Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme Kolmas isik E.R , esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja vandeadvokaadi abi Taavi Hein
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebajate määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse kaebajate määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.04.2025 määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.
2.Rahuldada kaebajate määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.04.2025 määruse resolutsiooni punkt 2 ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus.
4.Peatada Keskkonnaameti 25.03.2025 metsateatise nr 50001120067 (katastritunnus 35201:002:0049, eraldis nr 2) kehtivus kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni asjas nr 3-25-855.
5.Tallinna Halduskohtu 22.04.2025 määruse resolutsiooni punkt 1 jätta muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.R esitas 25.03.2025 Keskkonnaametile (KeA) läbi metsaressursi arvestuse riikliku registri kinnitamiseks metsateatise nr 50001120067, millega kavandas lageraiet Harju maakonnas Kuusalu vallas Salmistu külas kinnistu nr 7226502 (katastritunnus 35201:002:0049) eraldisel 2.
2.KeA registreeris 25.03.2025 metsateatise nr 50001120067 (andmetega katastritunnus 35201:002:0049, eraldis nr 2, pindala 4,29 ha, maaüksuse asukoht XXX , kinnistu nr 7226502, mahtu ei kuvata, tööliik lageraie).
3.R.K , Mittetulundusühing (edaspidi F.E.K, V.X , F.W, K.Z, W.F, R.M , B.S , I.E , N.Q ning E.A (edaspidi ühiselt kaebajad) esitasid 03.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse KeA 25.03.2025. a raieloa nr 50001120067 tühistamiseks. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, milles paluvad kohtul peatada KeA 25.03.2025 metsateatise nr 50001120067 täitmine ja igasugune raietegevus kõnealuse metsateatise alusel kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. F.E.K on keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 mõistes, R.K , V.X, F.W, K.Z ja W.F, R.M ja B.S , I.E , N.Q , E.A on metsateatises määratletud raielangiga vahetult piirnevate Klaukse tee aadressiga kinnistute omanikud. Kaebuse eesmärgiks on eeskätt väärtusliku maastikuga metsa, metsloomade ja lindude, ka putukate ja taimestiku elupaikade terviklikkuse säilimine. Metsateatis on õigusvastane muudeski keskkonnaga seotud olulistes aspektides üldplaneeringu osas, aga ka mõjude ja tagajärgede tõttu naabritele. Kehtiva metsateatise alusel on võimalik juba täna alustada ulatusliku raiega. Kui raiega alustatakse, siis muutub kaebajate metsateatise peale esitatud tühistamiskaebus sisutuks. Kui kanakulle nende elupaikades häiritakse või mõne peletavad raied suisa minema, siis endise olukorra taastumine ei ole kindel.
4.Tallinna Halduskohus võttis 03.04.2025. a määrusega kaebuse menetlusse, kaasas menetlusse kolmanda isikuna vaidlusaluse metsateatise esemeks oleva kinnistu omaniku E.R-i ning rahuldas kaebajate EÕK taotluse ajutiselt, peatades KeA poolt 25.03.2025 antud raieloa nr 50001120067 kehtivuse 30 päevaks alates määruse tegemisest (resolutsiooni p 7).
5.Kolmas isik palus 18.04.2025 vastuses jätta EÕK edasiselt kohaldamata ja mitte peatada KeA poolt 25.03.2025 antud raieloa nr 50001120067 kehtivust pärast 30 päeva möödumist, alternatiivselt, EÕK edasisel kohaldamisel seada raieloale tingimus, et KeA poolt 25.03.2025 antud raieloa nr 50001120067 alusel on puudutatud isikul lubatud raietegevus järgmistel tingimustel – raielangile peab kasvama jääma vähemalt 100 mändi ning kõik kased ja kõik
2(8)
3-25-855 tammed. Ühtlasi esitas kolmas isik taotluse kaasata Croneman OÜ haldusasja menetlusse kolmanda isikuna. Kaebajad pole ühegi kaebeõiguse aluseks oleva asjaolu õigsust tõendanud ega usutavalt põhistanud. Füüsilisest isikust kaebajad on umbmäärasel seisukohal, et lageraie kahjustab nende kodu ja muud vara, turvalisust ja väärtust. Põhjendused on paljasõnalised ning ilmselt konstrueeritud formaalse kaebeõiguse saavutamiseks. Kaebus on perspektiivitu. Eraldisel 2 ei asu kaitstavaid loodusobjekte ega ka projekteeritavaid kaitseobjekte. Samuti ei nähtu looduskaitse ja Natura 2000 kaardilt, et eraldise 2 läheduses asuks ühegi kaitsealuse liigi (sh kanakullid) elu- või püsielupaiku, millele raie võiks negatiivset mõju avaldada. Ka ei ole eraldisele 2 seatud muid kitsendusi, mis annaksid alust raiet keelata. Kaebajatel puudub iseseisvalt kaitstav subjektiivne õigus senise vaate säilimiseks, piirkonna esteetilise väärtuse säilitamiseks või selleks, et nende kodulähedane miljöö ja elukeskkond säiliks muutumatuna. Kuivõrd raieõigust EÕK kehtivuse ajal teostada ega müüa ei saa, siis jääb kolmandal isikul 115 000 eurot saamata ning kohustuste täitmiseks, mida kolmas isik kavatses raieõiguse müügist saadu arvel täita, tuleb kolmandal isikul ja Croneman OÜ-l võtta laenu. Raie tulemusena ei teostata lageraiet, kasvama jäävad lindiga tähistatud 100 mändi ning kased ja tammed. Ka loomadel, lindudel, putukatel ja muudel metsloomadel jääb piisavalt puudega ümbritsetud keskkonda, kus nad on harjunud paiknema.
6.Kaebajad esitasid 22.04.2025 arvamuse kolmanda isiku seisukohale. Maa-ameti kaardilt nähtub, et kaebajate kinnistud on vahetud Klaukse-Aasa kinnistu naabrid. Klaukse-Aasa kinnistul on pinnasevesi, st pinnas on kohati soine. Kaebajad ei ole liigvee probleeme kaebuses põhjalikumalt käsitlenud, sest ei tulnud selle peale, et selles võiks tekkida vaidlus. Asendamatu lahendus on metsa säilitamine. See kõik on faktiline olukord praegu enne lageraiet ja seda olukorda mõjutatavad senini perioodiliselt hooaeg ja ilmastik. Klaukse-Aasa kinnistu metsast leidsid kaebajad üles lindude vaatlustel põhinevate külajuttude kohaselt kanakulli pesa, mis eelmisel aastal kolmanda isiku tellitud nn valgustusraie käigus sai tõsiselt kannatada. Raiet teostati täies ulatuses pesitsusrahu ajal. KeA käis seda loata alustatud raiet korduvalt peatamas ja uurimas, aga pesa oli juba maha jäetud. Käesoleval aastal hetkeseisuga on järgi jäänud pesa tühi ja taastamata. Võimalik, et tegemist oli nö varupesaga. Koha hävitamine ehk metsa maha võtmine hävitab konkreetselt selle isendi, vähendades selle liigi arvukust. Esialgne õiguskaitse ei riiva ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi. Kolmanda isiku väärtuslik kinnistu ja mets säilib. Juhul kui kolmas isik on edukas, siis tal on võimalik realiseerida raieõigus hiljem. Juhul kui kaebajad on edukad, siis kolmas isik ei võigi algusest peale ega ka edaspidi realiseerida raieõigust.
7.Tallinna Halduskohus tühistas 22.04.2025 määrusega Tallinna Halduskohtu 03.04.2025. a määrusega 30 päevaks kohaldatud esialgne õiguskaitse abinõu, millega kohus peatas Keskkonnaameti poolt 25.03.2025 antud raieloa nr 50001120067 kehtivuse 30 päevaks alates kõnesoleva määruse tegemisest (resolutsiooni p 1), ning jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).
3(8)
3-25-855 Kaebajatel on osaliselt EÕK vajadus. Olukorras, kus metsateatis realiseeritakse ning raie on teostatud, osutub kaebajate õiguste hilisem kaitse sisuliselt võimatuks. Samas nähtub, et kolmas isik ei planeeri vaidlusalusel kinnistul kogu ulatuses lageraiet, nagu on kaebajad kaebuses eeldanud, vaid raielepingu lisa 4 kohaselt jäävad kasvama lindiga märgistatud 100 mändi ning kõik kased ja tammed, v.a eraldi märgitud 30–40 kaske ja tamme, mis kuuluvad raiumisele. Seega ei kaasne EÕK kohaldamata jätmisel kaebajate jaoks vähemalt sellises ulatuses pöördumatuid tagajärgi, nagu on kaebuses lageraiele viidates kirjeldatud. Kolmandal isikul tuleb arvestada õigusaktidest tulenevate piirangutega, sh Kuusalu valla üldplaneeringust tuleneva nõudega, mille kohaselt kõik lehtpuud (üksikud või gruppidena), mille rinnasdiameeter on üle 38 cm, on olulise tähtsusega põlispuud ja kõik toimingud nendega tuleb kooskõlastada Kuusalu Vallavalitsusega. F.E.K kui keskkonnaorganisatsioonil on kaebeõigus. Ka füüsilisest isikutest kaebajate puhul ei saa kaebeõigust ilmselgelt välistada, et raie vaidlusalusel kinnistul võib kaebajate subjektiivseid õigusi (omandiõigus, aga ka õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23)) riivata. Asjakohased pole ka kolmanda isiku viited varalisele kahjule, mille põhjustaks raie viibimine. Olukorras, kus kaebajad on pöördunud raieloa peale tähtaegselt kohtusse, ei saanud kolmandal isikul tekkida kaitstavat usaldust loa kehtima jäämise suhtes. Kaebajate väited tuginevad valdavalt oletustele ning on paljasõnalised. Nii on kaebajad viidanud võimalikele üleujutustele ja seetõttu kaebajate vara kahjustumisele, kuid ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, millisel kujul, millises ulatuses ja kellel kaebajatest konkreetselt on probleeme kolmanda isiku kinnistult lähtuva liigniiskusega ja kuidas seda mõjutab raie. Ühtegi konkreetset mõju rohevõrgustikule või läheduses asuvatele kaitstavatele loodusobjektidele (millest lähima kaugus vaidlusalusest kinnistust on ka kaebajate endi sõnul 3 km, mistõttu mõju ei saa täpsemate andmeteta eeldada) kaebajad esile toonud ei ole. Eelnevast lähtuvalt on kaebuse eduväljavaated praegusel hetkel teada olevate asjaolude ja tõendite pinnalt pigem vähesed ning seetõttu ei ole EÕK taotluse rahuldamine põhjendatud.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 24.04.2025 määrusega kaebajate taotlues ning määras, et Tallinna Halduskohtu 22.04.2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-855 jõustub halduskohtumenetluse seadustiku § 179 lõike 3 esimeses lauses toodud korras. Kaebajate taotlus 22.04.2025. a määruse, millega kohus tühistas 30 päevaks kohaldatud EÕK abinõu, jõustumise edasi lükkamine HKMS § 179 lõikes 3 sätestatud viisil põhjendatud. Olukorras, kus EÕK abinõu tühistamise määrus on selle teatavakstegemisel jõustunud, kuid kaebajad ei ole veel jõudnud esitada määruskaebust ringkonnakohtule, võib realiseeruda oht, et vahepealsel ajal teostatakse vaidlusaluse metsateatise alusel raie, mistõttu võib kaebajate õiguste kaitse EÕK meetme kohaldamise menetluses muutuda sisutuks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebajad paluvad määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist, halduskohtu määruse jõusse jätmist esialgse õiguskaitse kohaldamist puudutavas osas ning KeA raieloa kehtivuse peatamist Kaebajatele on arusaamatu keskkonna kõrgetasemelise kaitse, ettevaatusprintsiibi ja uurimisprintsiibi kohaldamata jätmine, niisamuti vastava haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse tõendamiskoormuse jaotamise selgitamata jätmine. Haldusasjade olemuse kohaselt on need printsiibid imperatiivselt kohustuslikud – need on jäetud 4(8)
3-25-855 kohaldamata ilmselt alusetult ja põhjendamatult kuivõrd lahendist ei nähtu vähimalgi määral kohast arutamist ja kaalumist. Nimetatud eksimuste tõttu tuleks 22.04.2025 määrus tühistada. Kohaldamata on jäetud Euroopa õigus, sest ettevaatusprintsiip on peamiselt üle võetud EÜ õigusest, ka rahvusvahelisest keskkonnaõigusest. Ettevaatuspõhimõtte järgi ei tohiks teha otsuseid, kui mingi tegevuse keskkonnamõju on teadmata, ebakindel või eeldatavasti negatiivne. Vastutustundlik haldusorgan lähtub ettevaatusprintsiibist ega pane oma tegevuse, otsusega ohtu ei inimest ega keskkonda. Kaebajad on liikudes looduses ehk iseseisvalt omaalgatuslikel vaatlustel kohanud raielangi maa-alal, naaberaladel ja lähipiirkonnas kaitsealuseid liike, kellega peab arvestama. Näiteks on seal nahkhiired, kivisisalik, laanerähn, musträhn, hiireviu, väänkael, hoburästas, lõopistrik, samblikud. Tõenäoliselt on neid rohkem. Kuni eksperdid ei ole tingimusteta kinnitanud, et lageraie ei ohusta ühtki liiki, siis viidatud printsiipide alusel tuleb eeldada ohustamist. Kaebajates konkreetselt kõikidel piirnevatel naabritel, st V.X, R.K , F.W, K.Z, W.F, R.M , B.S , I.E , N.Q , E.A on probleeme kolmanda isiku kinnistult lähtuva liigniiskusega. Raie mõjutab liigniisket pinnast võimendades vee kogunemist ja valgumist edasi naaberkinnistutele. Raie tõttu pinnasevee hulk suureneb, sest pole enam metsa, mis vett seoks (ära kasutaks). Isegi kolmas isik möönis, et tegemist oleks tõsiselt võetava ohuga, samas vastuoluliselt eitades probleemide esinemist. Klaukse tee aadressiga kaebajate elamud asuvad kolmanda isiku piirist 0,5 kuni 4 meetri kaugusel. Liigniiskus pinnases tekitab omakorda majavammi ohu jne. Olemasolevad kuivendusrajatised ei toimi enam juba praeguseks ega saa hakata toimima iseenesest raie korral.
10.KeA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus tuvastas õigesti kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, et kaebajate kaebuses välja toodud väited olid valdavalt oletuslikud ja paljasõnalised. Kaebaja pole välja toonud, milles tema hinnangul seisneb raie oluline negatiivne mõju lähimatele Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade kaitse eesmärkidele, mis asuvad linnulennult lähimas punktis põhja suunas ca 1,5 km kaugusel üle mere (Kolga lahe loodus- ja linnuala ala), lääne suunas ca 3,7 km kaugusel (Ubari loodusala) ja kirde-ida suunas ca 4 km kaugusel (Lahemaa loodus- ja linnuala). Kaebuses viidatud Valkla looduskaitseala asub kavandatud raiealast ca 1,22 km kaugusel lääne suunas ning Lahemaa rahvuspark ca 4 km kaugusel kirdeida suunas. Tallinna Ringkonnakohtu poolt asjas nr 3-21-1852 tehtud lahendi põhimõtetest lähtudes määruskaebuses kui ka kaebuses puuduvad mistahes kaebaja selgitused selle kohta, miks tema hinnangul on raiel oluline ebasoodne mõju lähimate Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärkidele. Metsateatisega nr 50001120067 raiesse kavandatud ala näol on 03.05.2021 metsaregistrisse kantud ning kehtivatest inventeerimisandmetest tulenevalt tegu mustika kasvukohatüübiga. Mustika kasvukohatüüp kuulub palumetsade tüübirühma, mida liigniiskeks metsakasvukohaks ei loeta. Raie tulemusel mustika kasvukohas kiiret soostumist ei teki ning omanikul on kohustus asendada raiutud metsapõlv uue metsaga, mille tulemusel kasvukohatüüp sellisena säilib. Raiejärgselt võib raiesmik muutuda ajutiselt niiskemaks ning võib esineda vee kogunemist mikrolohkudesse, kuid ülemäärase niiskuse ja/või veeuputuse ohtu raiealal ette näha ei ole. Piirnevate alade veerežiimile raie teostamine mõju ei avalda, kui raie käigus ei rikuta kuivendussüsteeme. 5(8)
3-25-855 Määruskaebuses viitavad kaebajad küll tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna (KeÜS § 23) õiguse riivele, kuid ei selgu, milles see riive täpsemalt seisneb. Kuna puuduvad selgitused, kuidas vaidlusalune raie kaebajate tervist või siis nende heaolu vajadustele vastavat keskkonda rikub, on kaebus ka selles osas paljasõnaline.
11.Kolmas isik palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses taotlevad kaebajad 22.04.2025 määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 tühistamist, millega kaebuse eesmärki võimalik saavutada ei ole. Halduskohtu 03.04.2025 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse lõppes hiljemalt 03.05.2025. Viidatud kuupäev on möödunud. Kuivõrd kaebajate eesmärk ei ole saavutatav, tuleb kaebajate määruskaebus jätta 22.04.2025 kohtumääruse resolutsiooni p 1 vaidlustamisel läbi vaatamata või rahuldamata. Ka 22.04.2025 määruse resolutsiooni p 2 vaidlustamine ei täidaks kaebajate eesmärki. Kaebajate taotletud eesmärke ei ole võimalik enam saavutada ning määruskaebus tuleb jätta (tervikuna) läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Väide, et raie tulemusena võiksid hävida rebased või muud liigid, ei ole eluliselt usutav. Kuusalu vallas on ulatuslikult metsamaad ning looduskeskkonna jätkusuutlikkus on tagatud ega ole ohus. Kui raie võiks ohustada mõnda linnu- või loomaliiki, peaks see olema kontrollitav objektiivsete ja olemasolevate andmete põhjal. Ohustatud liikide esinemine võib olla alus raieloa andmata jätmiseks, kuid raieloa vaidlustamine ei saa olla pelgalt vahend oletusliku kaitstava koosluse tuvastamiseks kaebajate subjektiivse hinnangu põhjal. Kaebajad ei ole toonud kummaski kohtuastmes esile asjaolusid, millest järelduks õiguskaitse vajadus. Lisaks on kaebajad esitanud kohtule eksitavaid väiteid. Kui aga mingilgi määral liikniiskust kolmanda isiku eraldisel esineb, siis detailplaneeringu kehtestamisel lahendatakse ka liigniiskuse ärajuhtimise küsimused. Tegelikkuses ei saa kaebajate kinnistutele olla metsa raiumisel selliseid negatiivseid mõjusid, mis õigustaks kaebajate õiguste kaitset. Kaebajate määruskaebuse lisad 2 ja 3 sisaldavad peamiselt fotosid, mis on tehtud niiskest pinnasest eraldisel nr 3 ning selle taga asuvatel Uuetoa naaberkinnistutel. Kuigi eraldisel nr 3 esineb niiskemaid alasid, ei ole eraldis nr 3 vaidlusaluse raieloaga hõlmatud. Kaebajad tuginevad umbmääraselt mõjudele mis avalduvad rohevõrgustikule või läheduses asuvatele kaitstavatele loodusobjektidele, teisalt konkreetsemalt kaebajad enda väiteid põhjendanud ei ole. Nagu kolmas isik väitis ka vastuseks esialgse õiguskaitse taotlusele esimeses astmes, siis eraldisel nr 2 ei asu kaitstavaid loodusobjekte ega projekteeritavaid kaitseobjekte. Samuti ei nähtu looduskaitse ja Natura 2000 kaardilt, et eraldise nr 2 läheduses asuks ühegi kaitsealuse liigi elu- või püsielupaiku, millele raie võiks negatiivset mõju avaldada. Faktilise olukorraga on vastuolus ka kaebajate väited selle kohta, et üldplaneeringu koostamisel olid Kuusalu valla seisukohad ekslikud, lühinägelikud ja pealiskaudsed. Jättes välja asjaolu, et mitmete kaebajate soetatud kinnistute detailplaneering põhineb samuti valdavalt siunatud üldplaneeringul, siis ümberkaudsetel kinnistutel on raie, detailplaneeringu kehtestamine ja hoonete ehitamine osutunud võimalikuks. Samuti ei ole kaebajad veenvalt selgitanud, miks ei peaks üldplaneeringu koostamisel arvestatud seisukohad olema enam arvestatavad. Ka pooleliolev üldplaneering ei sea piiranguid, mis võimaldab järeldada, et raie lubamine ei ohusta loodust, kõrvalkinnistuid ega takista eraldisel nr 2 elamute ehitamist. Kaebajate väited on üldsõnalised selle kohta, et Eestisse on jõudnud Natura 2000, looduse taastamine, elurikkus, mitmekesisus, mõjude hindamine jne. Nimetatud asjaolu tõendab hoopis seda, et vaidlusalusele kinnistule (eraldisele nr 2) on raieluba väljastatud õiguspäraselt. Kinnistu ei asu Natura 2000 võrgustiku piires ega ole hõlmatud ühegi teise kaitset vajava 6(8)
3-25-855 loodusväärtuse või piiranguvööndiga, mille tõttu võiks luba olla vastuolus kehtivate looduskaitseliste nõuetega. Kolmas isik rõhutab, et ta ei planeeri vaidlusalusel kinnistul kogu ulatuses lageraiet. Raielepingu kohaselt jäävad kinnistule kasvama lindiga märgistatud 100 mändi ning kõik kased ja tammed, v.a eraldi märgitud 30–40 kaske ja tamme, mis kuuluvad raiumisele. Seega ei kaasne EÕK kohaldamata jätmisel kaebajate jaoks selliseid pöördumatuid tagajärgi, nagu kaebajad märgivad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
13.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei eelda seejuures kaebusel väga heade eduväljavaadete olemasolu, vaid esialgse õiguskaitse kohaldamise saaks iseseisvalt välistada üksnes kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete puudumine (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16; 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8).
14.Vaidlustatud halduskohtu 22.04.2025 määruse resolutsiooni p 1, millega tühistati 30 päevaks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, tuleb jätta muutmata. Halduskohus kohaldas praeguses asjas 03.04.2025 määrusega HKMS § 252 lg 4 alusel n-ö ajutist õiguskaitset kuni 30 päevaks. HKMS § 252 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt juhul, kui menetlusosalised n-ö ajutise õiguskaitse kohaldamist ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani (haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni). Esialgse õiguskaitse abinõu üle 30 päeva pikenemise vältimiseks ei pidanud kolmas isik siiski tingimata esitama määruskaebust ringkonnakohtule, vaid piisas ka halduskohtule määruse tühistamise taotluse ja vastuväidete esitamisest, mis on HKMS § 252 lg 4 mõttes käsitatav halduskohtu määruse vaidlustamisena (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2025 määrus asjas nr 3-24-3444, p 12). Seda tegi kolmas isik 18.04.2025 halduskohtule esitatud seisukohas. Sõltumata sellest, et esialgse õiguskaitse tühistamine jõustus HKMS § 179 lõike 3 esimeses lauses toodud korras, piirdus praegusel juhtumil halduskohtu 03.04.2025 määruse resolutsiooni p-ga 7 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu 30 päevaga ega kehtinud nimetatud tähtajast kauem.
15.Kaebajate määruskaebus tuleb rahuldada halduskohtu 22.04.2025 määruse resolutsiooni punkti 2 puudutavas osas, millega halduskohus jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1). Kaebaja 2 on pöördunud kohtusse muu hulgas looduskeskkonna kaitseks 7(8)
3-25-855 ning on ilmselge, et metsa raiumise tagajärjel väheneks metsaga kaetud ala ulatus. Metsa raiumise tagajärjed oleksid tõenäoliselt suures osas pöördumatud (vt ka Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979, p 32) ja igal juhul võtaks metsa taastumine aega aastakümneid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.07.2023 määrus asjas nr 3-23-522, p 19). Ülemäärase niiskuse ohtu raiealal ning sellest tulenevat mõju füüsilistest isikutest kaebajate omandiõigusele praeguses menetlusetapis välistada ei saa.
17.Praeguses asjas esitatud kaebust ei ole alust hinnata ilmselgelt perspektiivituks. Kaebeõiguse tunnustamiseks piisab kaebajate õiguste rikkumise võimalikkuse sedastamisest (vt Riigikohtu 28.12.2021 otsus asjas nr 3-17-2023, p 20). Kaebaja 2 on kohalikul tasandil tegutsev keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 p 1 tähenduses, mille tegevuse eesmärke vaidlustatud raieluba ilmselt mõjutab. Keskkonnaorganisatsioon ei saa kaitsta teiste isikute, sh oma liikmete õigusi (nt Riigikohtu 08.08.2018 otsus nr 3-16-1472, p-d 17–18; Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2022 otsus nr 3-20-2652, p 24). Seega ei saa kaebaja 2 tugineda nt väidetele, et vaidlusalusel kinnistul kasvava metsa raiumine vähendab kohalike elanike kinnistute turuväärtust. Kaebuses toodud keskkonnakaitsega ja kaebajate vara kaitsega seotud väited ei ole siiski nii väheste eduväljavaadetega, et praeguses menetlusetapis välistada esialgse õiguskaitse kohaldamine. See, kas raieluba on õigusvastane ning rikub ka tegelikult kaebajate õigusi, on kohtuotsuse tegemisel lahendatav sisuline küsimus.
18.KeA ei ole esile toonud olulist ja kaebaja huve üles kaaluvat avalikku huvi teha raied teoks juba enne seda, kui halduskohus jõuab kohtuotsusega anda hinnangu metsateatise õiguspärasusele. Kolmas isik pidi arvestama metsateatise vaidlustamise võimalusega ning ei saa tugineda usalduse kaitsele (vt HMS § 67 lg 4 p 1). Kaebuse perspektiivi muutumisel või asjaomase ülekaaluka avaliku huvi tekkimise korral on vastustajal või kolmandal isikul õigus taotleda halduskohtult esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist.
19.Eeltoodu tõttu tuleb kaebajate määruskaebus rahuldada osaliselt. Halduskohtu 22.04.2025 määruse resolutsiooni p 1 jääb muutmata, kuid määruse resolutsiooni p 2 tuleb tühistada. Ringkonnakohus rahuldab kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ning peatab Keskkonnaameti 25.03.2025 metsateatise nr 50001120067 kehtivuse kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.