Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-138-02 Otsuse kuupäev Tartu, 5. detsember 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi Julia Põrõt"eva hagi AS Inforing vastu moraalse kahju hüvitamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas nr II-2-126/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Inforing kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 4. november 2002. a Istungil osalenud isikud Kostja esindaja vandeadvokaat K. Namm Resolutsioon Jätta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. juuni 2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
puutumatuse rikkumiseks ka 2. lõikes nimetamata tegevuse, millega seadusliku aluseta või isiku tahte vastaselt kahjustatakse tema eraelu. Selliseks eraelu puutumatuse rikkumiseks on kohtuistungi materjalide põhjal hageja eraelu puudutavate intiimsete andmete avaldamine ajakirjanduses. Eesti Ajakirjanduseetika koodeksi p 4.9 sätestab põhimõtte, et inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Antud juhul avalikkuse huvid hageja eraelu kaitset kui põhiseaduse §-ga 26 garanteeritud põhiõigust üles ei kaalu. Kriminaalasja episoodide, nende toimepanemise asjaolude kirjeldamise, samuti konkreetsete faktide esitamise tõttu ning regiooni suurust ja protsessiosaliste eesnime ja perekonnanime esitähe kasutamist arvestades on hageja artikli põhjal kergesti identifitseeritav. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
puutumatuse rikkumisega tekitatud moraalse kahju hüvitamist, peab ta tõendama kahju olemasolu, kahju tekitanud teo õigusvastasuse ning põhjusliku seose õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel. Otsusest ei selgu, milles seisnes kostja tegevuse õigusvastasus ning milliste tõendite alusel määrati kindlaks kahju olemasolu, kostja tegevuse ja kahju tekkimise vaheline põhjuslik seos. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on artikli avaldamisega tõendatud hagejale kahju tekitamine. Kohus on jätnud tähelepanuta, et Eesti Vabariigis ei ole ajakirjandusseadust. Riik on aktsepteerinud ajakirjanduse eneseregulatsiooni. Artiklis ei olnud märgitud regiooni, kus artiklis kajastatud sündmused on aset leidnud, toimepandud kuriteod on suure esinemissagedusega ning nimi, mida artiklis kasutati, on Eestis sageliesinev. Kohtuotsused kuulutatakse avalikult ja need ei ole käsitatavad riikliku saladusena ja seega ei ole neid keelatud avaldada ajakirjanduses. Avalikkuse huvi seotus kuritegudega aitab kaasa kuritegude põhjuste väljaselgitamisele, avastamisele ja nende ennetamisele. Avalikkuse huvile viitamisel peetakse silmas mitte üksnes sõna- ja trükivabadust, vaid ka pressi kohustust avaldada ja avalikkuse õigust saada informatsiooni üldist huvi pakkuvates küsimustes. Apellatsioonikohus ei ole arvestanud Riigikohtu seisukohaga, et ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole käsitatav moraalse kahjuna ning viidav PS §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla. Füüsilisi ja hingelisi kannatusi põhjustas hagejale raske isikuvastane kuritegu, mitte avaldatud artikkel. Ringkonnakohus on rikkunud protsessiõigusnorme: ei ole andnud hinnangut kõigile esitatud tõenditele ega ole järginud nõuet, et kumbki pool peab tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Ringkonnakohus ei ole vastanud kostja apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus on kohaldanud Eesti Ajakirjanduseetika koodeksit, mis ei ole seadus ega saa olla otsuse materiaalõiguslikuks aluseks. Kuna kohus on jätnud põhjendamata hüvitise suuruse, ei ole võimalik kontrollida, kas see on õiglane. Väljamõistetud hüvitis ei ole kooskõlas hüvitise suurusega sama liiki asjade kohtupraktikas.
kuulutamata. Vaidlust ei ole selles, et kriminaalasja arutati kinnisel kohtuistungil. Samas ei selgu maakohtu ega ringkonnakohtu otsustest, kas kohtuotsus kriminaalasjas kuulutati avalikult või mitte. Kolleegium on seisukohal, et isegi siis, kui kohtuotsus kuulutati avalikult, ei tähenda see iseenesest veel õigustust teha ajakirjanduse kaudu kohtuotsus avalikkusele kättesaadavaks viisil, mis võimaldab kuriteos kannatanu identifitseerimist. Käsitletavas artiklis avalikustati kannatanu eesnimi ja perekonnanime esitäht. Arvestades Jõhvi kui väikelinnaga, on kohtud õigesti leidnud, et kohtuotsuse täpne refereering (kontekst) koos kannatanu eesnime ja perekonnanime esitähega võimaldas tema identifitseerimist. Sellega rikuti PS §-st 26 lähtuvat eraellu sekkumise keeldu. Kostja väitel oli artikli ülesandeks avalikkuse huvi rahuldamine, kuritegude põhjuste väljaselgitamine, kuritegude avastamine ja kuritegude ennetamine. Kuid kostja ei ole kassatsioonkaebuses ega varasemas kohtumenetluses esitanud põhjendust, mil viisil kuriteo asjaolude täpne kirjeldus (millist vägivalda kasutades ja kuidas kuriteod toime pandi) seondub nimetatud eesmärkide saavutamisega. Seetõttu ei ole artikli avaldamine avaliku huviga õigustatav. Vastavalt TsÜS § 24 lg-le 1 on isikul õigus nõuda tema eraelu puutumatuse rikkumise lõpetamist ning rikkumisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Eraellu õigusvastasel sekkumisel on kaitsevahenditeks seega: 1) eraelu puutumatuse rikkumise lõpetamise (korduval või kestval sekkumisel) nõue; 2) eraelu puutumatuse rikkumisega tekitatud moraalse ja/või varalise kahju hüvitamise nõue. Kannatanu õiguste efektiivse kaitse tagamiseks peab ta saama moraalse ja/või varalise kahju hüvitamise nõude esitada nii korduva või kestva sekkumise kui ühekordse lõpetatud sekkumise juhul. TsÜS § 24 lg 3 kohaselt võib kohus tunnistada eraelu puutumatuse rikkumiseks tegevuse, millega seadusliku aluseta või isiku tahte vastaselt kahjustatakse tema eraelu. Kostja ei ole hagejalt küsinud nõusolekut teda puudutavate eraeluliste andmete avaldamiseks ega artiklis tema eesnime kasutamiseks. Seega on hageja eraellu sekkumine toimunud tema tahte vastaselt. Võtnud arvesse, et kostjal puudusid hageja eraellu sekkumist õigustavad asjaolud, tunnistas kohus põhjendatult artikli avaldamise hageja eraelu puutumatuse rikkumiseks (õigusvastaseks).
eraelu puutumatuse rikkumisega tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Juba ainuüksi sellest erinevusest tulenevalt ei saa Riigikohtu eelmainitud seisukohta laiendada eraelu puutumatuse rikkumisega tekitatud moraalse kahju hüvitamise nõudele. Tuvastades, et hageja isiku identifitseerimist võimaldanud artikli avaldamine tõi temale kaasa uusi õigustamatuid kannatusi ning psüühilise heaolu languse, on kohtud õigesti leidnud, et kostja tegevus tekitas hagejale moraalset kahju.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.