lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-93-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 30.09.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-93-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
30.09.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1357
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-93-02 Otsuse kuupäev Tartu, 30. september 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Ecomatic hagi AS Vinni Kommunaal (pankrotis) vastu asja omandiõiguse tunnistamiseks, vara pankrotivarast välistamiseks ja vara valdusest väljanõudmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. märtsi 2002. a otsus tsiviilasjas nr II-2-66/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Vinni Kommunaal (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 2. september 2002. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Viru Ringkonnakohtu 19. märtsi 2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS Ecomatic esitas 10. augustil 2001. a Lääne-Viru Maakohtule hagiavalduse AS Vinni Kommunaal (pankrotis) vastu puurkaevu pumba mootori välistamiseks pankrotivarast ja valdusest väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale mootori hinnaga 31 400 krooni. Kauba müümisel seadis hageja saatelehel tingimuseks, et omandiõigus kaubale läheb üle pärast kauba eest tasumist. Kostja tasus üksnes 15 000 krooni. Haldur ei vastanud hageja taotlusele vara välistamiseks kostja pankrotivarast või ostuhinnast maksmata osa tasumiseks. Kuna müüdava asja omandiõiguse osas oli müügitingimuseks, et omandiõigus läheb üle pärast asja eest tasumist, siis asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg-st 1 tulenevalt on hagejale kuuluv vara kostja valduses. Hageja palus tunnustada tema omandiõigust pumbale (pumba mootorile) ja nõuda see kostja valdusest välja.
2.Kostja tunnistas, et võlgneb hagejale 16 400 krooni, kuid keeldus mootorit välja andmast, kuna leidis, et omandiõigus läks asja üleandmisega temale üle. Kostja arvates võinuks hageja esitada oma nõude kostja pankrotimenetluses.
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt tekib vallasomand AÕS § 92 lg 1 järgi asja üleandmisega. Hageja väited, et kauba eest tasumata jätmisel ei läinud omandiõigus kostjale üle, on põhjendamatud. Vallasasja valdus anti üle ning ostu-müügitehingu eesmärgiks oli ka omandi üleminek. Lepingu sisust ei tulene, et kostja oleks pidanud kauba eest tasuma ositi. Algselt nõudis hageja kostjalt kohustuse täielikku täitmist, mitte asja tagastamist. Alles pärast pankroti väljakuulutamist on hageja nõudnud vara välistamist pankrotivarast. Asi on kostjale üle antud ostumüügilepinguga ja AÕS § 92 lg 1 kohaselt on seega kostja seaduslikus valduses. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
4.Viru Ringkonnakohus tühistas 19. märtsi 2002. a otsusega maakohtu otsuse. Ringkonnakohus tunnustas hageja omandiõigust puurkaevu pumba mootorile ning välistas selle kostja pankrotivarast. Haginõude vara väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest jättis ringkonnakohus rahuldamata.
5.Otsuse kohaselt leppisid pooled kokku, et kaup on hageja omandis seni, kuni selle eest pole tasutud. Vastavalt AÕS § 92 lg-le 1 tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb omandajale üle. Seega nõuab

vallasasja üleandmine lisaks võlaõiguslikule müügilepingule ka asjaõiguskokkulepet. Ringkonnakohus leidis, et pooled sõlmisid tingimusliku asjaõigusliku kokkuleppe omandi ülemineku kohta (omandireservatsioon). Kuna kostja ei ole tasunud pumba mootori eest kogu kokkulepitud hinda, ei ole talle selle omandiõigus üle läinud ja hagejal on õigus nõuda pumba mootorile omandiõiguse tunnustamist ja pankrotiseaduse (PankrS) § 53 alusel selle vara välistamist pankrotivarast.

6.Haginõude asja väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest jättis ringkonnakohus rahuldamata, kuna kostja valdab asja seaduslikul alusel (kasutusvaldus). Pumba mootori valdus anti üle pooltevahelise ostu-müügilepingu alusel.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kostja palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega jätta tunnustamata hageja omandiõigus varale ja jätta vara pankrotivarast välistamata. Kaebuse kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt AÕS § 92 lg 1. Pooled ei ole sõlminud kahepoolset lepingut selles, et asi on hageja omandis kuni selle eest täieliku tasumiseni. Vallasasja võõrandamisel läheb valduse üleandmisega üle ka omandiõigus, kui ei ole teisiti kokku lepitud. Poolte tegelik tahe oli omandiõiguse üleminek asja valduse üleandmise hetkel. Kostjal on täitmata tsiviilõiguslik kohustus ja kuna kostja on pankrotis, saab hageja esitada nõudeavalduse pankrotiseaduse kohaselt. PankrS § 53 alusel saab tagastada vaid teisele isikule kuuluvat vara, kuid vara omanik on kostja.
8.Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Hageja väljendas enda arvates selgesõnaliselt kauba ostu-müüki kinnitaval saatelehel oma tahet kostjale omandiõigus üle anda pärast kauba eest tasumist. Kuna kostja allkirjastas selle saatelehe, aktsepteeris ta sellist kokkulepet. Ringkonnakohus tuvastas poolte kokkuleppe omandiõiguse üleandmiseks pärast kauba eest tasumist. Riigikohtus ei kuulu vaidlustamisele apellatsioonikohtus tuvastatud asjaolud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on õige ja kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Ringkonnakohus kohaldas õigesti AÕS § 92 lg-s 1 sätestatut. AÕS § 92 lg 1 näeb vallasasja omandiõiguse üleminekuks ette kaks tingimust: asja valduse üleandmise omandajale ja kokkuleppe sõlmimise omandiõiguse ülemineku kohta (nn asjaõiguslepingu). Omandiõiguse ülemineku kehtivus ei sõltu selle aluseks oleva võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Erinevalt kinnisomandist ei piira seadus vallasomandi üleandmiseks tingimuslike asjaõiguslepingute sõlmimist. Seega võib vallasomandi üleandmise kokkuleppe jõustumine olla seotud ka mingi tähtpäeva või tingimuse saabumisega, eeldusel, et asi ise on tingimuse saabumise ajal omandaja otseses või kaudses valduses. Niisugust kokkulepet kasutatakse müügilepingu puhul müüja tagatisena ostjapoolse ostuhinna tasumiseks, kui ostuhind tuleb tasuda pärast asja üleandmist. Sel juhul reserveerib müüja endale omandiõiguse kuni ostuhinna täieliku tasumiseni (omandireservatsioon).
11.Ringkonnakohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud mootori ostu-müügileping ja tingimuslik asjaõigusleping, mille kohaselt läheb mootori omandiõigus ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega. Kuna seadus ei näe vallasasja müügilepingule vorminõudeid ette, siis suulisel lepingu

sõlmimisel kinnitavad lepingu sõlmimist ka müüjapoolne arve, kauba üleandmine ostjale ja ostja poolt arve osaline maksmine. Kohus ei ole tuvastanud, et kaupa vastu võttes oleks kostja esitanud vastuväiteid saatelehel olnud omandireservatsiooni märkusele. Lepingu täitmisele asudes muutus seega ka nimetatud tingimus lepingu osaks, mida ringkonnakohus õigesti leidis. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et omandireservatsiooni kokkulepe ei vastanud poolte tegelikule tahtele.

12.Kolleegium märgib samuti, et müüjal ei ole õigust nõuda omandireservatsiooniga müüdud asja valduse väljaandmist muidu, kui lõpetatakse omandireservatsiooni aluseks olev müügileping. Sama kehtib ka muude lepingute kohta, mis annavad võlgnikule õiguse teisele lepingupoolele kuuluvat asja vallata. Ilma müügilepingut lõpetamata jääb ostjale seaduslik alus asja vallata ning seda nimelt müügilepingu alusel ja mitte kasutusvaldajana, nagu on ekslikult märkinud ringkonnakohus. Sellega tagatakse ostja asjaõiguslik ooteõigus saada lepingus kokkulepitud hinna täielikul tasumisel asja omanikuks. Pankrotimenetluses täidab omandireservatsioon eelkõige müüjale kuuluva ostuhinna maksmise nõude tagatise rolli. Seega on müüdud asja valdusest väljanõudmise eelduseks müügilepingu lõpetamine. Tsiviilkoodeks ega pankrotiseadus ei anna otseselt müüjale õigust lepingu ühepoolseks lõpetamiseks ostja maksekohustuse rikkumise tõttu. Samas sätestab TsK § 249, et kui ostja keeldub asja eest tasumast, on müüjal õigus keelduda lepingu täitmisest ja nõuda kahjude hüvitamist. Sellest omakorda tuleneb kolleegiumi arvates, et kui müüja on omapoolsed kohustused juba täitnud, mh asja ostjale üle andnud, on müüjal siiski õigus leping ühepoolselt lõpetada, kui ostja rikub oluliselt oma kohustust asja eest tasuda. Lepingu lõpetamiseks piisab sel juhul ostjale lepingu lõpetamise tahteavalduse edastamisest. Omandireservatsiooniga müügilepingu lõpetamise eelduseks ostja pankrotimenetluses on, et haldur keeldub võlgniku kohustuste täitmisest ja õiguste teostamisest vastavalt PankrS §-le 22. Selle sätte kohaselt on halduril õigus otsustada, kas ta täidab müügilepingu, st tasub lepingu järgi võlgnetava raha, ja omandab nii ka omandiõiguse. See tagab, et pankrotivarast ei välistataks vara, mis on juba suuremas osas välja ostetud või mille puhul on majanduslikult muul põhjusel otstarbekas vara pankrotivaras säilitada. Otsustades lepingut täita, peab haldur seda tegema tervikuna, st käesoleval juhul tulnuks tal tasuda puuduolev ostuhind. Asja omandireservatsiooniga müünud müüjal ei ole enne halduri otsust lepingu täitmise kohta või täitmisest keeldumist vara välistamise ega ka lepingu lõpetamise õigust. Kui haldur otsustab lepingut täita ja seda ka teeb, lõpeb vara väljanõudmise õigus. Põhimõtteliselt on võimalik lugeda leping lõpetatuks ka pankrotihaldurile valiku teostamiseks tähtaja andmisel lepingu täitmise otsustamiseks, kui haldur sellest keeldub. Käesoleval juhul on aga tuvastatud, et leping kehtib edasi ja ringkonnakohus on jätnud sellele tuginedes asja valdusest välja mõistmata. Selle ringkonnakohtu seisukoha peale aga kassatsioonkaebust esitatud ei ole. Samas on tuvastatud, et haldur lepingut täita ei soovi, mistõttu on müüjal õigus kasutada kõiki lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid
13.Kui haldur keeldub lepingu täitmisest ja müüja lõpetab seetõttu lepingu, tekib müüjal muuhulgas õigus talle kuuluv asi tagasi nõuda. Ostja võib nõudele esitada vastunõude enda poolt täidetu

samaaegseks tagastamiseks. Tagasitäitmise küsimuse lahendamisel tuleb arvestada ka asjale tehtud võimalikke kulutusi ja asja kasutuses olemisega tekkivat väärtuse vähenemist. Müüja võib asja tagastamise nõude esitada ka võlaõiguslikuna, tuginedes üksnes lepingule, kuid sel juhul ei ole tal eelistusi teiste võlausaldajate ees. PankrS § 53 annab täiendava võimaluse nõuda asi välja vindikatsiooninõudega AÕS § 80 kohaselt, mis annab omandireservatsiooniga tagatud müüja nõudele asjaõigusliku kaitse teiste võlausaldajate nõuete vastu. Samas tuleb lepingu tagasitäitmine lahendada lepingu tagasitäitmise üldiste nõuete kohaselt, muuhulgas on ostjal õigus keelduda asja tagastamisest, kui tema poolt lepingu täitmiseks üleantu ei ole tagastatud ega muud teise poole kohustused seoses tagastamisega täidetud. V. Kõve, L. Laarmaa, J. Odar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.