3-26-1112 T.Si kaebus Maksu- ja Tolliameti korraldusele nr 12.2/065248-13 ja vaideotsusele nr 6-1/6166-2 Kaebaja – T.S Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Kaebuse tagastamine
Kuulutada Maksu- ja Tolliameti poolt 28.04.2026 esitatud lisad nr 5 (dtl 160-161), 9 (dtl 193-197), 10 (dtl 198-203), 12 (dtl 220-231), 13 (dtl 233-253), 14 (dtl 254-259 ning lisale nr 8 manustatud 2 pangakontoväljavõtet (dtl 183-191) kinniseks ning keelata kaebajal ja tema võimalikul esindajal nendega tutvuda ja saada neist koopiaid.
Lisade nr 6 (dtl 163-168), 7 (dtl 169-177), 8 (dtl 179-182) ja 11 (dtl 204219) osas jätta taotlus rahuldamata.
3.Tagastada MTA-le 27.04.2026 esitatud tõendid (dtl 41-147) kui korduvad.
4.Kohtumääruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute ja äriühingute nimed ning aadressiandmed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.31.10.2024 korralduse nr 12.2-3/065248-1 alusel kontrollis Maksu- ja Tolliamet (MTA) XXX OÜ (alates 13.09.2025 YYY OÜ) maksustamisperioodide mai kuni september 2024 käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust. 27.05.2025 korraldusega nr 12.2-3/065248-5 laiendas maksuhaldur kontrolliperioodi maksustamisperioodidele september 2023 kuni aprill 2024 ja oktoober 2024 kuni märts 2025 (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 163-169).
2.20.01.2026 tegi MTA T.Sile korralduse nr 12.2-3/065248-13, millega kohustas andma maksuhaldurile suulist teavet ja ilmuma 27.01.2026 maksuhalduri ametiruumidesse (dtl 9). Korralduse põhimotiivid on kokkuvõtlikult järgmised: - Kontrollitakse YYY OÜ maksustamisperioode september 2023 – märts 2025 (k.a) käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse osas. - T.Si abikaasa P.O sõlmis YYY OÜ-ga lepingu, millega P.O tellis YYY OÜ-lt uuselamu koos WWW kinnistuga. P.O on nimetatud lepingus elamu ostja ning T.S on märgitud lepingu punktis 7.1.2, 7.1.3, 8.3.2 ja 8.3.3. Lisaks on viidatud hilisemalt lepingule 14.03.2025 sama kinnistuga seoses. - MTA on varasemalt pöördunud T.Si kui kolmanda isiku poole, et saada teavet WWW elamu osas, sest T.S 28.01.2025 M.Nle, kes on kinnistu tehingutega seotud, edastatud MTA tähitud kirja vastu aadressil WWW enne asjaõiguslepingu sõlmimist ja omandiõiguse üleminekut kinnisturaamatus P.Oile. - Maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada teavet T.Silt kui kolmandalt isikult. Kuna YYY OÜ ei ole tehingut käibemaksuarvestuses deklareerinud ning T.Sil võib olla tehingu kohta olulist teavet, kuna ta on registreerinud 11.02.2025 kinnistu WWW, PPP küla enda kontaktaadressina, samuti on ta teadlik eelpool viidatud sõlmitud lepingu asjaoludest, millest lähtuvalt on maksuhalduril põhjendatud vajadus pöörduda T.Si poole kui kolmanda isiku poole.
3.20.02.2026 esitas T.S korraldusele vaide, mis jäeti MTA 16.03.2026 vaideotsusega nr 61/6166-2 rahuldamata (dtl 20 jj).
4.14.04.2026 registreeriti Tallinna Halduskohtus T.Si kaebus MTA 20.01.2026 korraldusele nr 12.2/065248-13 ja 16.03.2026 vaideotsusele nr 6-1/6166-2 (dtl 2 jj).
KOHTU PÕHJENDUSED
Juurdepääsupiirangu taotluse lahendamine
5.MTA palub piirata kaebaja juurdepääsu 27.04.2026 esitatud ja 28.04.2026 uuesti esitatud lisadele nr 5-14, kuna need sisaldavad kolmandate isikute ära- ja maksusaladust ning eraelulisi andmeid (HKMS § 88 lg 2, § 79 p-d 1 ja 3). Arvestades, et kohtul on eelmainitud dokumentidega võimalik täies mahus tutvuda, ei nähtu MTA-le, et kaebaja huvi tutvuda kõnealuste dokumentidega oleks antud juhul saladuse hoidmisest kaalukam (dtl 261-262).
6.Esmalt märgib kohus, et MTA esitas algselt tõendid 27.04.2026 asja juurde ühes failis viisil, mis ei võimalda taotletud juurdepääsupiirangut seda. Sellest tulenevalt palus kohus tõendid esitada uuesti, et oleks võimalik juurdepääsupiiranguga tõendeid eristada. MTA tegi seda 27.04.2026. Seega tuleb 27.04.2026 esitatud tõendid (dtl 41-147) kui korduvad tagastada (HKMS § 62 lg 3 p 3).
7.HKMS § 27 lõike 1 punkti 1 ja § 88 lõike 1 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ning saada sellest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 2
79 lõikes 1 loetletud alustel (sh eraelu kaitseks – 3; panga- ja maksusaladuse saladuse kaitseks p 5) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvuda. HKMS § 88 lõike 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 88 õigete 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (nt RKHKo 10.05.2016 , 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusereservatsioonita põhiõigus ja mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib piirata üksnes eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse.
Lisad, millele MTA kaebaja juurdepääsu piiramist taotleb, on järgmised:
- Kolmanda isiku P.Oi vastus teabe nõudmisele (lisa 5, dtl 160-161) mis sisaldab isiku eraelulisi andmeid kinnistu ostmise osas. - Korraldus maksukohustuslasele XXX OÜ (lisa 6, dtl, 163-168), millest nähtuvad MTA küsimused kontrollitava tehingu kohta. - Teabenõue maksukohustuslasele XXX OÜ (lisa 7 dtl, 169-177), millest nähtuvad lisaks MTA küsimustele ka seni maksumenetluses tuvastatud asjaolud, mis on kaetud maksusaladusega. - Teabenõue maksukohustuslasele YYY OÜ-le (lisa 8, dtl 179-182), millest nähtuvad lisaks MTA küsimustele ka seni maksumenetluses tuvastatud asjaolud, mis on kaetud maksusaladusega, sh pangkonto väljavõtted (dtl 183-191). - Korraldus kolmandale isikule isiku P.Oile (lisa 9, dtl 193-197), mis sisaldab maksukohustuslase maksusaladust ja kolmanda isiku eraelulisi andmeid. - Kolmanda isiku M.N ja MTA vaheline kirjavahetus (lisa 10, dtl 198-203), mis sisaldab maksukohustuslase maksusaladust ja kolmanda isiku eraelulisi andmeid, samuti maksusaladust. - 25.09.2023 notariaalne leping (lisa 11, dtl 204-219), mis sisaldab maksukohustuslase maksusaladust ja kolmanda isiku eraelulisi andmeid. - 03.05.2024 notariaalne leping (lisa 12, dtl 220-231), mis sisaldab maksukohustuslase maksusaladust ja kolmanda isiku eraelulisi andmeid. - 14.03.2025 notariaalne leping (lisa 13, dtl 233-253), mis sisaldab kolmandate isikute maksusaladust ja eraelulisi andmeid. - 14.03.2025 notariaalne leping (lisa 14, dtl 254-259), mis sisaldab maksukohustuslase maksusaladust ja kolmanda isiku eraelulisi andmeid.
9.Eeltoodu alusel kuulutab kohus kinniseks ja piirab kaebaja juurdepääsu lisale nr 5. Kaebaja huvid antud teabe tutvumiseks ei kaalu üles eraeluliste andmete avaldamist (HKMS § 79 lg 1 p 1). Ühtlasi ei sõltu teabe sisust, mille kolmas isik on esitanud samas maksumenetluses, kuidagi vaidlusaluse korralduse õiguspärasus. Lisades 9, 10, 12, 13, 14 viidatud maksusaladuse ja eraeluliste andmete avaldamine (HKMS § 79 lg 1 p-d 3 ja 5) ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik, kuna sellest ei sõltu vaidlusaluse korralduse õiguspärasus. Kaebajale tehtud korralduse õiguspärasus sõltub küsitava teabe seosest maksumenetlusega ja sellest, kas 3
varasemalt on maksukohustuslase poole pöördutud. Samal põhjusel ei vajalik avaldada lisa 8 pangakonto väljavõtteid kui panga- ja maksusaladust (dtl 183-191).
10.Kohus ei pea põhjendatuks piirata kaebaja juurdepääsu lisale nr 11, kuna kaebaja nimi sisaldub vastavas lepingus ja kaebaja huvi teabe küsimise ajendiga seoses kaalub üles võimaliku eraelu ja maksusaladuse riive. Kohus ei pea põhjendatuks lisada juurdepääsupiirangud lisadele nr 6, 7 ja 8 – maksukohustuslasele tehtud korraldused – kuna sellest nähtuv vahetult kontrolli objekt ja seega seos nõutava teabe. Siinsel juhul kaalub kaebaja huvi tõendiga tutvumiseks üles maksusaladuse kaitse.
11.Kohus märgib, mh arvestades isikute omavahelist seotust, et maksukohustuslase ja teabega seotud kolmandate isikute nõusolekul, on võimalik juurdepääsupiiranguga teave kaebajale viivitamata avaldada. Kaebuse tagastamine
12.Kaebuse saamisel kontrollib kohus selle lubatavust. Selleks teeb kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 120 sätestatud toimingud. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui ei esine aluseid kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 2).
13.Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21). Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (RKHKm nr 3-18-763/15, p 9; RKHKm nr 3-21980/24, p 11).
14.Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vaidluse keskne küsimus on see, kas MTA-l oli õigus teha kaebajale 20.01.2026 vaidlusalune korraldus (dtl 9) ja kohustada kaebajat ilmuma suulise teabe andmiseks MTA ametiruumidesse.
14.1.Kaebaja tugineb kokkuvõttes sellele, et MTA on pöördunud teabe saamiseks vale isiku poole. Kaebuse esitaja ei ole osapooleks kontrollitavas äriühingus ega selle äriühingu poolt teostatud tehingutes. Õigusvastane on kohustada kolmandat isikut ilmuma MTA ametiruumidesse ilma igasuguse põhjendusete selles osas, et miks teavet poleks saanud koguda kaebuse esitajat oluliselt vähem koormavamal viisil, ehk kirjalikult. Asjaolu, et kaebuse esitaja on koos abikaasaga sõlminud laenulepingu, et anna MTA-le õigust kohustada isikut andma suulist teavet. Asjaolu, et P.O kasutas enda õigust õigusvastane korraldus vaidlustada ei anna MTA-le automaatset õigust jätta enne kaebuse esitaja poole pöördumist kogumata teave ja dokumendid, isikutelt kes MTA poolt uuritavate tehingutega oli otseselt seotud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et korraldus oleks pidanud sisaldama selgeid põhjendusi miks MTA ei pea kaebuse esitaja poolt avaldatud infot usaldusväärseks või millest soovitud infot võiks kaebuse esitaja omada. Tegemist on ülemäärase ja ebaproportsionaalse teabenõudega.
14.2.Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda (MKS § 59 lg 1). MKS § 59 lõikest 1 ja HKMS § 158 õikest 3 tulenevalt on kohtu pädevus sekkuda haldusorgani kaalutlusõigusesse piiratud. Seega saab kohus kontrollida, kas maksumenetluse käigus teabe nõudmine kaebajalt omab puutumust maksumenetluses tähendust omavate asjaoludega, kuid sellise teabe kogumise vajaduse üle otsustab haldusorgan. Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte (MKS § 46 lg 1). Tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, 4
dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda (MKS § 59 lg 1). Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse (MKS § 61 lg 1). Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul (MKS § 61 lg 2). Sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega. Maksuhalduril puudub kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. MKS § 61 lõikes 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole) ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla./.../ Samas peab maksuhaldur selgitama, milles seisneb nõutava teabe seos maksumenetlusega, kui seos ei ole äratuntav pelgalt nõutava teabe iseloomust. Välistatud ei ole selgituse esitamine ka alles kohtumenetluses (RKHKo 16.09.2018, 3-16-2324/18, p 9 ja 11).
14.3.Vaidlustatud korraldusest nähtub selgelt ja üheselt mõistetavalt, et korraldus on antud eesmärgiga kontrollida YYY OÜ tehingut seoses kinnistuga WWW (dtl 10). MTA on asja juurde esitanud tõendid, millest nähtub, et enne teabe küsimist kaebajalt, on pöördutud ka maksukohutuslase enda poole (dtl 163 -165, 179.182). Sealjuures juhib kohus tähelepanu, et kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente esitama. MKS § 61 lõike 2 järgi ei eelda kolmanda isiku poole pöördumine, et maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid nimetatud säte välistab üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt üldse nõudmata. Muu hulgas ei keelaks MKS § 61 lõike 2 kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt RKHKo 24.05.2011, 3-3-124-11, p 14).
14.4.Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on MTA pöördunud kaebaja poole põhjendusel, et kuna YYY OÜ ei ole tehingut käibemaksuarvestuses deklareerinud ning kaebajal võib olla tehingu kohta olulist teavet, kuna ta on registreerinud 11.02.2025 kinnistu WWW, PPP küla enda kontaktaadressina, samuti on ta teadlik eelpool viidatud sõlmitud lepingu asjaoludest (dtl 10).
14.5.Kohus märgib, et asjaolust, et isik on tehingupoole abikaasa ei saa tõepoolest tuletada seda, et isik võib olla tehingu asjaoludest teadlik. Praegusel juhul ei olegi MTA sellele tuginenud. Uurimiskohustuse täitmise ajendiks käesoleval juhul on aga asjaolu, et kaebaja nimi kajastub korduvalt vaidlusaluse kinnistuga seotud lepingus (dtl 204-219), ühtlasi on isik vastu võtnud 28.01.2025 M.Nle, kes on vaidlusaluste kinnitus tehingutega otseselt seotud, edastatud MTA tähitud kirja (dtl 9, 154).
14.6.Kohus märgib, et isegi kui seada kahtluse alla MTA esitatud väited telefonikõne kohta, milles kaebaja väidetavalt kinnitas teadmist tehingust, piisaks teabe küsimiseks ka muudest eeltoodud asjaoludest. Korralduse õiguspärasust saab jaatada, kui asjaoludest nähtub piisava 5
selgusega, et isikul võib olla seos vaidlusaluste tehingutega. See kriteerium on praeguses asjas selget täidetud. Olenemata asjaolust, et kaebaja ei ole 25.09.2023 lepingu pooleks, on ta seotud lepingu täitmisega ja võib omada asjakohast teavet. See, kas teadmine asjaoludest ja millises ulatuses kinnitust leiab, ei pea olema MTA-le enne korralduse andmist selge, vaid korraldust võib olla suunatud mh selle väljaselgitamisele. Seejuures ei tingi korralduse õigusvastasust asjaolu, et kaebaja väidete kohaselt tal puudub teave seoses korralduses väljatoodud tehingutega. Seda, et kaebajal konkreetne teave puudub, saab väljendada MTA-le selgituste andmisel. Kuigi MTA on ekslikult viidanud, et isik „on teadlik“ viidatud sõlmitud lepingu asjaoludest, on ilmne, et korralduse eesmärgiks on tuvastada, kas ja millistest asjaoludest isik teadlik on. Vaideotsuses on kohaselt selgitatud (dtl 24), et puudub kohustus avaldada arvamust asjaolude kohta, mille kohta tal teave puudub. MTA viitab kohaselt, et isiku seotusele kinnistuga viitab ka see, et kaebaja on vaides kontaktaadressina registreerinud 11.02.2025 kinnistu WWW oma kontaktaadressina (dtl 15). Vaideotsuse põhjendusi tuleb kohtul arvestada samaväärselt haldusakti põhjendustega (RKHKo 22.09.2022, 3-20-1548/31, p 15). Seega saab jaatada nõutava teabe seost läbiviidava maksumenetlusega.
14.7.Praegusel juhul tugineb kaebaja sisuliselt sellele, et MTA korralduse õigusvastasuse tingib kaebaja menetlusväline kinnitus, et tal puudub uuritavate asjaolude kohta igasugune teave. Kohus märgib, et korraldusega teabe küsimine teenib ka korralduse adressaadi õigust kaitse eesmärki, kuna selleks on ette nähtud formaliseeritud kord MKS-s, sh teabe andmisest keeldumise alused (MKS § 64).
15.Kaebaja tugineb sellele, et seletuste andmiseks maksuhalduri juurde kutsumine on koormav, kuid ei ole selles osas esitanud mitte ühtegi sisulist põhjendust. Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus ei ole olemuselt sedavõrd koormav, et sellist nõuet saaks abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks või nõuaks see eriliselt kaalukat põhjendust (vt nt RKHKm 16.05.2025, 3-25-946, p 12).
16.Kohtu hinnangul on kaebusega kaitstava õiguse võimalik riive väheintensiivne. Kaebajale pandud kohustustust seletuste andmiseks saab esitatud materjalide alusel pidada proportsionaalseks. Sisulisi põhjendusi, miks konkreetselt korraldus kaebaja õigusi eriliselt intensiivselt riivab, kaebaja välja toonud ei ole. Korraldusega kaasnev riive on väheintensiivne ka tulenevalt HKMS § 133 lõikes 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära arvesse võttes. Riive intensiivsust vähendab seegi, et isikul on võimalik taotleda korralduse täitmiseks ka muud tähtaega ja kohtul puudub alus arvata, et MTA ei arvestaks uue tähtaja määramisel kaebaja enda pakutavate kuupäevadega lähtuvalt kaebaja elukorraldusest.
17.Kaebaja ei ole tuginenud sellele, et võimaliku sunniraha (200 eurot) rakendamine oleks majanduslikult keerukas. Ühtlasi on sunniraha vältimine kaebaja enda mõjusfääris. Täiendavad selgitused
18.HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
19.Kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu tagastamisele, kuna kaebuse tagastamise aluseks on HKMS § 121 lõikes 2 toodu (HKMS § 104 lg 5 p 2).
20.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus füüsiliste isikute ja äriühingute nimed ning aadressiandmed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.