Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

A.

Makarikovi

nõue

Hooneregistri 30.08.2001 registreerimistunnistuse nr 5002 tühistamiseks.

Menetluskulud määrab kindlaks maakohus kooskõlas TsMSRakS § 3 lg 1 maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

ümber hageja nimele, kuigi hooneregistris oli sel ajal juba teada, et toiminguid teha ei tohi. Viru Ringkonnakohus rahuldas 29.09.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-02-140 A. Makarikovi hagi ning tunnistas 16.07.2001 toimunud vallasvara – garaaži XXX – kordusenampakkumise kehtetuks. TsÜS § 86 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Narva Linnavalitsus oma 18.04.2007 motiveerimata korraldusega nr 520-k muutis 08.03.2001 antud korraldust nr 480-k, jättes alusetult tähelepanuta maa ostu-müügi tehingud kostjaga. Narva Linnakohtu 20.02.2003 määrusega kaasati vastuhagis kostjana V. Šarkov (kostja II). 20.05.2008 esitatud kirjalikus seisukohas palus A. Makarikov tunnistada V. Šarkovi ja OÜ Gradiens vahel 17.08.2001 sõlmitud ostu-müügileping teeseldud tehinguks ja tühiseks algusest peale, tühistada Hooneregistri 30.08.2001 registreerimistunnistus nr 5002 hoone Narvas XXX OÜ Gradiens nimele registreerimise kohta ning tuvastada A. Makarikovi omandiõigus hoonele Narvas XXX .

MAAKOHTU LAHEND

tõestada. Kuna sõlmitud on notariaalne ostu-müügileping, siis olid lepingu vorminõuded täidetud. Vallasomandi tekkimise eeldused sätestavad AÕS § 92 lg 1, 2, mis näevad ette vallasasja omandiõiguse ülemineku eeldusena kahe tingimuse olemasolu: asja valduse üleandmise omandajale ja kokkuleppe sõlmimise omandiõiguse ülemineku kohta (nn asjaõiguslepingu). Müügilepingu p 4 kohaselt lepiti kokku vara üleandmine lepingu allkirjastamisega. Vara on tegelikult endiselt esialgse omaniku A. Makarikovi valduses ja valduse tegelikku üleminekut ei ole toimunud ei V. Šarkovile ega OÜ-le Gradiens. Seega V. Šarkovi omandit garaažihoonele ei saanud tekkida ega tekkinud. Viru Ringkonnakohtu 29.09.2008 otsusega on tühistatud Viru Maakohtu 14.06.2006 otsus osaliselt, A. Makarikovi hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on rahuldatud ning tunnistatud kehtetuks 16.07.2001 toimunud vallasvara – garaaži XXX – kordusenampakkumine. Otsus on jõustunud. Kui kordusenampakkumine on kehtetu, on kehtetu ka enampakkumise käigus tehtud garaaži ostu-müügi tehing V. Šarkoviga. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ Gradiens oleks saanud garaaži omanikuks õiguslikul alusel. Järelikult puudub tal AÕS § 80 lg-test 1, 2; §-st 89; §-st 81 tulenevalt õigus nõuda garaaži selles asuvatest kostjale kuuluvatest esemetest vabastamist ja vara väljanõudmist kostja valdusest ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Omandiõiguse ülemineku kehtivus ei sõltu selle aluseks oleva võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-93-02 selgitanud, et erinevalt kinnisomandist ei piira seadus vallasomandi üleandmiseks tingimuslike asjaõiguslepingute sõlmimist. Seega võib vallasomandi üleandmise kokkuleppe jõustumine olla seotud ka mingi tähtpäeva või tingimuse saabumisega, eeldusel, et asi ise on tingimuse saabumise ajal omandaja otseses või kaudses valduses. Niisugust kokkulepet kasutatakse müügilepingu puhul müüja tagatisena ostjapoolse ostuhinna tasumiseks, kui ostuhind tuleb tasuda pärast asja üleandmist. Sel juhul reserveerib müüja endale omandiõiguse kuni ostuhinna täieliku tasumiseni (omandireservatsioon). Ka ringkonnakohus on märkinud, et loomulikult võib esineda ka olukordi, kus omandamine toimub asja jätmisega võõrandaja valdusesse, kus ei ole vajalik asja tegelik üleandmine, kuid see eeldab siiski vastavasisulise asjaõiguslepingu sõlmimist. AÕS § 94 sätestab, et kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse. Hageja ja V. Šarkovi vahel sõlmitud ehitise ostu-müügilepingu p 4 kohaselt omandiõigus lepingu objektile läheb ostjale üle lepingule allakirjutamisega. Samas, kui leping allkirjastatigi, siis omandi ülemineku eelduseks olevat valduse üleminekut siiski toimunud ei ole, mida kinnitavad ka pooled ise. Ka muid leppeid esitatud ei ole. Kuna ainult asjaõiguslikust või siis ainult võlaõiguslikust kokkuleppest omandi üleminekuks ei piisa, omandit seaduses sätestatud alusel tekkinud ei ole, ehitise omandiõigus ei ole OÜ-le Gradiens üle läinud, tuleb ehitise omanikuks lugeda jätkuvalt A. Makarikov ning tema vastuhagi garaaži omandiõiguse tuvastamiseks tuleb rahuldada. AÕS § 93 lg 1 kohaselt peab kostja nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel. AÕS § 90 kohaselt vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. A. Makarikov on tõendanud, et ta oli ja on jätkuvalt garaažihoone kui vallasasja omanik. AÕSRS § 13 lg 3 järgi ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Vastavalt MaaRS § 22 lg-le 1 saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna. Kuna V. Šarkov ei saanud ehitise kui vallasasja omanikuks, siis järelikult polnud tal ka õigust seda ehitist OÜ-le Gradiens võõrandada. Hoone võõrandamisel OÜ-le Gradiens ei olnud V. Šarkov hoone omanik ning selleks ei saanud ka OÜ Gradiens, mistõttu viimasel puudus ostueesõigusega maa erastamise õigus ja ta on rikkunud

A. Makarikovi AÕSRS § 13 lg-st 5 tulenevat õigust nõuda tema ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist või saada maa omanikuks. Kehtinud TsÜS § 66 lg 1 kohaselt tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt seadusega vastuolus olev tehing on tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Maa erastamine seda õigust mitteomavale isikule on seaduse oluline rikkumine. Kui ehitise ostu-müügileping on tühine, siis ei saanud väidetav uus omanik maad ehitise omanikuna erastada ning on tühine ka maa ostu-müügi- ja asjaõigusleping ning järgnev kinnistamisotsus ja kinnistusraamatu kanne on samuti ebaõiged, kuna kande tegemise alused ei ole õiguslikud. Tühise tehingu ja ebaõige kande alusel saadu tuleb tagastada ehk ennistada endine olukord. OÜ Gradiens ei ole heauskne omandaja AÕS § 95 lg 1, 2, 3 kohaselt, kuna OÜ-le Gradiens ei ole garaažihoone valdus üle läinud, samuti oli OÜ-le Gradiens tehingu tegemisel teada, et võõrandajal ei ole õigust omandit üle anda. Kinnistamisega vallasasi lõpeb, kuna ehitis muutub maa oluliseks osaks. OÜ Gradiens ei saa tugineda ka kinnisasja heausksele omandamisele, kuna ta teadis, et erastatud maal asub jätkuvalt teise isiku ehitis ning et selle tegelikule omanikule ei ole tagatud seadusest tulenevat võimalust saada maa omanikuks. Seega on müügilepingud ning maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping tühised, kuna müük on toimunud seadust rikkudes, samuti selleks õigust mitteomava isiku poolt isikule, kes oli müümise tegelikest asjaoludest teadlik ja keda ei saa pidada heauskseks omandajaks. Juba 18.09.2001 on OÜ Gradiens esitanud Narva Linnakohtule tsiviilasja nr 1-1528/02 raames taotluse, milles palub tühistada hagi tagamine garaaži suhtes. OÜ Gradiens on väljendanud õiguslikku huvi ka tsiviilasjas nr 2-2149/02 A. Makarikovi kaebuses kohtutäituri tegevuse peale. 14.06.2006 on Viru Maakohtule tsiviilasjas nr 2-2149/02 saabunud OÜ Gradiens juhatuse liikme A. Šadrini taotlus iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse astumiseks TsMS § 215 alusel, kuna 17.08.2001 lepingu allakirjutamisel on garaaži omandiõigus üle läinud OÜ-le Gradiens. Neist toimingutest järeldub, et OÜ Gradiens on olnud teadlik kõigist garaažiga seonduvatest asjaoludest, toimingutest ja vaidlustest, mistõttu ei saa ta kaitsta end viidetega garaažihoone ja ka kinnistu heausksele omandamisele. A. Makarikov vastuhagejana ei ole tõendanud ega selgitanud, millest lähtuvalt ta leiab, et ostu-müügi tehing on teeseldud. Tegemist on vallasasja notariaalse ostu-müügilepinguga, mille kehtivust pooled ei ole vaidlustanud. Samuti on kohus seisukohal, et Narva Linnakohtu 20.02.2003 määrusega on V. Šarkov kaasatud protsessi kostjana ebaõigesti. Tegemist on vastuhagiga, mistõttu senine kostja sai vastuhagi esitada ainult hageja vastu. Kuna A. Makarikov ei saa vaidlustada sellist lepingut, mille pooleks ta ei ole, siis tuleb A. Makarikovi vastuhagi OÜ Gradiens ja V. Šarkovi vastu hoone XXX ostumüügilepingu teeselduks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka vastuhagi nõue Hooneregistri 30.08.2001 registreerimistunnistuse nr 5002 tühistamiseks, kuna see ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Pealegi Hooneregister riikliku registrina kajastas tegelikku seisu ja mingil ajal väljaantud tõendit pole põhjendatud tagantjärele tühistada. Kohus jättis tähelepanuta A. Makarikovi viited Narva Linnavalitsuse korraldustele ja tegevusele, kuivõrd need asjaolud ei ole arutatava asja esemeks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kohus leidis, et apellant on olnud teadlik kõigist garaažiga seonduvatest asjaoludest, toimingutest ja vaidlustest, mistõttu ei saa ta kaitsta end viidetega garaažihoone ja ka kinnistu heausksele omandamisele. Apellant sai omandiõiguse ehitisele 17.08.2001, vastustaja algatas esimese vaidluse garaažihoone suhtes (kaebus kohtutäituri tegevuse peale) 23.08.2001 ning alles 18.09.2001 apellant, saanud teada ehitise suhtes kehtestatud piirangutest, esitas kohtule taotluse hagi tagamise tühistamiseks. See tõendab veelkord, et ehitise omandamise momendil apellant ei teadnud ja ei saanud teada vaidluse olemasolust ehitise suhtes. Vastustaja väide, et tema ei teadnud oma omandi müügist enampakkumisel, on ebaõige, sest enampakkumiste läbiviimisest on avaldatud teated väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega vastustajal oli võimalus esitada oma nõuded täitemenetluses, kuid ta ei teinud seda ning esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale alles 23.08.2001, s.o pärast V. Šarkovi poolt ehitise võõrandamist apellandile. Õiguslikku tähendust ei oma järgnev enampakkumise kehtetuks tunnistamine, sest apellant ei omandanud ehitist avaliku enampakkumise käigus. Kohtu seisukoht, et apellant pole tõendanud, et ta oleks saanud garaaži omanikuks õiguslikul alusel, on ekslik, sest apellant esitas V. Šarkoviga sõlmitud notariaalse ehitise ostu-müügilepingu, samuti kinnistusraamatu väljavõtte, milles kinnistu omanikuna on märgitud OÜ Gradiens. Vastavalt AÕS § 56 lg-le 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Antud sättest lähtudes ei pidanud apellant tõendama oma omandiõigust. Kohus pani ebaõigesti tõendamiskohustuse apellandile. Kohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-93-02 on asjakohatu. Käesolevaks momendiks on garaažihoone kinnisasja oluline osa vastavalt TsÜS § 54 lg-le 1. Seetõttu ei saa tuvastada vastustaja omandiõigust garaažihoonele, kuna nimetatud hoonet ei eksisteeri enam asjana. Apellandi poolt maa erastamise tühisuse fakti ei uuritud kohtuistungi käigus, see ei oma mingit seost asjaga ja väljub nõude raamidest. Maa erastamise suhtes otsuse vastuvõtmine ei kuulu maakohtu pädevusse, nimetatud küsimuse lahendamiseks on vaja pöörduda kas halduskohtusse või kohaliku omavalitsuse organite poole erastamise aluseks olevate korralduste tühistamiseks. Seda kinnitab ka Maa-ameti vastus vastustaja taotlusele, milles on märgitud: „katastrikanne kehtib senikaua, kuni kehtivad selle kande õiguslikuks aluseks olevad haldusaktid. Samuti juhime Teie tähelepanu sellele, et kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse maakatastrist kustutamise eelduseks on kinnistusraamatus katastriüksuse kohta avatud registriosa eelnev sulgemine“. Kuna ehitisregistris oli erastamise läbiviimise momendil ehitise omanikuna märgitud apellant, kes seaduslikel alustel 17.08.2001 omandas ehitise, siis erastati maa järgides seadusega sätestatud nõudeid isikule, kes on ehitise omanik. Kohtuotsus on sisult vastuoluline. Kohus märgib, et kuna A. Makarikov ei saa vaidlustada sellist lepingut, mille pooleks ta ei ole, siis tuleb A. Makarikovi vastuhagi OÜ Gradiens ja V. Šarkovi vastu hoone XXX ostu-müügilepingu teeselduks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Sellest järeldub, et leping V. Šarkovi ja apellandi vahel on kehtiv, selle lepingu täitmise tulemusena aga on apellant 17.08.2001 saanud ehitise omanikuks. Samas kohus tuvastas vastustaja omandiõiguse samale ehitisele.

Vastustaja omandas 21.10.1998 ostu-müügilepingu alusel maa, millel asus olulise osana garaažihoone XXX . Ostu-müügi tehing on tõendatud SEB panga ostu-müügilepinguga nr 1086/6 ning Narva Linnvalitsuse maaosakonna teatisega maa ostuõigusega erastamise ettemaksu kohta EVP-des. Reaalne võim hoone suhtes tekkis vastustajal pärast maa ostu-müügi tehingu vormistamist ja selle eest tasumist seniselt omanikult Narva Linnavalitsuselt. Ostu-müügi tehingu asjaolud on tõendatud õiendiga, katastriüksuse määramisega – katastritunnus 51101:003:0039, aadress XXX . Katastriüksus on registreeritud riigi maakatastris 10.05.2001 Narva Linnavalitsuse 08.03.2001 korralduse nr 480-k alusel. 17.08.2001 müüs V. Šarkov, kes oli ostnud garaažihoone täitemenetluse käigus korraldatud enampakkumisel, garaažihoone apellandile. Enampakkumisest sai vastustaja teada 10.08.2001 ja esitas kohtutäiturile avalduse sundmüügi kehtetuks tunnistamiseks. 16.08.2001 keeldus kohtutäitur vastustaja avalduse rahuldamisest. Samal päeval sai V. Šarkov hooneregistrist õiendi garaažihoone müümiseks. Järgmisel päeval, 17.08.2001, toimus ostu-müügi tehingu vormistamine V. Šarkovi ja OÜ Gradiens vahel. Narva Linnakohtu 23.08.2001 määrusega keelati hagi tagamiseks mis tahes tehingud ja tegevus hoonega XXX . 30.08.2001 vormistati garaaž hooneregistris OÜ Gradiens omandisse, kuigi hooneregistril oli teada, et toimingud hoonega on keelatud. Apellatsioonkaebuse väide, et apellandil tekkis reaalne võim ühe ukse paigaldamisega garaažihoonele, on paljasõnaline. Samuti ei anna reaalset võimu hoone üle maamaksu tasumine. Alusetu on ka väide, et vastustaja ei teinud ühtegi katset, et parandada kanne kinnistusraamatus. Apellant vaidlustas asja kohtus, kuid asjas ei ole veel lahendini jõutud. AÕSRS § 13 lg 1 kohaselt loetakse kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse õiguslikul alusel püstitatud ehitis vallasasjaks. Apellandi ostetud garaažihoone asus kinnistamata maatükil, millest tulenevalt tuleb lähtuda ehitise kui vallasasja regulatsioonist. Tegelikkuses on vara kuni käesoleva ajani vastustaja valduses ja vara valduse üleminekut ei ole toimunud ei V. Šarkovile ega apellandile. Seega AÕS § 90 lg 1, 2 kohaselt V. Šarkovi omandit garaažihoonele ei saanud tekkida ega tekkinud. Viru Ringkonnakohtu 29.09.2008 otsusega tühistati Viru Maakohtu 14.06.2006 otsus osaliselt, A. Makarikovi hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldati ning tunnistati kehtetuks vallasvara – garaaži XXX – kordusenampakkumine. Otsus on jõustunud. Seega on kehtetu enampakkumise käigus tehtud garaažihoone ostu-müügi tehing V. Šarkoviga. Apellant pole tõendanud, et ta oleks saanud garaaži omanikuks õiguslikul alusel, järelikult puudub tal AÕS § 80 lg-test 1, 2; §-st 89; §-st 81 tulenevalt õigus nõuda garaažihoone selles asuvatest vastustajale kuuluvatest esemetest vabastamist. Apellandi ja V. Šarkovi vahel sõlmitud ehitise ostu-müügilepingu p 4 kohaselt läheb omandiõigus lepingu objektile ostjale üle lepingu allkirjastamisega. Vastavat lepingut või kokkulepet osapooled sõlminud ei ole.

enampakkumisel seadusevastaseks. Määrus on jõustunud. Viru Ringkonnakohus tühistas 29.09.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-02-140 osaliselt Viru Maakohtu 14.06.2006 otsuse ning tegi uue otsuse, millega tunnistas 16.07.2001 toimunud vallasvara – garaaži XXX – kordusenampakkumise kehtetuks. Otsus jõustus 29.09.2008. Vaatamata kohtu poolt 23.08.2001 seatud keelule tehingutele ja tegevustele antud varaga, A. Šadrin, kasutades ära oma ametialast positsiooni ja tutvusi mõjukate linnaametnikega, vormistas dokumendid, millega hoone omanikuks sai OÜ Gradiens. Kuigi hoone teenindamiseks vajalik maatükk oli linnavalitsuse 02.05.1997 korraldusega nr 563 eraldatud vastustajale, välja ostetud ja erastatud vastustaja poolt, õnnestus A. Šadrinil vormistada linnavalitsuse korraldus nr 520-k, 18.04.2007, nimetatud maatüki eraldamiseks OÜ-le Gradiens. Selle korraldusega muudeti ära 08.03.2001 korraldus nr 480-k maa eraldamiseks vastustajale, mille alusel 10.05.2001 oli tehtud vastav kanne maakatastris vastustaja nimele. Pärast Viru Maakohtu 30.04.2008 määruse ja Viru Ringkonnakohtu 29.09.2008 otsuse jõustumist pöördus vastustaja Narva linnapea poole palvega muuta ära korraldus nr 520-k, 18.04.2007, ja taastada korraldus nr 480-k, 08.03.2001. Linnapea vastas 05.02.2009 kirjaga, et 17.08.2001 ostu-müügilepingu järgi kuulub hoone OÜ-le Gradiens ja selle alusel on vastu võetud korraldus nr 520-k. Seejuures linnapea ei selgitanud, mis alusel on rikutud kohtu poolt seatud tehingute keeldu. Selleks, et taastada täies mahus vastustaja õigused hoonele ja kinnistule XXX , täpsustab vastustaja vastuhagiavalduse nõudeid ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse punktid 1, 2 ja 3 muutmata. Vastustaja palub tunnistada tühiseks algusest peale kõik tehingud ja dokumendid, mis olid aluseks 16.07.2001 kordusenampakkumisele, mis tunnistati kohtu poolt mitte toimunuks (tsiviilasi nr 2-02-140), sh 16.07.2001 kordusenampakkumise akt hoone müügi kohta; Hooneregistri Narva filiaali poolt 19.07.2001 väljastatud registreerimistunnistus nr 4130; notari 17.08.2001 toiming nr 7486/2001 (hoone XXX ostu-müügi tehing). Vastavalt TsÜS §-le 88 tunnistada algusest peale tühiseks tehingud, mis on tehtud Narva Linnakohtu poolt 23.08.2001 seatud käsutuskeeldu rikkudes, sh Hooneteregistri Narva filiaali 30.08.2001 registreerimistunnistus nr 5002; Narva Linnavalitsuse 18.04.2007 korraldus nr 520-k. Kohustada Narva Linnavalitsust taastama täies mahus ja vastavalt algsetele tähtaegadele kogu maatüki erastamisega seotud dokumentatsioon, mis on vajalik hoone XXX erastamiseks vastustajale, ning saatma ülaltoodud dokumendid maakatastrisse ja kinnistusosakonda. Saata antud kohtuotsus kõigile ametkondadele, keda on antud otsuses ära märgitud. Vastustaja kantud kohtukulud summas 9800 krooni jätta apellandi kanda. Samuti mõista välja vastuhagi kostjalt A. Makarikovi kasuks moraalse kahju hüvitis kohtu määratud summas (vastustaja leiab, et hüvitis ei saa olla väiksem kui 100 000 krooni (9 aastat kohtuvaidlusi, töökoha kaotus ja alandused tööotsingutel).

Ringkonnakohus oma 05.10.2010 jõustunud otsuses tsiviilasjas nr 2-02-358 märgib, et „Asjaoludest nähtub, et Narvas XXX asuv garaaž oli küll hagi esitamise aja seisuga vallasasi, kuid see on menetluse kestel muutunud kinnisasja oluliseks osaks, sest 09.07.2007 on XXX maatükk kantud kinnistusraamatusse (registriosa 3635709) ning antud ehitise osas ei ole seatud hoonestusõigust. Kuna XXX asuv garaaž ei ole enam tsiviilkäibes vallasasjana, siis on minetanud õigusliku tähenduse Narva Linnakohtu 23.08.2001 määrus, millega olid keelatud kõik toimingud ja tehingud nimetatud hoonega. Kuna kõnesolev määrus enam õiguslikku tähendust ei oma, siis ei ole OÜ-l Gradiens ka võimalik käesoleva hagiga saavutada taotletavat eesmärki, s.o on kõrvaldada kõnesoleva kohtumäärusega seatud omandipiiranguid garaaži kui vallasasja suhtes.“ Seega nõustus ringkonnakohus apellandi seisukohaga, et vastustaja nõuete rahuldamine ei ole võimalik seoses sellega, et garaažihoonet kui vallasasja enam ei eksisteeri.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kasvamise piiramise vajadusest tulenevalt eelkõige kaaluma kohtuliku või kohtuvälise kompromissi sõlmimist. Kui pooled soovivad siiski jätkata kohtuvaidlust, siis peab maakohus selgitama õiguslikku olukorda ja määrama kostjale I tähtaja nõude formuleerimiseks ning vastuhagi aluseks olevate asjaolude esitamiseks.

ja asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kostjale I selgitanud, et kostja I ei saa enam piirduda vallasasjast hoonele omandiõiguse tunnistamisega, vaid ta saaks esitada AÕS § 65 alusel nõude kinnistusraamatu ebaõige muutmiseks.

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.