Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda.

autode remondiga alates 1997.a., tal on selleks litsents ja see on tema ainuke töökoht. Kohtutäitur rikkus jämedalt täitemenetluse seadust. Vastuhageja palub tunnistada TsÜS § 70 alusel V.Š’i ja OÜ Gradiens vahel toimunud ost-müük teeseldud tehinguks ja tunnistada tehing tühiseks ning jätta kohtukulud kostja kanda. Narva Linnakohtu 20.02.2003.a. määrusega on A.M’’i vastuhagis kaasatud kostjana V Š. 26.02.2003.a. saabus A.M’i samas nõudes vastuhagi, kuid nii OÜ Gradiens kui ka V Š’i vastu. 20.05.2008.a. Rakvere kohtumajale saabunud kirjalikus seisukohas kostja A.M palub 1) tunnistada V.Š’i ja OÜ Gradiens vaheline 17.08.2001.a. ostu-müügileping teeseldud tehinguks, 2) tunnistada teeseldud tehing tühiseks algusest peale, 3) saata Hooneregistrile kohtuotsus tehingu teeselduks ja tühiseks tunnistamiseks ning tühistada 30.08.2001.a. registreerimistunnistus nr. 5002 hoone asukohaga Vestervalli 29 Narvas registreerimise kohta OÜ Gradiens nimele, 4) tuvastada A M’i omandiõigus hoonele asukohaga Vestervalli 29 a Narvas ja jätta menetluskulud kostja, s.o. V.Š’i ja OÜ Gradiens kanda. III. Vastused vastuhagile. 24.05.2002.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses OÜ Gradiens vastuhagi ei tunnista. Ostu-müügitehing ei ole teeseldud, sest pole tehtud mingi muu tehingu varjamiseks. OÜ Gradiens on heauskne omandaja, mingeid seaduserikkumisi tehingu tegemisel pole. Vastuhagis esitatud asjaolud ostu-müügitehinguga mingit otsest seost ei oma. Asjas ei oma tähtsust, mil viisil omandas hoone V Š. Järelikult on OÜ Gradiens AÕS § 95 lg. 1 kohaselt hoone valdusse saamisest omanik ka siis, kui hoone võõrandajal ei olnud õigust asja üle anda. 10.03.2003.a. Narva Linnakohtule saabunud kirjalikus vastuses V.Š hagi ei tunnista. Kostja leiab, et vastuhagis esitatud asjaolud ei saa olla A.M’i nõude rahuldamise aluseks. Kohtutäituri akti kohaselt V.Š on hoone Vestervalli 29 Narvas omanik. 17.08.2001.a. toimus hoone müük OÜ-le Gradiens. Mingit seost hoone hinna määramise ja ümberhindamisega V.Š ’il ei ole. V.Š on heauskne omandaja, mistõttu ei oma tema suhtes tähendust, millised A.M’i kaebused kohtutäituri peale või A.M’i hagiasjad kohtu menetluses on. Samuti ei oma asjas mingit tähtsust A.M’i viited Hooneregistri töötajate tegevusele ja hoone edasi müümisele OÜle Gradiens 100 000 krooni eest. Õige pole A,M’i järeldus, et ostu-müügitehing OÜ Gradiens ja V Š’i vahel on teeseldud tehing, sest järeldus pole kooskõlas TsÜS § 70 lg. 1 sätestatuga. Viidatud tehingus on poolteks V Š müüjana ja OÜ Gradiens ostjana ning kumbki pooltest mingeid muid tehinguid selle ostu-müügitehingu all ei mõelnud. V Š palub jätta vastuhagi rahuldamata. IV. Asja kohtulik arutelu. OÜ Gradiens esindaja selgitab, et hageja nõue on see, et kostja vabastaks ruumid esemetest, mis seal praegu sees on, siis ei peaks neid välja viskama. Esemed asuvad Vestervalli 29 garaažis. Et esemed ei satuks lageda taeva alla, on palutud A.M’il esemed ära viia. OÜ Gradiens on selle hoone ja maa omanik alates 2001.a., mil ta ostis selle hoone vallasasjana, 09.07.2007.a. muutus see kinnisasjaks. Hoone on ostetud vallasasjana V.Ši käest notariaalse ostu- müügilepingu alusel 100 000 krooni eest. Peale ostmist esitas hageja avalduse maa erastamiseks. Hagi on esitatud 2002.a., siis võis veel A.M’i käest nõuda, nüüd võib juba ilmselt nii toimida, et tuleb uks lahti teha ja esemed sealt lihtsalt välja visata. OÜ Gradiens on heauskne ostja. Kui hoone sai ostetud ja uks paigaldatud, siis ei visatud neid esemeid sealt välja, vaid pakuti kostjale abi esemete äraviimiseks. Hoone oli ostetud turuhinnaga. Et A.M maad erastas, seda hageja ei teadnud. Dokumendid on kinnistusraamatus olemas, et 2001.a. juunis-juulis algatatud need asjad olid, kuid lõpuni neid ei viidud. Kui muutus hoone omanik, siis läks erastamine üle OÜ-le Gradiens. Teeseldud tehing on see, kui tahetakse teist tehingut varjata. Midagi sellist toimunud ei ole. Hageja esindaja palub kohtul hagi rahuldada.

Kostja A.M seletab, et OÜ Gradiens esindajad mitmeid kordi käisid ja tahtsid jõuga garaaži vabastada. See oli enne ostu-müügi lepingu sõlmimist. Käis V.Š. Kostja ütleb, et hoiatas neid, et kohus menetleb neid asju, ja seni kuni asi kohtu menetluses on, tema ruume ei vabasta. Praegu on seal sisustus, keevitusagregaat, tööriistad, autode varuosad. Keegi seal praegu ei tegutse, tabalukud on ees. Võtmed on kostja käes. Seal on kaks ruumi, üks on suur põhiruum ja väiksem on kasutusel laoruumina. Laoruumi võtmed olid nii kostjal kui ka V.Š’il, kes tuli ja lõhkus laoruumi ukse. Paigaldas siis uue ukse ja pani oma luku. Alles politsei juuresolekul andis selle võtme ka kostjale. Suuremasse ruumi ei ole keegi peale kostja sisse saanud. A.M ütleb, et on esitanud vastuhagi, midagi sellele juurde lisada ei ole, palub vastavalt jõustunud kohtuotsustele 2-02-326 ja vastavalt otsusele 2-02-140 tunnistada tehingud teeselduks, tunnistada kõik nõuded ja tõendid, mis OÜ Gradiens on esitanud, tühisteks. Kostja soovib, et V.Š’i poolt enampakkumisel ostetud hoone oleks endiselt kostja oma, et hoone ost-müük oleks tunnistatud ebaseaduslikuks ja kostja oleks tunnistatud garaažihoone omanikuks, sest 29.09.2008.a. on asjas nr. 2-02-140 tehtud otsus, millega kohus tunnistas, et enampakkumine oli ebaseaduslik. Kostja esindaja J.Nurk selgitab, et kostja jätkuvalt hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata, kuna on alust väita, et tegemist on teeseldud tehinguga. AÕS § 36 lg. l kohaselt valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Lg. 2 kohaselt valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Vastav kokkuleppe oli omandajal Narva Linnavalitsusega olemas, millest tulenevalt suudab ta teostada ka tegelikku võimu asja üle aadressil Vestervalli 29A Narvas. AÕS § 82 lg. 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. A.M valdas sel ajal asja ja osutas garaaži ruumides sõiduautode remonditeenust. Ehitise ostu-müügi notariaalse lepingu kohaselt müüs 17.08.2001.a. V Š ühekorruselise garaaži OÜ-le Gradiens. Ostu-müügi tehinguga tehti teeseldud tehing. On alust väita, et tehingust oli teadlik Narva Linnavalitsus. Ehitise ostu-müügi lepingu p.3.1. kohaselt müüja kinnitab, et kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni pole lepinguobjekti kellelegi võõrandatud, panditud, tema suhtes pole vaidlusi ja seda pole keelustatud. Samuti on müüja andnud väärinformatsiooni järgnevate p. 3.2 - 3.4 suhtes. Müüja V Š on esitanud väärandmeid, eksitanud ja kallutanud Jõhvi notarit Anne Kivendit vormistama vastuolus heade kommetega ebaseaduslikku ehitise ostumüügilepingut. Ostja on avaldanud ja kinnitanud p. 3.5, et on teinud kõik seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud toimingud, p.3.6, 3.7. on ostja avaldanud väärinformatsiooni, mis on samuti vastuolus heade kommetega ja ei vasta tegelikkusele. TsÜS § 86 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Narva Linnavalitsus oma 18.04.2007.a. motiveerimata korraldusega nr. 520-k muutis 08.03.2001.a. antud korraldust nr. 480-k, jättes seejuures alusetult tähelepanuta maa ostu-müügi tehingud A. M’iga. On oluline, miks jäetakse sellised tehingud tähelepanuta. Narva Linnavalitsus ei ole ka teatanud ega põhjendanud tehingu tühistamist. 16.05.2007.a. registreeriti muudatused maakatastris IdaVirumaal. Vestervalli tn. 29A Narva linnas asuva maa kohta on 09.07.2007.a. avatud uus registriosa nr. 3635709. Narva Linnavalitsus on oma tegevusega kahjustanud seadusliku, õiguslikel alustel omandanud ja omandama asunud tegelikku maa omanikku A. M’i. Kostja esindaja palub vastuhagi rahuldada. Kostja V.Š arvab, et ilmselt poleks temal siis olnudki õigust seda hoonet müüa. V.Š ütleb, et A.M viitab kohtuotsusele, milles tema ei ole üldse asjaosaline, ei ole selles asjas osapooleks ning see otsus seega V.Š’i ei puudutagi. Vastaspool ei ole tõendanud, et tehing oleks olnud teeseldud. Pole selge, mida peetakse selle all silmas, iseasi, kui tehingu üks pool oleks olnud teovõimetu. V.Š leiab, et tema pole teovõimetu. V. Maakohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja esindajate selgitused, vaadanud läbi toimikus olevad hagiavaldused, nende täpsustused, dokumentaalsed tõendid ja menetlusosaliste kirjalikud seisukohad, tuvastas: 1) hageja soovib, et kohus kohustaks kostjat AÕS § 80 lg. 2 alusel vabastama 17.08.2001.a. vallasasjana ostetud garaažihoone asukohaga Vestervalli 29 Narvas ja vara A M’i ebaseaduslikust valdusest välja mõista. Vastuhageja soovib TsÜS § 70 alusel V.Š’i ja OÜ Gradiens vahel 17.08.2001.a. sõlmitud ostu-müügilepingu teeseldud tehinguks ja tehingu algusest peale tühiseks tehinguks tunnistamist, Hooneregistri 30.08.2001.a. registreerimistunnistuse nr. 5002 hoone asukohaga Vestervalli 29 Narvas OÜ Gradiens nimele registreerimise kohta tühistamist ning A M’i omandiõiguse tuvastamist hoonele Vestervalli 29A Narvas. 2) VÕSRS § 7 kohaselt enne 01.07.2002.a. tehtud tehingut saab pärast 01.07.2002.a. tühistada kehtivates seadustes sätestatud korras, tühistamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. Alates 01.07.2002.a. tühise tehingu tunnustamist kohtu kaudu ei ole vaja enam nõuda. Tühist tehingut ei ole vaja tühistada, vaid lähtuvalt TsÜS §-st 84 lg. l ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 66 lg. 2-4, kuni 01.07.2002.a. redaktsioonis, kohaselt on seadusega vastuolev tehing tühine, tühine tehing on kehtetu algusest peale ja tühist tehingut ei pea täitma. 3) hageja ja kostja V.Š’i vahel 17.08.2001.a. sõlmitud ehitise ostu-müügilepingu p.-s 4 müüja avaldab, et lepinguobjekti alust maad ei ole kantud kinnistusraamatusse. Lepingu p.-s 6 on notar selgitanud TsK § 246 sätteid, et ostu-müügilepingu sõlmimisel müüja kohustub teatama ostjale kolmandate isikute õigustest müüdavale ehitisele ning et selle sätte mittetäitmine annab ostjale õiguse nõuda kas lepingu lõpetamist ja kahjude hüvitamist või hinna alandamist. AÕS § 68 lg. 1 järgi omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Lg.2 järgi omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega, lg. 3 järgi omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. OÜ Gradiens ostetud garaažihoone asus kinnistamata maatükil. Seega tuleb lähtuda ehitise kui vallasasja regulatsioonist AÕSRS § 13 alusel, mille lg. 1 kohaselt loetakse kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse õiguslikul alusel püstitatud ehitis, sh pooleliolev ehitis, vallasasjaks, ning AÕSRS § 13 lg. 6 kohaselt on võimalik ehitist kui vallasasja omandada vastavalt vallasasja omandamise sätetele, mis tuleb aga notariaalselt tõestada. Kuna sõlmitud on notariaalne ostu-müügileping, siis olid lepingu vorminõuded täidetud. Vallasomandi tekkimise eeldused sätestab AÕS § 92, mille lg. 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Lg. 2 kohaselt kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Seega sätestab seadus vallasasja omandiõiguse ülemineku eeldusena kahe tingimuse olemasolu: asja valduse üleandmise omandajale ja kokkuleppe sõlmimise omandiõiguse ülemineku kohta (nn asjaõiguslepingu). Esitatud müügilepingu p. 4 kohaselt lepiti kokku vara üleandmine lepingu allkirjastamisega. Vara on tegelikult endiselt esialgse omaniku A.M’i valduses ja vara valduse tegelikku üleminekut ei olegi toimunud ei V.Š’ile ega ka OÜle Gradiens. Seega V.Š’i kui müüja omandit garaažihoonele ei saanud tekkida ega tekkinud.

Viru Ringkonnakohtu 29.09.2008.a. otsusega on tühistatud Viru Maakohtu 14.06.2006.a. otsus osaliselt, A M’i hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes on rahuldatud ning tunnistatud kehtetuks 16.07.2001.a. toimunud vallasvara – garaaži aadressil Vestervalli 29 a Narvas – kordusenampakkumine. Otsus on jõustunud. Seega, kui kordusenampakkumine on kehtetu, on kehtetu ka enampakkumise käigus tehtud garaaži ostu-müügitehing V.Š’iga. AÕS § 80 lg. 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ja lg. 2 järgi omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 89 kohaselt omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. AÕS § 81 kohaselt omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Hageja pole tõendanud, et hageja oleks saanud garaaži omanikuks õiguslikul alusel. Järelikult tal puudub õigus nõuda garaaži selles asuvatest kostjale kuuluvatest esemetest vabastamist ning vara väljanõudmist kostja valdusest ning hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. 4) omandiõiguse ülemineku kehtivus ei sõltu selle aluseks oleva võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-93-02 selgitanud, et erinevalt kinnisomandist ei piira seadus vallasomandi üleandmiseks tingimuslike asjaõiguslepingute sõlmimist. Seega võib vallasomandi üleandmise kokkuleppe jõustumine olla seotud ka mingi tähtpäeva või tingimuse saabumisega, eeldusel, et asi ise on tingimuse saabumise ajal omandaja otseses või kaudses valduses. Niisugust kokkulepet kasutatakse müügilepingu puhul müüja tagatisena ostjapoolse ostuhinna tasumiseks, kui ostuhind tuleb tasuda pärast asja üleandmist. Sel juhul reserveerib müüja endale omandiõiguse kuni ostuhinna täieliku tasumiseni (omandireservatsioon). Ka ringkonnakohus on märkinud, et loomulikult võib esineda ka olukordi, kus omandamine toimub asja jätmisega võõrandaja valdusesse, kus ei ole vajalik asja tegelik üleandmine, kuid see eeldab siiski vastavasisulise asjaõiguslepingu sõlmimist. AÕS § 94 sätestab, et kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse. Hageja ning V.Š’i vahel sõlmitud ehitise ostu-müügilepingu p. 4 kohaselt omandiõigus lepingu objektile läheb ostjale üle lepingule allakirjutamisega. Samas, kui leping allkirjastatigi, siis omandi ülemineku eelduseks olevat valduse üleminekut siiski toimunud ei ole, mida kinnitavad ka pooled ise. Ka muid leppeid esitatud ei ole. Kuna ainult asjaõiguslikust või siis ainult võlaõiguslikust kokkuleppest omandi üleminekuks ei piisa, omandit seaduses sätestatud alusel tekkinud ei ole, ehitise omandiõigus ei ole hagejale üle läinud, tuleb ehitise omanikuks lugeda jätkuvalt A.M ning tema vastuhagi vaidlusaluse garaaži omandiõiguse tuvastamise nõudes tuleb rahuldada. 5) AÕS § 93 lg. 1 kohaselt kostja peab nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel. AÕS § 90 kohaselt vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kostja on tõendanud, et tema oli ja on jätkuvalt garaažihoone, asukohaga Vestervalli 29A Narvas kui vallasasja omanik. AÕSRS § 13 lg. 3 järgi ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Vastavalt MaaRS § 22 lg. 1 saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna. Kuna V.Š ei saanud ehitise kui vallasasja omanikuks, siis järelikult polnud temal ka õigus seda ehitist hagejale võõrandada. Hoone võõrandamisel OÜ-le Gradiens ei olnud V.Š hoone omanik ning selleks ei saanud ka OÜ Gradiens, mistõttu viimasel puudus ostueesõigusega maa erastamise õigus ja ta on rikkunud

A.M’i AÕSRS § 13 lg. 5 tulenevat õigust nõuda tema ehitisealustele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist või saada maa omanikuks. Kehtinud TsÜS § 66 lg. 1 kohaselt tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt seadusega vastuolus olev tehing on tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Maa erastamine seda õigust mitteomavale isikule on seaduse oluline rikkumine. Kui ehitise ostu-müügileping on tühine, siis ei saanud väidetav uus omanik maad ehitise omanikuna erastada ning on tühine ka maa ostu-müügi ja asjaõigusleping ning järgnev kinnistamisotsus ja kinnistusraamatu kanne on samuti ebaõiged, kuna kande tegemise alused ei ole õiguslikud. Tühise tehingu ja ebaõige kande alusel saadu tuleb tagastada ehk tuleb ennistada endine olukord. 6) OÜ Gradiens ei ole heauskne omandaja. AÕS § 95 lg. 1 kohaselt isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Lg. 2 kohaselt omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Pahauskselt omandajalt võib asja igal ajal välja nõuda. Lg. 3 kohaselt omandamist käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt ei toimu, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. OÜ-le Gradiens ei ole garaažihoone valdus üle läinud, samuti oli OÜ-le Gradiens tehingu tegemisel teada, et võõrandajal ei ole õigust omandit üle anda. Kinnistamisega vallasasi lõpeb, kuna ehitis muutub maa oluliseks osaks. OÜ Gradiens ei saa tugineda ka kinnisasja heausksele omandamisele, kuna ta teadis, et erastatud maal asub jätkuvalt teise isiku ehitis ning et selle tegelikule omanikule ei ole tagatud seadusest tulenevat võimalust saada maa omanikuks. Seega on müügilepingud ning maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping tühised, kuna müük on toimunud seadust rikkudes, samuti selleks õigust mitteomava isiku poolt isikule, kes oli müümise tegelikest asjaoludest teadlik ja keda ei saa pidada heauskseks omandajaks Juba 18.09.2001.a on OÜ Gradiens esitanud Narva Linnakohtule tsiviilasja nr. 1-1528/02 raames taotluse, milles palub tühistada hagi tagamine vaidlusaluse garaaži suhtes. OÜ Gradiens on väljendanud õiguslikku huvi ka tsiviilasjas 2-2149/02 A M’i kaebuses kohtutäituri tegevuse peale. 14.06.2006.a. on Viru Maakohtu Narva kohtumajale tsiviilasjas 2-2149/02 saabunud OÜ Gradiens juhatuse liikme A Š’i taotlus iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse astumiseks TsMS § 215 alusel, kuna 17.08.2001.a. lepingu allakirjutamisel on Narvas Vestervalli 29a asuva garaaži omandiõigus üle läinud OÜle Gradiens. Neist toimingutest järeldub, et hageja OÜ Gradiens on olnud teadlik kõigist garaažiga seondunud asjaoludest, toimingutest ja vaidlustest, mistõttu ei saa ta kaitsta end viidetega garaažihoone ja ka kinnistu heausksele omandamisele. 6) TsMS § 230 järgi peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Kostja vastuhagejana ei ole tõendanud ega selgitanud, millest lähtuvalt ta leiab, et ostumüügitehing on teeseldud. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 70 kohaselt teeseldud on tehing, mille pooled on teinud teise tehingu varjamiseks, mida tegelikult teha taheti. Tehing, mida tegelikult teha taheti, on varjatud tehing. Teeseldud tehing on tühine. Varjatud tehingu suhtes kohaldatakse selle tehingu kohta käivaid sätteid. A.M ei ole selgitanud, miks ta arvab, et V Š’i ja OÜ Gradiens vahel sõlmitud ehitise ostu-müügileping on teeseldud ega ole tõendanud, millise tehingu varjamiseks see tehing tehtud on. Tegemist on vallasasja notariaalse ostu-müügilepinguga, mille kehtivust pooled ise ei ole vaidlustanud. Samuti on kohus jätkuvalt seisukohal, et Narva Linnakohtu 20.02.2003.a. määrusega on V Š kaasatud protsessi kostjana ebaõigesti. Tegemist on vastuhagiga, mistõttu senine kostja sai vastuhagi esitada ainult hageja vastu. V.Š hagejaks ei ole ja teda ei saa ka vastuhagi kaudu hagejaks teha. Ja kuna A.M ei saa vaidlustada sellist lepingut, mille pooleks ta ei ole, siis tuleb A M’i vastuhagi OÜ Gradiens ja V Ši vastu hoone Narvas Vestervalli 29A ostu-müügilepingu teeselduks tunnistamiseks jätta rahuldamata.

7) rahuldamata tuleb jätta vastuhageja nõue Hooneregistri 30.08.2001.a. registreerimistunnistuse nr. 5002 hoone asukohaga Vestervalli 29 Narvas OÜ Gradiens nimele registreerimise kohta tühistamiseks, kuna see ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Pealegi Hooneregister riikliku registrina kajastas tegelikku seisu ja mingil ajal väljaantud tõendit pole põhjendatud tagantjärele tühistada. Millised muud V.Š’i esitatud tõendid tuleks tühistada, seda pole kostja selgitanud. Ja pole ka oluline, kuivõrd kehtinud TsMS § 91 ja kehtiva seadustiku § 230 kohaselt esitab kumbki pool tõendeid ja kohus hindab esitatud tõendeid, mitte ei tühista neid või ei loe neid kehtetuks. Kohus jätab tähelepanuta kostja esindaja viited Narva Linnavalitsuse korraldustele ja tegevusele, kuivõrd need asjaolud ei ole arutatava asja esemeks. Kohus ei saa teha otsust nõudeis, mida esitatud ei ole. Kokkuvõttes kohus leidis, et OÜ Gradiens hagi on õiguslikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata tervikuna. Kostja vastuhagi tuleb kostja OÜ Gradiens vastu rahuldada osaliselt, omandiõiguse tuvastamise nõudes, muus osas jätta rahuldamata nii OÜ Gradiens kui ka V.Š’i vastu. Hagi on menetluses alates 01.03.2002.a. Alates 01.01.2006.a. jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. TsMS RakS § 3 kohaselt „Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut“. Kehtinud TsMS § 60 lg. 1 järgi kohus mõistis poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtuistungil kohtukulude nõudeid ei esitatud. Seega jäävad poolte kohtukulud nende endi kanda. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas TsÜS §-de 70, MaaRS §-de 22 lg. 1, AÕS §-de 68, 80-81, 89-95, AÕSRS § 13 sätteid ja juhindus TsMS §-de 230, 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent

Sirja Tooming

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2010

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.