Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-112-03 Otsuse kuupäev Tartu, 10. detsember 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi Ekelini Ehituse AS ja AS Uus Kodu (pankrotis) kaebused AS Uus Kodu (pankrotis) võlausaldajate 28. oktoobri 2002. a üldkoosoleku otsuste peale Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/336/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Uus Kodu (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 10. november 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
1.aprilli 2003. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnakohtu 22. septembri 1999. a otsusega kuulutati välja AS Uus Kodu pankrot.
28.oktoobril 2002. a toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus teise päevakorrapunkti raames võeti vastu järgmised otsused: 1) konstateerida, et võlausaldajad ei ole rahul pankrotitoimkonna senise tegevusega; 2) kutsuda pankrotitoimkond täies koosseisus tagasi; 3) kinnitada pankrotitoimkonna liikmete arvuks 3 liiget ning 4) kinnitada pankrotitoimkonna liikmeteks vandeadvokaadid Aivar Pilv, Sven Sillar ja Erki Kergandberg. Koosolekust võttis osa kolm võlausaldajat ning nimetatud otsused võeti vastu võlausaldaja Karin Tõnissoni häälteenamusega.
2.
Tallinna Linnakohtule esitatud kaebuses palus võlausaldaja Ekelini Ehituse AS tunnistada kõik AS Uus Kodu (pankrotis) 28. oktoobri 2002. a võlausaldajate üldkoosoleku eelnimetatud otsused kehtetuks. Võlgnik AS Uus Kodu (pankrotis) palus oma kaebuses tunnistada kehtetuks eelnimetatud otsustest kolm viimast. Kaebuste esitajad leidsid, et üldkoosoleku otsused on seadusevastased, kuna rikutud on pankrotiseaduse (PankrS) § 28 lg 6, samuti ei ole otsused kooskõlas heade kommetega. Üldkoosolek ei arutanud ühegi pankrotitoimkonna liikme tegevust, mille põhjal oleks saanud teha järelduse, et mõni liige jättis oma kohustused täitmata või soovis enda vabastamist. Koosolekul esitatud pankrotitoimkonna tegevusaruande kohta ei esitatud küsimusi ega pretensioone. Samuti ei näe pankrotiseadus ette võimalust toimkond täies koosseisus tagasi kutsuda. Kuna toimkonna tagasikutsumine ilma PankrS § 28 lg-s 6 toodud asjaoludeta ning terves koosseisus oli seadusevastane ja kehtetu, tehti õigusliku aluseta ka otsused toimkonna liikmete arvu määramise ja uute liikmete kinnitamise kohta. Pankrotitoimkond peab PankrS § 28 lg 1 kohaselt kaitsma kõigi võlausaldajate huve, kuid K. Tõnisson määras toimkonda ainult enda esindajad. Võlgnik leidis lisaks eeltoodule, et PankrS § 25 p 1 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses pankrotitoimkonna valimine, mitte kinnitamine. Toimkonna liikmeteks võib valida isikuid, kes on võlausaldajate üldkoosolekul või enne seda andnud nõusoleku liikmeks valimiseks.
3.Üldkoosolekut esindav pankrotitoimkonna esimees E. Kergandberg vaidles kaebustele vastu. Pankrotiseaduse § 28 lg 6 ei välista kogu pankrotitoimkonna tagasikutsumist. Kollegiaalse organi
tööd tuleb hinnata tervikuna ning kui see organ jätab oma kohustused täitmata, võib kogu toimkonna vabastada. Tagasikutsutud pankrotitoimkond jättis oma kohustused täitmata, kuna ei teostanud järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle ja kahjustas teadlikult võlausaldajate huve. Võlausaldaja K. Tõnisson ei olnud teadlik võlausaldajate üldkoosolekust, kus valiti toimkond ning määrati liikmetele töötasu. Toimkonna liikmete arvu vähendamine kolmele liikmele on üldkoosoleku pädevuses, kooskõlas seadusega ning suhteliselt väikesemahulist pankrotimenetlust arvestades ka täiesti otstarbekas.
4.Tallinna Linnakohtu 13. detsembri 2002. a otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Lähtudes põhimõttest, et võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtib, kuni kohus selle kehtetuks tunnistab, käsitas kohus protsessiosalisena pankrotitoimkonna uut esimeest E. Kergandbergi.
5.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kuulub pankrotitoimkonna valimine PankrS § 25 p 1 järgi võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse ning õiguslikult ei oma tähendust selle otsustuse sõnastamine uue toimkonna kinnitamisena. Pankrotiseaduse § 28 lg 6 tõlgendades ei saa teha järeldust, et üldkoosolek saaks toimkonna liikmeid vabastada vaid üksikult. Kohtu hinnangul saavad võlausaldajad vabastada kõik toimkonna liikmed seadusest tulenevatel alustel. Üldkoosoleku õigus määrata uue toimkonna liikmete arv tuleneb PankrS § 28 lg-st 3. Toimikus sisaldus uue toimkonna liikmete nõusolek liikmeks hakkamiseks. Toimkonna kollektiivse organina sätestamise mõte on selles, et tagatud oleks võimalikult suure võlausaldajate ringi huvide kaitse. Seetõttu pidas kohus mõistlikuks, et toimkonda kuuluvad mitme võlausaldaja esindajad. Samas tuleb arvestada, et seadusandja ei ole sätestanud regulatsiooni nimetatud põhimõtte realiseerimiseks, kui pankrotimenetluses domineerib võlausaldaja, kellel on kõige rohkem hääli. Antud juhul valiti toimkonda vandeadvokaadid, kes kohtu arvates suudavad tagada kõigi võlausaldajate huvide kaitse.
6.Linnakohus luges tõendatuks, et enamik võlausaldajatest ei olnud rahul toimkonna tegevusega. Pankrotimenetluses rikuti PankrS § 26 lg-s 1 ette nähtud võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja tähtaegu ning võlausaldaja K. Tõnissoni õigust koosolekul osaleda. PankrS § 28 lg 1 kohaselt valvab pankrotitoimkond halduri tegevuse üle. Esitatud tõendite põhjal ei ole pankrotitoimkond seda piisavalt teinud. Pankrotitoimkond ei ole kaitsnud ka kõigi võlausaldajate huve. Võlausaldaja K. Tõnissoni esindaja K. Roosalu vastusest järelepärimisele nähtus, et tal oli võimalik osaleda kaheksast toimunud pankrotitoimkonna koosolekust vaid kahel. Kahel korral edastati kutse hilinenult, ülejäänud toimunud koosolekutest teda ei informeeritud.
7.Linnakohtul puudus võimalus antud vaidluses ja esitatud tõendite põhjal anda hinnangut kohtuvaidluste otstarbekusele, õigusabikuludele, samuti üürilepingutega seonduvale pankrotimenetluses. Samas osutas kohus, et pankrotimenetluse venimine võib olla alus toimkonna liikmete vabastamiseks. Pankrotitoimkond peab halduri tegevuse kontrollimisel jälgima, et haldur täidab PankrS § 31 lg-s 1 sätestatud põhikohustusi.
8.Kohtuotsuse peale esitasid apellatsioonkaebused nii Ekelini Ehituse AS kui AS Uus Kodu (pankrotis). Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2003. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata.
10.Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt leidis linnakohus õigesti, et üldkoosoleku otsuste peale esitatud kaebusi ei ole alust rahuldada, sest otsuste vastuvõtmisel ei rikutud seadust. Pankrotiseadusest tulenevalt on pankrotimenetluse eesmärgiks eelkõige võlausaldajate nõuete rahuldamine, mistõttu ongi võlausaldajate üldkoosoleku otsustada kõik menetlusega seotud olulised küsimused. Seetõttu on üldkoosoleku otsustada ka pankrotitoimkonna liikmete arv ja koosseis. Asjaolu, et seadus räägib pankrotitoimkonna liikme vabastamisest, ei tähenda, et kõiki liikmeid ei või korraga vabastada. Pankrotiseaduse § 28 lg-st 6 tuleneb, et pankrotitoimkond kui menetlust kontrolliv organ koosneb liikmetest, kellest võib igaühte tagasi kutsuda. Ka pankrotistunud äriühingu juhtorgan ei ole mingi eraldi seisev moodustis, vaid sinna valitud liikmete kogum. Vaidlust ei olnud selle üle, et üldkoosoleku otsused võeti vastu häälteenamusega. Seega määrati uued liikmed toimkonda valimise teel. Asjaolu, et üldkoosolekust võtsid osa kolm võlausaldajat, kellest ühele kuulus häälteenamus, ei muuda vastuvõetud otsuseid heade kommete vastaseks.
11.Pankrotiseaduse § 28 lg 1 kohaselt kaitseb pankrotitoimkond pankrotimenetluses võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kui võlausaldajad leiavad, et pankrotitoimkonna liikmed ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt, on neil õigus varem valitud liikmed tagasi kutsuda ja valida toimkonda uued liikmed. Linnakohus leidis põhjendatult, et pankrotitoimkonna tagasikutsumine toimus seaduslikult. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud võlausaldajad toimkonna tegevusega rahul.
12.Võlausaldajate üldkoosoleku otsused kehtivad seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud. Seadusel ei põhine võlgniku arvamus, et õiguse üldiste põhimõtete järgi ei jõustu kohe need otsused, mida on võimalik seaduse alusel vaidlustada.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Apellatsioonikohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse AS Uus Kodu (pankrotis). Kassatsioonkaebuses paluti tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata pankrotivõlgniku apellatsioonkaebus, ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Võlgniku väitel on ringkonnakohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi ja vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi.
14.Ebaõige on apellatsioonikohtu seisukoht, nagu kehtiksid võlausaldajate üldkoosoleku otsused seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud. Õiguse üldpõhimõtete järgi ei jõustu kohe need otsused, mida on seaduse alusel võimalik vaidlustada. Pankrotiseaduse § 271 lg 2 kohaselt võib võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale edasi kaevata kohtusse 10 päeva jooksul otsuse tegemisest.
15.Kassaator leiab, et pankrotitoimkonna liikme vabastamisel tuleb PankrS § 28 lg 6 kohaselt põhjendada, millised kohustused on see liige täitmata jätnud. 28. oktoobril 2002. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul ei arutatud ühegi pankrotitoimkonna liikme tegevust, mille alusel oleks võinud teha järelduse, et see liige on jätnud oma kohustused täitmata.
16.Pankrotitoimkonna liikmed kutsuti tagasi ja uued, vaid võlausaldaja K. Tõnissoni esindavad
liikmed, valiti K. Tõnissoni häälteenamusega. Selline otsus ei ole kooskõlas heade kommetega. Seda enam, et 1. jaanuarist 2004. a kehtima hakkava PankrS § 74 lg 2 kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud.
17.Apellatsioonikohus ei ole vastanud apellatsioonkaebuse põhjendustele. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes kohus leidis, et võlausaldajad ei olnud rahul pankrotitoimkonna tegevusega ning milliseid kohustusi toimkonna liikmed ei täitnud. Apellatsioonikohus möönis vaid, et üldkoosolekute kokkukutsumise ja pankrotivara müümisega seonduvad probleemid, mis olid tekkinud juba enne vaidlustatud koosoleku kokkukutsumist, ei ole antud asjas vaidluse esemeks ega lahendatavad. Samuti nõustus ringkonnakohus linnakohtuga, kes võttis arvesse E. Kergandbergi toodud argumente, mida 28. oktoobri 2002. a võlausaldajate üldkoosolekul ei käsitletud.
18.Apellatsioonikohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse Tallinna Linnakohtu tsiviilasja nr 2/3/202787/99 (pankroti)toimiku võtmiseks tsiviilasja menetluse juurde. Sellega rikkus kohus asjast osa võtvate isikute võrdsuse printsiipi.
19.Vastavalt TsMS §-le 249 oleks ringkonnakohus pidanud kaebuse läbivaatamisse kaasama huvitatud isikutena tagasikutsutud pankrotitoimkonna liikmed, sest PankrS § 28 lg 7 kohaselt vastutavad pankrotitoimkonna liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud võlgnikule või võlausaldajale, tekitatud kahju eest solidaarselt.
20.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis AS Uus Kodu (pankrotis) pankrotitoimkonna esimees E. Kergandberg, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ning kaebuses toodud seisukohad ei saa olla aluseks selle tühistamisele.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
22.Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et apellatsioonikohus oleks TsMS § 249 lg 2 kohaselt pidanud asja huvitatud isikutena kaasama tagasikutsutud pankrotitoimkonna liikmed. Asjas, kus otsustatakse üldkoosoleku otsuse kehtivus, millega vabastati pankrotitoimkonna liikmed, ei ole pankrotitoimkonna liikmete kaasamine protsessiosalistena kohustuslik. Kui kohus leiabki, et pankrotitoimkonna liige on jätnud oma kohustused täitmata või täitnud neid mittenõuetekohaselt, ning seega esinevad tema vabastamise alused PankrS § 28 lg 6 järgi, ei oma selle otsusega tuvastatud asjaolud asjasse kaasamata pankrotitoimkonna liikme suhtes TsMS § 242 lg-s 2 kehtestatud tagajärge. Osundatud normi järgi ei või asjaolusid, mis on ühes tsiviilasjas tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, vaidlustada teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised või nende õigusjärglased. Sama põhimõte tõendamisest vabastamise alusena on sätestatud TsMS § 94 lg-s 2. Pankrotitoimkonna liikmete suhtes PankrS § 28 lg-st 7 tuleneva vastutuse kohaldamise eeldused tuvastatakse kahju hüvitamise nõude menetluses, kus toimkonna liikmed on kostjateks.
23.Põhjendatud ei ole kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus pidi poolte võrdsuse põhimõttest lähtuvalt võtma asja juurde Tallinna Linnakohtu toimiku tsiviilasjas nr 2/3/20-2787/99. Toimiku asja juurde võtmist taotles kassaator alles pärast apellatsioonkaebuse esitamist ja ta ei märkinud, milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid ta toimiku materjalidega tõendada soovib. Sellistel asjaoludel jättis apellatsioonikohus kooskõlas TsMS §-ga 308 taotluse rahuldamata.
24.Kolleegium nõustub apellatsioonikohtuga selles, et võlausaldajate üldkoosoleku otsused jõustuvad vastuvõtmisel ja kehtivad seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud. Kassatsioonkaebusest ei selgu, kust tuletab kassaator "õiguse üldpõhimõtte", et otsused, mida on võimalik vaidlustada, ei jõustu kohe. Pankrotiseaduse § 271 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Juba antud sätte sõnastusest tuleneb, et on olemas kehtiv otsus, mille kehtetuks tunnistamist nõutakse. Analoogne on ka äriseadustiku regulatsioon äriühingu organi otsuste kehtivuse osas (vt nt ÄS § 178 lg 1 osanike otsuse ja ÄS § 302 aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohta). Kui seadusandja oleks soovinud üldkoosoleku otsuste kehtima hakkamist edasi lükata kuni otsuse vaidlustamise tähtaja möödumiseni, oleks ta saanud seda selgesõnaliselt teha. Kui võlausaldajate üldkoosoleku otsus hakkaks kehtima alles pärast edasikaebamistähtaja möödumist ning kaebuse esitamise korral alles selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisel, siis looks see pankrotimenetluses pikaks ajaks liiga ebakindla olukorra olulistes küsimustes, mille otsustamine on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses.
25.Seadusel ei põhine kassatsioonkaebuse väide, et pankrotitoimkonna liikmeid ei või valida ühe võlausaldaja häälteenamusega. Pankrotiseaduse § 28 lg 1 kohaselt on pankrotitoimkonna üheks põhiülesandeks just võlausaldajate huvide kaitse. Pankrotiseaduse § 26 lg 4 kohaselt on iga võlausaldaja häälte arv võlausaldajate üldkoosolekul võrdeline tema nõude suurusega ning otsused võetakse vastu koosolekust osavõtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. See võimaldab ka pankrotitoimkonna liikmed kinnitada suurimat nõuet omava võlausaldaja häälteenamusega. Küll kohustab 1. jaanuaril 2004. a jõustuva pankrotiseaduse § 74 lg 2 moodustama pankrotitoimkonda nii, et sellesse kuuluksid ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud.
26.Kolleegium peab põhjendatuks kassatsioonkaebuse väidet, et pankrotitoimkonna liikme vabastamiseks tuleb PankrS § 28 lg 6 kohaselt tuvastada, millised kohustused on see liige täitmata jätnud või milliseid kohustusi täitnud mittenõuetekohaselt. Kui pankrotitoimkonna liikme vabastamise aluseks olevad asjaolud ei selgu üldkoosoleku protokollist, siis saab nende olemasolu või puudumise kindlaks teha ka kohtumenetluses, järgides ausa kohtumenetluse ja poolte võrdsuse põhimõtet.
27.Esimese astme kohus tuvastas, et pankrotihaldur rikkus PankrS § 26 lg-s 1 ette nähtud võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja tähtaegu ning võlausaldaja K. Tõnissoni õigust
koosolekul osaleda. PankrS § 28 lg 1 kohaselt valvab pankrotitoimkond halduri tegevuse üle. Esitatud tõendite põhjal ei ole pankrotitoimkond seda piisavalt teinud. Linnakohus lugeski pankrotitoimkonna liikmete kohustuste rikkumiseks piisava kontrolli puudumise pankrotihalduri tegevuse üle ning selle, et pankrotitoimkond ei kaitsnud kõigi võlausaldajate huve, kuna võlausaldaja Karin Tõnissoni esindaja on osalenud kaheksast pankrotitoimkonna koosolekust kahel, lisaks on kutse ühel korral kohale jõudnud hilinemisega ja ühel korral on teda koosolekust teavitatud samal päeval telefoni teel. Pankrotitoimkond ei ole kaitsnud ka kõigi võlausaldajate huve. Apellatsioonkaebuses vaidlustas võlgnik muuhulgas pankrotitoimkonna liikmete vabastamise aluse. Apellatsioonikohus märkis vaid, et üldkoosolek on pädev otsustama, kas pankrotitoimkonna liige täidab või ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt, ning tõenditest nähtuvalt ei olnud võlausaldajad toimkonna tegevusega rahul. Seega puudub apellatsioonikohtu seisukoht apellatsioonkaebuse väite osas, et alus pankrotitoimkonna liikmete vabastamiseks puudus. Pankrotiseaduse § 28 lg 6 kohaselt pole pankrotitoimkonna liikme vabastamise aluseks pelgalt võlausaldajate rahulolematus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 330 lg 6 rikkumise tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada.
28.Kuna TsMS § 353 lg 3 kohaselt ei saa Riigikohus tuvastada avalduse aluseks olevaid asjaolusid, tuleb asi otsustamiseks, kas võlausaldajate üldkoosolek on pankrotitoimkonna liikmed põhjendatult vabastanud, saata TsMS § 362 p 2 alusel uueks arutamiseks apellatsioonikohtule. V. Kõve, H. Jõks, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.