Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
16.05.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-946
Haldusasi
X. X-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.04.2025 korralduse nr 12.2-3/066110-15 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.04.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 02.04.2025 korraldusega nr 12.2-3/066110-15 X. X-i andma suulisi seletusi Audrus Lõvi tee 33 asuva elamu ehitusega 2021. a-l seotud tehingute kohta Yga ning esitama järgmised dokumendid: 1) ehitisregistrile esitatud ehituspäevikutes märgitud alltöövõtjate poolt esitatud arved koos neile lisatud dokumentidega ja nende eest tasumist tõendavad dokumendid; 2) kõik elamu ehitusega seotud tellimused, lepingud, kokkulepped, hinnapakkumised jms. Korralduse kohaselt kontrollib MTA 26.02.2025 korralduse nr 12.2-3/066110-1 alusel Y 2021. a füüsilise isiku
3-25-946 tulude deklareerimist. X. X on Y eramaja ehituse kohta esitanud ehitisregistrile ehituspäevikud jm dokumendid, mida Y ei ole MTA-le esitanud ja mille kohta selgitusi ei andnud. MTA vajab täiendavaid andmeid tuvastamaks, kes milliseid töid tegi ning kuidas toimus tehtud tööde üleandmine ja nende eest tasumine. Dokumendid paluti edastada eposti teel hiljemalt 08.04.2025 ning seletuste andmiseks paluti tulla 10.04.2025 kell 11.00 maksuaudiitori juurde. Korralduses sisaldus hoiatus, et sellega pandud kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel rakendab MTA sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 250 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 250 eurot.
X. X esitas 08.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 02.04.2025 korralduse nr 12.2-3/066110-15 tühistamiseks.
Korralduse andmisel ei olnud täidetud maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-te 1 ja 2 tingimused. Korralduses puudub selge seos kaebaja tegevuse ja Y elamu ehituse vahel. Piisavalt ei ole põhjendatud, kuidas seostub kaebaja poolt ehitisregistrile dokumentide esitamine Y tulude kontrollimisega või kaebaja osalusega elamu ehituses. Ehitisregistrile dokumentide esitamine on formaalne toiming, mis ei tähenda automaatselt kaebaja seotust Y elamu ehitusega ega anna alust kaebajale kohustuste panemiseks. Korraldusest ei nähtu, et Y oleks väitnud kaebaja osalust ehitusel. Ehitisregistrile esitatud dokumentide haldamine ei tähenda, et kaebaja oleks olnud Y elamu ehituse töövõtja, tellija või muu otsene osaline. Seega on korraldus põhjendamatu ja ülemäärane. Kuna korraldus puudutab V. Varese kui füüsilise isiku tulude kontrolli, tuleks dokumente ja seletusi nõuda eelkõige temalt endalt. Kaebajalt teabe nõudmine ei ole proportsionaalne. Korraldusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks eelnevalt nõudnud Ylt sama teavet, mida küsitakse korraldusega kaebajalt. Korraldus ei sisalda piisavat põhjendust kaebaja kui kolmanda isiku kaasamiseks. Korralduse puudulik faktiline ja õiguslik põhjendamine ei võimalda kaebajal efektiivselt kaebeõigust teostada.
Tallinna Halduskohus tagastas 11.04.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
Vaidlustatud korraldus on kooskõlas MKS sätetega ja nõuetekohaselt põhistatud ning proportsionaalne. Korralduses on MTA märkinud maksukohustuslase nime, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, märgitud on ka kontrollitav maksu liik ja maksukohustuse periood. Korraldusest nähtub, et MTA on enne X. X-ilt teabe nõudmist pöördunud kontrollitava enda poole, ent vastavat teavet kontrollitavalt ei saanud. Lisaks on korralduses põhjendatud, miks peab MTA vajalikuks teabe nõudmist just X. X-ilt (X. X on ehitisregistrisse esitanud dokumente) ning välja toodud, et nõutud teavet vajab MTA tuvastamaks, kes milliseid töid tegi ja kuidas toimus tehtud tööde üleandmine ja nende eest tasumine. MTA-l ei ole kohustust kolmandale isikule detailsemalt selgitada maksukohustuslase poole pöördumise asjaolusid, sh menetlustaktikalisi argumente. Maksuhaldur ei pea korralduse adressaati teavitama sellest, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha. Maksuhaldur ei pea ka põhjendama, kuidas on kolmandalt isikult nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (vt Riigikohtu 14.04.2014 otsus asjas 3-3-1-90-13, p 11). Põhjendamatuks ei saa pidada korralduses sisalduvat nõuet ilmuda teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. Selline kohustus on õiguspärane MKS § 61 lg 1 alusel ning korralduses on välja toodud ka kaalutlused, miks peab maksuhaldur kõige efektiivsemaks teabe kogumise viisiks kolmanda isiku ilmumist maksuhalduri ametiruumidesse. Vahetu suhtlus võimaldab mh paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust ja vältida vääritimõistmist, samuti küsida jooksvalt täpsustavaid lisaküsimus. MTA ametiruumidesse ilmumise kohustus ei 2(6)
3-25-946 ole sedavõrd koormav, et seda nõuet saaks abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks või nõuaks see eriliselt kaalukat põhjendust (nt Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Kaebusest ei nähtu, et ilmumine MTA ametiruumidesse oleks kaebaja jaoks objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimatu või liigselt koormav. Kui kaebaja hinnangul ei olnud korralduse täitmine võimalik, saanuks ta vajaduse korral sellest maksuhaldurit teavitada ja taotleda korralduse muutmist. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud. Korraldusega kaasnev riive on väheintensiivne. Korraldusega kaebajale pandud kohustused ei ole ebaproportsionaalsed ning kaebusest ei nähtu, et korraldusega pandud kohustus riivaks kuidagi eriliselt intensiivselt kaebaja õigusi. Vastupidist järeldust ei saa teha ka korralduses nõutava teabe sisu ja mahtu hinnates. Ei nähtu ka, et esineks MKS §-s 64 sätestatud teabe nõudmisest keeldumise aluseid. Isegi kui selliseid aluseid esineks, ei muuda see vaidlustatud korraldust õigusvastaseks, sest kaebajal on võimalik selliste asjaolude ilmnemisel maksuhaldurit teavitada (MKS § 64 lg 3). Puudub alus eeldada, et maksuhaldur jätkaks sellises olukorras teabe nõudmist kaebajalt. Lisaks saab riive intensiivsust hinnata ka korralduses viidatud võimaluse läbi rakendada sunniraha 250 euro ulatuses. Võimaliku rahalise kohustuse korral saab riive intensiivsust mh hinnata HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära kaudu, mille kohaselt on riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve/kohustuse väärtus ei ületa 1000 eurot.
3-25-946 tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause; Riigikohtu määrus nr 3-18-763, p 9), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud. Ringkonnakohtu hinnangul on need kaebuse tagastamise eeldused praegusel juhul täidetud.
3-25-946 maksumenetluse käigus teabe nõudmine kaebajalt omab puutumust maksumenetluses tähendust omavate asjaoludega, kuid sellise teabe kogumise vajaduse üle otsustab haldusorgan.
5(6)
3-25-946 500 eurot. Kaebaja ei ole väitnud, et võimaliku sunniraha rakendamine tekitaks temale majanduslikke raskusi. Sunniraha vältimine on kaebaja enda mõjusfääris.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.