3-25-855 C, Mittetulundusühingu Meie Oleme Looduse Poolt, Y, F, Q, W, Z, F, Ü, L ning B kaebus Keskkonnaameti 25.03.2025 raieloa nr 50001120067 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 09.03.2026 määrus
Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad C, Mittetulundusühing Meie Oleme Looduse Poolt, Y, F, Q, W, Z, F (surnud), Ü, L, B, esindajad C ja Mittetulundusühing Meie Oleme Looduse Poolt Vastustaja Keskkonnaamet, esindajad Signe Lehtme ja Kristiin Jääger Kolmas isik H, esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja vandeadvokaadi abi Taavi Hein Kolmas isik Osaühing KARO METS, esindaja Rutt Grünberg
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebajate määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse kaebajate määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.03.2026 määruse resolutsiooni punkt 1 peale.
2.Jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.03.2026 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata, täiendades määruse põhjendusi ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebajate ja kolmandate isikute nimed tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 3, § 235 lg 1 ja 3).
3-25-855
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on C, Mittetulundusühingu Meie Oleme Looduse Poolt, Y, F, Q, W, Z, F (surnud), Ü, L ning B (kaebajad) kaebus Keskkonnaameti (KeA) 25.03.2025 raieloa nr 50001120067 tühistamiseks.
2.Kohus selgitas 30.10.2025 määruses kaebajatele vaidluse õiguslikku konteksti ning vajadust kaebust täiendavalt põhjendada, määrates selleks tähtpäeva 01.12.2025. Kohus pikendas 28.11.2025 kirjaga tähtaega kuni 08.12.2025.
3.Kaebajad esitasid 08.12.2025 avalduse, milles taotlesid tõendamiskoormuse selgitamist, vastustajalt menetluse materjalide väljanõudmist ning ekspertiisi või alternatiivselt vähemalt samadel tingimustel aega kaebajatele asjatundjate hinnangute hankimiseks.
4.Kohus selgitas 09.12.2025 kirjas, et iga menetlusosaline peab üldjuhul tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kohus kirjeldas metsateatiste registreerimise automaatset süsteemi, mida Riigikohus on pidanud õiguspäraseks, ning nentis, et on usutav, et Keskkonnaametil polegi rohkem haldusmenetluse materjale, mida kohtule esitada. Kohus juhtis tähelepanu Riigikohtu seisukohale, et metsaomanikul pole üldist kohustust säilitada kasvav mets teise isiku huvides, millest erandiks on rohevõrgustik, kusjuures ka seal tuleb naabri õigusi kaaluda ainult juhul, kui naaber tõendab, et metsa raiumine toob kaasa keskkonnaohu tema kinnistul. Kohus rõhutas, et kaebajatel on tõendamiskoormus selles osas, et vaidlusalune raieluba on vastuolus mõne õigusakti nõudega, mis on suunatud kaitsma füüsilisest isikust kaebajate subjektiivseid õigusi või MTÜ Meie Oleme Looduse Poolt keskkonnakaitselisi eesmärke. Kohus ei pidanud põhjendatuks korraldada ekspertiisi rohevõrgustiku, Natura alade vm kaitsealade mõjutamise või kaitstavate liikide või elupaikade olemasolu tuvastamiseks olukorras, kus sellisest ohust puudub igasugune indikatsioon, arvestades distantsi kaitstavate objektidega. Samuti pidas kohus asjakohatuks kinnistute turuväärtuse mõjutamise tõendamist, sest turuväärtuse vähenemine ei annaks alust raieloa andmisest keelduda. Kohus pidas ekspertiisi mõeldavaks ülemäärase niiskuse ja tuulemurrust tingitud ohu tuvastamiseks. Sellega seoses viitas kohus aga kaebajate kohustusele ekspertiisikulud ette tasuda.
5.Kaebajad esitasid 26.01.2026 vastuse kohtunõudele, milles selgitasid, et on pöördunud asja materjalidega ja vastavate küsimustega kohaste ekspertide poole: AP, EP, KK, AL, MO, LF, VK, kes kaebajate sõnul nõustuvad olema kohtu määratud eksperdiks. Kaebajad esitasid kaks lõiku (p-d 3 ja 4, dtl 829–831) väiteid lageraie mõju kohta veerežiimile ja tuulekoridoride tekkele koos rohkete viidetega. Kaebajad tõid lisaks esile, et juba tehtud raie tulemusena on tekkinud liigniiskus ja uputused ning tuuleheidet ja murdu raielangiga piirneval alal, kus sai kannatada kaebajate vara. Kaebajad viitasid Euroopa Kohtu praktikale, millest tulenevalt võib tegevuste keskkonnamõju ulatuda ka neist eemal paiknevatele Natura aladele ning ka seda mõju tuleb hinnata ning pidasid jätkuvalt oluliseks uurida kaebajate vara väärtuse muutust.
6.Kohus edastas kaebajatele 30.01.2026 kirja, milles leidis, et esitatud materjalid ei ole käsitatavad asjatundja arvamustena ning palus täpsustada ekspertiisi vajadust ja eksperte. Kohus palus kaebajatel ekspertiisitaotluse juurde jäämise korral konkreetselt välja tuua, millistes küsimustes on kaebaja nimetatud ekspertidel ekspertteadmised. Kohus viitas lisaks kaebajate 08.12.2025 avalduse p-dele 3 ja 4 ning nentis, et tekst on viidete ebamäärasuse tõttu kontrollimatu, kuid kohtul on kahtlus viidete ehtsuses, sest mitmeid näiliselt Eesti päritolu nimesid ETIS-es ei leidu ning ka 2(6)
3-25-855 Google ́i otsing ei viita neile kui teadustööde autoritele. Kohus väljendas kahtlust, et sellise teksti koos ekslike või olematute viidetega võis tulemuseks anda tehisaru kasutamine. Kohus kohustas kaebajaid selgitama, millistel asjaoludel on see tekst sündinud, ning soovi korral neile viidetele tõenditena tugineda esitama konkreetsed teadustööd dokumentaalsete tõenditena asja materjalide juurde. Kohus märkis, et kaalub kaebajate trahvimist juhul, kui tegu oli kohtu eksitamise katsega.
7.Kaebajad vastasid kohtule 06.02.2026, jäädes seniste taotluste ja seisukohtade juurde. Kaebajad palusid kohtul ka selgitada, kas kulukad ekspertiisid on vajalikud olukorras, kus liigniiske pinnase ja tuulekahjustuste ohud on juba realiseerunud. Kaebajad märkisid samas, et nad pole nõus tõendamiskoormuse jaotamisega ja selles kontekstis ekspertiisikulude kandmisega, sest nende hinnangul tuleb eeldada, et lageraie elamutele nii lähedal põhjustab keskkonnaohu, ja palusid kohtul selgitada, kas kohus jätab tähelepanuta või arvestamata realiseerunud ohud ning jääb 09.12.2025 e-kirjas toodud tõendamiskoormuse jaotuse juurde. Kaebajad esitasid lisaks loetelu teadustöödest ja märkisid, et ETIS ega Google ei ole eelistatud ega ammendavad kontrollimise allikad ning et seal andmete puudumine ei muuda midagi olematuks. Kaebajad nentisid ka, et pole asjatundjad ega oma kogemust ja võimekust kontrollida allikaid kuni metaanalüüside juures viidatud originaaltekstideni. Kaebajatel puudus kohtu eksitamiseks tahe. Tehisaru on igapäevases käibes, igaühele kõikjal kasutamiseks heauskselt. Tehisaru kasutamine ei ole keelatud.
8.Tallinna Halduskohus trahvis 09.03.2026 määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebajaid alljärgnevalt: Ct rahatrahviga 150 eurot ning Mittetulundusühingut Meie Oleme Looduse Poolt, Y, F, Q, W, Z, Ü, L ja B igaühte rahatrahviga 50 eurot. Kaebajaid tuleb trahvida eelneva hoiatuseta (HKMS § 50 lg 2). Kaebajad esitasid 26.01.2026 menetlusdokumendis avaldusi asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta, mis ei ole tõesed. Lageraie keskkonnamõju on praeguse asja lahendamisel oluline faktiline asjaolu. Isegi kui kohus ei saa välistada, et 26.01.2026 menetlusdokumendi p-des 3 ja 4 on esitatud muu hulgas õigeid väiteid lageraie keskkonnamõjude kohta, on kaebajad seejuures tuginenud sellele, et neid väiteid kinnitavad tekstis sulgudes viidatud teadustööd, mida aga kohtule teadaolevalt ei eksisteeri ning kaebajad pole tõendanud ega isegi väitnud vastupidist. Ka selliste viidete puhul on tegu faktiväidetega seisukohtade autorsuse kohta. Kaebajatel pole keelatud kasutada tehisaru, ent seejuures jääb vastava dokumendi kohtule esitavale menetlusosalisele vastutus esitatavate väidete õigsuse eest. Olukorras, kus menetlusosaline viitab teadusallikatele, peab ta olema veendunud, et need allikad ka päriselt eksisteerivad ja sisaldavad sellist teavet, nagu menetlusdokumendis väidetakse. Vastasel korral on tegemist kohtule valeandmete esitamisega, mis on trahvitav. Igal inimesel on oskus leida veebist üles enda viidatav teos. Kaebajatel polnud kohustust vaidlusalust teavet kohtule esitada. Kuna kohus pidas vajalikuks korraldada ekspertiisi, siis ei olnud kaebajatel vaja seda teavet esitada.
9.Kaebajad esitasid 25.03.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotlevad halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist. Kaebajad pole kohtule teadvalt valeandmeid esitanud ega kohut eksitanud. Menetlusdokumendis esinenud ebatäpsused tulenesid tehisaru kasutamisest ning tegemist ei ole valeandmete, vaid tõendamata või ebapiisavalt kontrollitud väidetega. Kohus pole piisavalt konkreetselt tuvastanud, millised nende esitatud faktilised väited on ebaõiged. Kaebajad ei ole erialaspetsialistid ning seetõttu ei saa neilt eeldada kõigi viidatud allikate põhjalikku kontrollimist. Kohus oleks pidanud uurimispõhimõttest tulenevalt ise aktiivsemalt kontrollima esitatud väited ning rahatrahvi määramine on ebaproportsionaalne. 3(6)
3-25-855
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda kõiki neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
12.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega ning leiab, et vaidlustatud rahatrahv on õiguspärane, põhjendatud ja proportsionaalne.
13.Halduskohus trahvis kaebajaid HKMS § 50 lg-st 2 tuleneva kohustuse rikkumise eest. Trahvi eesmärgiks oli reageerida toimunud rikkumisele ja isikuid sanktsioneerida, sh hoida ära tulevasi rikkumisi.
14.HKMS § 28 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. HKMS § 50 lg 2 kohaselt peavad menetlusosalise avaldused faktiliste asjaolude kohta olema tõesed ning kohus võib menetlusosalist trahvida ka eelneva hoiatuseta, kui esitatakse teadvalt või raskest hooletusest ebaõigeid väiteid.
15.Trahvi määramine ilma eelneva hoiatuseta on lubatud, kui menetlusosaline esitab avalduses teadvalt või raskest hooletusest ebaõigeid väiteid. Viidatud normi alusel trahvimise eelduseks on seega nii subjektiivse kui ka objektiivse teokoosseisu täidetus.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et objektiivne teokoosseis – s.o ebaõige faktiväite esitamine – on siinses asjas täidetud. Ebaõige väitega on hõlmatud ka see, kui menetlusosalise väite kinnitamise kohta esitatakse allikaviiteid, mida tegelikkuses ei esine. Halduskohus on põhjendatult välja toonud, et kuna kaebajad tuginesid väite allikatena sellisele teabele, mida tegelikkuses ei esine, siis on kohtule esitatud ebaõige väide. Kaebajad esitasid menetlusdokumendis viiteid teadustöödele ja allikatele, mille olemasolu ei leidnud kinnitust ning mille olemasolu nad ei ole suutnud menetluse käigus usaldusväärselt põhjendada. Selliste viidete kasutamine oma väidete kinnitamiseks tähendab, et kohtle on esitatud faktilisi väiteid, mille tõesus ei ole kontrollitud.
17.Õige on halduskohtu järeldus, et kaebajad on tegutsenud raskelt hooletult. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. See kohustus ei piirdu üksnes tõendite esitamisega formaalses mõttes, vaid hõlmab ka kohustust veenduda esitatavate tõendite ja allikate olemasolus ning usaldusväärsuses. Vastupidisel juhul realiseerub tõendamiskoormuse rikkumise risk menetlusosalise kahjuks (HKMS § 59 lg 4). HKMS eelnõu seletuskirja (lk 16) järgi peetakse trahvimist võimalikuks juhul, kui menetlusosaline esitab väite, mida ta teab olevat vale või mille ebaõigsuses oleks ta mõistliku hoolsusega toimides saanud hõlpsasti veenduda. Eeskätt lasub menetlusosalisel ja tema esindajal kohustus olla hoolas ja kontrollida kohtule esitatud väidete õigsust. Menetlusnormidel on oluline roll menetlusökonoomia tagamisel, mis mh peab võimaldama lahendada kohtuasju mõistliku aja jooksul. Kohtu koormamine asjakohatu ja kontrollimata teabega, eeldades kohtult uurimispõhimõtte rakendamist sisuliselt infomüra filtreerimiseks ja tõeste väidete väljamõeldistest eristamiseks tuleb lugeda menetlusõiguste kuritarvitamiseks, mis kahjustab rängalt menetlusökonoomia põhimõtet. Viimati märgitut eeskätt olukorras, kus menetlusdokumente on 4(6)
3-25-855 võimalik kohtule esitada tehisintellekti abil. Kui kaebajad ja nende esindajad kasutavad menetlusdokumentide koostamiseks tehisintellekti abi, siis tuleb neil veenduda koostatud teabe õigsuses. Tehisintellekti abil menetlusdokumentide koostamine, mille väited ja viited on kontrollimata, võib lõppastmes kahjustada menetlusökonoomita kui põhiseaduslikku väärtust (menetlusökonoomia kui põhiseaduslikku järku väärtuse kohta vt RKPJKo 17.07.2009, 3-4-1-609, p 20; viimati RKPJKo 02.11.2013, 5-23-34/9, p 41). Neid on võimalik koostada massiliselt ja kiiresti ning seeläbi kohtud üle koormata. Kui menetlusosaline viitab teadusallikatele, siis peab ta olema veendunud, et need allikad ka eksisteerivad. Menetlusosalise kohustus on esitada tõele vastav teave, sh ka oma väidete kinnitamiseks esitatud allikad peavad olema tõesed. Kaebajatel, sh tema esindajal ei lasunud allikate esitamise kohustust ning kui nad otsustasid seda teha, siis oli neil võimalik neid kontrollida, nt üldlevinud veebiotsinguid kasutades. Praegusel juhul pole kaebajad kohtumenetluses vajalikku hoolt olulisel määral järginud (vrd võlaõigusseadus § 104 lg 4).
18.Kaebajate väide, et tegemist oli üksnes eksimusega või tehnilise puudusega, ei ole veenev. Viidete õigsuse kontrollimine on elementaarne hoolsusnõue, mille täitmine ei eelda eriteadmisi. Olukorras, kus menetlusosaline esitab kohtule allikatele tuginevaid väiteid, peab ta olema eelnevalt veendunud nende ehtsuses. Samuti ei saa kaebajad vabaneda vastutusest viitega sellele, et menetlusdokumendi koostamisel oli kasutatud tehisaru. Tehisaru kasutamine ei ole iseenesest keelatud, kuid see ei vabasta menetlusosalist tema menetluslikest kohustustest (HKMS § 28 lg-st 1 ja § 50 lg-st 2). Tehisaru poolt genereeritud sisu ei oma iseseisvat tõendusväärtust ning keegi ei saa eeldada, et selle sisu on õige. Seetõttu lasub menetlusosalisel kohustus kontrollida sellise teabe vastavust tegelikkusele enne selle kohtule esitamist. Kontrollimata teabe esitamine tähendab teadlikku riskivõttu menetlusosalise poolt. Menetlusosalise vastutust ei välista ega vähenda see, et tal puudub kas kohtumenetluse kogemus või erialateadmised esitatud andmete või tõenditega seotud valdkonnas. Kohustus esitada kohtule üksnes selliseid andmeid, mille tegelikkuses ja tõelevastavuses on isik ise mõistlikku hoolsust rakendades veendunud, on tsiviilühiskonnas elementaarne käitumisreegel, mis ei saa olla keskmisele mõistlikule inimesele üllatuslik.
19.Samuti ei ole põhjendatud kaebajate seisukoht, et kohus oleks pidanud uurimispõhimõttest tulenevalt nende väiteid ise kontrollima või täiendama. Kuigi HKMS § 2 lg-d 4 ja 5 sätestavad uurimispõhimõtte, ei vabasta see menetlusosalist tõendamiskoormusest ega kohustusest esitada usaldusväärseid ja kontrollitud andmeid (HKMS § 59 lg 1). Kohus võib HKMS § 59 lg 3 alusel koguda tõendeid, kuid see ei tähenda kohustust asendada menetlusosalise enda kontrollikohustust, eriti olukorras, kus allikad ei eksisteeri. Kontrollimata faktiväidete esitamine ei võimalda kohtul asja lahendada võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega (HKMS § 2 lg 2 ja § 28 lg 2).
20.Ringkonnakohus märgib, et kaebajatele, kes osalevad kohtumenetluses volitatud esindaja kaudu, rahatrahvi määramine on õiguspärane. Halduskohtumenetluses ei ole esindaja iseseisev menetlusosaline, vaid ta tegutseb esindatava nimel ja tema huvides. Nagu tuleneb HKMS § 31 lgst 2, annab esindusõigus esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid ning esindaja tehtud toimingud loetakse tehtuks menetlusosalise enda poolt. Sama põhimõtet on kinnitatud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 lg-tes 5 ja 6, mille kohaselt esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatakse menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seega kohtule esitatud andmete õigsuse eest vastutab eeskätt menetlusosaline ise, sõltumata sellest, kas menetlustoimingud teeb tema nimel esindaja. Esindaja vahendusel esitatud väited ja andmed omistatakse menetlusosalisele ning nende õiguslikud tagajärjed saabuvad esindatava suhtes.
21.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.03.2026 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. 5(6)
3-25-855
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.