ja kahjustusi fikseerida. Sündmuskoha ülevaatamise võimalust on kostjal ka korduvalt kasutanud. Seega on pahauskne enam kui aasta peale kindlustusjuhtumeid hakata väitma, et tal pole õnnestunud nende asjade kahjustumist fikseerida.
29.Kohaldatav ei ole varakindlustuse tingimuste p 63, mille kohaselt ei hüvitata katsetamise, ülekoormamise, testimise jne tõttu seadmele endale tekkinud kahju. Isegi juhul, kui tulekahju tekkepõhjuseks oleks olnud purusti nr 90 töökorda seadmine, siis varakindlustuse tingimuste p 63 alusel hüvitise maksmisest keeldumine piiratud vaid katsetatava seadme endaga. Seega saaks kostja eeltoodud juhul keelduda üksnes purustile nr 90 tekkinud kahju hüvitamisest, kuid peaks sellegipoolest hüvitama muudele asjadele tekkinud kahju. On ilmne, et kogu süsteemi katsetamist ei ole toimunud ning varakindlustuse tingimuste p 63 mõte ei ole ka välistada katsetamise tõttu muule varale tekkinud kahju hüvitamist. Hageja tegutses kahjude kindlakstegemisel ning kõrvaldamise heauskselt ning kostja ei saa nõuda, et hageja oleks pidanud suutma momentaalselt kõik kahjustused kindlaks teha ning kõrvaldada. Seega ei saa kostja hagejale purustis nr 100 toimunud isesüttimist ette heita ega sel alusel kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Arvestades, et kostja ei ole hagejale seni kindlustushüvitist summas 9 592 776,26 eurot tasunud, on kostja kohustuse täitmisega viivituses. Kostja täitmise kohustus muutus sissenõutavaks hiljemalt 07.12.2018. Sissenõutavaks muutunud kohustus ei saa hiljem muutuda tagasiulatuvalt n-ö mittesissenõutavaks. 12.12.2018 küsimused ei olnud kostja täitmiskohustuse kindlakstegemiseks vajalikud ning kostja presenteeris juba 07.12.2018 kohtumisel oma seisukohti. Hageja on teinud kindlustusandjaga igakülgset koostööd. Kostja viide hageja poolsele tõese ja täieliku teabe esitamise kohustuse rikkumisele on pahatahtlik.
30.Hageja esitas 06.01.2020 seisukoha kostja arvamusele. Hageja ei alustanud 29.06.2018 jäätmekütuse tootmisega, vaid tegeles esimese tulekahju tagajärgede ja kahjude hindamisega, st tuvastas, mis ulatuses olid seadmed, sh purustid, esimese põlengu tagajärjel kahjustada saanud ja tegeleti purusti nr 90 töökorda seadmisega. Mistahes tootmistegevust ja tehase uuesti käivitamist ei olnud. Samuti jäeti purusti nr 90 järelevalveta üksnes lühikeseks ajaks, kuni 10 minutiks ja situatsioonis, kus purusti nr 90 oli tühi ja n-ö tuulamise faasis. VÕS § 139 lg 1 ei moodusta kindlustusandja täitmise kohustusest vabanemise osas täiendavat alust (sh ei anna kindlustusandjale hüvitise maksmisest keeldumiseks ainuüksi seetõttu, et kahju tekkis kindlustusvõtjast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab) ning täitmise kohustusest vabanemine on piiratud VÕS § 452 lg-s 2 toodud alustega. Seega on kostja viited VÕS § 139 lg-le 1 ning vastavale üldisele kahju hüvitamise kohtupraktikale asjakohatud. Varakindlustuse tingimuste puhul on tegemist kostja poolt ühepoolselt eelnevalt välja töötatud üldiste tingimustega, mida ei ole hagejaga läbi räägitud ning mida kostja kasutab oma tüüplepingutes, sh hagejaga sõlmitud kindlustuslepingus. Varakindlustuse tingimuste p 59 puhul on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 tähenduses. Seega tuleb seda tõlgendada mõistliku kindlustusvõtja seisukohalt ning kahtluse korral kostja kahjuks.
31.Varakindlustuse tingimuste p 59 eesmärgiks ei saa mõistlikult olla konkreetse, kindlustuslepinguga kokkulepitud kindlustusriski realiseerumise tagajärjel kindlustatud
12 (49)
2-19-5942 esemele ühekorraga ehk ootamatult tekkinud kahju hüvitamise välistamine. Varakindlustuse tingimuste p 59 sõnastusest ja mõttest nähtuvalt ei ole välistatud mitte igasugune kahju tekkimine, mille algsed põhjused võivad olla arenenud pikema aja jooksul, vaid välistuse rakendumiseks peab kindlustatud eseme enda omaduste muutumine olema toimunud pikaajaliselt ehk vältavalt. 29.06.2018 põleng ja kahju tekkis ühekorraga ning ootamatult. Seega ei ole isesüttimise protsess varakindlustuse tingimuste p 59 tähenduses käsitletav pikaajalise protsessina. Purusti nr 100 trumlis tulekahju tekkimine oli ootamatu ja ettenägematu sündmus. Kui varakindlustuse tingimuste p 59 välistab purusti trumlis toimunud isesüttimise (põlengu) tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise, on tegemist üheaegselt nii üllatusliku kui ka arusaamatu tüüptingimusega. Pooled on kindlustuslepingu järgse ühe põhilise riskina selgesõnaliselt kokku leppinud tulekahju kindlustusriski kindlustamises.
32.Hageja tehase seadmed ei olnud alakindlustatud, kuivõrd nende kindlustusväärtus (s.o uute seadmete soetamisväärtus, mida on vähendatud kulumi võrra) ei ületa kindlustussummat. Kostja on ebaõigesti kõrvutanud kindlustussummaga uute (kasutamata) seadmete soetamise väärtust. Tehase seadmed ei ole ka peaaegu täielikult (s.o 86% ulatuses) amortiseerunud. Kuivõrd kindlustusväärtus juba sisaldab kindlustatud vallasasja kulumit, siis ei ole olemuslikult võimalik alakindlustust ja kulumit üheaegselt rakendada (mida kostja on ebaõigesti teinud).
KOSTJA VASTUVÄITED
33.Kostja esitas 10.06.2019 vastuse hagiavaldusele, milles taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja majandus- ja kutsetegevus kindlustuskohas, SuurSõjamäe 31a Tallinn asuvas jäätmekäituskompleksis sisaldas mitmeid ohtlikke ja süsteemseid seaduserikkumisi. Vaidlusalused tulekahjujuhtumid ja tulekahjustused, teisisõnu kogu hagiga nõutav hüvitis, on hageja ulatuslike ja tahtlike rikkumiste otsene tagajärg, mille saabumise võimalikkust pidi hageja vähemalt möönma. 27.04.2018 toimunud tulekahju järel ilmnes, et hageja ladustas ja käitles ehitusjäätmeid koos tuleohtlike kemikaalidega ning rikkus Päästeameti tuleohutus- ja ladustamisplaane. 29.06.2018 süttis MBT-tehas taas, kui tehase tootmisvõimekuse katsetamise ajal järelevalveta töösse jäetud peen- ehk järelpurusti süttis. Et tehase tulekahju avastamise ja kustutamise süsteemid olid hiljemalt eelmisest tulekahjust alates mittetöökorras, avastati tulekahju juhuslikult ja liiga hilja. Tuli levis purustiga ühendatud kõrvalpurustisse, mis oli jäetud puhastamata, st selles olid kergestisüttivad materjalid jäätmekütuse valmistamiseks, samuti konveierite, tolmu- ja tootmisjääkide kaudu takistamatult kõrvalruumides hoitud tuleohtlike aineteni, mille ladustamine MBT-tehases ei olnud hagejale lubatud.
34.Kumbagi tulekahju ei oleks toimunud, kui hageja oleks järginud elementaarseid nõudeid, mille kohaselt tuleohtlikke aineid ei võinud MBT-tehases hoiustada ja purustada ning segada koos põlevmaterjalidega ning tulekahjustustega tehast ei võinud katsetada enne, kui on tagatud tuleohu avastamise ja kustutamise seadmete automaatne töö, puhastatud tööruumid ja masinad, tagatud testitava seadmestiku järelevalve ning töötajate nõuetekohane tegutsemine tulekahju puhuks. Nende nõuete rikkumine hageja poolt on tõendatud Päästeameti 25.04.2019 vastusega ja Keskkonnaameti 07.09.2018 vastusega. Tulekahjude põhjuseks on hageja enda poolt seadustes (JäätS, TuOS, EhS) ja kindlustuslepingus sätestatud kohustuste olulised rikkumised. Hageja käitus teadlikult õigusvastaselt ning põhjustas tulekahjud vähemalt raskelt hooletult. Tulekahjude puhkemine ja hageja hoone ning seadmete kahjustumine sai võimalikuks hageja eelnevate süsteemsete ohutusalaste rikkumiste tõttu. VÕS § 139 lg 1 kohaselt välistab see hagi rahuldamise. Hageja kindlustushüvitise nõuet ei saa antud juhtumite praeguseks teadaolevate
13 (49)
2-19-5942 asjaolude kohaselt seaduse ja kindlustuslepingu (vt üldiste lepingutingimuste p-d 23.1.1-23.1.8, ettevõtte varakindlustuse tingimuste p-d 87, 100, 104, 105, 107, 108, 114, 121) kohaselt maksma panna ja hagejal ei ole õigust kindlustushüvitisele.
35.Hageja ei andnud kostjale selgitusi ja teavet, mis aineid, mis ajast ja mis kogustes ta ladustas tehase bioloogilise töötlemise osas ning tõkestas kostja osalemise 17.04.2019 MBTtehase varisemisohtlikus bioloogilise töötlemise osas hoiustatud materjalide vaatlusel. Hageja jättis kostjale esitamata JäätS § 28 lg 11 kohaselt üksnes hagejal olevad dokumendid MBTtehasesse jäätmete viimise ja seal ladustamise asjaolude kohta ning keelas kostja osalemise vastavate andmete kindlakstegemisel. Hageja esitas 15.03.2019 kostjale valeandmeid tehase automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja kustutussüsteemi kohta. Tule puhkemine ja hoone ulatuslik kahjustumine sai mõlema juhtumi puhul võimalikuks hagejast endast tulenenud süsteemsete ohutusalaste rikkumiste tõttu. Pärast 27.04.2018 põlengut leiti MBT-tehase vastuvõtuhallis põlengu piirkonnast hulgaliselt, vähemalt 500, ehitus- ehk montaaživahu pudelit. Ehitusvahu pudelid nagu teised aerosoolid liigitatakse ohtlikeks jäätmeteks. Ehitusvahu pudelid sisaldavad ülimalt tule- ja plahvatusohtlikku põlevvedelikku ning -gaasi, mida tõendab Päästeameti 25.04.2019 kiri. Keskkonnaameti 27.07.2018 kirjas on selgitatud hageja jäätmekäitlusõiguste ja kohustuste sisu. Kirjaga on tõendatud, et hageja ei võinud ohtlikke jäätmeid MBT-tehases ladustada, samuti neid koos põlevmaterjalide ja ehitusjäätmetega töödelda, sh purustada.
36.Vastuvõtuhalli sisekaamera videosalvestisest nähtuvalt on 27.04.2018 hommikul kell 08:35:57 jäädvustatud esmase tulelahvatuse hetk (04:17), 30 sekundit hiljem (04:47) ulatuvad leegid üle tule seest põgeneva ekskavaatori (mis pressib ühtlasi roomikute alla jäänud vahupudelitest välja leeke suurendava koguse põlevainet). Alates salvestise 04:50 toimub ca 1700 m2 suuruses ruumis seeria plahvatusi, leegid hüppavad algsest põlengukohast meetreid eemale, sh eemal asuvasse purustisse (kaadris parem alumine nurk). Salvestise hetkel 05:13 sõidab prügisegaja-ekskavaator hallist, peale seda mattub vastuvõtuhall lausleekidesse. Telesaate „Xxxx“ lõigust on alates 06:40 näha ja kuulda, kuidas veel pikka aega pärast tulekahju puhkemist toimuvad hoones plahvatused, mis lõhuvad hoone välisseinu. Tuli puhkes, kui hageja ekskavaator-prügisegajale toodi vastuvõtuhallis eraldi virnastatud pappkastidest üks kaubaalus pappkastidega, mille purustamisel ja teiste jäätmetega segamisel lahvatas ruum põlema. Esimesest leegist kuni tule levikuni kogu halli ulatuses kulus alla minuti. MBT-tehase vastuvõtuhall ei olnud projekteeritud ja ehitatud kasutamiseks tuleohtlike vedelike ja gaaside ega ka põlevmaterjalide (puit, paber, papp, plastik jms) ladustamiseks, töötlemiseks, segamiseks. Päästeameti 25.04.2019 kirjaga on tõendatud, et tulekahju puhkemise ja leviku põhjustas asjaolu, et hoones hoiti ja töödeldi eriti tuleohtlikke vedelikke ja gaase, sh ehitusvahu pudeleid koos põlevmaterjalidest ehitusjäätmetega, kuigi hoone oli ehitusprojektiga ettenähtud mittepõlevate biojäätmete töötlemiseks.
37.Päästeameti hinnangul ületati MBT-tehase vastuvõtuhallis ehitusjäätmete töötlemisega ehitusprojektiga lubatud põlemiskoormust. Kui MBT-vastuvõtuhalli ehitusprojektis lähtuti ehitusliku tuleohutuse riskide hindamisel sellest, et hageja käitleb hoones biojäätmeid, millega maksimaalselt kaasneb 300 MJ/m2 põlemiskoormus, siis 27.04.2018 tulekahju hetkel hallis ladustatud põlevmaterjalide põlemiskoormus ületas seda 2-3 korda (tegelik põlemiskoormus oli 516-1033MJ/m2). See mõjutas oluliselt tulekahju võimsust ja mõju hoonele, seega kahju suurust, mis on tõendatud ehitusliku tuleohutuse projekteerimisettevõtte KK-Palokonsultti Oy 23.05.2019 põlemiskoormuse määramise analüüsiga. Tuleohutustehnika professor S. H. 29.05.2019 analüüsis on selgitatud, et tuleohutustehnikas hinnatakse tule leviku kiirust ja võimsust neljaastmelisel skaalal (aeglane-keskminekiire- väga kiire). Väga kiireks peetakse
14 (49)
2-19-5942 tuleohutusvaldkonnas põlemist, mis saavutab 1MW võimsuse 75 sekundiga, kuid hageja 27.04.2018 tulekahju saavutas 1MW võimsuse kõigest 17 sekundiga; tulekahju põhjustas ekskavaatori haaratsi tekitatud säde, mis süütas aerosoolpudelites oleva põlevgaasi, mis tekitas tulerinde, mis levis hüpete-pahvakutena kiirusega u 30m/sekundis, sest lekkinud gaas pani plahvatama aerosoolpudelid, mis lendasid edasi tekitades maandumiskohta 1-2 m2 suuruseid tulekoldeid; jäätmepurustis toimus eraldiseisev plahvatus, mille jõud vastab 5-8 kg vedelgaasi kogusele.
38.MBT-vastuvõtuhalli purustit tehase tootmisruumist eraldanud tuletõkkeseina tulepüsivus oli ebapiisav ning läbi selle seina viidud lintkonveieri avause sprinklersüsteem ebasobiv. MBTtehase automaatne tulekahjuhäiresüsteem ning -kustutussüsteem ei olnud töökorras. Häirekeskus sai teate telefonitsi ca 10 minutit enne, kui automaatne süsteem tulekahjust teatas. Tuld kustutama süsteem ei asunud. MBT-tehases ei olnud kohal töötajat, kes oleks jälginud vastuvõtuhallis toimuvaid tegevusi ja näiteks käsitsi käivitanud häire- ning kustutussüsteemi. Seetõttu levis tuli eelpurustatud jäätmeid vastuvõtuhallist tuletõkkeseinaga eraldatud tootmisruumi peenpurustite eelsorteerimisliinile transportiva konveierlindi ja tuletõkkeseina avause kaudu tootmisruumi ja kahjustas sealseid eelsorteerimisliine ning muid seadmeid, sh ülejäänud tehase automaatset tulekahju häiresüsteemi. 27.04.2018 tulekahju põhjustas hageja sellega, et ladustas ja töötles (purustas, segas) ehitusvahu pudeleid MBT-tehase vastuvõtuhallis koos põlevmaterjalidega. Keskkonnaamet on selgitanud, et kompleksluba MBT-tehases ehitusvahupudelite mehaanilist töötlemist ette ei näe. Samuti ei näe kompleksluba ette ehitusjäätmete mehaanilist töötlemist koos ehitusvahupudelitega.
39.MBT-tehase vastuvõtuhall oli ehitusprojektiga ettenähtud mittepõlevate biojäätmete hoidmiseks ja töötlemiseks. Tule- ja plahvatusohtlike vedelike ja gaasidega aerosoolpudelid tuleb ohutuse tagamiseks eraldi spetsiaalselt selleks kohandatud hoiustamisvahendites ladustada. Hageja rikkus ühtlasi ka kindlustuslepingu osaks olevate varakindlustuse tingimuste p 120 ja 121, mille kohaselt hoone seinte lähedusse ei tohi ladustada tuleohtlikke materjale ning kindlustuskohas on keelatud ladustada selliseid kaupu, põlevvedelikku ja -gaasi, mis ei ole ehitusprojektiga ega kasutusloaga antud kohas ette nähtud. Penosil-ehitusvahu aerosoolpudelid, milliseid leiti hageja 27.04.2018 tulekahju järel MBT-vastuvõtuhalli jäätmete alt, on tule- ja plahvatusohtlikud, mistõttu on tegemist ohtlike ainete ja jäätmetega JäätS § 6 tähenduses, mida tõendavad ohutuskaardi ohuteavitused, sh p-d 2, 7, 13, 16. Aerosoolpakendi käsitlemine metallhaaratsiga tekitab tule- ja plahvatusohu, sest pudeli purunemisel lekkiv tuleohtlik gaas võib staatilisest elektrist või metallhaaratsi kontaktist (nt põrandabetooni või teise metallesemega) tekitada gaasi süütamiseks vajaliku sädeme. Aerosoolpudeleid, sh ehitusvahupudeleid, tuleb hoida eraldi konteinerites (mitte pappkastides, nagu hageja seda tegi), eraldi ruumis, kus ei ole muid põlevmaterjale, ja eraldi võimalikest süüteteguritest, nagu säde või staatiline elekter.
40.Hageja MBT-vastuvõtuhallis ei hoitud aerosoolpudeleid nii, nagu on kirjeldatud ohutuid ladustamisvariante, samuti ei töödeldud neid tule- ja plahvatusohu ennetamiseks nõutavate ohutute käitlemisvõtetega, sest sellised seadmed, mis väldiksid pudelite purunemist, sädemete tekkimist, tuleohtlike gaaside segunemist põlevmaterjalidega puudusid. Hageja poolt vastuvõtuhallis kasutatud seadmed ei vastanud tule- ja plahvatusohtliku materjali käitlemise nõuetele. Aerosoolpudelite ladustamine vastuvõtuhallis tekitas ruumi plahvatusohu (ruumi klass 2 ATEX nõuete tähenduses). Aerosoolpudelite tõttu loodud korduv plahvatusoht määratleb ruumi Ex-klassi 1. Plahvatusohtlikus ruumis tuleb ATEXi reeglite järgi kasutada plahvatusohtlikku ruumi sobivaid seadmeid. Hageja seadmed ei olnud plahvatusohtlikesse ruumidesse sobivad (roomikutega ekskavaator ja selle metallhaarats, jäätmepurusti). Seega ei
15 (49)
2-19-5942 oleks TuOS § 291 nõuete järgi tohtinud vastuvõtuhallis hoida ega selliselt käidelda plahvatusohtu põhjustavaid vedelgaase ning kergesti süttivaid väga tuleohtlikke ja tuleohtlikke vedelikke. Ehitusvahu pudelite ladustamise ja töötlemise nõuete rikkumine on tingitud hageja poolt tahtlikust nõuete rikkumisest. Tulekahju põhjustas hageja raskest hooletusest.
41.Tulekahju puhkemiseks oli vajalik, et hageja eraldi virnastatud aerosoolpudelite kastidest võttis ühe kaubaaluse täie, puistas selle sisu põlevmaterjalidest ehitusjäätmete hulka ning asus pappkastides olnud ehitusvahu pudeleid purustama ja ehitusjäätmetega segama, mille käigus pudelid purunesid, neist lekkis plahvatusohtlikku gaasi ja tekkis sädemeid. TuOS, TTOS, JäätS ja THS ning keskkonnakompleksloa kohaselt ei olnud selline tegevus lubatud. Lähtuvalt hageja 15.03.2019 kirjas esitatud väidetest, mille kohaselt hagejal puuduvad andmed, milliseid jäätmeid ja mis koguses ta kelleltki vastu võttis ning kuhu oma jäätmekäitluskompleksis need ladustas, on tegemist JäätS § 28 tahtliku rikkumisega. Hageja on oma 15.03.2019 kirjas omaks võtnud, et ta ei tea isegi veel aasta pärast tulekahjusid, millistest materjalidest koosnevaid, mis liiki ja mis koguses jäätmeid ta MBT-tehases ja selle vastuvõtuhallis ladustas 27.04.2018 ning 29.06.2018. Seega ei saanud hageja ka teada, mis on jäätmete omadused, st kas need jäätmed on ohtlikud, sh tule- ja plahvatusohtlikud. Teadmata enda poolt oma püsiklientidelt vastu võetud, MBT-tehase hoonesse viidud ja ladustatud erinevate jäätmete koguseid ning koostisomadusi ja ohutegureid, ei saanud hageja valida jäätmete käitlemiseks ohutut kohta, seadmeid ning meetodeid. Hageja ei saanud tagada, et ei toimuks ohtlike jäätmete lubamatut hoidmist, töötlemist ja segamist kohas ning viisil, mille tulemusena võib realiseeruda neis jäätmetes endis ja koosmõjus teiste jäätmetega sisalduv oht inimestele ja varale.
42.MBT-tehas oli projekteeritud kasutamiseks orgaaniliste jäätmete mehhaanilisbioloogiliseks töötlemiseks (tuleohuklass 1), mitte ehitusjäätmete ja tule- ning plahvatusohtlike ehitusvahu aerosoolide ladustamiseks, purustamiseks ja segamiseks (tuleohuklass 2.-3.). Kui hoone tuleohutuslikud konstruktsioonid ja rakendused vastanuks tegevuse tuleohtlikkusele, piirdunuks kummagi sündmuse kahjud ühe tuletõkkesektsiooni piirkonnaga, kuid 27.04.2018 põleng kahjustas tootmisosa automaatset tulekahju häiresüsteemi ja eelsorteerimisliine, mis omakorda hageja järgnevate rikkumiste koosmõjus viisid 29.06.2018 tulekahju puhkemiseni ja kahjustuste kiirele ning takistamatule levikule teistesse ruumidesse. Kuna MBT-tehase ehitusprojekt ja tuleohutussüsteem ei vastanud hageja tegeliku tegevuse tuleohuklassile, on hageja rikkunud ettevõtte varakindlustuse tingimuste p 105, mille kohaselt kindlustusobjekt ja selle osad peavad olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutusse võetud nõuetekohaselt, nõuete puudumisel selliselt, et nende kasutamine ja hooldamine on ohutu inimestele ja kindlustatud varale. Kindlustuslepingu üldiste tingimuste punkti 19.2 kohaselt kindlustusvõtja on kohustatud täitma mõistlikku hoolsuskohustust, järgima kindlustustingimustes märgitud/kokkulepitud ohutusnõudeid ning käituma heaperemehelikult ja tavapärase hoolsusega, et vältida kindlustatud eseme suhtes kahjuliku tagajärje saabumist. Samad kohustused sätestab hagejale ka TuOS § 3 lg 1. Hageja lõi oma tegevusega kõik eeldused tule- ja plahvatusohtliku (töö)keskkonna tekitamiseks. Oma tegevusega potentsiaalse tule- ja plahvatusohtliku keskkonna kujundamisel oleks hageja eelnevalt pidanud hoone ja kõik hoones olevad seadmed ning kasutatavad masinad ümber projekteerima ja kasutama nii, et need arvestanuks hoonesse viidud ainetega tekitatud kõrgendatud tule- ja plahvatusohu foonile.
43.Hagejal puudus nii 27.04.2018 kui 29.06.2018 toimiv, töökorras automaatne tulekustutus, samuti automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. 27.04.2018 toimunud tulekahjust teavitati Häirekeskust telefoni teel kell 08:39. Hageja tulekahjusignalisatsioon edastas häire aga alles kell 08:47, s.o 8 minutit hiljem, kui päästjad olid juba kohale jõudmas. Sellega on hageja rikkunud varakindlustuse punkti 108, mille kohaselt kindlustusvõtja peab tagama, et
16 (49)
2-19-5942 signalisatsioonisüsteemid on töökorras. MBT-vastuvõtuhallis puudus automaatne veekardinasüsteem. Standardi EVS 812-4:2005 p-i 6.4.3. kohaselt oleks tulnud kasutada tulemüüri läbiviigu automaatset tulekaitsesüsteemi. Isegi, kui veekardinasüsteem oleks olnud automaatne ning oleks 27.04.2018 puhkenud tuld kustutama hakanud, ei oleks see olnud piisavalt võimas, et kustutada vastuvõtu halli eelnevalt kogutud tuleohtlike ehitusvahu aerosoolide ja põlevmaterjalidest ehitusjäätmete koosmõjus avaldunud tegeliku põlemiskoormuse ja –võimsusega tulekahju. Sellega on hageja rikkunud ühtlasi varakindlustuse tingimuste p-i 107. Hageja rikkus oluliselt ka EhS-i, sest hageja poolt MBTtehases hoiustatud jäätmete tuleohtlikkus ja põlemiskoormus ei vastanud ehitusprojektile ja hoone ehituskonstruktsioonide tuleohutusele.
44.29.06.2018 tulekahju sai alguse tootmisruumist, kui katsetati seadmeid, et välja selgitada tootmise jätkamise võimalikkus 27.04.2018 tulekahju järgses MBT-tehases. Tootmisruum oli puhastamata ja tootmisruumi ning konveierite tulekahju avastamise ja kustutamise süsteemid ei olnud töökorras. Purusti nr 90 jäeti järelevalveta tööle, tulekahju puhkemine avastati juhuslikult alles siis, kui suitsusammas oli hoone katusest juba väljas, mistõttu ei õnnestunud tuld enam kontrolli alla saada. Tuli levis ühendusava kaudu purustist 90 selle kõrvalpurustisse nr 100, mille mahuti oli eelmise tulekahju järel jäetud põlevmaterjalidest tühjendamata, ja tehase bioloogilise töötlemise ruumidesse, kuhu hageja oli vastuolus keskkonnakompleksloa, õigusaktide ja kindlustuslepingu nõuetega ladustanud tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid. Purustite nr 90 ja nr 100 kasutusjuhendi punkti 2.2 järgi olid need ettenähtud kasutamiseks vaid eelpurustatud ning -tuulatud RDF-jäätmete peenpurustamiseks. Purusteid ei võinud kasutada põlevjäätmete hoidlana, vaid need tuli tühjendada ning tootmisjääkidest puhastada. Hageja pani jäätmed aga otse purustisse, ilma eelpurustit läbimata ning sorteerimata ja sõelumata. Tavapärase tootmisprotsessi asemel katsetati ohtlikumat tootmisvarianti ja katsetatavad seadmed jäeti järelevalveta. Purustite nr 90 ja 100 vahel oli avatud ühendus, mille kaudu sai tuli kergesti levida ka purusti nr 100 mahutisse.
45.Tulekahju järel leiti peenpurustist nr 90 tera külge kinni jäänud metallitükk, mis kinnitab, et hageja ei kontrollinud peenpurustisse sisestatavaid jäätmeid piisavalt nagu hoolikas käitleja peaks seda tegema. Purusti süttis seestpoolt, põleng sai alguse töötavast purustist ja ilmselt selle pöörleva tera vahele takerdunud metalleseme hõõrdumisest tekkinud sädemete tõttu. KKPalokonsultti Oy spetsialistid jõudsid järeldusele, et kui peenpurustisse ei oleks hõõrdumist tekitavaid metalli sattunud, ei oleks põlengut tekkinud. Tulekahju puhkemisele ja levikule aitas kaasa ka ehitusjäätmete purustamisega kaasnenud tolmu suurem kogus purustis ning tootmisruumis. Hageja oli eemaldanud purusti ventilatsiooni ja ventilatsiooniava kinni keevitatud. OP uurijate ja Palokonsultti spetsialistide hinnangul tõi selline hageja tegevus kaasa olulise tuleohu riski kasvu ning plahvatusohu. Purusti ventilatsiooni eemaldamine ja tuulutusavade sulgemine on vastuolus masina kasutusjuhendiga, mis keelab ventilatsioonisüsteemi eemaldada ning seadmele konstruktsioonilisi muudatusi teha. Kuna seadme ventilatsioon eemaldati ja purustiga purustati ehitusjäätmeid, suurendas see ka tolmu kogust kogu tootmisruumis. Sellega rikkus hageja ühtlasi ka kindlustuslepingut, s.o varakindlustuse tingimuste p-te 104.3 ja 121. Dokumentide ja eeltuulatud ning -purustatud RDF-materjali peenestamiseks ehitatud purusti ehitusjäätmete purustamiseks kasutamise ja katsetamise käigus tekkiv tolm on tule- ja plahvatusohtlik.
46.29.06.2018 tulekahju tekkepõhjusena kontrollis elektrisüsteemide ja ATEX spetsialist M. H.. MBT- tehase tootmisruum, kus toimus jäätmete purustamine järelpurustis ja bioloogilise töötlemise ruumid, kus ladustati tuleohtlikke vedelikke või gaase ning ruumide haldamine ja kasutamine, ei vastanud TuOS §-dele 3, 7, 27, 31, 32 ega standardites EVS-EN 60079-10-1 ja
17 (49)
2-19-5942 EVS-EN 60079-10-2 esitatud nõuetele. ATEX analüüsiga on tõendatud, et peenpurustist 90 eemaldatud tolmusüsteemid, selle purusti järelevalveta tühjalt tööle jätmine koos seadmesse takerdunud metallosaga põhjustas seadme sees tolmu süttimise, põlemine avastati juhuslikult ja liiga hilja, sest puudusid nii ATS kui automaatsed kustutussüsteemid, töötajad ei osanud kasutada esmaseid kustutusvahendeid ega käituda tulekahju korral, mistõttu viibis tõhusa kustutustöö algus, tule- ja plahvatusohtliku kasutusviisiga ruumid ei olnud nõuetekohaselt ohutult sektsioneeritud, mis põhjustas tule leviku purustist 90 tehase bioloogilise töötlemise osa ruumidesse, kus hoiti keelatud tule- ja plahvatusohtlikke aineid, mis lõpuks plahvatasid, mistõttu katkestati päästjate ohutuse tagamiseks kustutustööd. ATEX-direktiiv on Eesti õiguskorda üle võetud TuOS §-ga 291, TTOS-ga ning rakendatud Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 määrusega nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas“.
47.Asjatundjate esitatud andmeid kinnitab video lisas 23, millel on fikseeritud MBT-tehase tootmisruumi ja bioloogilise töötlemise osa põlengujärgne olustik, sh tule levikut tootmisruumist biotunnelite laadimisruumi soodustanud põlevjäätmete ladestused ning tule liikumisele lahtine ava ruumide vahel ja laadimisruumis ning valmistoodangu laos asunud tuleohtlikud ehitusvahu aerosoolpudelid ja muud tuleohtlikud ained. Keskkonnaameti 07.09.2018 kirja kohaselt ei olnud tuleohtlike jäätmete ladustamine tehase tootmisruumis, biotunnelite laadimisruumis, biotunnelites ja valmistoodangu laos lubatud ning see koosmõjus tootmisruumis koristamata jäänud põlevmaterjalide, tolmuladestuste ning puudunud ATS- ja tulekustutussüsteemide ja järelevalve tõttu tulekahju hilise avastamisega põhjustas 29.06.2018 kahjustuste leviku purustitest 90 ja 100 ülejäänud hoonesse, samuti bioloogilise töötlemise osa katuse hävimise. Hageja jättis tootmisseadmed, mida testiti, 29.06.2018 tööpäeva lõpus järelevalveta käima, mis võimaldas tulel levida konveieritele ja purustist nr 90 kõrvalpurustisse nr 100 ning ülejäänud hoonesse. Võimaliku tuleohu avastamise ja tule kustutamise automaatsed süsteemid ei olnud töökorras.
48.Puhkenud põleng ei oleks kahjustanud purustit nr 100, kui selle mahuti oleks tühjendatud tehase seiskumise eelselt purustisse jäetud põlevjäätmetest, mis süttides tekitasid purusti sees suure põlemiskoormuse. Põlemine ei oleks saanud liikuda tootmisruumist edasi, kui tootmisruumi põrandal ei oleks vedelenud prügi ja tootmise ning biotunnelite laadimisruumi vaheline avaus olnuks suletud. KK-Palokonsultti spetsialistid märkisid, et kui hoone puhtuse eest oleks paremini hoolt kantud, oleks ka teise põlengu kahjud võinud olla märksa väiksemad. Tuli levis põrandal vedelenud jäätmete vahendusel läbi avatud ukse biojäätmete laadimishalli poolele. MBT-tehase bioloogilise töötlemise osa ei oleks kahjustunud (sh katus osaliselt kokku varisenud), kui hageja ei oleks hoidnud suures koguses tuleohtlikke jäätmeid selleks mitteettenähtud ruumides. Päästeameti 25.04.2019 kirja kohaselt, kuna tootmishoonesse oli ladustatud vedelike jäätmed, mis sisaldasid ka põlevvedelikke, siis põlevvedelike mahutite põlemiskoormuse, plahvatuste ja ventilatsiooni kaudu levis tuli biofiltrisse. 29.06.2018 tulekahju levikut soodustasid kummist transportöörlindid, konstruktsioonidele ja seadmetele ladestunud põlev tolm ja hoonesse ladustatud põlevvedelikud. Seega rikkus hageja oluliselt seadusest tulenevat mõistlikku hoolt.
49.Keskkonnaameti 07.09.2019 kirja kohaselt MBT-tehase biotunnelites, silodes ega ka kuivatustunnelistes tuleohtlike jäätmete ladustamine lubatud ei ole. Tulenevalt asjaolust, et hageja hoidis tuleohtlikke aineid biotunnelite laadimisruumis ja valmistoodangu silodes ehk selleks mitte ehtenähtud ruumides, ei vastanud sellise tegevuse tuleohuklass hoone tuleohutusklassile. Seega osutusid ebaõigeks hageja poolt Keskkonnaametile MBT-tehases jäätmete käitlemiseks loa saamise eesmärgil kirjeldatud ehitusliku tuleohutuse kriteeriumid.
18 (49)
2-19-5942 Hageja pidi eeltoodut arvestades vähemalt möönma, et ohtlike ainete hooletul käitlemisel ilma töökorras automaatse signalisatsioonisüsteemita, sädemepüüdjateta, automaatse tulekustutussüsteemita on kõige tõenäolisem, et tule puhkemisele viitav säde jääb õigeaegselt avastamata ning tekkiv tuli kustutamata siis, kui see olnuks veel võimalik. Hageja pidi möönma ka seda, et bioloogilise töötlemise ruumidesse ladustatud tuleohtlike materjalidega suurendatakse tuleohtu ning põleva tolmu ja põlevmaterjalidega töötava purusti nr 90 koristamata tootmisruumi järelevalveta jätmisel võib tuli levida bioloogilise töötlemise osas ladustatud tuleohtlike materjalideni, sest puudusid automaatsed tulekustutussüsteemid ja tule liikumist ühest ruumist teise takistavad ehituslikud tõkked.
50.Hoonel puudus 29.06.2018 töökorras automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS) ja automaatne tulekustutussüsteem. Tehase kustutussüsteemist puudus vesi. OP uurijate sündmuse memo kohaselt ükski tehase tulekahjusignalisatsiooniseade ei olnud pärast eelmist põlengut töökorras, ka KK-Palokonsultti Oy tõstab seda asjaolu esile. Hageja töötajatel puudusid oskused tulekahju korral tegutsemiseks, sest häirekeskusele põlengust teatamine viibis töötajatel käitumisjuhiste puudumise tõttu ja nii kaotasid päästjad väärtuslikku aega, mis lõpptulemusena soodustas kahju ulatuse suurenemist. OP uurijad märkisid ka seda, et kui MBTtehase laes olnud suitsuandurid oleks olnud ettenähtud korras, oleks päästetöötajad kohale jõudnud enne, kui M. T. põlengu avastas. 27.04.2018 tulekahjus kahjustunud tulekahjusignalisatsioonisüsteemi seadmetele ja kustutusseadmetele parandustöid ei tehtud. KK-Palokonsultti Oy spetsialistid järeldasid kohapealsete oludega tutvumise järel, et tootmisüksuse proovikasutamist oleks seega pidanud seni edasi lükkama, kuni ka tulekahjusignalisatsiooni oleks olnud töökorras. Kui hoone tulekahjusignalisatsioon oleks teise põlengu ajal olnud kasutusel või kui purustite tööd oleks jälgitud, oleks põlengust varem teada saadud ja esmaseks kustutamiseks oleks olnud paremad võimalused. Ka päästetöötajad oleksid kiiremini kohale jõudnud ning tule levikut biojäätmete laadimishalli oleks suure tõenäosusega saadud ära hoida.
51.KK-Palokonsultti Oy ehitusliku tuleohutuse juhtivspetsialisti S. H.i 23.05.2019 analüüsis on jõutud järeldusele, et juhul, kui ATS oleks olnud töökorras, oleks päästjad saanud 11-15 minutit lisaaega tootmisruumis tule piiramiseks ning tulekahju oleks lokaliseeritud tootmisruumis, seega enne, kui põlemine liikus bioloogilise töötluse ossa. Seega bioloogilise töötlemise osa kahjustus üksnes hageja enda tõttu. Tootmisruumi kahjustused jäid 29.06.2018 tulekahjus minimaalseks, enim kahjustus just bioloogilise töötlemise osa. Kahjustusi, mis kaasnesid 29.06.2018 tule levikuga tootmisruumist väljapoole, ei ole kostja kohustatud hüvitama. Ehitusekspert P. P. analüüsi kohaselt moodustab hageja hoonekahju hüvitise nõudest bioloogilise töötlemise osa 545 000 eurot (käibemaksuta). Kuna hagejal puudus automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ning automaatne tulekustutussüsteem, on hageja rikkunud varakindlustuse tingimuste p-i 108, mille kohaselt kindlustusvõtja peab tagama, et signalisatsioonisüsteemid on töökorras. Kumbagi tulekahju ei oleks toimunud, kui hageja oleks järginud seadustest või kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi. Hagis nõutava hüvitise tasumiseks puudub kostjal kohustus. Kui kostjal selline kohustus eksisteeriks, tuleks hageja kahjunõuet vähendada VÕS § 139 lg 1 ja lg 2 alusel nullini, kuivõrd tulekahjude puhkemiseni viisid üksnes hageja enda kontrolli all olevad, hageja enda poolt juhitud tegevused.
52.Hageja rikkus TuOS § 3 lg 1 p-de 1-5, 9 nõudeid. Päästeameti 25.04.2019 kirjaga on tõendatud, et TuOS § 30 nimetatud tuleohutuspaigaldised ei olnud kummagi tulekahju eel ja ajal töökorras, sh TuOS § 30 p 3 automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ning p 4 automaatne tulekustutussüsteem – ei toiminud. TuOS § 30 p 9 muu seade ja tehnosüsteem, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks
19 (49)
2-19-5942 evakuatsiooniks ja päästetööks – puudusid või ei toiminud (tuletõkkeuksed ja hoones kustutusvee varustus 29.06.2018). Hageja rikkus TuOS § 19 lg-t 1, TuOS § 19 lg-t 3, TuOS § 27, TuOS § 291 lg-t 1, TTOS § 5 lg-t 1 ja lg-t 3, TuOS § 31, TuOS § 32, TuOS § 36. Hageja rikkus jäätmevaldajana jäätmeseaduse kõige olulisemat aluspõhimõtet, JäätS § 28 lg 11, mille kohaselt jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Lisaks rikkus hageja JäätS §-s 29, JäätS §-s 60-62 ja JäätS §s 116 sätestatud nõudeid. Kostjal on hageja nõutava kindlustushüvitise maksmisest õigus keelduda ettevõtte varakindlustuse tingimuste punktide 83-87, 102., 103., 104., 105., 107., 108,
114.ja 121 ning üldiste lepingutingimuste punktide 23.1.1., 23.1.2. ja 23.1.3. alusel, sest hageja rikkus oluliselt seaduste nõudeid, kindlustusriski võimalikkuse suurendamise keeldu ning ohutusnõuete järgimise kohustust, mis on täies ulatuses põhjuslikus seoses mõlema tulekahju tekkimise ja kahju suurusega. Isegi kui eeltoodu ei kohalduks, on ettevõtte varakindlustuse tingimuste p-ga 63 kindlustuskaitsest välistatud 29.06.2018 tulekahjuga tootmisseadmetele tekitatud kahju hüvitamine, sest tootmisseadmed kahjustusid seetõttu, et katsetati, kas pärast 27.04.2018 tulekahju on nende seadmetega võimalik jäätmekütust toota.
53.Mõlema kahjujuhtumi järel ilmnes, et teave, mida juhtumiteni viinud tegevuste kohta algselt esitasid hageja juhtivtöötajad J. H. ja M. T., oli eksitav, osaline või ebaõige. Nende väited osutusid hilisemalt, nt ametiasutustelt selgituste saamisel ebaõigeks. Hageja seisukohad, kostja poolt kogutud andmed ja avalikud andmed ning telesaate „Xxxx“ andmed, samuti ametiasutuste kirjades esitatud seisukohad ei langenud kokku asjaolude ja JäätS ja TuOS normidest hagejale tulenevate kohustustega. See tekitas küsimuse hageja jäätmekütuse tehase tulekahjudeni viinud tegelikest põhjustest või nende varjamisest hageja poolt. Kostja presenteeris 07.12.2018 kohtumisel juhtumite materjali, soovides teada, mida salapärastes kastides ja mahuteis tehasesse toodi, kellelt kastid ja mahutid saadi, miks neid just sellistes kohtades ladustati ning mis tegevused ja materjalid põhjustasid tule kiire ja ulatusliku leviku, kuigi tehas pidi olema automaatsete tulekahjuhäire- ja kustutussüsteemidega kaitstud. Sisulisi selgitusi hageja kohtumisel anda ei soovinud, vaid soovis küsimusi kirjaga. Kostja 12.12.2018 kirjaga esitatud teabe ja tõendid jättis hageja esitamata. Hageja 15.03.2019 üldsõnaline kiri tõendab üksnes seda, et hageja väitel ta ei teadnud, mis liiki ja mis ohutasemega jäätmed ta MBT-tehasesse tulekahjude tekkimise ajaks oli kogunud. Selliselt käitudes rikkus hageja tahtlikult varakindlustuse tingimuste p 99 ja VÕS §-s 448 sätestatud koostöökohustust. Seetõttu on täiendavaks hagi rahuldamata jätmise aluseks varakindlustuse tingimuste p 100 ning üldiste lepingutingimuste p-d 23.1.5 ja 23.1.6 või VÕS § 449 lg 2. Hageja 15.03.2019 kirjaga on ümber lükatud ka hagi p-des 2.2.1–2.2.7 toodud väited, et hageja nõue on sissenõutavaks muutunud ja kostjal lasub kindlustushüvitise tasumise kohustus.
54.Hageja teab kõiki vaidlusaluste tulekahjude ning –kahjustuste tekkimiseni viinud jäätmekäitluse valdkonnaspetsiifilisi asjaolusid, sest vastavate asjaolude ja andmete dokumenteerimise kohustuse paneb hagejale jäätmeseadus. Kostjale edastas hageja üksnes osalise teabe, mis ei selgita seadusest ja kindlustuslepingust hagejale tulenevate nõuete kontekstis sündmuste kulgu ja põhjuseid, samuti kahjustuste ulatuslikkust. Kostja palus hagejalt 12.12.2018 kirjaga teavet ja dokumente tulekahjusündmuste asjaolude kohta, et kindlaks teha, kas kostjal on täitmise kohustus ning võimaliku kohustuse ulatus. Kostja 12.12.2018 soovitud teabe ja dokumendid jättis hageja esitamata, kuigi tegemist on andmete ja dokumentidega, mida hageja peab jäätmeseaduse järgi oma majandustegevuse kohta dokumenteeritult koguma ja säilitama. Kostja 06.05.2019 menetlusdokumendiga esitatud e-kirjavahetus tõendab, et kostja ei ole pahauskne nagu väidab hageja. Kostja eesmärk oli hagejalt andmete saamine toimingute kohta, mis viisid hageja täieliku kontrolli all olevas jäätmekütuse tootmisprotsessis järjestikuste
20 (49)
2-19-5942 kahjude tekkimiseni. Hageja ei ole kostjale sellekohaseid andmeid ja dokumente endiselt esitanud. 15.03.2019 keeldus hageja kostjale esitamast ka MBT-tehase vastuvõtuhalli välise ala videosalvestist ja hageja enda teostatud uuringute käigus teostatud ekspertiise, mis võimaldanuks asjaolusid selgitada. Hageja esitas 15.03.2019 kostjale valeandmeid tehase automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja kustutussüsteemi kohta – vastuse p-de 10 ja 11 kohaselt olid need olemas ja töötasid, kuid Päästeameti 25.04.2019 kirja kohaselt puudusid.
55.Hageja käitumine, s.o hageja majandus- ja kutsetegevuses hageja mõjusfääris ja tema enda otsese kontrolli all toimunud tootmisprotsessis tulekahjudeni viinud asjaolude kostjale mitteavaldamine on VÕS § 449 lg 2 kohaselt aluseks kindlustushüvitise täies ulatuses tasumata jätmisele. Professionaalse jäätmekäitleja poolt kontrollitud jäätmekäitlusprotsessis tõenäoliselt tehtud valeotsustusi ning ca 9400 m2 hoones toimunud sündmuste käiku ei ole võimalik tagantjärgi rekonstrueerida ilma hagejal olevate andmeteta ja igakülgse sisulise abita tulekahjudeni viinud kõikide asjaolude taastamisel. Kindlustushüvitis ei saa olla sissenõutavaks muutunud. Keskkonnainspektsioon ei ole hageja jäätmekütuse tootmises tulekahjude järgselt ilmnenud rikkumistega seotud väärteomenetlust lõpetanud, seega ei saa kostjale ette heita põhjendamatut viivitamist ja kindlustuslepingu rikkumist. Kindlustuslepingu kohaselt peab kostja hüvitise suhtes otsuse tegema hiljemalt 1 kuu jooksul väärteomenetluse lõpetamisest. Sellest tulenevalt ei ole kostja viivituses ja hageja viivisenõue on alusetu. Hageja viivisearvestus on arusaamatu, sest kui kostja pidi hagejaga 07.12.2018 kohtumise järel esitama kõik oma küsimused kirjalikult ja seda 12.12.2018 ka tegi, hageja küsimustele ei vastanud, siis VÕS § 450 lg 1 ja lg 3 kohaselt ei saanud viivitus alata 07.12.2018. Üldiste kindlustustingimuste punkti 23.1.3 kohaselt on kostjal õigus kindlustushüvitise tasumisest keelduda, kui kindlustusvõtja on rikkunud süüliselt tingimuste p 23.1.2 toodud kohustusi, milleks on ka kostjale tõese ja täieliku teabe esitamise kohustus. Seejuures on oluline ka tõsiasi, et asjaolude ja faktiteabe valdamise osas on kostja kindlustusvõtjaga võrreldes nõrgemas positsioonis.
56.Kostja hüvitamiskohustust ei ole tekkinud ning see kohustus ei ole ka sissenõutavaks muutunud, sest hageja on oluliselt rikkunud oma kohustusi. Vaidlusaluste juhtumite ja kahjustuste tekkimise asjaolude ning põhjuste kindlakstegemise takistamine on hagejale äriliselt kasulik, sest juhtumite põhjuste tuvastamisest võib sõltuda antud hagi rahuldamine, samuti hageja jäätmekäitlusäri ja müügitulu aluseks oleva keskkonnakompleksloa maht ning kehtivus. Hageja esitatud kahjusumma ei ole põhjendatud ning õige. Hageja kinnitas 05.09.2018 Keskkonnaametile, et MBT-tehas ning tehase seadmed ei ole põlengute käigus täielikult hävinenud ega kahjustunud, muu hulgas on säilinud kaks purustit, mida on võimalik sihipäraselt kasutada. Seega veel 2 kuud pärast teist tulekahju olid hageja kolmest purustist 2 ja hoone tootmisosa sihtotstarbeliselt kasutatavad, kuid märtsis 2019 on hageja oma meelt muutnud. Nordecon Betoon OÜ hinnapakkumine sisaldab hageja tellimust kogu säilinud hooneosa ja konstruktsioonide lammutamiseks ning uue rajamist alates vundamendisüvendi kaevamisest. Ekspert P. P. külastas 2018. a tulekahjude järgselt hageja jäätmekütuse tehast kolmel korral ja vaatles sündmuskohtade olustikku. Eksperdi hinnangu kohaselt ei ole hoone säilinud osade lammutamine ja vundamentide väljakaevamine ja selle asemel uue hoone rajamine tulekahjude tõttu vajalik. Säilinud on näiteks hoone vundamendid ja betoonsokkel, osaliselt ka betoonseinad ja raudbetoonpostid. Ekspert toonitas, et tootmishoone maapealse säilinud osa täielik lammutamine ei ole põhjendatud.
57.Ekspert P. P. hindas hoones tulekahjustuste tõttu vajalike ja põhjendatud ehitustööde maksumuseks kokku 2 183 900 eurot. Hoonele tulekahjudega tekitatud kahjustuste taastamishüvitiseks pärast kulumi (24%) maha arvestamist on seega 1 659 764 eurot (2 183 900–2 183 900 x 24%). Hageja poolt esitatud nõue ei ole seda summat ületavas osas
21 (49)
2-19-5942 põhjendatud ka siis, kui asuda seisukohale, et hagejal on kindlustushüvitise nõue. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud bioloogilise töötlemise osa ehitustööde maksumus vähemalt 545 000 eurot, samuti lammutustöödeks topelt nõutav summa. Samuti ei ole põhjendatud ehitusjärelevalve hüvitisnõue summas 11 020 eurot, mis saaks põhjendatud olla kõige rohkem summas 6 612 eurot. Põhjendatud ei ole põlenud jäätmete koristuskulu (220 221 eurot), kuna põlenud jäätmete koristuskulu ei ole hoonele tulekahjuga tekitatud kahjustus. Lisaks ei ole põhjendatud hüvitada hagejale põlenud jäätmete äravedu, kuivõrd kliendid, kellelt hageja jäätmed enda valdusse võttis ja kelle jäätmed ta MBT-vastuvõtuhalli seaduses sätestatud keelde eirates ladustas, on hagejale nende jäätmete utiliseerimise-ümbertöötlemise eest juba tasunud. Kindlustuslepingu tingimuste tähenduses on vastuvõtuhallis jäätmekütuse valmistamiseks ladustatud jäätmete näol tegemist hageja majandus- ja kutsetegevuse ehk jäätmekütuse tootmise sisendiga, s.o vallasvaraga ettevõtte varakindlustuse tingimuste p 3 ja täpsemalt toorainega või lõpetamata toodanguga tingimuste p 12.5 tähenduses. Kütusetehase tooraine tulnuks eraldi kindlustada täiendava kindlustusmakse eest vastavalt tingimuste p-le 3.2. Seadmed olid kindlustatud 24,17% alakindlustusega.
58.Hageja MBT-tehase seadmete koguväärtus on 8 458 572,12 eurot. Kindlustuslepinguga olid tehase seadmed seevastu kindlustatud kindlustussummas 6 414 200 eurot. Alakindlustuse protsendiks on eelnevast tulenevalt 24,17% (100% - (6 414 200 x 100 / 8 458 572,12)). Seega ei ole hageja arvestuste järgi seadmete eest nõutav hüvitise summa vähemalt 1 263 551,64 euro ulatuses põhjendatud (5 227 768,48 x 24,17%). Kostja ei pea hüvitama varuosasid, mida hageja ei saa uue tehnoloogiaga kokku sobimatuse tõttu enam kasutada. Neil varuosadel on tõenäoliselt järelturg ja need ei ole väärtusetud. MistAir süsteemi ja purusti nr 90 komplekti koos automaatikaga teisaldas hageja tehasest novembris 2018, soovides seadet kasutada mujal. Kostja ei pea hagejale kinni maksma investeeringuid uude, teistsugusesse tehnoloogiasse, mis ei sobi kokku kindlustatud ja kahjustatud seadmetega. Tehase seadmete hüvitisnõuet tuleb vähendada kulumi võrra – seadmete kulum oli 86%, sest nende kasulik eluiga on hageja majandusaasta aruande lk 11 kohaselt 5-7 aastat. 2012. aastal kasutusse võetud seadmed olid seega oma elueast 2018. aasta I poolaasta seisuga kuue ekspluatatsiooniaastaga amortiseerunud keskmiselt ca 6/7 ehk 86% ulatuses. Võimalik, et amortisatsioon on isegi ulatuslikum, sest bioja olmejäätmete käitlemiseks toodetud seadmetes kasutas hageja jäätmekütuse tootmiseks tegelikult märksa raskemini purustatavaid ehitusjäätmeid, mis kulutavad seadmeid eeldatust rohkem. Hageja seadmete väärtusest 8 458 572 eurot on 86% kulumile vastav (jääk)väärtus 1 184 200 eurot. Seega MBT-tehase seadmete hüvitis oleks seadmete keskmise kulumi võrra vähendatud (jääk)väärtusele alakindlustuse proportsiooni (24,17%) kohaldades hageja esitatud andmete alusel maksimaalselt 897 979 eurot (1 184 200 x24,17=897 979). Muude asjade osas on hageja kahjunõue alusetu, sest hageja on kahjuks loetlenud kõik asjad, mis kunagi soetatud on, kuid mille kahjustumist sündmuskohal ei õnnestunud kostjal fikseerida.
59.Tarbetehnika hagi lisa 17 ridadel 33-37 olid amortiseerunud 0-ni, sest nende kasulik eluiga oli 3 aastat, kuid hageja kahjunõudes on 5 aastat tagasi soetatud seadmed. Pealegi ei saanud tehases kahjustuda 10+ arvutikomplekti (nt10 laptop’i, 15 lauaarvutit, 15 monitori), sest seal oli kostjale teadaolevalt vaid 3 töökohta. Need töökohad asusid juhtimisruumis, mis oli väljaspool kummagi tulekahju põlengualasid. Mitte ühtegi väidetavalt kahjustunud arvutit hageja kostjale üle vaatamiseks ei esitanud. Server ei saanud esimeses ega teises tulekahjus kahjustusi, kahjustatud serverit ei ole kostjale näidatud. Ka külmikud ei saanud tulekahjudes viga, neid kahjustusi ei ole kostjale näidatud. Tööriistade ning survepesuri kahjustumine ei ole tõendatud ja kostjale väidetavalt tulekahjudes kahjustunud esemeid ei esitatud, tööriistade kahjuna on esitatud ka 2014. aastal soetatud dressipluusid, mille kahjustumine ei ole antud juhul usutav, sest tegemist ei ole tööriietusega ning ühegi töötaja riietus viga ei saanud, lisaks on
22 (49)
2-19-5942 spordiriiete kasulik eluiga ilmselt veelgi väiksem, kui arvutitel, mis 3 aastaga amortiseeruvad. 29.06.2018 tulekahjus kahjustunud seadmed ei kuulu lisaks hüvitamisele ka põhjusel, et pärast 27.04.2018 MBT-tehases toimunud tulekahju jäätmekütuse tootmise võimalikkuse väljaselgitamiseks tehase seadmete testimise ja katsetamisega seotud kahjudele ei ole kindlustuslepinguga vastavalt kostja ettevõtte varakindlustuse tingimuste p-le 63 kindlustuskaitset antud. Lisas 17 on kirjeldatud, et tootmisvõimsuse testimiseks ei saanud seadmeid ükshaaval testida, vaid tootmiskatsetuseks tuli rakendada kogu seadmestik korraga. 29.06.2018 põleng ei oleks kahjustanud purustit nr 100, kui see ei oleks olnud ühendatud esmalt süttinud purustiga nr 90 ja selle mahuti oleks tühjendatud tehase 27.04.2018 seiskumise eelselt purustisse jäetud põlevjäätmetest.
60.Kostja esitas 18.12.2019 arvamuse hageja seisukohale. Hageja esitatud väited igakülgsest koostööst või kostja poolt suuliste kokkulepete rikkumisest on vastuolus kostja ja hageja kirjavahetusega 19.09.2018-12.12.2018, samuti hageja 01.10.2019 lisas 1 esitatud kostja 29.03.2019 teatega. Enda asjade korrashoiu ja ohutu kasutamise tagamise kohustus (vt EhS § 11, § 19 lg 1 p 5, TuOS § 3) ja vastav kahjustumise risk on hagejal, mitte kindlustusandjal. Tule puhkemine ja hoone ning seadmete kahjustumine sai mõlema juhtumi puhul võimalikuks ainult hagejast endast tulenenud ohutusalaste rikkumiste jada tõttu (mitte kõrvalistest isikutest, loodusjõududest või ettenägematust vääramatust jõust). Sellega rikkus hageja nii õigusakte kui ka jättis rakendamata käibes vajalikku hoolsuse. Erinevalt hageja arvamusest ei ole kahjukindlustuse, samuti hageja ning kostja vahelise kindlustuslepingu eesmärgiks hüvitada seadusega vastuolus oleva käitumise tagajärgi. Hageja eiras seaduses sätestatud kohustusi, mille täitmisel ei oleks vaidlusaluseid tulekahjusid tekkinud. Järelikult tuleb asja õigeks lahendamiseks hinnata, kas ja kuidas mõjutas hageja tegevus ning tegevusetus plahvatuste ja tulekahju puhkemise riski, siis milliste abinõude rakendamisega oleks hageja saanud kahjude tekkimist ära hoida. Kostja hinnangul on hageja rikkumiste ja hagi aluseks oleva kahju tekkimise ning suurenemise (seega hagis nõutava kahjuhüvitise) vahel põhjuslik seos.
61.Hageja kui professionaalse jäätmekäitleja, kelle valdkonda peetakse juba üldiselt suure keskkonnaohuga valdkonnaks (THS § 1 lg 2) ja kes tegutseb kõrgendatud riskidega, käibes vajalikku hoole määr tulekahjude ärahoidmisel on äärmiselt kõrge. Ühtlasi pidi hageja mõistma, et kostjal on äratuntav huvi teada, kas hageja on jäätmekäitluse riske suurendanud. Kompleksluba ei lubanud hagejal rikkuda EhS-i, TuOS-i ja JäätS-i. Hageja kinnitas kindlustuslepingu sõlmimiseks kostjale kindlustusmaakler KindlustusEST OÜ vahendusel, et tegeleb tulevasel kindlustusperioodil üksnes tavajäätmetega, mitte ohtlike jäätmete prügila pidamisega või plahvatusohtlike aerosoolpudelite ja põlevvedelike ladustamisega MBTtehases. Tavajäätmed ja ehitusjäätmed ei plahvata ega moodusta plahvatuste laineid. Tavapärane risk ei ole plahvatused ja MBT-tehase ruumide mahapõlemine. MBT-tehases ei olnud lubatud hoida või ladustada ohtlikke jäätmeid, sh tuleohtlikke vedelikke ja plahvatusohtlikke gaase, purustada aerosoolpakendis ehituskeemiatooteid, sh ehitusvahupudeleid. Erinevalt hageja väidetust anti hagejale kompleksluba tingimusel, et ta rakendab MBT-tehases tavaprügilatest kõrgemat hoolsust jäätmete sorteerimisel, nende ohtlike omaduste tuvastamisel ja ohtlike jäätmete käitlemisel. Ehk suuremahuliste ja intensiivsete tulekahjude toimumise risk pidi MBT-tehases olema hageja viidatud prügilatest oluliselt madalam. Kompleksloa nõuete järgimisel piirdunuks MBT-tehases 27.04.2018 tulekahju prügi lokaalse süttimisega, mitte hoone, purusti ning liinide kahjustumisega. Hageja käitus raskelt hooletult, teades, et purustisse mitmeks kuuks isesüttiva materjali jätmine suurendab tuleohtu.
62.Kompleksluba ei luba hagejal MBT-tehases hoida, ladustada, segada ega tükeldada tule- ja plahvatusohtlike vedelike, gaaside ning aerosoolide pakendeid. Kompleksluba ei ole luba
23 (49)
2-19-5942 rikkuda õigusaktide nõudeid. Hagejal oli seega õigus MBT-tehases käidelda vaid neid jäätmeid ja vaid sellises koguses ning kasutada vastavate jäätmete puhul üksnes selliseid jäätmekäitlustoiminguid, mis on loas kirjas. Selle õiguseteostamisele vastas hagejal kohustus sorteerida ja pidada arvestust jäätmete üle. MBT-tehase puhul on lubatud üksnes ajutiselt hoida valmistatud ohtlikku tahket jäätmekütust valmistoodangu lao betoonsilodes. Muid ohtlikke jäätmeid MBT-tehases keskkonnakompleksloa kohaselt hoida ei ole lubatud. M. V. ekspertarvamusega on tõendatud, et ehituskemikaalide aerosoolpakendite hoidmiseks MBTtehases nende töötlemise eesmärgil ei olnud tehnoloogilist põhjendust, sest tehases puudusi selleks õigusaktide ja PVT-ga määratletud protsessid ja sobivad vahendid. Hoides ja käideldes MBT-tehases aerosoolpudeleid ja tuleohtlikke vedelikke, sh segades aerosoolpudeleid 27.04.2018 vastuvõtuhallis nii tuleohtlike vedelike kui tavajäätmetega, rikkus hageja kompleksloaga võetud kohustusi, sh parima võimaliku tehnika nõudeid ja lisaks ka JäätS ja TuOS, EhS ja kindlustuslepingu nõudeid. Aerosoolpudelitele vastavaid jäätmeliike koodiga 1605 ja 160504* võib hageja käidelda üksnes sorteerimisjaamas ning kindlasti ei olnud lubatud aerosoolpudelite tükeldamine.
63.Hageja ei järginud isegi seadusega eeldatavat tavalist, mõistlikku hoolt olulisel määral, rääkimata PVT-ga kaasnevast kõrgendatud hoolsusest. Kostja on õigustatud täielikult keelduma hageja nõutava kindlustushüvitise väljamaksmisest, kuivõrd kindlustuslepingus on hageja raske hooletus hüvitamisest keeldumise alusena kokku lepitud. Hageja rikkus kompleksloa nõudeid sellega, et segas tule- ja plahvatusohtlikke aerosoolpudeleid ja vedelikke (MBT-tehase vastuvõtuhallis ehitusjäätmetega). Selline kompleksloa ja tuleohutusnõuete rikkumine põhjustas 27.04.2018 tulekahju puhkemise ja ülikiire leviku, plahvatused. Tavajäätmed ja ka maalritarbed ei plahvata. Sisekaamera videolt nähtuvalt ekskavaator segas ja purustas prügi ca 1 tunni vältel enne, kui sellele tõsteti ette seina ääres virnastatud pappkastides eraldi pakituna seisnud virnast üks alusetäis kaupa. Plahvatused algasid kohe pärast pappkastide sisu laialipuistamist vastuvõtuhallis asunud ehitusjäätmete hulka, järgnes põlengu puhkemine. Ekskavaatori juht pidi nägema, et haaratsi vahel õhus purustatud pappkastid on täis aerosoolpudeleid, sest ta segas kastides olnud pudelid teiste jäätmetega. Keskmine mõistlik isik teab, et aerosoolid on tule- ja plahvatusohtlikud. Hageja segas ise eraldi kogutud ja ühesarnastesse kastidesse pakitud ohtlikud jäätmed tavajäätmete hulka. Aga just see eelnimetatud nõuetele mittevastav tegevus põhjustas tulekahju tekkimise, seejärel kõikide asjatundjate hinnangul erakordselt kiire leviku, põlemise kõrge intensiivsuse ja suurendas kahju.
64.Hageja on suurendanud kindlustusriski sellega, et ei rakendanud jäätmetele kompleksloa väljastamise eeltingimuseks olnud mahus ja kvaliteedis sortimist ega pidanud arvestust jäätmete üle. Ekspert M. V. tõi välja, et juba kompleksloa nõuete järgimiseks on vaja ettevõtjal omada ülevaadet, milliste jäätmetega, milliseid toiminguid ja millises kohas tehakse. Täieliku ülevaate omamine oma jäätmete olemusest ja liikumisest on samuti osa kompleksloaga nõutud parimast võimalikust tehnikast ning see on kahtlemata oluline ka staatilise elektri ja tuleriskide vältimiseks. Hageja sai keskkonnakompleksloa vaid seetõttu, et ta lubas loataotluses rakendada kõrgendatud hoolsust jäätmete vastuvõtul, omaduste määramisel ja arvestuse pidamisel. Käitis ei olnuks ohtlik, kui hageja oleks loataotluse ja kompleksloaga võetud kohustusi täitnud. Hageja keskkonnakompleksloa taotlusega on tõendatud, et: kõik sisendjäätmed tuli sorteerida esmalt vastava välisel käitlusplatsil ja sorteerimisjaamas; ohtlike jäätmete ladustamine võis toimuda üksnes ohtlike jäätmete vahelaos; jäätmekütuse sisendjäätmed tuli sorteerida ja vaheladustada sõltuvalt jäätmete liigist ja päritolust eraldi vastavas muus hoones või käitlusplatsil väljaspool MBT-tehast; kõik „sissetulevad“ jäätmekoormad kaalutakse ja veendutakse jäätmete kõlbulikkuses territooriumile sisenemisel. Tuleohtlike jäätmete (nagu vedelikud ja gaasid)
24 (49)
2-19-5942 ladustamist MBT-tehases hageja keskkonnakompleksloa taotluses ei kirjeldanud ega avaldanud, et kavatseb seda teha.
65.06.06.2018 Keskkonnaameti, hageja, Keskkonnainspektsiooni ja Lennuameti vahelise koosoleku protokolliga on mh tõendatud, et hageja lubas käidelda enamuses segaolmejäätmeid, mitte ehitusjäätmeid ja eeltöödeldud jäätmeid, mille koostis on erinev segaolmejäätmetest, tehas loodigi segaolmejäätmete jaoks ning ohtlike jäätmete vaheladustamine on lubatud ainult ohtlike jäätmete vahelaos. Kompleksloas ja loataotluses esitatud sortimisaja ohutusnõuete järgimise korral ei oleks vaidlusaluseid kahjustusi hoonele ning seadmetele saanud tekkida. Kompleksloa saamiseks lubas hageja, et tehases toimib automaatne tuletõrjesüsteem ning tootmisruumid on eraldatud tuletõkkeseinaga ja automaatsete tuletõkkeustega, vahetult peale peenpurustit on konveieritel sädemepüüdjad, sädeme tekkimisel käivitub automaatselt sprinklersüsteem ja täidab konveieri veega. Kui hageja oleks olnud teadmatuses kompleksloa ohtlike jäätmete hoidmise nõuete osas, siis juhul, kui ta oleks vähemalt 06.06.2018 koosoleku seisukohta, et ohtlikke jäätmeid tohib ladustada ainult ohtlike jäätmete vahelaos, oma järgnevas tegevuses järginud, siis ei oleks 29.06.2018 tulekahjus hävinud bioloogilise töötlemise osa, sest siis ei oleks saanud tuli jõuda suurt kuumust ja plahvatusi tekitanud põlevmaterjalini, mida hävinud osas hoiti. 10.02.2016 kompleksloas ja loa väljastamise aluseks jäätmete vastuvõtule eelneva koostise ja päritolu väljaselgitamise, sorteerimise, paigutamise, kasutamise ja arvestuse pidamise kohustuse rikkumine vähendas ohutust ja suurendas MBT-tehases tulekahjude ning plahvatuste riske. Kogumis on hageja jätnud käibes vajaliku (tema poolt kompleksloa taotluses ja kindlustuslepingus rakendada lubatud) hoole olulisel määral järgimata.
66.Hageja on MBT-tehasesse ise viinud ained (kastid, pudelid, kanistrid, tünnid vms), mille eest on määranud oma lepingulistele klientidele enda hinnakirjast tulenevalt tasu; tasu on seda suurem, mida suurem on nende samade jäätmete kogused mõõdetuna kilogrammi täpsusega ja mida ohtlikumad jäätmed oma omadustelt on. Hageja väited igakülgsest koostööst on vastuolus kostja ja hageja kirjavahetuse 19.09.2018-12.12.2018, samuti hageja 01.10.2019 lisas 1 esitatud kostja 29.03.2019 teate sisuga. Kõik tagantjärgi videote vm andmete alusel tuletatavate sündmuste eelsed ja -järgsed tegelikud andmed on hageja kontrolli all. Hageja ei andnud kostjale võimalustki kohtuda laadurijuhiga, kes kastid ekskavaatorijuhile ette tõstis ning töötajaga, kes jäätmete vastavust kompleksloale ja kliendiga sõlmitud lepingule hindas. Hageja valetab, kui väidab, et tal ei ole andmeid jäätmete päritolu kohta. Hageja ei andnud kostjale videosalvestust ega dokumente, millega saaks tuvastada, milliselt kliendilt, millal ja kelle poolt transporditi ohtlikud jäätmed tehasesse. Seega on hageja rikkunud tahtlikult tõendite esitamise kohustust. Üldtingimuste p 23.1.7 kohaselt on andmete ja dokumentide, mis võimaldavad tagasinõuet esitada, esitamata jätmine aluseks hüvitisest keeldumisele. Hageja soovimatus avaldada jäätmete päritolu võib viidata sellele, et klient ei ole lepingut rikkunud või hageja soovib klienti varjata välistamaks kindlustusandja tagasinõude kahju tekitanud ained hagejale tarninud kliendi vastu.
67.Hageja 01.10.2019 lisas 27 esitatud Päästeameti memoga on tõendatud, et tuleohutuspaigaldised 29.06.2018 tulekahjus ei toiminud. Hageja väidetud sädemedetektoreid 29.06.2018 tulekahju ajal järelpurustitel ei olnud, sprinklerid ja automaatika järelpurustite ning konveierite vahel puudus. Kostja on tõendanud, et tuleohutuspaigaldised ei rakendunud ning seetõttu tekkis hagis nõutav kahju. Ka Päästeameti memo kohaselt põles ainus tehase sädemedetektor ja sprinkler ära esimeses tulekahjus. ATS ja sprinklerid 29.06.2018 tulekahju õigeaegselt ja automaatselt ei avastanud ega kustutanud ning seetõttu said tekkida kahjustused bioloogilise töötluse osas, sest kiirelt põlevvedelike lattu liikunud tule tekitatud plahvatuste tõttu ei olnud see hooneosa enam päästetav. Keskkonnainspektsioonil ei olnud vastuväiteid ei
25 (49)
2-19-5942 kostja esindaja territooriumile sisenemisele ega MBT-tehases teostatava menetlustoimingu juures viibimisele. Juurdepääsu keelas hageja, selleks, et varjata kostja eest, mis koguses, mis omadustega ning päritoluga ohtlikud jäätmed tunnelites asusid. Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2019 otsus haldusasjas 3-15-44 hageja ja vaidlusaluse MBT-tehase kohta kinnitab, et hageja on varemgi oma MBT-tehases tema kasutatavate jäätmete ja teostatavate jäätmekäitlusprotsesside tegelike asjaolude ning kompleksloaga lubatud tegevuste kohta esitanud valeandmeid. Hageja 01.10.2019 läbivad väited sellest, et MBT-tehas vastas ehitusprojektile käsitlevad tehase välisilmet.
68.Vaidlusaluseid tulekahjusid ei põhjustanud 2010. aasta ehitusprojekt ja 2012. aastal valminud tehasehoone väljanägemine, vaid see, et hageja hoidis ja kasutas tehases jäätmeid vastuolus kompleksloa tingimustega ning ehitusprojektis määratletud hoones hoitavate jäätmete ja nendega tehtavate toimingute tuleohuklassiga oluliselt tule- ja plahvatusohtlikumalt. Tuli ja tulekahju on loodusseadustest tulenevalt universaalsed füüsikalised nähtused. Loodusseadused kohalduvad Eestis ja Soomes nii põlevvedelikele kui hoonete tuleohutusele samamoodi, isegi kui riikide õigusaktid oleks erinevad. T. R. arvamus MBT-tehase tuleohuklassist on vale – tegelik tuleoht oli hageja poolt tule- ja plahvatusohtlike ainete hoidmise ja kasutamise tõttu projektis määratust suurem. Ehitusprojektis ei ole väidetud ja ükski hageja esitatud arvamus ei tõenda seda, et hoone ehitusprojektis toodud tuleohutuse kaitsemeetmed vastavad hoone kasutamiseks põlevvedelike ja ehituskeemia hoidmisel ning segamisel kaasneda võivale tuleohuriskile. R. P. hinnanguga ning P. P. 17.12.2019 arvamusega on tõendatud, et MBT-tehases muudeti töödeldavate jäätmete liiki ja sellega koos suurendati põlemiskoormust võrreldes projektis määratuga. Hageja tugineb T. R. ja H. P. arvamustele, kes on igati vältinud küsimusi sellest, kas hoones projektijärgselt asuma pidanud jäätmed plahvatavad ja levitavad tuld sama kiiresti ja ulatuslikult, kui 27.04.2018 videol näha või süttivad ja plahvatavad sama võimsalt, nagu see toimus 29.06.2018 või kas hoones põlevvedelike ja tuleohtlike gaaside hoidmine suurendab põlemiskoormust ja kiirendab kahjustuste levikut võrreldes mittepõlevate jäätmetega ning kas selliste ainete hoones asumine kergendab või takistab päästetöid, kui hoone on ehitatud tuleohuta materjalide hoidmiseks ja töötlemiseks.
69.T. R. ja H-Ekspertiis OÜ arvamused ei lähtu korrektsetest ja täielikest alusandmetest, kasutatud metoodika ei ole objektiivne, mistõttu arvamuste järeldused ei ole õiged ning usaldusväärsed. Põlemiskoormus määrab ära, millist tuleohtu ruumid ja neis asuvad materjalid võivad põhjustada ning sellele vastavalt tuleb rakendada tuleohutuse tagamise meetmed alustades ruumide suurusest ja lõpetades tulekahjuhäire- ning kustutussüsteemide liigist ja võimsusest. Hageja lisa 26 lk 3 kohaselt on MBT-tehasehoone põlemiskoormus üle 1200MJ/m2 – mis on vähemalt 4 korda enam, kui hoone ehitusprojektis välja toodud. Selle olulise info on T. R. jätnud tähelepanuta. KK-Palokonsultti Oy hindas, et 27.04.2018 tulekahju hetkel hallis ladustatud põlevmaterjalide eripõlemiskoormus ületas hoone ehitusprojekti kooskõlastamiseks esitatu põlemiskoormust vähemalt 2-3 korda (tegelik põlemiskoormus oli 516-1033MJ/m2 ning R. P. arvestuse järgi ca 20300 MJ/m2 ). See mõjutas oluliselt tulekahju võimsust ja mõju hoonele, seega kahju suurust. Ka Päästeameti memo tõendab, et hageja suurendas oluliselt hoone lubatud põlemiskoormust. Iga tuleohtliku ainega jäätme/pakendi puhul tuleb nentida, et need olid tulekahju tekke ja leviku peamiseks põhjuseks. See, kui hageja määrab suvalise jäätmekoodi, tegelikult endale võetud kastide ja vaatide sisu kontrollimata, siis selle koodi määramine ei takista tulekahju puhkemist.
70.Kostja ei pea tõendama, mis pudelitega täpselt tegu oli, mis aineid ja kui palju hageja kokku segas, vaid hageja peab tõendama, et hoone oleks samamoodi põlema plahvatanud ka siis, kui
26 (49)
2-19-5942 seal oleks olnud vaid ladustamiseks ja purustamiseks lubatud ained. Nii KK-Palokonsultti Oy kui S. H. toovad esile, et H-Ekspertiis OÜ käsitlus 27.04.2018 tulekahjust sisaldab lünki ning aerosoolpakendite roll tulekahju puhkemises ja kiires levikus on peamine. Tulekahju puhkes ja levis kiiresti aerosoolpudelite süttimise ja plahvatuste kaudu. Ehitusvahupudelite purustisse lisamist kinnitas ka tehase juht M. T. 2018. aasta augustis. Kui videol nähtavas tulekahju algusfaasis plahvatas ja levitas tuld vähemalt 150 tühja või pooltühja aerosoolpudelit, siis tegemist ei ole millegi kogemata „sattumisega“ jäätmete hulka. Puudub mõistlik põhjus arvata, et üldtuntult tuleohtlikud ained, mille pakendeid hageja valdustes ja tulekahjustuste aladel on sadu ja tuhandeid ning mille sarnased plahvatus- ja tuleleviku tundemärgid on fikseeritud fotodel ja videotel – oma tavalist tuleohtlikku toimet hageja hoonele ja seadmetele seekord erandlikult ei avaldanud, vaid seda tegi nende asemel miski muu. Põlemiste intensiivsus põlengute algusfaasis ei ole süüks pandav päästjatele nagu ka päästjaid endid plahvatuste eest ja naaberobjekte tule leviku eest kaitsva päästetaktika valik.
71.Hageja 01.10.2019 esitatud ehitusprojekti eelprojekt ja tööprojekt, tulekahju korral tegutsemise plaan, Päästeameti sündmuse kokkuvõte ja memo ning isegi hageja poolt kostja vastusele lisatud tõenditele tellitud H. P. 24.09.2019 arvamused kogumis kostja käesoleva vastuse lisadega kummutavad hageja arvamuse, et MBT-tehase tulekahjudes hävinud vastuvõtuhall ja siis bioloogilise töötluse osa olid projekteeritud ja ehitatud põlevvedelike ja tule- ning plahvatusohtlike gaaside töötlemiseks ja segamiseks muu põlevmaterjaliga. Hageja peab tõendama, et plahvatus toimus vaatamata sellele, et ta oli määranud plahvatusohutsooni ja kasutas vastavas tsoonis kasutamiseks sobivaks tunnistatud seadmeid.
72.Purusti kasutusjuhendi p 2.3 kohaselt on see ette nähtud majapidamisjäätmete hakkimiseks ning p 2.4. teadustab kasutusviisi rikkumisega kaasnevale plahvatusohu tekkimise võimalusele. Kasutusjuhend selgitab ühtlasi hageja küsimust, et talle ei ole arusaadav TuOS § 27 lg 1 tulenev nõue, et seadme kasutamisel tuleb esmalt igati vältida tuleohtu ning lisaks järgida kasutusjuhendit. Kasutusjuhendi järgmine on kahtlemata osa käibes vajalikust hoolest, selle eiramine on VÕS § 139 lg 1 järgi iseseisvaks aluseks hüvitise vähendamiseks. Purustis nr 90 katsetati põlevmaterjali purustamist, selle tolmuärastus/ventilatsioon oli eelnevalt hageja poolt oli rikutud (see aitas kaasa tolmu suuremale kogusele purustis ning tootmisruumis, purusti jäeti järelevalveta tööle ning et tulekahjujärgselt leiti selle rootorist sädemeallikas (metallese) ning põlemisjääke – seega selle purusti süttimise ja põlemise eeldused on täidetud. Hageja oleks pidanud ja saanud purusti 90 süttimise ära hoida, kui oleks sellel taganud tolmuärastusel, eelsorteerimise ning järelevalve. Hageja saanuks purusti 100 süttimise ära hoida, kui oleks selle tühjendanud sinna jäänud jäätmetest.
73.M. T. kinnitas 2018. aastal, et teise tulekahju ajal ei olnud ATS töökorras. Tulekahju tekke ja levikupiirkonnas puudus automaatne kustutussüsteem (AKS). Kui hagejal oleks 29.06.2018 olnud nii töökorras ATS kui hoone kasutusviisile ja tegelikule tuleohule vastav AKS, ei oleks kahju tekkinud. Kui ATS oleks olnud töökorras, oleks päästjad saanud 11-15 minutit lisaaega tootmisruumis tule piiramiseks ning tulekahju oleks lokaliseeritud tootmisruumis, seega enne, kui põlemine liikus bioloogilise töötluse ossa (biotunnelite laadimisruumi ja biofiltritesse). Kahjustusi, mis kaasnesid 29.06.2018 tule levikuga tootmisruumist väljapoole, ei ole kostja kohustatud hüvitama. Hagis nõutava hüvitise tasumiseks puudub kostjal kohustus. Kui kostjal selline kohustus eksisteeriks, tuleks hageja kahjunõuet vähendada VÕS § 139 lg 1 ja lg 2 alusel nullini, kuivõrd tulekahjude puhkemiseni viisid üksnes hageja enda kontrolli all olevad, hageja enda poolt juhitud tegevused. Hageja kasutas purustit valesti, mis on tõendatud lisas 14 esitatud purusti kasutusjuhendi p-dega 2.2, 2.3, 3.3.1. Keskkonnakompleksloa ja kompleksloa taotluses esitatud protsessi kirjeldusest nähtub, et käitlusprotsess MBT-tehases on mitmeetapiline ja
27 (49)
2-19-5942 nõuetekohase tulemuse saavutamiseks ongi vajalik protsessi terviklik rakendamine. Lisas 16 esitatud Keskkonnaameti 17.12.2019 täiendavast selgitusest (p 4-5) nähtub samuti, et ettevõte peab sorteerimisliini käitama vastavalt taotluses esitatud andmetele. Tootmisprotsessi viimases etapis järelpurusti läbimisele peab eelnema MBT protsessis eelpurusti ja sorteerimisliinide läbimine. Hageja seda ei teostanud, vastupidised väited ei ole õiged.
74.03.08.2018 videol on jäädvustatud, kuidas tehase juht M. T. tutvustab OP spetsialistidele, ATEX ekspert M. H. (osales soome keele tõlk L. R.) ja M. I.le kahjustatud tootmisruumi, purusteid 90 ja 100, kirjeldab tegevusi tehases enne ja pärast põlengut. Hageja väide purusti 100 objektiivselt võimatust puhastamisest on samuti videol fikseeritud asjaoludega kummutatud: kui 7:51 küsib R. K.: "millal see purusti (osutab nr 100 suunas) oli viimati kasutusel?", siis M. T. vastab "27. aprillil", selgitades, et seda ei olnud põhjust varem käima panna, ei saanud materjali sisse. Sellega on ümber lükatud hageja ettekäänded purusti tühjendamise objektiivsest võimatusest, elektri puudumisest või purusti rikkest. Purustile endale ei tekitanud 27.04.2018 tulekahju rikkeid. Videolt ja ka samal ajal tehtud fotodelt ei leia kinnitust hageja väitele, et ruumid olid puhtad – usutav on, et ehitusprahi purustamisel tekib tolmu – ja tolmu kogus sõltub purustamise kogusest, kestusest, materjali poorsusest, niiskusest jne. 29.06.2018 tootmistegevus MBT-tehases ei toimunud kompleksloa taotlemisel esitatud kirjeldusele vastavalt ega vastanud seega keskkonnakompleksloale ega ette nähtud parimale võimalikule tehnikale.
75.27.04.2018 põlengu tõttu ei olnud eelpurusti ega sorteerimisliinid töökorras, seega sellist parimale võimalikult tehnikale vastavat materjalide eraldamist, nagu kompleksloas nõutud oli, ei saanud toimuda. Isegi kui toimus käsitsi materjali eraldamine ja selle seejärel käsitsi purustisse lisamine, ei olnud see kooskõlas keskkonnakompleksloaga. Hageja väitel ei teadnud ta, mis kvaliteediga materjal asub purustis 100 ega teadnud sedagi, mis ajast mis ajani ja kui suures koguses millist materjali järelpurustisse otse sisestati. Olukord, kui jäätmepurustisse pannakse teadmata, sh tootmisprotsessi loas ettenägemata viisil sorteeritud materjali ning pole täpselt teada jäätmete kogus ja koostis, kujutab endast riskide olulist suurendamist. Kuna järelpurustit 90 käitati nõuetele mittevastavalt, sellega seotud riskid on seotud ka tulekahjuriskiga ning põleng tekkis (või alternatiivselt puudutas) selles purustis, siis on ilmne, et hageja poolne nõuete rikkumine lõi eeldused tulekahju tekkeks ja levikuks, mis õigustab hüvitisest keeldumist. Järelpurusti ei olnud ka kasutusjuhendi kohaselt mõeldud sinna otse jäätmete sisestamiseks, mis ei ole eelnevat MBT protsessi läbinud. Kasutusjuhendile mittevastav käitlus on riske suurendavaks asjaoluks.
76.Hageja on oma nõuetele mitte vastava käitumisega tulekahju (jäätmete isesüttimise) riski suurendanud. Hageja väited puhastamise võimatuse kohta on põhjendamatud ja tõendamata – selleks piisanuks kasutada hooldusluuki, et mõõta purusti sisetemperatuuri või tühjendusluuki purusti põhjas. Või lülitada purusti nr 90 asemel elektrivõrku purusti nr 100. Kaks kuud oli enam kui piisav aeg isesüttimisohuga jäätmete purustist eemaldamiseks. Ohtlike jäätmete ladustamine biotunnelite laadimisruumis ja tunnelites ning nende põlemine tulekahjus on tõendatud arvukate tõenditega. Mh mõjutas see põlengu intensiivsust ja päästetöid. MBTtehases vastavas kütuse hoiuruumis võib vaid lühiajaliselt toodetud jäätmekütust hoida peale selle valmimist ja enne kliendile üleandmist. Jäätmekütus tulekahjus ei kahjustunud. Kõikide ohtlike ainete, sh tuleohtlike jäätmete vaheladustamiseks oli kompleksloas ette nähtud vaheladu, mitte MBT-tehase tootmisruum. Kompleksloa rikkumine, mis seisnes ohtlike jäätmete ladustamine MBT tehases, mõjutas otseselt põlengu kulgu, intensiivsust ja takistas kustutustöid ja kokkuvõttes kahju suurust.
28 (49)
2-19-5942
77.Hageja oleks saanud mõlemad tulekahjud ära hoida, kui ta oleks järginud minimaalset, vähemalt seadustega nõutavat hoolsust, rääkimata kompleksloa ehk majandus- ja kutsetegevusega tegelemise eeldusena deklareeritud kõrgendatud hoolsust nii tule- kui jäätmekäitluse nõuete osas (sh ka reaalselt rakendanud parimat võimalikku tehnikat). Isegi kui ta kogemata eksinuks aerosoolpudeleid segades 27.04.2018 või tuleohtlike vedelike ladustamist jätkates.
78.Kindlustusväärtus ehk hoone ehitus- või rajamismaksumus ei ole kindlustushüvitis. Kui hageja hoone 0-st tulekahjueelsega identses mahus ja kujul samale kinnistule ehitamise maksumus 2018. aasta hindades ületab kindlustussumma, siis on tegemist alakindlustusega ja vastavalt alakindlustuse suhtele tuleks vähendada ka võimalikku kindlustushüvitist ehk asja parandamistööde maksumusele vastavat summat. Hoone säilinud ja maa-aluste osade lammutamine ning uue hoone ehitamine on parendamine, mitte hüvitatav kahju (VÕS § 477) ja on vastuolus VÕS § 476 ja § 477 sätestatud kindlustushüvitise ulatuse ja kahjukindlustuse eesmärkidega. P. P. on 17.12.2019 hinnangu p 1.1-1.2. esitanud andmed, millest selgub, et näiteks Silindia Ehitus OÜ ehitushind oleks ca 5,6 mln eurot ehk vähem, kui Maru Ehitusel. Ehitustööde maht ja maksumus sõltub tellijast, st kui hageja tahab täismahus uuendamist ja selle ehitajalt tellib, siis see on üksnes ehitaja äri huvides, kuid hageja lisa 35 ei tõenda, et tegemist oleks mõistliku ja üksnes MBT-tehase hoone tulekahjustuste parandamiseks vajaliku töömahuga ning maksumusega 2018. aastal ehk kindlustusjuhtumi aja hindades. Hageja nõue MBT-tehase hoone hüvitamiseks ületab tulekahjustuste parandamiseks vajalike tööde mahu ja maksumuse. Kindlustusleping ei kata automaatselt kõikvõimalikke riske ning õigushüvesid.
79.Kostja esitas 06.01.2020 seisukoha. Juhul kui hageja oleks õigustatud saama kostjalt kindlustushüvitist (millega kostja ei nõustu), siis valitseb poolte vahel erimeelsus selles osas, millised hoone osad on kahjustunud ja tuleks asendada või parandada ning milline on sellega seotud tööde maksumus. Hageja esitas ehitustööde maksumuse tõendamiseks koos hagiga Nordecon Betoon OÜ 14.02.2019 hinnapakkumise 5 072 000 eurot (sisuliselt uue hoone jms rajamine, käibemaksuta). P. P. pidas Nordecon Betooni hinnapakkumist põhjendatuks 2 183 900 euro ulatuses (käibemaksuta), mis põhines võrdlevatel pakkumistel Maru Ehitus AS-lt 02.08.2018 summas 3 104 090 eurot (käibemaksuta) ja Bravoberg OÜ-lt 02.10.2018 summas 2 988 000 eurot (käibemaksuta). Hageja esitatud 18.12.2019 audit ja maksumusekspertiisi kohaselt on hoone põhjendatud parandustööde maksumuseks 4 569 310 eurot (käibemaksuta).
80.Kostja leiab, et hageja auditis on puuduseid, vastuolusid ja mittekontrollitavust, mistõttu tuleks vastuolude esinemisel eelistada P. P. seisukohti M. R. seisukohtadele. P. P.l suuremad teadmised ja kogemused hindamaks just tulekahjus kannatada saanud ehitisi ja nende põhjendatud parandusmeetodeid kui M. R.l. Hageja tuginetud hoone täismahus lammutamise ja uue hoone rajamise kalkulatsioonid ei oma menetluses tulekahjustuste vajalike parandustööde maksumuse määramisel tähtsust. Hoone tulekahjustuste vajalike ja põhjendatud parandustööde maksumus tuleb määrata läbi keskmise turuhinna TsÜS § 65 mõistes, ehk läbi kolme eelnimetatud kalkulatsiooni aritmeetilise keskmise, milleks on 2 758 866 eurot. Kui kohus peaks põhjendatuks kostjalt kindlustushüvitise väljamõistmist (millega kostja ei nõustu), siis hoone kindlustushüvitise määramisel aluseks võtta see summa, millest tuleb maha arvestada hoone tulekahjueelne kulum 24% (2 758 866- 24%=2 096 738,10), seega 2 096 738,10 eurot.
29 (49)
2-19-5942
KOHTU PÕHJENDUSED
81.Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on kostja kui kindlustusandja kohustus tasuda hagejale kui kindlustusvõtjale hüvitist seoses kahe hageja tehases toimunud tulekahjuga. 27.04.2018 toimus hageja jäätmekütuse tootmise tehases asukohaga Suur-Sõjamäe 31a (MBT-tehas) tulekahju, milles said hagi kohaselt oluliselt kahjustada nii MBT-tehase hoone kui ka selles asuvad seadmed/inventar (tulekahju I). 29.06.2018 toimus MBT-tehases uus tulekahju, mille tulemusena hävis hagi kohaselt nii MBT-tehase hoone kui ka selles asuvad seadmed/inventar tervikuna (tulekahju II). Vaidlus taandub sellele, kas hageja kindlustusvõtjana rikkus seoses nimetatud tulekahjudega oma seadusest ja kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi ning kui rikkus, siis milline oli nende rikkumiste mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Ehk teisiti öeldes, kas hageja väidetavate rikkumiste tagajärjel vabanes kostja kindlustuslepingu täitmise ja kindlustushüvitise maksmise kohustusest.
82.Poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping, mida tõendab 26.02.2018 kindlustussertifikaat ja kindlustuspoliis nr xxxx (I kd, tl 8-10). Kindlustuslepingu dokumentide hulka kuuluvad ka Seesami ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2014 (II kd, tl 178-183), Seesami hüvitisreeglid 1/2012 (II kd, tl 184) ja Seesami üldised lepingutingimused 1/2018 (II kd, tl 185-192). Muuhulgas olid kindlustatud ehitised-rajatised Tallinnas, Suur-Sõjamäe 31a/33 kinnistutel koos varaga ning kindlustatud riskiks oli ka tulekahju poolt tekitatud kahju. 11.05.2018 esitas hageja 27.04.2018 toimunud põlengu kohta kostjale kahjuavalduse (I kd, tl 110). 13.08.2018 esitas hageja 29.06.2018 toimunud põlengu kohta kostjale kahjuavalduse (I kd, tl 115). Hageja leiab, et arvestades kindlustusjuhtumite puhul kohaldatavaid omavastutusi ning tasutud kindlustushüvitisi, on tema kahjunõude suuruseks 9 592 776,26 eurot (ilma käibemaksuta), eristatuna tulekahjude lõikes järgmiselt: (i) tulekahjuga I seotud kogukahju 1 851 182,02 eurot; sh hoonekahju 1 356 160,02 eurot ja seadmete/inventari kahju 503 677 eurot; (ii) tulekahjuga II seotud kogukahju 7 741 594,24 eurot; sh hoonekahju 3 020 502,76 eurot ja seadmete/inventari kahju 4 724 091,48 eurot (I kd, tl 2 pöördel). Kostja nimetatud summadega ei nõustu, seega vaidlevad pooled ka kindlustushüvitise suuruse üle.
83.Kohus lahendab esmalt poolte vaidluse selles, kas hagejal on õigus oma kindlustushüvitise nõue kostja vastu maksma panna. Kindlustushüvitise suuruse küsimust on põhjust hinnata üksnes eeldusel, et hagejal on kostja vastu kindlustushüvitise tasumise nõue ning kostja ei ole selle täitmisest hageja rikkumiste tõttu vabanenud. Poolte vahel on vaidlus nii tulekahjuga I kui ka tulekahjuga II seotud asjaolude osas. Kuna tegemist on erineval ajal ja erinevatel asjaoludel toimunud tulekahjudega, käsitleb kohus poolte vaidlust nimetatud põlengute üle alljärgnevalt eraldi tulekahju I osas (I); seejärel eraldi tulekahju II osas (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse (III) ja jaotab menetluskulud (IV).
I 27.04.2018 tulekahju
84.Alljärgnevalt käsitleb kohus tulekahjuga I (27.04.2018 tulekahjuga) seonduvaid asjaolusid, sh tulekahju I tekkepõhjuseid ning annab hinnangu hageja poolt oma kohustuste täitmatajätmisele.
85.Poolte vahel on vaidlus tulekahju I tekkepõhjuste osas. Kostja tunnistas nimetatud tulekahju esmalt 18.07.2018 kindlustusjuhtumiks ja otsustas hagejale hüvitada tulekahjuga I seotud põlenud hooneosa lammutuse kulu summas 2300 eurot ning tulekahjust I tekkinud ehitusprügi utiliseerimise kulu koos transpordi maksumusega summas 3355 (I kd, tl 153-155).
30 (49)
2-19-5942 Edaspidiselt keeldus kostja tulekahjuga I seotud kahjude hüvitamisest. Oma 29.03.2019 kirjas märkis kostja, et tal ei ole võimalik kõnealuste tulekahjude osas otsust teha, sest hageja pole esitanud kostjale andmeid ja dokumente, mida kostja palus oma 12.12.2018 kirjas. Kostja asus muuhulgas seisukohale, et talle pole selgitatud, kelle poolt, mis koguses ning mis eesmärgil lubas XX MBT-vastuvõtuhalli enne tulekahju viia tule- ja plahvatusohtlikud tooted, millest sai alguse tulekahju I (V kd, tl 1).
86.Hageja arvates oli 27.04.2018 tulekahju tekkepõhjuseks säde, mis tekkis ekskavaatori haaratsi löögist vastu betoonpõrandat või metalleset. Hageja leiab, et sädemest süttis tuleohtliku ainega normaalrõhu all olevas anumas plahvatusohtlik gaasisegu, mis on tõendatud H-ekspertiis OÜ 24.09.2019 ekspertiisiaktiga nr 1820E (V kd, tl 65-70). Hageja arvates välistab ekspertiis nr 1820E tulekahju I tekkepõhjusena mistahes aerosoolpudelid, sh ehitusvahu pudelid. Kostja omakorda leiab seoses tulekahjuga I, et hageja ladustas ja käitles ehitusjäätmeid koos tuleohtlike kemikaalidega ning rikkus Päästeameti tuleohutus- ja ladustamisplaane. Kostja arvates põhjustas hageja 27.04.2018 tulekahju sellega, et ladustas ja töötles (purustas, segas) ehitusvahu pudeleid MBT-tehase vastuvõtuhallis koos põlevmaterjalidega.
87.Kohtu hinnangul ei ole ekspertiisiaktiga nr 1820E tõendatud hageja väide, nagu olnuks tulekahju I tekkepõhjusena välistatud ehitusvahu pudelid. Hageja viidatud H-ekspertiis OÜ ekspertiisiaktis on märgitud, et ehitusvahu pudelite osakaal tulekahjus I ei saa olla märkimisväärne ning nende mõju tule levikule sai olla lokaalne (V kd, tl 68 ja 68 pöördel); samuti on esitatud tulekahju I sündmuste tõenäoline käik (V kd, tl 67 pöördel). Hageja väidetud kategoorilist järeldust tulekahju I tekkepõhjuste ja välistuste osas ei ole H-ekspertiis OÜ poolt aga esitatud. Ka tulekahjuekspert H. P. ja abiekspert R. L. järeldasid, et tulekahju I tekkimise põhjuseks oli tuleohtliku ainega plahvatusohtliku gaasisegu süttimine ning et tekkinud kuumuse tõttu hakkasid tuleohtliku sisuga anumad plahvatama ja lõhkema (V kd, tl 67 pöördel, tl 68 pöördel). Samas professor S. H. oma 13.12.2019 arvamuses ning KK-Palokonsultti Oy oma 13.12.2019 vastustes toovad esile, et H-ekspertiis OÜ käsitlus 27.04.2018 tulekahjust sisaldab lünki ning aerosoolpakendite roll tulekahju puhkemises ja kiires levikus oli peamine (VII kd, tl 56-111).
88.Kohus märgib, et Finesto OÜ 10.05.2019 „XX AS siseturvakaamera 27.04.2018 videosalvestise ja põlengujärgsete fotode analüüs“ kohaselt on videosalvestiselt näha, et tulekahju I eelselt purustati ekskavaatori metallhaaratsiga kaste ilme neid eelnevalt avamata ja sisu tuvastamata. Suurendatud foto kohaselt on tulekahju järgselt nähtav ehitusvahu pudelite hunnik samas kohas, kus enne põlengut olid virnas kastid ning peale põlengut on lasu pealiskihis näha vähemalt 496 pudelit (III kd, tl 84-86). KK-Palokonsultti Oy 28.09.2018 analüüsis järeldatakse, et tulekahju I puhul oli määravaks see, et ruumides käideldi suurt kogust tuleohtlikke ja kiiresti tuld edasi kandvaid jäätmeid (IV kd, tl 48). M. H. 20.09.2018 tulekahju põhjuste uurimise aruande kokkuvõtte kohaselt oli tulekahju I süttimise põhjuseks nõuete rikkumine aerosoolanumate käitlemisel (IV kd, tl 82 pöördel).
89.M. V. 17.12.2019 ekspertarvamuses kinnitab jäätmeekspert, et tema arvates on 27.04.2018 põlengut puudutavate turvakaamera videomaterjalide ja põlengujärgsete fotode põhjal tegemist ilmselt ehituskemikaalide aerosoolpudelite praaktoodanguga, mis anti XXile üle valmistajatehasest tulnud originaalrühmapakendis. Ekspert kinnitab, et ehituskemikaalide aerosoolpakendite puhul on igal juhul tegemist ohtlike jäätmetega. Samuti märgib jäätmeekspert, et aerosoolpudelites sisalduv tule- või plahvatusohtlik kandegaas kujutab endast olulist võimalikku õnnetusriski jäätmete käitlemisel Seetõttu tuleks vältida nende mahutite purustamist kui need kas on sisaldanud või sisaldavad tuleohtlikke või eriti tuleohtlikke
31 (49)
2-19-5942 jäätmeid või lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Tulekahju I tekkepõhjuse osa järeldab ekspert, et ilmselt tekitas süttimise staatiline elekter haaratsi ja metallpakendite omavahelisest hõõrdumisest ja tuli levis kiiresti staatilisest sädemest süttinud ja haaratsi poolt juba kahjustatud pakenditest tuleohtlike gaasiliste ainete (isobutaan ja propaan) vabanemise tulemusena (VI kd, tl 93-95). Jäätmeekspert selgitas, et vältima peaks tavajäätmete segunemist ohtlike jäätmetega (jäätmeseaduse § 61), mis võib muuta kogu segatud jäätmekoguse kvalifitseeritavaks ohtlike jäätmete (sh tuleohtlike) hulka. Tuleohtlike jäätmete korral on oluline vältida staatilise elektri (sädeme) teket. Eksperdile käesolevate materjalide põhjal pole XX neid ohtlike jäätmete käitluses loomulikke, aga ka seaduse ning kompleksloaga ettenähtud mõistliku hoolsuse ja parima võimaliku tehnika põhimõtteid täitnud (vt ka jäätmeseaduse § 29 lg 3).
90.Ehitus- ja tuleohutusekspert P. P. järeldas oma 17.12.2019 hinnangus, et tulekahju I tekkis ehituskeemia, sh ehituse aerosoolipudelite purustamise tagajärjel. Seda, et vastuvõtuhallis toimus ohtlike jäätmete ja ehitusvahu aerosoolpudelite, paberi, papi ja kile segamine enne purustisse tõstmist kirjeldas 25.05.2018 tehases toimunud paikvaatluse teostamise ajal ekspert P. P. ́ile ka XX AS Põhjaregiooni käitluskohtade juht M. T. (VII kd, tl 1-3). Samuti asus ekspert seisukohale, et arvestades turvavideol ja Finesto OÜ töös näha olevaid fotosid ning H. P. töös kirjeldatud tühja ehitusvahu pudeli plahvatust, ei olnud 27.04.2018 tulekahju alguses tegemist normaalrõhu all olevas anumas plahvatusohtliku gaasisegu plahvatamisega, vaid ehitusvahu pudelite plahvatustega.
91.Eeltoodud tõendite alusel ei ole kohtu hinnangul ekspertide vahel olulisi erimeelsusi ning kohus loeb tuvastatuks asjaolu, et tulekahju I tekke ja kiire leviku põhjuseks oli hageja poolt tuleohtlike ainete käitlemine koos teiste jäätmete ja ainetega. Ka Päästeameti 25.04.2019 kirjas märgitakse, et tulekahju I tekkis montaaživahu aerosoolpurkide purunemisest haaratstõstukiga tõstmise käigus. Tulekahju I põhjustasid montaaživahu purkides lahustatud tuleohtlik vedelik polüuretaan ja tuleohtlik kandegaas (III kd, tl 76).
92.Kohtu siseveendumust tulekahju tekkepõhjuste kohta kinnitab lisaks eelviidatud muudele tõenditele ka kohtuistungil uuritud videofailid seoses tulekahjuga I, millelt nähtuvad tulekahju I puhkemine ja ülikiire levik ning tulekahjuga seotud plahvatused. Kohtu ette pole toodud asjaolusid ja tõendid, et sellise kuluga tulekahju võinuks tekkida tavajäätmete põlemisel. Samuti nõustub kohus kostjaga, et tulekahjuga I seotud plahvatuste hulka, kestust, mõõtmeid ja tule leviku kiirust arvestades ei ole usutav, et lubatud tavajäätmetesse olnuks juhuslikult sattunud üksnes mõni plahvatusohtliku sisuga purk või kanister. Seda tõendab ka jäätmeekspert M. V. 17.12.2019 ekspertarvamus, milles ekspert selgitab, et „Ma ei arva, et muud juhuslikult ehitusjäätmete hulka sattunud ohtlikud jäätmed võiksid põhjustada videolõigul nähtud intensiivsusega põlengu tekkimist või selle erakordselt kiiret levikut. Minu arvates võisid põlengut põhjustada vaid põlevgaase sisaldavad jäätmed, mida kinnitab ka põlengu levimise kiirus ja ulatus“ (VI kd, tl 94).
93.Kohus nõustub jäätmeekspert M. V. 17.12.2019 ekspertarvamusega, et hageja pole tulekahjuga I seoses täitnud seaduse ning kompleksloaga ettenähtud mõistliku hoolsuse ja parima võimaliku tehnika põhimõtteid. Jäätmeseaduse (JäätS) § 60 keelab ohtlike jäätmete segamise muud liiki ohtlike jäätmetega, tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga. Erandina on JäätS § 61 lg 1 kohaselt ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga lubatud, kui seejuures võetakse arvesse JäätS § 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatut, et vältida jäätmetest tulenevat ohtu tervisele või keskkonnale või kui see ei ole võimalik, siis vähendada seda, ning kui segamine on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. JäätS § 29 lg 1 on sätestatud, et jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi
32 (49)
2-19-5942 ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid JäätS § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
94.Arvestades eeltoodut, viis tulekahju I tekkimiseni muuhulgas asjaolu, et hageja rikkus talle antud keskkonnakompleksloa tingimusi. Kohus leiab, et hageja rikkus kompleksloa nõudeid mh sellega, et segas tule- ja plahvatusohtlikke aerosoolpudeleid MBT-tehase vastuvõtuhallis ehitusjäätmetega. Kuigi hageja viitab iseenesest õigesti, et keskkonnakompleksluba andis talle õiguse ka ohtlike ainete käitlemiseks, ei tähenda see siiski õigust ohtlike ainete piiramatuks ja lisatingimusteta käitlemiseks. Kohus on seisukohal, et keskkonnakompleksluba nr KKL/326557 ei lubanud hagejal tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid tükeldada ja ladustada MBT-tehases. Samuti ei vabasta kompleksloa olemasolu hagejat seaduste täitmise, sh tuleohutuse tagamise kohustusest. Keskkonnaamet selgitas oma 17.12.2019 kirjas, et kompleksloaga ei ole antud MBT-tehase alal käideldavaid aineid vaheladustada ning ettevõte ei ole ühegi MBT-tehase jäätme vaheladustamist taotlenud. Samuti selgitas Keskkonnaamet, et aerosoolpudelitele vastavaid jäätmeliike võib käidelda üksnes sorteerimisjaamas, mitte MBTtehases (VII kd, tl 135).
95.Kohus nõustub jäätmeekspert M. V. 17.12.2019 ekspertarvamusega, mille kohaselt kompleksloaga seatakse jäätmekäitleja tegevusele tihti piirid näiteks lubatud jäätmeliikide, lubatud käitlustoimingute ning nende lubatud asukohtade (territoorium, hoone, ruum) kohta (VI kd, tl 95 pöördel). Nende nõuete järgmiseks on ettevõtjal vaja omada ülevaadet, milliste jäätmetega, milliseid toiminguid ja millises kohas tehakse. Ekspert juhtis tähelepanu, et loaandja (Keskkonnaamet) on viidanud oma kirjades (27.07.2018, 07.09.2018) tõsistele lahkuminekutele XXile antud keskkonnakompleksloas määratud tingimustes (kasvõi ohtlike jäätmete ladustamise ja käitlemise praktikas, mis on tulekahjude tekke- ja levikuprotsesside seisukohalt väga olulise tähtsusega). Ka 06.06.2018 Keskkonnaameti, XXi, Keskkonnainspektsiooni, Tallinna Lennujaama ja Lennuameti koosoleku protokollist nähtub, et ohtlikke jäätmeid tohib ladustada ohtlike jäätmete vahelaos (VI kd, tl 138).
96.Eelnevat kinnitab Keskkonnaameti 27.07.2018 kiri, milles on selgitatud hageja jäätmekäitlusõiguste ja kohustuste sisu (III kd, tl 94). Keskkonnameti 27.07.2018 kirjas selgitatakse, et hagejale väljastatud kompleksluba ei näe ette MBT-tehases ehitusvahupudelite mehaanilist töötlemist. Samuti selgitatakse Keskkonnaameti kirjas, et jäätmekäitleja ei tohiks vastu võtta tavajäätmeteks liigitatud ehitusjäätmeid, mis tegelikult sisaldavad ohtlikke jäätmeid, kuid igal juhul on ettevõtte kohustus tagada vajalike meetmete olemasolu avariide vältimiseks ning avarii tagajärgede piiramiseks. Selles kontekstis ei oma kohtu hinnangul eraldiseisvat tähtsust poolte vaidlus MBT-tehase eel- ja ehitusprojekti tingimuste üle. Kostja märgib põhjendatult, et vaidlusaluseid tulekahjusid ei põhjustanud ehitusprojekt ega tehasehoone füüsiline väljanägemine, vaid see, et hageja hoidis ja kasutas tehases jäätmeid vastuolus kompleksloa tingimustega. Teisiti öeldes, olulised pole mitte MBT-hoone ehitamise ja kasutusloaga seotud asjaolud, vaid see, kuidas konkreetset hoonet reaalselt kasutati ja kas kasutuse käigus täideti tuleohutusnõudeid.
97.Kostja märgib õigesti, et ehitusprojektis ei ole väidetud ja hageja esitatud arvamused ei tõenda, et hoone ehitusprojektis toodud tuleohutuse kaitsemeetmed vastanuks hoone kasutamiseks põlevvedelike ja ehituskeemia hoidmisel ning segamisel kaasneda võivale tuleohuriskile. KK-Palokonsultti Oy on T. R. järelduste kriitikana 13.12.2019 selgitanud, et „Tuleohuklassil on otsene põhjuslik seos tulekahju süttimisohuga. Hoonet kasutati selliselt, mis
33 (49)
2-19-5942 ei vastanud ehitusprojektis kindlaks määratud otstarbele. Ekspertiis lähtub sellest oletusest, et hoones tegeldi 1. tuleohuklassi nõuetele vastava tegevusega ehitusprojektis kindlaks määratud alustel. Hoone praegune kasutamine vastas aga tuleohuklassile 2. Hoones järgitud standardi EVS 812-4: 2005 punktis 5.5 öeldakse, et kui hoone tuleohuklass muutub 1-st 2-ks, tuleb hoone tegevuse jaoks sobivuse kohta anda uus hinnang“ (VII kd, tl 99 pöördel – tl 100). Järeldusele, et peale kasutusloa saamist muudeti MBT-tehases tootmist selliselt, et tuleohutusklass muutus, jõudis ka ehitus- ja tuleohutusekspert P. P. (VII kd, tl 6).
98.Tuleohutusekspert R. P. on 16.12.2019 XX AS jäätmekütuse tehase ehituslike tuleohutusnõuete hinnangus samuti selgitanud, et „MBT-tehase ehitusliku tuleohutuse määramise ja tagamise kriteeriumid olid hoones täitmata. Täpsemalt oleks need täidetud, kui hoonet kasutataks vastavalt esialgsele projektile aga tegelikkuses oli hoone kasutamise käigus muutunud tegevuse tuleohuklass (ladustati ja käideldi planeerituga võrreldes tuleohtlikumaid materjale, sh plahvatusohuga materjale samas ruumis muu põlevmaterjaliga), hooneosade kasutust on muudetud (mittepõlevate ainete käitlemiseks projekteeritud ruume - biotunneleid ja laadimisala kasutati põlevmaterjali ja tuleohtlike vedelike ladustamiseks) ja ehitis ei vastanud muutunud olukorrast tingitud tuleohutuse tagamise põhimõtetele“ (VI kd, tl 175). Kohtul puudub alus eksperdi järeldustes kahelda. Ka Päästeameti 25.04.2019 kirjast järeldub, et tulekahju I puhkemise ja leviku põhjustas asjaolu, et hoones hoiti ja töödeldi eriti tuleohtlikke vedelikke ja gaase, sh ehitusvahu pudeleid koos põlevmaterjalidest ehitusjäätmetega, kuigi hoone oli projekteeritud ja ehitatud peamiselt mittepõlevate biojäätmete töötlemiseks (III kd, tl 76).
99.Kostja on juhtinud õigustatult tähelepanu ka asjaolule, et kompleksloa saamiseks lubas hageja, et tehases toimib automaatne tuletõrjesüsteem ning tootmisruumid on eraldatud tuletõkkeseinaga ja automaatsete tuletõkkeustega, vahetult peale peenpurustit on konveieritel sädemepüüdjad, sädeme tekkimisel käivitub automaatselt sprinklersüsteem ja täidab konveieri veega (VI kd, tl 130 ja 130 pöördel). Tegelikult puudus hagejal tulekahju I puhkemisel toimiv, töökorras automaatne tulekustutus, samuti automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Päästeameti 25.04.2019 kirjast nähtub, et tulekahjust I teavitati Häirekeskust telefoni teel kell 08:39, hageja tulekahjusignalisatsioon edastas häire aga alles kell 08:47, s.o 8 minutit hiljem (III kd, tl 76). See viitab, et tagatud ei olnud ATS vastavus siseministri 07.01.2013 määruse nr.1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ nõuetele (§ 5 lg 2: automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada selliselt, et see avastaks kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varases staadiumis ja annaks sellest teate avastamispiirkonna äranäitamisega ning avastaks süsteemi tööd ohustavad rikked, andes nendest rikketeate (VI kd, tl 180 pöördel). Põhjendamatu on hageja oletus, mille kohaselt automaatsete süsteemide mitterakendumine ei tõenda iseenesest, et süsteemid olid töökorrast väljas ning on võimalik, et süsteemid ei rakendunud muul põhjusel, kui nende mittekorras olek. Kohus on seisukohal, et oma kohustuste täitmise eest suhetes kostjaga vastutab igal juhul hageja ning seda sõltumata sellest, et hageja kohustuste rikkumise võisid omakorda põhjustada kolmandad isikud (mida hageja ei ole tõendanud).
100.Hageja on möönnud, et tulekahju I sai alguse kell 8:35:57 ning Päästeametit teavitati telefoni teel kell 8:39. Samas tõstatab hageja küsimuse, kuidas see, et häire edastati Päästeametile koheselt telefonitsi ning automaatse tulekahjuhäiresüsteemi kaudu mõnevõrra hiljem, mõjutas kahju tekkimist või selle suurust. Kohus on seisukohal, et tulekahju ja eriti kiirelt leviva tulekahju puhul (nagu oli tulekahju I) on tulekahju kustutamise ja kahju vältimise osas oluline iga sekund ning tulekahjust teatamise õigeaegsust tuleb hinnata mitte minutites,
34 (49)
2-19-5942 vaid sekundites. Viidatud siseministri 07.01.2013 määruse nr.1 § 18 lg 1 kohaselt peavad automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, automaatne teateedastussüsteem ja Häirekeskuse tulekahjuteate vastuvõtu tehnilised seadmed moodustama ühtse funktsionaalse terviku. Automaatne teateedastussüsteem peab olema pidevalt kasutatav ning informatsioon peab olema Häirekeskusel hiljemalt 10 sekundi jooksul pärast edastuse algust.
101.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et tulekahjust I teatamisel telefoni teel esines oluline viivitus võrreldes olukorraga, kus automaatne tulekahjuhäiresüsteem oleks toiminud ning hilinenud teavitus oli tulekahju I kiire leviku tõttu omakorda üheks oluliseks põhjuseks, miks hagejale tekkis tema poolt näidatud kahju. Nimetatut kinnitab tuleohutusekspert R. P. 16.12.2019 XX AS jäätmekütuse tehase ehituslike tuleohutusnõuete hinnangus, märkides, et „ATS peab tagama, et tulekahjuhäire teade edastatakse automaatselt Häirekeskusesse 10 sekundi jooksul alates tulekahju avastamisest tulekahjusignalisatsioonisüsteemi poolt“ ning „Tulekahju hiline avastamine mõjutab reeglina tule levikut ja põlemisintensiivsuse kasvu, suurendades selliselt kustutustööde aega ja vähendades vastavalt päästjate võimalusi põleng kontrolli alla saada“ (VI kd, tl 182).
102.Samuti on kostja juhtinud põhjendatult tähelepanu asjaolule, et tulekahju I puhul ei asunud süsteem tuld kustutama ning MBT-tehases ei olnud kohal töötajat, kes oleks jälginud vastuvõtuhallis toimuvaid tegevusi ja näiteks käsitsi käivitanud häire- ning kustutussüsteemi. Seda kinnitab ehitus- ja tuleohutusekspert P. P. oma 17.12.2019 hinnangus, märkides, et „27.04.2018 toimunud tulekahju ajal ei rakendunud tulemüüris olev veekardin sellepärast, et see tuli juhtimisruumist käsitsi sisse lülitada, kuid kuna juhtimisruumis ei olnud inimesi , ei saanud keegi veekardinat sisse lülitada“ (VII kd, tl 7). Ka nimetatud asjaolu oli üheks põhjuseks, mis takistas tulekahju I kustutamist ja kontrolli alla saamist. Kostja viitab põhjendatult, et vastuvõtuhallis olnud materjalide kogust ja tuleohuklassi arvestades oleks pidanud toimima automaatne tulekustutussüsteem (vt tuleohutusekspert R. P. hinnang, VI kd, tl 183). Hageja rikkus tulekahju I osas mh tuleohutuse seaduse § 31, § 32 ja § 36 lg 1 sätteid.
103.Kohus nõustub kostjaga, et hageja on olulisel määral suurendanud kindlustusriski ka jäätmete sorteerimis- ja arvestuse pidamise kohustuse rikkumisega. Kontrollitud jäätmekäitlus on üks olulisemaid ja elementaarsemaid jäätmeseadusest tulenevaid jäätmehoolduse nõudeid. Jäätmeseaduse § 28 lg 11 on sätestatud, et jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Kohus on seisukohal, et ei ole võimalik tagada tervisele, keskkonnale ja varale ohutut jäätmekäitlust ilma käideldavatest jäätmetest ülevaadet omamata, mistõttu jäätmete sorteerimis- ja arvestuse pidamise kohustuse rikkumine suurendab oluliselt kindlustusriski.
104.Hageja on vastanud 15.03.2019 kirjas kostja küsimustele tulekahju I osas, et „Vastuvõtuhallis 27.04.2018 seisuga olnud jäätmete täpne kogus ja koosseis ei ole teada. Vastuvõtuhall oli 2017. a lõpu seisuga tühjaks tehtud ning jäätmeid viidi sinna alates 2018. a algusest (so kokku ca 4 kuu jooksul). Kuivõrd vastuvõtuhallis olnud jäätmete puhul oli tegemist käitluskoha siseselt (so käitluskoha ühelt objektilt teise) ümbertoimetatud jäätmetega, siis vastuvõtuhalli viidud jäätmete käitlemise järjekorra (sh jäätmete liikide ja koguste) kohta eraldi arvestust ei peetud.“ Väljendades enda teadmatust tulekahju I ajal MBT-tehase jäätmete vastuvõtuhallis olnud jäätmete liikide ja koguse suhtes, kinnitas hageja, et käitluskoha sisese liikumise kohta arvestust ei peetud (I kd, tl 160 pöördel). Oma 01.10.2019 menetlusdokumendis on hageja ennast õigustades leidnud, et ta ei peagi käitluskoha sisese liikumise kohta eraldi arvestust pidama.
35 (49)
2-19-5942
105.Hageja arvates asjaolu, et ta fikseeri jäätmete siseliikumist, ei tähenda, et XX ei saanud valida jäätmete käitlemiseks ohutut kohta, seadmeid ja meetodeid või et XX ei saanud tagada, et ei toimuks ohtlike jäätmete lubamatut hoidmist, töötlemist ja segamist. Kohus hageja hüpoteetilise seisukohaga ei nõustu. Tulekahju I leidis reaalselt aset ning seda hageja poolse ohutusnõuete rikkumise tagajärjel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tulekahju I tekke ja kiire leviku põhjuseks oli hageja poolt tuleohtlike ainete käitlemine koos teiste jäätmete ja ainetega. Nagu viidatud, keelab JäätS § 60 ohtlike jäätmete segamise muud liiki ohtlike jäätmetega, tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga. Erandina on see lubatud üksnes JäätS § 29 lg 1, lg 2 ja § 61 tingimusi arvestades, mis tähendab ühtlasi seda, et jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda.
106.Kohus on seisukohal, et käideldavatest jäätmetest täpse ülevaate omamine, sh jäätmete siseliikumise osas, on ohtlike ainete käitlemise vältimatuks eeltingimuseks. Hageja kui jäätmevaldaja kohustus tagada jäätmehoolduses rakendatavate menetluste ja meetodite ohutus tervisele, keskkonnale ja varale ei saa toimuda n-ö pimemeetodil, kus jäätmevaldajal puudub piisav ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust. Üksnes JäätS § 28 lg 11 kohaselt nõutava ülevaate omamine hageja valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale saanuks koos muude vajalike meetmetega tagada, et tuleohtlikke aineid poleks käideldud koos teiste jäätmete ja ainetega. Nimetatut kinnitab ka jäätmeekspert M. V. 17.12.2019 arvamus, mille kohaselt „Minu arvates peaks jäätmeseaduse § 28 kohaselt jäätmekäitlejal olema täielik ülevaade sellest, milliseid jäätmeid ja milliste omadustega ta vastu võtab. Sellega tagatakse ohutus ja keskkonnanõuete täitmine. Professionaalne jäätmekäitleja peab rakendama asjakohase sisemise protseduuri nende kohustuste täitmiseks, sh süsteemi jäätmete liikumise jälgimiseks“ (VI kd, tl 95 pöördel).
107.Käideldavatest jäätmetest täpse ülevaate omamise kohustus ei tulene ainuüksi seadusest, vaid on seotud ka keskkonnakompleksloa nõuete järgmisega. Kohus nõustub kostjaga, et hageja sai keskkonnakompleksloa eeldusel, et ta lubas loataotluses rakendada kõrgendatud hoolsust jäätmete vastuvõtul, omaduste määramisel ja arvestuse pidamisel. Keskkonnakompleksluba antakse ettevõttele loa taotluse alusel (III kd, tl 77 pöördel). Hageja lubas keskkonnakompleksloa taotluses mh seda, et ohtlike jäätmete puhul eristatakse ohtlike jäämete hulgast tavajäätmed ning et ohtlikke vedelaid jäätmeid ladustatakse mahutites, mis vastavad parima võimaliku tehnika nõuetele (VI kd, tl 109, tl 124). Lisaks järeldub loataotlusest, et hagejal peab olema ülevaade igal ajahetkel erinevatel platsidel ja hoonetes üheaegselt hoitavatest kogustest ning ka MBT-tehase erinevates ruumides ja seadmetes hoitavatest jäätmekogustest (VI kd, tl 124 pöördel).
108.Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks rakendanud kohast hoolsust jäätmete vastuvõtul, nende omaduste määramisel ja arvestuse pidamisel. Lisaks muudele tõenditele on seda kinnitanud ka tulekahju I osas uurimise läbi viinud OP-Turvallisuuspalvelut. OP-Turvallisuuspalvelut esitas 19.09.2018 uurimiskokkuvõttes selgituse, mis on kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega ning milles kohtul ei ole alust kahelda: „Uurimise põhjal järeldame, et 27. aprillil 2018. aastal toimunud tulekahju süttimisjärjestus ja põhjus on selgelt tuvastatud. Uurimise ajal tehtud intervjuud ja valvekaamera videomaterjal näitavad, et veokid veavad jäätmete vastuvõtmise hoonesse jäätmeid, mida tuleks enne purustamist sorteerida. Keegi ei teadnud, milliseid jäätmeid tehasesse tuuakse ega nende päritolu. Ekskavaatorijuhi sõnul on see XX ASi standardne tegevuskord. Peale selle toodi tehasesse pappkastides täis aerosoolipurgid ja pandi need enne purustamist ülejäänud jäätmete hulka. Tulekahju ei oleks toimunud, kui tühje aerosoolipurke ei oleks purustisse laaditud“ (III kd, tl 111).
36 (49)
2-19-5942
109.Kohus on tuvastanud, et hageja ei teadnud tulekahju I ajal MBT-tehase jäätmete vastuvõtuhallis olnud jäätmete liiki ja kogust. Samuti on hageja kinnitanud, et käitluskoha sisese liikumise kohta arvestust ei peetud. Seetõttu leiab kohus, et hageja on suurendanud kindlustusriski lisaks muudele rikkumistele ka sellega, et ei ole rakendanud jäätmetele kompleksloa väljastamise eeltingimuseks olnud mahus ja kvaliteedis sortimist ega pidanud arvestust jäätmete üle. Nagu kohus eelnevalt märkis, on jäätmeekspert M. V. 17.12.2019 ekspertarvamuses selgitatud, et kompleksloaga seatakse jäätmekäitleja tegevusele tihti piirid näiteks lubatud jäätmeliikide, lubatud käitlustoimingute ning nende lubatud asukohtade (territoorium, hoone, ruum) kohta. Nende nõuete järgmiseks on ettevõtjal vaja omada ülevaadet, milliste jäätmetega, milliseid toiminguid ja millises kohas tehakse. M. V. selgitas, et täieliku ülevaate omamine oma jäätmete olemusest ja liikumisest on samuti osa kompleksloaga nõutud parimast võimalikust tehnikast (VI kd, tl 95 pöördel). Kohus nõustub jäätmeekspert M. V. ekspertarvamusega ka selles, et professionaalne jäätmekäitleja peab rakendama asjakohase sisemise protseduuri jäätmeseaduse §-st 28 tulenevate kohustuste täitmiseks, sh süsteemi jäätmete liikumise jälgimiseks. Kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaolusid arvestades hagejal selline nõuetekohane sisemine protseduur puudus.
II 29.06.2018 tulekahju
110.Alljärgnevalt käsitleb kohus tulekahjuga II (29.06.2018 tulekahjuga) seonduvaid asjaolusid, sh tulekahju II tekkepõhjuseid ning annab hinnangu hageja poolt oma kohustuste täitmatajätmisele.
111.Poolte vahel on vaidlus tulekahju II tekkepõhjuste osas. Kostja leiab, et tulekahju II sai alguse tootmisruumist, kui katsetati seadmeid, et välja selgitada tootmise jätkamise võimalikkus 27.04.2018 tulekahju järgses MBT-tehases. Asjaolu, et tulekahju II toimumise päeval 29.06.2018 katsetas hageja purustit nr 90, on tuvastatud mh OP-Turvallisuuspalvelut 10.10.2018 uurimise memoga tulekahju II kohta (III kd, tl 180-181). Seda, et tulekahju II puhkemise ajal katsetati purustit 90, ei vaidlusta ka hageja (IV kd, tl 167 pöördel). Küll on aga poolte vahel vaidlus selles, kas purusti nr 90 katsetamine omas seost tulekahju II puhkemisega. Kostja väitel jäeti katsetamisel olev purusti nr 90 järelevalveta tööle ning purustist nr 90 alguse saanud tuli levis ühendusava kaudu purustist 90 kõrvalpurustisse nr 100 ja tehase bioloogilise töötlemise ruumidesse. Hageja omakorda leiab, et tulekahju II tekkepõhjuseks ei olnud purusti nr 90 töökorda seadmine, vaid purustisse nr 100 jäänud jäätmete isesüttimine.
112.OP-Turvallisuuspalvelut 10.10.2018 uurimise memos on tulekahju II põhjuse osas järeldatud, et „Tehtud uuringu põhjal peame väga tõenäoliseks, et põleng sai alguse purusti nr 90 seest, kus metallsang tekitas sädemeid ja süütas purusti sees oleva tolmu. Teine variant võib olla purusti nr 100 isesüttimine, kuid me peame seda vägagi ebatõenäoliseks“ (III kd, tl 182 pöördel). Kostja versiooni tulekahju II puhkemisest toetavad ka KK-Palokonsultti Oy 28.09.2018 analüüs ja M. H. 20.09.2018 tulekahju põhjuste uurimise aruande kokkuvõte. KKPalokonsultti Oy 28.09.2018 analüüsis järeldatakse, et tulekahju II sai alguse töös olnud purustist nr 90 ja ilmselt hõõrdumisest tekkinud sädemete tõttu (IV kd, tl 42-45). Uurija M. H. 20.09.2018 tulekahju põhjuste uurimise aruandes on samuti järeldatud, et tulekahju II tekkis katsetamisel olnud purusti nr 90 süttimisest ning kõige tõenäolisemalt põhjustasid süttimise mehaaniliselt tekkinud sädemed, mis tekitasid tolmukihtide hõõgumise ja selle kaudu tule levimise (IV kd, tl 82 pöördel; tl 90 pöördel – tl 92).
113.Hageja versioon, mille kohaselt oli tulekahju II tekkepõhjuseks purustisse nr 100 jäänud jäätmete isesüttimine, toetub H-ekspertiis OÜ 24.09.2019 ekspertiisiaktile nr 1819E.
37 (49)
2-19-5942 Ekspertiisiaktis nr 1819E järeldatakse, et „Tulekahju käigus tekkinud termiliste kahjustuste alusel saab väita, et vaadeldava tulekahju kolle paiknes purustite No 90 või No 100 punkrite sisemuses. Põlemisjälgi leiab mõlemast punkrist. Kui purustist No 90 on leida vaid lokaalseid põlemisjälgi punkri sisepindadelt, siis purustil No 100 on ilmsed intensiivse põlemise tunnused kõikidel pindadel.“ H-ekspertiis OÜ eksperdid viisid läbi purusti seest ja pindadelt kogutud tolmu analüüsi ning järeldasid, et tulekahju tekkimine mehhaanilise päritoluga sädemetest või hõõrdumisest põhjustatud kuumenemisest on välistatud. Ekspertide arvamuse kohaselt on 29.06.2018 Suur-Sõjamäe 31a AS XX kuuluvas MBT tehases toimunud tulekahju põhjuseks mikrobioloogiliste ja keemiliste protsesside tulemusel tekkinud materjali isesüttimine purusti nr 100 punkris (V kd, tl 128 – 130).
114.Kohtu hinnangul ei ole H-ekspertiis OÜ väited purusti nr 90 süttimise välistamise kohta põhjendatud. Ehitus- ja tuleohutusekspert P. P. märkis 17.12.2019 hinnangus õigesti, et oma järelduseni mehaanilise päritoluga sädemest või hõõrdumisest põhjustatud kuumenemise läbi tulekahju süttimine välistamise kohta jõudis H-ekspertiis OÜ mitu kuud pärast tulekahju II tolmu proove võttes ja üritades neid pärast laboris süüdata. See nähtub ka H-ekspertiis OÜ 11.09.2018 eksperimendi protokollist, kus analüüsiti purustite nr 90 ja nr 100 pindadele kogunenud tolmu põlemisomadusi (V kd, tl 135). Kohus nõustub ekspert P. P. ́iga, et (i) esiteks, pärast plahvatusi ja tulekustutustöid ei ole suure tõenäosusega võimalik, et tolm oleks identse koostisega vahetult purustite töötamisel eralduva tolmuga; (ii) teiseks, läbi viidud katse toimus hoopis teistsugustes tingimustes kui reaalne tulekahju – mis puhkes purusti sees, kus tolmupilve kontsentratsioon ja süttivus on erinev, kui kellegi töölaual; (iii) kolmandaks –ekspertiisakti 1819E lk 4 kohaselt võeti tolmuproov purusti seest ja välispindadelt – kuid katseprotokolli järgi kolmandalt korruselt. Samas tulekahju järgselt ei olnud purustis 90 enam tolmu, vaid tuhk ja süsi, ehk põlemisjäägid (VII kd, tl 4 pöördel). Kohtu hinnangul on ülalnimetatud P. P. seisukohad loogilised ning kohus nõustub ekspert P. P. ́iga selles, et H-ekspertiis poolt tagantjärele tehtud nn tolmueksperimendi tulemused ei ole tõsiseltvõetavad ega anna tõest infot tulekahju kohta. Kohtu järeldus kinnitab ka KK-Palokonsultti Oy 13.12.2019 seisukoht, mille kohaselt „Tolmu süütamise test on ebareaalne. Tolmuplahvatus/pahvak on hoopis teine asi. Korra põlenud tolmu pole võimalik testida, vaid testida tuleks tolmupilve plahvatust“ (VII kd, tl 105).
115.Samuti puudub kohtul alus kahelda ekspert P. P. seisukohas, mille kohaselt sai tulekahju II suure tõenäosusega alguse purusti nr 90 rootorist, kui selle tera külge kinni jäänud metallist sang hõõrdus vastu purusti metallist seina, tekitas sädeme, mis süütas purusti sisu (VII kd, tl 4 pöördel). Antud seisukoht põhineb mh OP Tuvallisuuspalvelut ekspertide hinnangule, kes uurisid 12.08.2018 purustit nr 90 seestpoolt. Ekspert on loogiliselt selgitanud ka vastuolu esialgses hinnangus tulekahju II süttimise põhjustele, märkides, et „OP Tuvallisuuspalvelut töö järgi arvati esialgu, et tulekahju süttis purustis nr 100, kuna selle välised kahjustused olid suuremad kui purustil nr 90. Kuna mõlema purusti laadurid avad asuvad kõrvuti, arvati esialgu, et tuli kandus laaduriava kaudu purustilt 100 üle purustile 90. 12.8.2018 toimunud purusti nr 90 sisemuse vaatluse käigus avastati suured tulekahjustused purusti sees, mh ka rohkelt tuhka ja sütt ning rootori tera külge kinni jäänud metallist sang, peale mida jäeti kõrvale esialgne arvamus isesüttimisest purustis nr 100. ja tule edasikandumisest purustisse 90“ (VII kd, tl 5).
116.Kohus nõustub kostja kriitikaga, et tõendamata ja ebaloogiline on H-Ekspertiis arvamuse keskne tees, justkui saanuks tulekahju II alguse isesüttimisest taimse päritoluga mikrobioloogilise termogeneesi tagajärjel purustis nr 100. Kostja märgib põhjendatult, et eluliselt usutav ei ole suures koguses taimsete jäätmete sattumine purustisse nr 100 olukorras,
38 (49)
2-19-5942 kus MBT-tehas töötles 27.04.2018 ehitusjäätmeid. Samuti on uurija M. H. 20.09.2018 tulekahju põhjuste uurimise aruandes (IV kd, tl 92 pöördel) järeldatud, et „on väga ebatõenäoline, et mingi keemiline reaktsioon oleks süüdanud parempoolsesse mahutisse jäetud materjali kaks kuud pärast seda, kui materjal sinna pandi, ja just teise eelpurusti proovikasutuse ajal. Keemilisest reaktsioonist tekkiv süttimine kaks kuud hiljem pärast jäätmete purustisse panemist ei ole võimalik (süttimine oleks toimunud varem).“ Kohus nõustub ka teiste eelviidatud tõenditega kooskõlas oleva KK-Palokonsultti Oy arvamusega, et „On väga, väga väike tõenäosus, et märkimisväärse aja töötamata seisnud purusti 100 süttis just sel hetkel, kui purusti 90 käivitati ajutise testimise eesmärgil. On palju tõenäosem, et töötaav seade tekitas tolmupahvaku, millega koos lendas põlevat materjali lahtise ava kaude liinile“ (VII kd, tl 105).
117.Eelnevalt esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades loeb kohus tuvastatuks, et tulekahju II sai alguse purusti nr 90 seest ning levis sealt edasi kõrvalpurustisse nr 100 ja mujale. Seejuures jäeti katsetamisel olev purusti nr 90 järelevalveta tööle, mida kinnitab mh uurija M. H. tulekahju põhjuste uurimise aruanne (IV kd, tl 82 pöördel) aga ka KK-Palokonsultti Oy uurimistulemused (IV kd, tl 40). Samas nõustub kohus kostjaga, et isegi juhul, kui tulekahju II oleks puhkenud seoses purustisse nr 100 jäänud materjali isesüttimisega, oleks ka selle eest vastutav hageja. Kostja märgib õigesti, et isesüttimisele kalduva materjali jätmine purustisse ei ole tuleohutuse seaduse (TuOS) § 27 lg 1 kohaselt lubatud – sest see suurendab tuleohtu ja on vastuolus ka purusti kasutusjuhendiga. Purusti kasutusjuhendi kohaselt tuleb see vahetuse lõpus või enne pikaajalist seisakut süttimisohu ennetamiseks jäätmetest tühjendada ja puhastada (VII kd, tl 133 pöördel – tl 134).
118.Tulekahju II levikut mõjutas oluliselt asjaolu, et 29.06.2018 ei olnud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem töökorras ja automaatne tulekustutussüsteem puudus. Hageja on väitnud, et Päästeameti 25.04.2019 vastusest ei tulene, et 29.06.2018 tulekahju ajal oleksid tehases puudunud automaatne tulekahjusignalisatsioon ja kustutussüsteem, seega puuduvat alus eeldada, et need ei olnud töökorras. Kohus hagejaga ei nõustu. Hageja väited on vastuolus asjas esitatud tõenditega, millest järeldub, et tulekahju II puhul tulekahjuhäire ei toiminud ning automaatne kustutussüsteem puudus. Kohus märgib, et tulekahjust II teavitati telefoni teel alles pärast seda, kui väljast märgati tootmishoonest väljunud suitsu (VI kd, tl 182). Ka telefoni teel tulekahjust II teavitamine toimus hilinemisega. Hageja on väitnud, et häirekeskusesse teavituse jõudmine viibis inimliku eksimuse tõttu, kuivõrd häirekeskust teavitama pidanud isik sai ekslikult aru, et häirekeskust on juba teavitatud. Kohus on seisukohal, et väidetav inimlik eksitus ei vabasta kostjat tsiviilõiguslikust vastutusest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning vastutusest vabastamise alusena tuleb VÕS § 103 lg 2 alusel kõne alla üksnes kohustuse rikkumine vääramatu jõu tõttu. Väidetav kostja töötajate inimlik eksitus tulekahjust II koheselt teatamata jätmisel (lisaks mittetoiminud automaatsele tulekahjusignalisatsioonile) ei ole vaadeldav vääramatu jõuna VÕS § 103 lg 2 tähenduses.
119.Automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja kustutussüsteemi mittetöötamine on tõendatud mh uurija M. H. tulekahju põhjuste uurimise aruandega, mille kohaselt tehase juhi M. T.i sõnul oli ettevõttel suur vajadus tootmine uuesti käima saada. Esimeses põlengus hävinud tulekahjusignalisatsiooni seadmetele ja kustutusseadmetele selliseid ülevaatusi ega parandustöid ei tehtud, mis oleks taganud nende normaalse töö (IV kd, tl 84). Lisaks selgitas M. H. seoses tulekahjuga II, et „Tulekahjusignalisatsioon häiret ei edastanud, sest seda süsteemi ei oldud esimese 27.4.2018 toimunud tulekahju järel ära parandatud“ (IV kd, tl 82 pöördel). OP-Turvallisuuspalvelut 10.10.2018 uurimise memos tulekahju II kohta kinnitatakse samu asjaolusid: „Jaanus Sarapuu selgitas, et tuleohutuse seaduse kohaselt peavad
39 (49)
2-19-5942 tulekahjusignalisatsiooni seadmed alati enne tootmise alustamist korras olema (tuleohutuse seaduse § 3). Tootmist ei oleks seega tohtinud kahjujuhtumi päeval 29.6.2018 käivitada ega katsetada, sest ükski tootmisruumi tulekahjusignalisatsiooni seade ei olnud töökorras“ (III kd, tl 183).
120.Tuleohutusekspert R. P. on 16.12.2019 XX AS jäätmekütuse tehase ehituslike tuleohutusnõuete hinnangus samuti järeldanud, et tulekahju II levitajaks olid konveierliinid, millel puudus toimiv tulekustutussüsteem (VI kd, tl 183 pöördel). Ekspert R. P. selgitas, et „Hoones alustati tootmistegevust, kuigi automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja häire edastussüsteem ei olnud eelmise raske tulekahju järel töökorras ja ei täitnud oma funktsiooni. Tulekahju oleks avastatud varem ja kustutatud või lokaliseeritud oluliste kahjustusteta tootmishallis, kui oleks hoones olnud ATS ning tehnoloogia ja hoiustatud materjalide tegelikust tuleohust lähtuv automaatne kustutussüsteem (nt drentšersüsteem koos avastamissüsteemiga seadmetes).“ Samuti järeldub ehitus- ja tuleohutusekspert P. P. ́i 17.12.2019 hinnangust, et „29.06.2018 tulekahju ajal ei töötanud ATS süsteem sellepärast, et see oli eelmise tulekahju ajal kahjustada saanud ja seda ei oldud töökorda seatud. Vastuvõtuhallis ja tootmisruumis puudus automaatne kustutussüsteem“ (VII kd, tl 7).
121.Lisaks eeltoodule on automaatse tulekahjusignalisatsiooni mitte töökorras olemine tõendatud KK-Palokonsultti Oy 28.09.2018 analüüsiga, milles kirjeldatakse tulekahju II juhuslikku avastamist põlengu alguskohast tulnud suitsu järgi ning järeldatakse, et „Tulekahjuandurid ei reageerinud kogu põlengu aja, sest need ei olnud esimese põlengu järel töökorras“ (IV kd, tl 40). Ka Päästeameti 25.04.2019 kirjaga on tõendatud, et 29.06.2018 toimunud tulekahjust teavitati Häirekeskust telefoni teel kell 16.39, kuid automaatse tulekahjusignalisatsiooni poolt häiret Häirekeskusele ei tulnud (III kd, tl 76). Automaatse kustutussüsteemi puudumist kinnitas ka kohtus tunnistajana üle kuulatud J.-A. S., kes juhtis tulekahjuga II seotud päästetöid (VII kd, tl 190). Samuti kohtus tunnistajana üle kuulatud ja tulekahjuga II seotud päästetöid juhtinud V. S. kinnitas kohtule, et „Kohalik kustutussüsteem ei toiminud“ (VII kd, tl 182).
122.Kooskõlas viidatud tõenditega on tuleohutusekspert R. P. 16.12.2019 XX AS jäätmekütuse tehase ehituslike tuleohutusnõuete hinnangus selgitanud, et „tulekahju hiline avastamine mõjutab reeglina tule levikut ja põlemisintensiivsuse kasvu, suurendades selliselt kustutustööde aega ja vähendades vastavalt päästjate võimalusi põleng kontrolli alla saada. ATS peab tagama, et tulekahjuhäire teade edastatakse automaatselt Häirekeskusesse 10 sekundi jooksul alates tulekahju avastamisest tulekahjusignalisatsioonisüsteemi poolt. Olemasoleva informatsiooni kohaselt hoones puudus 29.06.2018 toimiv tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Signalisatsioonisüsteem oli saanud kahjustada eelmise tulekahju käigus. Nõutavat automaatset tulekahjuhäire edastust Häirekeskusesse ATS süsteemi poolt ei toimunud. Tulekahjust II teavitati telefoni teel alles pärast seda, kui väljast märgati tootmishoonest väljunud suitsu“ (VI kd, tl 182).
123.Samuti selgitas tuleohutusekspert R. P., et automaatne tulekustutussüsteem projekteeritakse selliselt, et ta kustutab või lokaliseerib tulekahju võimalikult selle algfaasis ning algses asukohas. Ohtlikele seadmetele nähakse vajadusel ette ka seadmesisesed kustutuslahendused. Kui kustutussüsteem on projekteeritud eesmärgipäraselt ning töökorras, siis ta kustutab või lokaliseerib tekkinud tulekahju. Näiteks deklareeris XX Keskkonnaametile „...lisaks eelnimetatud tuletõrjesüsteemidele olemas kaks fotosilmaga sädemepüüdjat, mis on paigaldatud vahetult peale peenpurustit ja enne valmistoodangu silo. Sädeme tekkimisel käivitub automaatselt sprinklersüsteem ja täidab konveieri veega“, mis lokaliseerib tule (XX
40 (49)
2-19-5942 AS Suur-Sõjamäe tn 31a ja 33 jäätmekäitluskeskuse keskkonnakompleksloa taotlus 2014/2015 lk 66 ja Keskkonnaameti 07.09.2018 kiri nr 2-6/18/104-4). Selline lahendus piiranuks eksperdi kinnitusel põlemise tekkekohas vähemalt kuni päästjate saabumiseni, sest konveieriliinide materjal soodustas tule levikut (kummilindid). Põlevvedelike hoiuruumis (tunnelite laadimisruum) oleks pidanud kasutama kustutusainet, mis tagab efektiivse kustutamise, ja sobib kokku põlevvedeliku omadustega, nt vahtkustutussüsteemi (VI kd, tl 183).
124.Eelnevat aluseks võttes loeb kohus tuvastatuks, et seoses tulekahjuga II ei olnud hageja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem töökorras ja automaatne tulekustutussüsteem puudus. Kohus on seisukohal, et tegemist on olulise hagejapoolse rikkumisega, mida ei vabanda hageja väide, et kuivõrd 27.04.2018 tulekahjust oli tulekahju II ajaks möödunud vaid kaks kuud, ei saavat hea usu põhimõttest tulenevalt eeldada, et kõik tulekahju I kahjustused oleksid momentaalselt tuvastatud ning kahjustused koheselt kõrvaldatud. Kohus märgib esmalt, et rohkem kui kahekuulist ajaperioodi kahe tulekahju vahel ei saa hinnata „momentaalse“ või „kohesena.“ Teiseks on hagejal kohustus täita Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevaid tuleohutusnõudeid sõltumata sellest, et see võib olla hagejale kulukas või ebamugav. Kohus nõustub kostjaga, et majandus- ja kutsetegevuses kasutatavate ruumide ja seadmete tuleohutuse tagamiseks õigusaktide nõuete järgimise nõudmine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja rikkus TuOS § 31, sest tuleohutuspaigaldise omanikuna oli hageja kohustatud: 1) tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse; 2) korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust. Samuti rikkus hageja TuOS § 32, mille kohaselt tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. Hageja rikkus TuOS § 36 lg 1, mille kohaselt peab ehitise omanik, kelle ehitisele tuleb paigaldada automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, tagama automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate automaatse edastamise Häirekeskusesse.
125.Hageja rikkus ka siseministri 07.01.2013 määrust nr 1, mille § 25 lg 2 p 9 kohaselt on automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku ülesandeks tagada tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hoolduse kindlustamine pärast riket, tulekahju või muu sündmuse toimumist. Samuti rikkus hageja siseministri 30.03.2017 määrust nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, mille § 37 lg 1 p 5 ja p 8 kohaselt paigaldatakse automaatne tulekustutussüsteem suure pindala või suure eripõlemiskoormusega, kuid seejuures vähevalvatavasse ruumi, milles tekkinud tulekahju võib ohustada ümbrust või põhjustada suurt varalist kahju; samuti hoonesse või selle ossa, kus hoones toimuvast tegevusest, hoone korruse pindalast, korruselisusest, kasutamise otstarbest, kõrgusest või muudest põhjustest tingituna on kasutajate turvalisus väike ja päästetöö tegemine ohtlik. Hageja rikkus ka nimetatud määruse § 37 lg 2, mille kohaselt peab automaatne tulekustutussüsteem tulekahju korral käivituma inimese abita.
126.Hageja rikkumised seoses automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi töökorras mitteolemise ja automaatse tulekustutussüsteemi puudumisega omasid tulekahju II leviku ja tekkinud kahju osas väga suurt mõju. Nagu kohus leidis seoses tulekahjuga I, on kohus ka tulekahju II osas seisukohal, et tulekahju ja eriti kiirelt leviva tulekahju puhul on tulekahju kustutamise ja kahju vältimise osas oluline iga sekund ning tulekahjust teatamise õigeaegsust tuleb hinnata mitte minutites, vaid sekundites. Viidatud siseministri 07.01.2013 määruse nr.1 § 18 lg 1 kohaselt automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, automaatne teateedastussüsteem ja Häirekeskuse tulekahjuteate vastuvõtu tehnilised seadmed peavad moodustama ühtse funktsionaalse terviku. Automaatne teateedastussüsteem peab olema pidevalt kasutatav ning
41 (49)
2-19-5942 informatsioon peab olema Häirekeskusel hiljemalt 10 sekundi jooksul pärast edastuse algust. Tuleohutusekspert R. P. selgitas, et tulekahju II oleks avastatud varem ja kustutatud või lokaliseeritud oluliste kahjustusteta tootmishallis, kui oleks hoones olnud ATS ning tehnoloogia ja hoiustatud materjalide tegelikust tuleohust lähtuv automaatne kustutussüsteem, nt drentšersüsteem koos avastamissüsteemiga seadmetes (VI kd, tl 183 pöördel).
127.Asjaolu, et tulekahjust teatamisel on oluline iga sekund, leidis kinnitust ka kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustega. Tunnistaja V. S., kes juhtis tulekahjuga II seotud päästetöid, kinnitas, et nägi kohale sõites juba kaugelt juba paksu suitsu. Kohapeal oli nähtavus halb ja tunnistaja andis korralduse suitsusukeldumiseks, milleks päästjad olid valmis sekunditega; kuid seejärel tekkis lööklaine ja plahvatused ning päästjad olid sunnitud suure ohu tõttu taganema (VII kd, tl 182). Tunnistaja kinnitas, et kujunenud olukorras „ei oleks saanud paremini tuld takistada, kuna see põlemise intensiivsus oli nii suur ja see oli ohtlik.“ Samuti kinnitas tunnistaja J.-A. S., kes juhtis tulekahjuga II seotud päästetöid, et „Minu kohale jõudes oli tootmishoonest igalt poolt paks must suits, selleks hetkeks olid sisenenud juba suitsusukeldujad, nägin põlemist otse läbi suitsukuma ja leeke katuseräästastes“ (VII kd, tl 188). Tunnistaja J.A. S. kinnitas, et tema kohale jõudes oli põlemine juba intensiivne, hoones toimusid plahvatused ning pisut hiljem ka lööklainega plahvatused; mh lendas 5-7 terasmahuti katusest välja ja kukkus päästjate jalge ette. Tunnistaja kinnitusel ei olnud kustutamisel tegevusetust, vaid vastavalt olukorrale muudeti taktikat ja tegevusi. Samas saab tunnistaja kinnitusel hoonet kustutada eelkõige seestpoolt (VII kd, tl 188-189).
128.Kohtul ei ole kahtlusi tunnistajate V. S. ja J.-A. S. ütluste tõepärasuses ega nende kompetentsis päästetööde juhtidena. Mõlemad päästjad on pikaajalise kogemusega, nende poolt kohtus antud ütlused on loogilised ja vastuoludeta. Kohus loeb tunnistajate ütlustega tuvastatuks, et tulekahju II oli päästjate saabumise ajaks arenenud selliseks, et tuletõrjujatel ei olnud enam võimalik tõkestada põlemist, plahvatusi ja tule levikut. Ebaõige on hageja väide, nagu saanuks tule levik võimalikuks eelkõige tänu päästetööde ebakohasele juhtimisele. Kohtul ei ole kahtlusi, et päästjad langetasid tule leviku piiramiseks vajalikke ja asjakohaseid meetmeid, kuid päästjate saabumise hetkeks oli tulekahju II intensiivsus hageja poolsete rikkumiste tõttu juba selline, et tule levikut ei olnud võimalik peatada. Muuhulgas muutis tulekahju II eriti intensiivseks ja ohtlikuks ka tunnistaja J.-A. S. poolt kinnitatud kemikaalide suures koguses ladustamine biotunnelite ruumis ning ohtlike ainete plahvatustest tingitud lööklained (VII kd, tl 188-189).
129.Mõlemad tunnistajad viitasid asjaolule, et tulekahjuga II seoses ei olnud hageja töötajad võimelised andma tulekahju kustutamiseks vajalikku adekvaatset informatsiooni, mh ohtlike jäätmete koguste kohta (VII kd, tl 182, tl 188). Seega ei suutnud hageja täita kontrollitud jäätmekäitluse nõudeid. Nagu kohus juba eelnevalt selgitas, on kontrollitud jäätmekäitlus üks olulisemaid ja elementaarsemaid jäätmeseadusest tulenevaid jäätmehoolduse nõudeid. JäätS § 28 lg 11 on sätestatud, et jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.
130.Kohtu seisukohta, et päästetööd seoses tulekahjuga II viidi läbi kohaseid meetmeid rakendades, ei muuda ka tuleohutusekspert T. R. 30.09.2019 kahtlused tulekahju ebapiisava kustutamise kohta (V kd, tl 62). Esmalt märgib kohus, et T. R. väidetud kustutustööde hilinemine ei ole ette heidetav päästjatele, vaid hagejale, kelle rikkumiste tõttu ei olnud töökorras tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja puudus automaatne tulekustutussüsteem. Teiseks, T. R. etteheited on konkretiseerimata ja pole arusaadav, millest lähtudes teeb ekspert
42 (49)
2-19-5942 päästjatele etteheiteid „aeglase ja pehme“ kustutustaktika kasutamises. Olukorras, kus päästjate kohale jõudes oli tulekahju II arenenud sedavõrd intensiivseks, et toimusid mh lööklainega plahvatused, ei ole päästjatele etteheidetav esialgu vastavalt olukorrale kaitsva taktika valimine. Kohatu oleks päästetöötajaid süüdistada selles, et nad ei kaitsnud hageja vara oma elu hinnaga. Ebaõige on ka T. R. väide, nagu oleks päästetöötajate ebapiisava tegevuse tõttu ehitis 30 minuti jooksul lahtise leegiga vabapõlenud. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, ei esinenud päästjate töös viivitusi ning päästjad tegutsesid vastavalt kujunenud olukorrale vajalikke meetmeid rakendades. Tunnistaja J.-A. S. kinnitusel saab hoonet kustutada eelkõige seestpoolt, kuid antud juhul ei olnud see ilmselgelt võimalik lööklainega plahvatuste tõttu (mh lendas 5-7 terasmahuti katusest välja ja kukkus päästjate jalge ette). Ekspert T. R. pole nimetatud asjaoludele mingit tähelepanu pööranud ja on seetõttu põhjendamatult päästjate tegevust kritiseerinud.
131.Kohus märgib täiendavalt seoses tulekahju II levikuga, et seda soodustasid ka hageja muud rikkumised. Tuleohutusekspert R. P. 16.12.2019 XX AS jäätmekütuse tehase ehituslike tuleohutusnõuete hinnanguga on tuvastatud, et kõige enam mõjutas 29.06.2018 tulekahju arengut projektiga määratust suurem eripõlemiskoormus (suure kütteväärtusega põlevmaterjali hulk) hoone selleks mitte ettenähtud osades ning asjaolu et tootmistehnoloogia tuleriskid olid maandamata. Seda järgmistel põhjustel: 1) tootmisalal tekkinud tulekahju sai levida tunnelite laadimisalale, kus oli põlevvedelike ja põlevmaterjali ladustamine (õlid, pakend, puiduhake jms); 2) tulekahju levitajaks olid konveierliinud, millel puudus toimiv tulekustutussüsteem; 3) hoones alustati tootmistegevust, kuigi automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja häire edastussüsteem ei olnud eelmise raske tulekahju järel töökorras ja ei täitnud oma funktsiooni (VI kd, tl 183 pöördel).
132.Samuti nõustub kohus kostjaga, et kompleksloa kohaselt ei olnud hagejal lubatud MBTtehase tootmisruumis ja bioloogilise töötluse osas ohtlikke jäätmeid vaheladustada (VII kd, tl 135). Kostja märgib õigesti, et kompleksloa rikkumine, mis seisnes ohtlike jäätmete ladustamises MBT tehases, mõjutas otseselt tulekahju II kulgu, intensiivsust ja takistas kustutustöid. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, muutis tulekahju II eriti intensiivseks ja ohtlikuks tunnistaja J.-A. S. poolt kinnitatud kemikaalide suures koguses ladustamine biotunnelite ruumis ning ohtlike ainete plahvatustest tingitud lööklained (VII kd, tl 188-189). Samuti järeldub uurija M. H. tulekahju põhjuste uurimise aruandest, et „Uurimise käigus on selgunud, et ohtlikke vedelaid jäätmeid võis ettevõtte territooriumil olla ladustatud 400–500 tonni (M. I.alt saadud andmete põhjal). Ammoniaaki oli ruumides M. T.ilt saadud andmete kohaselt 20–30 tonni, kuid on võimalik, et ammoniaaki oli ruumis 09 isegi 30–70 tonni. Täpsete koguste uurimine ei ole põlengus hävinud ruumides enam võimalik“ (IV kd, tl 84).
133.TuOS § 19 keelab tuleohtlike materjalide hoidmise hoone neis osades ja ruumides, mis ei ole vastavaks otstarbeks ette nähtud. Kohus nõustub kostjaga, et TuOS eesmärgipäraselt tõlgendades ei ole asjakohased hageja arutlused ohtlike ainete hoidmise, ladustamise ja kasutamise erinevuse üle. Kostja märgib õigesti, et tulekahju puhkemine, selle leviku kiirus ja kustutamine ei sõltu sellest, kas tuleohtlikud ained on lühikest või pikka aega (päeva või nädala või mõne kuu) kohas, kus need ei ole süttimise eest piisavalt kaitstud. Tuleohutusnõuded kehtivad sõltumata sellest, kuidas hageja mingeid tegevusi ja nende kestust nimetab. Määrav on see, milline on tegevuse mõju tuleohutusele ning tuleohutusnõuded kehtivad nii tuleohtlike ainete lühi- ja pikaajalise ladustamise kui ka kasutamise puhul.
III Kohtu järeldused
134.Arvestades käesoleva kohtuotsuse I ja II osas tuvastatud asjaolusid, lahendab kohus
43 (49)
2-19-5942 järgnevalt poolte vaidluse selles, kas kostjal kui kindlustusandja on kohustus tasuda hagejale kui kindlustusvõtjale hüvitist seoses 27.04.2018 ja 29.06.2018 hageja tehases toimunud tulekahjudega. Kohus on eelpool tuvastatud asjaolude alusel seisukohal, et hageja kindlustusvõtjana rikkus seoses nimetatud tulekahjudega oma seadusest ja kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi niivõrd ulatuslikult ja rikkumised olid sedavõrd olulised, et hageja rikkumiste tagajärjel vabanes kostja kindlustuslepingu täitmise ja kindlustushüvitise maksmise kohustusest. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt täpsemalt.
135.Kohus märgib esmalt, et poolte kokkuleppe kohaselt oli kindlustatud riskiks muuhulgas tulekahju (I kd, tl 8-10). See ei tähenda siiski, et kostja kui kindlustusandja vastutus hageja ees oleks iga tulekahju toimumise korral absoluutne ja tingimusteta. Riigikohtu 13.09.2004 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-88-04 tuleneb, et kindlustusandja vastutus ei ole kindlustuse mõtte kohaselt absoluutne. Kindlustusandjal on õigus seaduses ja kindlustuslepingus sätestatud juhtudel keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest. Muuhulgas oli käesoleval juhul poolte vahelises kindlustuslepingus hüvitamisest keeldumise alusena kokku lepitud hageja raske hooletus. Riigikohtu 01.06.2005 otsuses nr 3-2-1-59-05 p-s 14 on selgitatud, et kindlustuslepingu alusel tuleb kahju hüvitada juhul, kui kindlustusvõtja on teinud temalt kõik mõistlikult eeldatava oma vara kaitseks. Kindlustuslepingu sõlmimine ei tähenda seda, et kindlustusvõtja ei pea järgima käibes vajalikku hoolt oma asjade eest hoolitsemisel.
136.Kindlustusvõtja üheks põhikohustuseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 444 alusel on keeld suurendada kindlustusriski. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. VÕS § 445 lg 2 tuleneb, et kui kindlustusvõtja rikub VÕS §-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist. Kindlustusandja kohustuseks on tõendada, kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine õnnetusjuhtumi toimumist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-08, p 12).
137.Kohtu hinnangul on kostja käesolevas asjas tõendanud nii tulekahju I kui tulekahju II osas, et hageja rikkus seoses nimetatud tulekahjudega oma kohustusi sedavõrd oluliselt, et just need rikkumised viisid tulekahjude puhkemiseni ja hagejale kahju tekkimiseni. Hageja ei teinud kõike temalt mõistlikult eeldatavat oma vara kaitseks ega järginud seoses vaidlusaluste tulekahjudega käibes vajalikku hoolt oma asjade eest hoolitsemisel. Kohtu tuvastatud asjaolude alusel on kohus seisukohal, et kumbagi tulekahju ei oleks toimunud, kui hageja oleks järginud minimaalseid seadusest tulenevaid ohutusnõudeid (rääkimata kõrgendatud hoolsuskohustuse järgimisest) ja poleks kindlustusriski ulatuslikult suurendanud. Tulekahjude põhjuseks olid hageja enda poolt õigusaktides ja kindlustuslepingus sätestatud kohustuste olulised rikkumised. Hageja rikkus olulisel määral talle kohustuslikke õigusakte ning jättis rakendamata käibes vajaliku hoolsuse.
138.Kindlustusõiguse aluspõhimõtte kohaselt peab kindlustusjuhtumi toimumine peab olema ootamatu ja ettenägematu. Hageja poolseid rikkumisi arvestades tuleb tõdeda, et need rikkumised viisid tulekahjude I ja II toimumiseni mitte ootamatult, vaid pigem vältimatult.
139.Kokkuvõtvalt kohtuotsuse I osa ja kohtu poolt analüüsitud tõendite alusel märgib kohus, et tulekahju I tekke ja kiire leviku põhjuseks oli hageja poolt tuleohtlike ainete käitlemine koos teiste jäätmete ja ainetega. Hageja ei täitnud seoses tulekahjuga I seaduse ning kompleksloaga ettenähtud mõistliku hoolsuse ja parima võimaliku tehnika põhimõtteid. Tulekahju I
44 (49)
2-19-5942 tekkimiseni viis muuhulgas asjaolu, et hageja rikkus talle väljastatud keskkonnakompleksloa tingimusi. Automaatne tulekahjuhäiresüsteem ei toiminud. Tulekahjust I teatamisel telefoni teel esines oluline viivitus võrreldes olukorraga, kus automaatne häiresüsteem oleks toiminud. Hilinenud teavitus oli tulekahju I kiire leviku tõttu omakorda üheks oluliseks põhjuseks, miks hagejale tekkis tema poolt näidatud kahju. Automaatne tulekustutussüsteem puudus ning MBTtehases ei olnud töötajat, kes oleks jälginud vastuvõtuhallis toimuvaid tegevusi ja käivitanud käsitsi häire- ning kustutussüsteemi. Hageja suurendas olulisel määral tulekahju I puhkemise kindlustusriski jäätmete sorteerimis- ja arvestuse pidamise kohustuse rikkumisega, mis muutis võimatuks tagada tervisele, keskkonnale ja varale ohutut jäätmekäitlust.
140.Kokkuvõtvalt kohtuotsuse II osa ja kohtu poolt analüüsitud tõendite alusel märgib kohus, et tulekahju II sai alguse hageja poolt purusti nr 90 katsetamisest, ilma et olnuks tagatud tuleohu avastamise ja kustutamise seadmete automaatne töö, tagatud testitava purusti järelevalve ning töötajate nõuetekohane tegutsemine tulekahju puhuks. Katsetamisel olev purusti nr 90 jäeti järelevalveta tööle ning tulekahju II avastati juhuslikult põlengu alguskohast tulnud suitsu järgi. Seoses tulekahjuga II ei olnud hageja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem töökorras ja automaatne tulekustutussüsteem puudus, mis omasid tulekahju II leviku ja tekkinud kahju osas väga suurt mõju. Ka telefoni teel tulekahjust II teavitamine toimus hilinemisega. Tulekahjuga II seoses ei olnud hageja töötajad võimelised andma tulekahju kustutamiseks vajalikku adekvaatset informatsiooni, mh ohtlike jäätmete koguste kohta. Päästjate saabumise hetkeks oli tulekahju II intensiivsus hageja poolsete rikkumiste tõttu juba selline, et tule levikut ei olnud võimalik peatada. Muuhulgas muutis tulekahju II eriti intensiivseks ja ohtlikuks kemikaalide suures koguses ladustamine biotunnelite ruumis ning ohtlike ainete plahvatustest tingitud lööklained.
141.Eelnevat arvestades on selgelt põhjendamatu hageja arusaam, nagu ei oleks hageja kindlustusriski suurendanud ning nagu poleks kostja tõendanud kindlustushüvitise maksmisest keeldumised aluste esinemist. Kohus nõustub kostjaga, et tulekahjude tekkimise põhjuseks oli hageja raske hooletus seoses kohtu poolt tuvastatud ulatuslike ohutusalaste rikkumistega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades vabaneb kostja kindlustuslepingu täitmise kohustusest täies ulatuses. Hageja rikkus oluliselt seaduste nõudeid, kindlustusriski võimalikkuse suurendamise keeldu ning ei täitnud ohutusnõuete järgimise kohustust, mis on põhjuslikus seoses mõlema tulekahju tekkimise ja levikuga. Kohus märgib, et kahju hüvitamine saab vastavalt VÕS § 476 lg-le 1 toimuda üksnes vastavalt kindlustuslepingule. Seetõttu tuleb lisaks seadusele kindlustuslepingu täitmise kohustusest vabastamist hinnates lähtuda ka lepingust. Kostja kindlustuslepingu täitmise kohustusest vabastamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 445 lg 2, pooltevahelise kindlustuslepingu osaks olevate üldiste lepingutingimuste p-d 23.1.123.1.4, 23.1.6. ja 23.1.8. (II kd, tl 190 pöördel) ning ettevõtte varakindlustuse tingimuste p-d 87, 100, 104, 105, 107, 108, 114, 121 (II kd, tl 181 pöördel – tl 182 pöördel). Kohus nõustub kostjaga, et kindlustusleping, tuleohutuse seadus ja jäätmeseadus on suunatud ohtude eelnevale kindlakstegemisele ja kahjuliku tagajärje ärahoidmisele ning kahjukindlustuse eesmärgiks ei ole hüvitada seadusega vastuolus oleva käitumise tagajärgi.
142.Hageja on seisukohal, et tema tegevusvaldkonnas on kindlustusjuhtumi toimumise risk tavapärasest suurem ning tulekahjude puhul oligi tegemist tulekahju riski realiseerumisega. Hageja märgib iseenesest õigesti, et jäätmetega seotud põlengute riski realiseerumiseks ei pea tingimata eelnema jäätmekäitleja poolne rikkumine. Samas jätab hageja tähelepanuta, et käesoleval juhul oli tulekahjude puhkemise ja kiire leviku põhjuseks just jäätmekäitleja (hageja) poolsed olulised ja ulatuslikud rikkumised, mida kohus eelnevalt käsitles. Asjaolu, et hageja tegevusvaldkonnas võib eksisteerida kõrgendatud tulekahjurisk, ei tähenda, et tulekahju
45 (49)
2-19-5942 puhkemine või mittepuhkemine oleks täielikult sõltuvuses n-ö õnnefaktorist. Kohus nõustub kostjaga, et hageja kui professionaalse jäätmekäitleja, kelle valdkonda peetakse juba üldiselt suure keskkonnaohuga valdkonnaks (nt tööstusheite seadus), käibes vajaliku hoole määr tulekahjude ärahoidmisel on kõrgendatud riskidega tegutsemise tõttu äärmiselt kõrge. Kostja on põhjendatult märkinud, et hageja käitumine majandus- ja kutsetegevuses on hageja otsese kontrolli all. Riigikohus selgitas 13.02.2014 otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-178-13 p 12, et majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes. Riigikohtu arvates on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees. Kohus on seisukohal, et hagejale kui professionaalsele jäätmekäitlejale ei saanud olla tema tegevuse suhtes kehtivad õigusaktidest tulenevad kõrgendatud nõuded üllatuslikud.
143.Kohus leiab, et hageja rikkumiste iseloomu ja ulatust arvestades ei ole võimalik lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest viisil, et selgitada iga rikkumise puhul eraldi välja vastava rikkumise mõju kahju tekkimisele. Asjakohane on kostja märkus, et hageja kui professionaalse jäätmekäitleja poolt jäätmekäitlusprotsessis tehtud valeotsustusi ning ca 9400 ruutmeetrises hoones toimunud sündmuste käiku ei ole võimalik tagantjärgi rekonstrueerida ilma hagejal olevate andmeteta ja igakülgse sisulise abita tulekahjudeni viinud kõikide asjaolude taastamisel. Kostja küsitud andmete olulises mahus puudumist kinnitab ka hageja 15.03.2019 kiri (I kd, tl 160-162). Olukorras, kus kohtu poolt on mõlema tulekahju osas tuvastatud kontrollitud jäätmekäitluse nõuete rikkumine (jäätmeseaduse § 28 lg 11 on sätestatud, et jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale), ei ole ka kohtul võimalik tagantjärele tuvastada kõiki tulekahjudega seotud detaile. Muuhulgas ei pea kohus võimalikuks tagantjärele tuvastada tule leviku täpseid detaile, tules hävinud materjalide koostist ja kogust (mille võimatusele on viidanud mh uurija M. H., vt IV kd, tl 84) ega ka näiteks poolte vahel vaidluse all olnud purustiruumi koristamise taset enne tulekahju II puhkemist. Lisaks puudulikele jäätmekäitlusega seotud andmetele olid mõlemad tulekahjud intensiivsed ja laiaulatuslikud ning hagi kohaselt hävis tulekahju II tagajärjel MBTtehase hoone koos inventariga sisuliselt tervikuna. Sellises olukorras ei ole kõigi tulekahjudega seotud detailide kindlakstegemine võimalik ning käesoleva tsiviilmenetluse eset silmas pidades ka vajalik. Kohtule on esitatud piisavalt tõendeid selleks, et lahendada käesolev tsiviilvaidlus.
144.Kohus nõustub eelnevat arvestades kostjaga, et hageja rikkumiste mõju tulekahjude puhkemise ja leviku osas tuleb vaadelda kogumis. Kostja on viidanud põhjendatult ka viimasel viiel aastal toimunud tulekahjudele samal objektil, mil olulist kahju ei tekkinud (V kd, tl 150). Võib eeldada, et nimetatud tulekahjud jäid lokaalseks just seetõttu, et puudusid ulatuslikud ja olulised rikkumised kogumis. Käesolevas menetluses käsitletud hageja rikkumised viisid aga väga intensiivsete põlengute ja suurte kahjudeni just seetõttu, et hageja rikkus oluliselt erinevaid tuleohutuse ja jäätmekäitluse nõudeid. Näiteks ei ole võimalik tulekahju II puhkemisel kahju tekkimise aspektist eristada purusti nr 90 ilma järelevalveta katsetamist, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi mittetöötamist, automaatse tulekustutussüsteemi puudumist, tulekahjust hilinenud teatamist ja ohtlike kemikaalide suures koguses ladustamist. Tulekahju II reaalsuses aset leidnud viisil puhkemise ja leviku põhjustasid kõik nimetatud tegurid kogumis ja iga rikkumine andis sellesse oma panuse. Seetõttu ei ole ka asjakohane hageja viide ettevõtte varakindlustuse tingimuste p-le 63, mis käsitleb katsetamise käigus esemele tekkinud kahju hüvitamise välistamist. Nimetatud punkt käsitleb üksnes katsetamise käigus esemele endale tekitatud kahju välistamist ega reguleeri muude kahjudega seonduvat. Kohtu hinnangul ei tulene nimetatud sättest hagejale õigust nõuda muude kahjude hüvitamist, mis koosmõjus teiste
46 (49)
2-19-5942 oluliste rikkumistega on eseme katsetamise käigus tekkinud. Samuti ei ole asjakohane hageja viide, et häiresüsteemi mittekorrasolekuga seotud kahjule tuleks rakendada eriomavastutust 20% kahjusummast ehk hageja arvates ei saaks kostja vabaneda kahju hüvitamisest suuremas ulatuses kui 20%. Kohus märgib, et hageja nimetatud väide võiks olla asjakohane juhul, kui hageja ainsaks rikkumiseks oleks olnud puuduv häiresüsteem. Käesoleval juhul see aga ilmselgelt nii ei olnud (vt täpsemalt käesoleva kohtuotsuse I ja II osa, kus kohus on käsitlenud hageja ulatuslikke rikkumisi).
145.Kuna kohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades vabaneb kostja kindlustuslepingu täitmise kohustusest täies ulatuses, jätab kohus hagi kindlustushüvitise ja viivise saamiseks rahuldamata. Kuivõrd kostjal puudub kohustus hagejale kindlustushüvitise tasumiseks, ei oma asja lahendamiseks tähtsust ning kohus ei hinda poolte väiteid ja tõendeid seoses hageja kahjunõude suurusega. Kohus märgib, et pidas põhjendatuks lubada eelmenetluse kestel dokumentaalsete tõendite esitamist mh ka seoses kahjunõude suurusega, sest kehtiva seaduse kohaselt saab kohtu õigusliku ja sisulise hinnangu lõplik kujunemine toimuda alles menetluse lõppfaasis ja lõplikuna kohtuotsuses. Riigikohtu 29.04.2015 otsuse nr 3-2-1-41-15 p-s 19 on selgitatud, et kohus ei pea juba eelmenetluse käigus võtma seisukoha, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks. Alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1). Samuti peab kohus õigeks, et pooltevaheline vaidlus lahendataks ühekorraga ning tervikuna, et mitte põhjustada menetluse venimist ja pooltele tarbetuid menetluskulusid. Kuigi kohus jõudis asja arutamise tulemusel järeldusele, et hagejal puudub kostja vastu kahjunõue ning seetõttu ei anna kohus sisulist hinnangut poolte väidetele ja tõenditele seoses kahjunõude suurusega (TsMS § 238 lg 5), ei ole välistatud, et edasikaebuse korral peavad kõrgema astme kohtud siiski vajalikuks neid arvestada. Sellisel juhul on oluline, et pooled on saanud esitada kõik asja terviklikuks lahendamiseks esitatud tõendid ning vaidlus on võimalik asjatu viivituseta ja uusi tõendeid esitamata lahendada ka juhul, kui kõrgema astme kohus peaks vajalikuks kahjunõude suurusega seotud väidete ning tõendite hindamist.
146.Kohus selgitab täiendavalt, et käesolevas tsiviilmenetluses lahendab kohus üksnes tema ette toodud kindlustushüvitise saamise vaidlust ega anna hinnanguid kellegi võimalikule süüle karistusõiguslikus mõttes. Teistsugune võib olukord olla tulekahjude uurimiseks algatatud väärteomenetluses, kus hinnatakse ka karistusõigusliku süü küsimust (väärteomenetluses kohtule teadaolevalt praeguseks otsuseni jõutud ei ole).
IV Menetluskulude jaotus
147.Lõpetuseks määrab kohus vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
148.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja menetluskulud käesolevas asjas koosnevad õigusabikuludest 45 718,75 eurot ja dokumentaalsete tõendite saamise kuludest 6452,65 eurot, kokku summas 52 171,40 eurot, samuti 14.01.2020 toimunud kohtuistungiga seotud õigusabikuludest 8 h eest 1400 eurot. Kostja taotleb vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §
47 (49)
2-19-5942 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni lahendi täitmiseni (VII kd, tl 191-193; VIII kd, tl 2).
149.Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuludeks on muuhulgas asja läbivaatamise kulud ning TsMS § 143 p 2 alusel on asja läbivaatamise kuludeks mh dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kostja dokumentaalsete tõendite saamise kuludeks on: 07.06.2019 OÜ Park Projekt, ekspert P. P. hinnang Nordecon Betoon OÜ hinnapakkumisele hageja tootmishoone taastamiseks summas 636 eurot (10.06.2019 lisa nr 26); 05.12.2019 Titania Tõlked seadme kasutusjuhendi tõlge summas 603,45 eurot (18.12.2019 lisad nr 13 ja 14); OÜ Park Projekt, ekspert P. P. hinnang hageja MBT-tehase tulekahjude, ehituseelarve, H-Ekspertiis OÜ ja tuleohutusekspert T. R. töödele summas 2574 eurot (18.12.2019 lisa nr 9); 19.12.2019 M. V. ekspertarvamus hageja Suur-Sõjamäe tootmishoones 2018. aastal toimunud põlengute kohta summas 749,20 eurot (18.12.2019 lisa nr 2); 30.12.2019 Fireplan OÜ tuleohutusekspert R. P. hinnang hageja jäätmekütuse tehase ehituslikele tuleohutusnõuetele summas 1890 eurot (18.12.2019 lisa nr 8). Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja poolt näidatud dokumentaalsete tõendite saamise kuludele ning ka kohus leiab, et nimetatud kulud summas kokku 6452,65 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kostja poolt esitatud dokumentaalseid tõendid ja asjatundjate arvamused olid käesoleva asja õigeks lahendamiseks olulised. Osaliselt on nimetatud kulud seotud tõlkega, kuid TsMS § 143 p 1 alusel on ka tõlgikulud asja läbivaatamise kuludeks.
150.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 175 eurot/h (käibemaksuta) on iseenesest aktsepteeritav. Seoses kostja lepingulise esindaja ajakuluga (kostja esindaja poolt näidatud õigusabi ajakulu kokku 269,25 h) märgib kohus, et tegemist on erakordselt suure ajakuluga. Päevadesse ümberarvestatuna on kostja esindaja ajakulu seoses käesoleva menetlusega ainuüksi esimese astme kohtus ligemale 34 kaheksatunnist tööpäeva ehk kui arvestada ka puhkepäevi, kulus kostja esindajal käesolevale menetlusele ligemale poolteist kuud 8-tunniste pausideta tööpäevadena. Seejuures on aga hageja esindaja näidatud ajakulu veelgi suurem – 308,5 tundi (VII kd, tl 196; VIII kd, tl 1). Kui arvestada ka puhkepäevi, kulus hageja esindajal käesolevale menetlusele ainuüksi esimese astme kohtus ligemale kaks kuud 8tunniste pausideta tööpäevadena. Menetluskulude mahtu võis kasvatada asjaolu, et kuigi kohus selgitas pooltele korduvalt TsMS põhimõtet esitada kõik dokumendid ja tõendid võimalikult varajases menetlusfaasis, esitasid pooled suures mahus menetlusdokumente ja tõendeid alles menetluse hilisemas faasis. See omakorda kasvatas menetluslikku ebaselgust, ning viis osaliselt ebavajalike korduste ja töö dubleerimiseni.
151.Teisalt tuleb tõdeda, et käesolev menetlus ongi erakordselt keerukas ja selles on esitatud väga suures mahus erinevaid tõendeid ja menetlusdokumente, mis valdavad on asjakohased. Samuti võtab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatusele hinnangu andmisel arvesse, et hageja ei ole kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale tähtaegselt vastuväiteid esitanud. Seetõttu ei pea ka kohus vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakulu suuremas mahus korrigeerida, seda enam, et kostja esindaja ajakulu on sarnase töömahu puhul hageja esindaja ajakulust väiksem.
152.Siiski on kohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on osaliselt ebavajalik seoses menetluskulude nimekirja alajaotuse „hageja 01.10.2019 menetlusdokumendi ja tõenditega seotud õigusteenus“ ajakuluga 26 h 55 m. Hageja esitas 01.10.2019 taotluse määrata ehitustehniline ekspertiis MBT-tehase hoone taastamise ehitusmaksumuse kindlaks
48 (49)
2-19-5942 määramiseks koos alternatiivse taotlusega. Kohus küsis nimetatud taotlusele küll kostja seisukohta, kuid rõhutas, et ei oota kostjalt suuremahulise dokumendi esitamist, vaid üksnes seisukohta hageja taotluste suhtes. Kohtu hinnangul on kostja esindaja kulutanud liigset aega hageja 01.10.2019 menetlusdokumendiga erinevates vormides tutvumiseks ja analüüsiks, sh on 01.10.2019 menetlusdokumendi analüüs dubleeritud ka menetluskulude nimekirja alajaotuses „18.12.2019 kostja seisukoha ja tõendite esitamisega seonduv õigusteenus.“ Lisaks on kostja esindaja kulutanud põhjendamatult palju aega hageja ja kohtu menetlusliku sisuga e-kirjade analüüsile. Seetõttu peab kohus vajalikuks kostja menetluskulude nimekirja alajaotuse „hageja 01.10.2019 menetlusdokumendi ja tõenditega seotud õigusteenus“ ajakulu vähendada 10 tunni võrra.
153.Samuti on kohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on osaliselt ebavajalik seoses menetluskulude nimekirja alajaotusega „Hageja 18.12.2019 menetlusdokumendi ja tõendiga ning 14.01.2020 kohtuistungiga seonduv õigusteenus.“ Kohus leiab, et kostja esindaja on kulutanud põhjendamatult palju aega seisukohtade projektide koostamisele ning samuti korralduslikule tegevusele seoses 03.01.2020 kohtunõudega, mis sisaldas üksnes paari lihtsat täpsustust tunnistajate ülekuulamise taotluse suhtes. Seetõttu peab kohus vajalikuks kostja menetluskulude nimekirja alajaotuse „Hageja 18.12.2019 menetlusdokumendi ja tõendiga ning 14.01.2020 kohtuistungiga seonduv õigusteenus“ ajakulu vähendada samuti 10 tunni võrra. Lisaks eeltoodule vähendab kohus kostja esindaja ajakulu seoses 14.01.2020 istungiga 1 h ja 15 minuti võrra, arvestades istungi tegelikku kestust ja istungi vaheaega. Kohtu hinnangul ei ole menetluse lõppfaasis kohtuistungi vaheajal (olukorras, kus kõik tõendid ja põhilised seisukohad on juba kohtule esitatud) kliendiga nõupidamine põhjendatud menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 mõttes, mis kuuluks vastaspoole poolt hüvitamisele.
154.Kokkuvõttes vähendab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 21,25 h võrra. Seega leiab kohus, et kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on ajalises mahus 248 h (269,25 – 21,25). Kuna kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 175 eurot/h, siis ajakulule 248 h vastab summa 43 400 eurot (175 x 248). Kokkuvõttes mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 49 852,65 eurot (sh asja läbivaatamise kulud summas 6452,65 eurot ja kostja lepingulise esindaja kulud summas 43 400 eurot). Kuna kostja pole TsMS § 174 lg 10 nimetatud kinnitust esitanud ega taotle menetluskulude hüvitamist käibemaksuga, siis on kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud ilma käibemaksuta ja käibemaksu neile lisada ei saa. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus kostja avalduse alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
155.Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2020 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.02.2020 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, aga muudeti ja täiendati selle põhjendusi.
49 (49)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.