Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

2(13)

3-24-2146 C.L-i videos antud suulised vastused transkriptsiooniga ning jätta välja lõik, milles isik avaldab terviseandmeid. Mõlemal juhul tuli tagada, et C.L-i isikuandmeid ei avaldataks, sh postituse kommentaarides. Ettekirjutus-hoiatus sisaldas hoiatust, et ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise eest määratakse F.K-le asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 7 lg 1 ja IKS § 60 alusel sunniraha iga täitmata jäetud ettekirjutuse punkti eest 1000 eurot. Ettekirjutuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: AKI tunnistab isikuandme kaitse asjades nr 2.1.-1/23/1212-2967-7 ja nr 2.1.-1/23/1212-29678 kehtetuks ettekirjutus-hoiatuse, noomituse ja menetluse lõpetamise teate põhjustel, et AKI ei põhjendanud F.K välja toodud õigusliku aluse – IKÜM art 6 lg 1 punkti e – sobimatust isikuandmete töötlemiseks. F.K on IKÜM art 4 punktide 1 ja 2 mõttes avalikustanud C.L-i isikuandmeid. Igasuguse andmetöötluse jaoks peab olema õiguslik alus (IKÜM art 6). Andmetöötluse õiguspärasust peab suutma tõendada andmetöötleja (IKÜM art 5 lg 2). F.K ei ole seda teinud. Videost nähtub, et isik ei esitanud esialgu vastuväiteid kõne salvestamisele, kuid väljendas videos selgelt, et ta ei ole nõus tema isikuandmete avaldamisega. Seega ei ole videos isikuandmete avaldamise aluseks IKÜM art 6 lg 1 punkti a kohane isiku nõusolek. F.K hinnangul tuleneb isikuandmete avaldamiseks õiguslik alus IKÜM art 6 lg 1 punktist e. Isikuandmete töötlemine avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks vajab täiendavat riigisisest alust (IKÜM art 6 lg 3 punkt b). F.K ei ole toonud välja konkreetset riigisisest või Euroopa Liidu normi, mis annaks aluse selliseks andmetöötluseks. Eesti õigusaktis ja EL õigusaktis puudub IKÜM art 6 lg 3 alusel kehtestatud õiguslik alus isikuandmete avaldamiseks sotsiaalmeedias avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks. F.K ei täida pandeemialeppe teemalisi postitusi oma sotsiaalmeedia kontole postitades Riigikogu põhiülesandeid (avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 7 lg 3 p 7) ega teosta avalikku võimu. Riigikogu liikme poolt sotsiaalmeedias postituste tegemine ning selle tegevuse käigus ametnike isikuandmete avaldamine ei ole seotud põhiseaduslike ülesannete täitmisega (IKS § 2 p 2). Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) § 18 lg 3 kohaselt ei või Riigikogu liikme immuniteeti kasutada vaba mandaadi teostamisega mitteseotud tegevustes või õigusvastutusest kõrvalehoidmiseks. Kolmandate isikute isikuandmete avalikustamise puhul sotsiaalmeedias ei saa rääkida vaba mandaadi teostamisega seotud tegevusest. Riigikogu liikme immuniteet ei laiene videos isikuandmete avalikustamise tegevusele. AKI ettepanek ega ettekirjutus ei takista F.K-l Riigikogu liikme töö tegemist ega sõnumite levitamist, sest sama sõnumit saab ta levitada ka ilma isikuandmete (sh ametniku hääle) avaldamiseta sotsiaalmeedias. Isegi juhul kui video avaldamist saaks käsitada Riigikogu liikme tööülesannete täitmisena, ei saa rahvaesindaja eirata põhiseadust ja seadusi. Riigikogu liikme ülesandeid saab täita ka isikuandmeid sotsiaalmeedias ülemäära avaldamata ning isikute eraelu puutumatust ülemäära riivamata. Praegusel juhul ei ole sotsiaalmeedias isikuandmete avaldamise õiguslikuks aluseks ka IKS §-st 4 tulenev ajakirjanduslik eesmärk, sest IKS § 4 kohaldamise kõik eeldused pole täidetud. Isikuandmete avalikustamiseks ajakirjanduslikul eesmärgil peab esinema avalik huvi mitte üksnes avalikustatud juhtumi või teema, vaid ka juhtumiga seotud isiku suhtes. Ametnik ei asetanud end oma tegevusega avalikkuse huviorbiiti – vastates küsimustele komisjonis ning F.K-le telefoni teel, täitis ta oma tööülesandeid ning vastuseid sisustas ta vastavalt oma tööandja, s.o Sotsiaalministeeriumi tegevusele. Kindlasti ei ole Sotsiaalministeeriumi ühe ametniku tegevus otsustusprotsessis sellise kaaluga, et tema isikuandmete avalikustamine pandeemialeppe teemade kajastamisel sotsiaalmeedias oleks vältimatult vajalik. Vaidlusaluses postituses isikuandmete avaldamine tõi kaasa C.L-i kui eraisiku asetamise nn avalikku häbiposti. Lisaks 3(13)

3-24-2146 on C.L vestluse kestel avaldanud soovi oma terviseseisundi tõttu kõne lõpetada. Tegemist on isiku terviseandmetega (IKÜM art 4 p 15), mille töötlemine on lubatud eelkõige isiku nõusoleku alusel (IKÜM art 9).

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Kaebaja avalikustas oma Facebooki kontol videosalvestise tema ning C.L-i vahelisest telefonivestlusest. Salvestis oli jäädvustatud kaebaja kabinetis, videol on kuuldav C.L-i hääl. Sellise salvestise avaldamise näol on tegemist isikuandmete töötlemisega IKÜM ja IKS tähenduses, sealjuures on kaebaja video avalikustajana isikuandmete (vastutav) töötleja, C.L aga andmesubjekt. Olukorras, kus salvestisel on kuulda C.L-i hääl ning telefonivestluse alguses on selgelt väljendatud, kellega kaebaja suhtleb, on tegemist C.L-i isikuandmete töötlemisega. Viimast ei muuda ka asjaolu, et tegemist on n-ö ametikõnega, mitte eraisikute vahel eraelulistel teemadel peetud telefonikõnega. Ametnikud on samal ajal ka füüsilised isikud, kellel on õigus isikuandmete kaitsele ning isikuandmeteks kvalifitseeruvad nt arenguvestlusel osalenud ametnike hinnangud ja arvamused (vt Riigikohtu 06.06.2019 otsus nr 3-17-842, p-d 14‒15). Seejuures väljendas C.L kõne lõpus, et tal on halb olla, mida ei saa kuidagi pidada osaks ametkondlikust vestlusest. Nõustuda ei saa kaebajaga, et kuna C.L katkestas ühepoolselt telefonikõne, ei oma mingit tähtsust asjaolu, kas C.L andis kaebajale nõusoleku vaidlusaluse telefonikõne avaldamiseks. Andmesubjekti enda käitumine ‒ isegi kui seda võiks pidada ebasobivaks või ebaviisakaks ‒ ei legitimeeri isikuandmete töötlemist ega asenda puuduvat nõusolekut. Kuna C.L on salvestisel selge sõnaga selle avalikustamise keelanud, olgugi et ta alguses kõne salvestamisele vastuväiteid ei esitanud, on tegemist 4(13)

3-24-2146 olukorraga, kus nõusolek isikuandmete töötlemiseks IKÜM art 4 p 11 tähenduses puudub. Kõne avaldamise näol on tegemist C.L-i eraelu puutumatuse olulise riivega, arvestades mh seda, et salvestist nägi üle 33 000 inimese, avalikustatud videol oli 205 kommentaari ning 944 jagamist. Vaidlusaluse postituse avaldamine tõi kaasa selle, et C.L-i solvati ja mõnitati isiklikult postituse all kommentaarides (vt ettekirjutuse p 13). Isikuandmete töötlemise fakti ega selle õiguspärasust ei mõjuta ka see, kas C.L täitis ELAK-i istungil avalikke ülesandeid või kas ta rikkus ametikohustusi, kui ta väidetavalt jättis kaebaja teabenõude täitmata. Konkreetse andmetöötlemise episoodi seaduslik alus ei saa tuleneda kellegi ametikohutuste täitmata jätmisest ega ka kaebaja staatusest Riigikogu liikmena. Ka Riigikogu liikmed on kohustatud järgima PS-i ja seadusi, sh isikuandmete kaitse põhimõtteid. Kaebaja väidab, et töötles andmeid EL ühise välispoliitikaga seonduva tegevuse käigus ning seetõttu oli õiguslikuks aluseks IKÜM art 2 lg 2 punkt a ja põhjenduspunkti 16 erand. Kohus sellega ei nõustu. EL ühist välispoliitikat ei teostata selliste subjektide poolt nagu kaebaja (kaebaja pole „liikmesriik“ ega tegutsenud „liikmesriigi“ eest või nimel) ega ka sellisel viisil (telefonivestluse avalikustamine Facebookis). Asjaolu, et küsitud teave võis kaudselt seda valdkonda puudutada, ei tähenda, et täidetud oleks sellekohane andmete töötlemise alus. Nagu kaebusest ja erinevatest menetlusdokumenditest selgub, oli telefonivestluse avalikustamise eesmärk pigem tõendada, et ametnik jättis enda ametikohustused täitmata, mitte EL ühise välispoliitika teostamine. Kaebaja on õigusliku alusena viidanud ka IKÜM art 6 lg 1 p-le e, s.o isikuandmete töötlemine oli vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Asjassepuutumatu on kaebaja arutluskäik, kas C.L (ametiülesandeid täites) teostas avalikku võimu või mitte. Õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks peab lähtuma andmetöötleja positsioonist ja tema tegevusest, mitte andmesubjekti isikust ja tema tegevusest. Mõnel isikul võib olla ulatuslikum kohustus avalikku tähelepanu taluda, kuid seda eeldusel, et andmete töötlemine toimub õiguslikul alusel, nt ajakirjanduslikul eesmärgil vastavalt IKS §-le 4. Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga. Ametnikuks olemise fakt või ametiülesannete täitmine ei ole iseseisev õiguslik alus töödelda isikuandmeid, vastasel juhul tuleks asuda seisukohale, et ametnikel puudub õigus eraelule ja privaatsusele. Seega tuleb hinnata kaebaja tegevust konkreetse andmetöötluse episoodi valguses, s.t kas C.L-i isikuandmete töötlemine kaebaja Facebooki kontol on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja poolt avaliku võimu teostamiseks. Isikuandmete töötlemine avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks vajab täiendavat riigisisese õiguse alust (IKÜM art 6 lg 3 punkt b). IKS § 2 p 2 kohaselt ei lange Riigikogu kui põhiseadusliku institutsiooni tegevus IKÜM-i ja IKS-i kohaldamisalasse, kui tegemist on Riigikogu põhiseaduslike ülesannete täitmisega ning niivõrd, kui see on reguleeritud eriseadustes ‒ nt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses (RKKTS). Silmas tuleb pidada, et tegemist peab olema Riigikogu kui kollegiaalse organi põhiseaduslike ülesannetega. Säte ei laiene üksikute Riigikogu liikmete RKKTS-s kajastamata tegevustele, mis väidetakse seonduvat ametiülesannete täitmisega. Isiklikul Facebooki kontol salvestise üles laadimist ei saa pidada Riigikogu ega ka Riigikogu liikme (põhiseadusliku) ülesande täitmiseks. RKKTS kohaselt on Riigikogu istungid reeglina avalikud, samuti on avalik istungi stenogramm (RKKTS § 59 lg 1, § 61 lg 2), alatiste komisjonide istungid seevastu on reeglina kinnised (RKKTS § 36 lg 3). Riigikohus on komisjonide kinniseid istungeid puudutavalt leidnud, et oluline on isiku jaoks teadmine, kas tema komisjonis antud ütlused ja seisukohad kuuluvad avalikustamisele või mitte ning Riigikohtu hinnangul ei ole Riigikogu komisjonide kinniste istungite käigus kogutud teabe mitteavaldamine vastuolus PS §-ga 44 (vt 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 11). RKKTS § 59 ja § 36 kehtestavad üldise raamistiku Riigikogu tegevusele, sh isikuandmete töötlemisele 5(13)

3-24-2146 Riigikogu põhiseaduslike ülesannete täitmisel. AKI on asjakohaselt tähelepanu juhtinud, et Euroopa Kohus ei ole parlamendi tööorganite tegevust pidanud IKÜM-i kohaldamisalast automaatselt välistatuks ning on leidnud, et näiteks parlamendi uurimiskomisjonid on üldjuhul kohustatud järgima IKÜM-i (vt 16.01.2024 otsus C-33/22, p 40). Kaebaja on viidanud parlamentaarsele kontrolli teostamisele kui Riigikogu põhiseadusliku ülesande täitmisele. Parlamentaarse kontrolli instrumendid on sätestatud PS-s (arupärimine, riigieelarve täitmise kontroll ja umbusalduse avaldamise võimalus) ja seaduses (olulisimad on infotunni- ja kirjalikud küsimused ning uurimis- ja probleemkomisjonid, vt PS kommenteeritud väljaanne2, 2020, § 59, kommentaar nr 12). Parlamentaarne kontroll toimub poliitilist vastutust kandvate ametiisikute ‒ eelkõige ministrite ‒ üle. Parlamentaarset kontrolli teostavad ka alatised komisjonid, kuid ka siin on RKKTS-s rõhutatud ministrite erilist rolli (vrd nt RKKTS § 22 lg 1 p-de 1‒3 sõnastus ja vt RKKTS kommentaarid 3, 2023, § 22 kommentaar nr 4). Parlamentaarse kontrolli tulemuseks võib olla poliitilise juhtfiguuri ‒ ministri ‒ umbusaldamine. Tegevuse puhul, kus parlamendi liige asub tema hinnangul oma ülesandeid täitmata jätnud ametnikku „sanktsioneerima“, avalikustades nendevahelise telefonivestluse oma Facebooki kontol ja võimaldades konto arvukal jälgijaskonnal ametnikku isiklikult rünnata, pole tegemist parlamentaarse kontrolli teostamisega. Tegemist on isikuandmete töötlemisega, kus tuleb järgida kõiki andmekaitse põhimõtteid. Kaebaja õigust töödelda (nõusolekuta) isikuandmeid ei tulene ka kaebaja viidatud RKLS §-st 20. Tegemist pole IKÜM-i tähenduses isikuandmete töötlemise aluse sätestamisega, vaid Riigikogu liikmete jaoks õigusliku aluse loomisega pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende ametiisikute poole ning saada neilt suhteliselt lühikese tähtaja jooksul vastuseid (vt RKLS seletuskiri, XI Riigikogu, eelnõu 54 SE, lk 8). Isegi kui kaebaja pöördumist C.L-i poole pidada märgukirjaks või avalduseks RKLS § 20 mõttes, nagu kaebaja on asunud kohtumenetluses väitma, ei loo see seaduslikku alust isikuandmete avaldamiseks kaebaja Facebooki kontol. Pöördumist kajastava informatsiooni võis avalikustada füüsilise isiku isikuandmeteta, vältides sellega C.L-i põhiõiguste riivet. Kokkuvõttes leidis vastustaja õigesti, et Eesti või EL õigusaktis puudub IKÜM art 6 lg 3 alusel kehtestatud õiguslik alus isikuandmete avaldamiseks sotsiaalmeedias avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks. Eeltoodust tulenevalt puudus kaebajal seaduslik alus avaldada C.L-i isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta. Kuna kohus leidis, et isikuandmete töötlemiseks puudus õiguslik alus, ei vastanud isikuandmete töötlemine seaduslikkuse põhimõttele (vt IKÜM art 5 lg 1 p a ja art 6). Puudub vajadus analüüsida, kas isikuandmete töötlemine võis olla vastuolus muude IKÜM-i nõuete ja põhimõtetega (nt proportsionaalsuse põhimõte), sest vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasust see ei mõjutaks. Pole tarvis ka hinnata, kas andmesubjekti väljend „mul on halb olla“ on käsitatav eriliigiliste isikuandmetena. Kaebaja on väitnud, et AKI-l puudub järelevalvepädevus Riigikogu liikme üle tema põhiseadusliku ülesande täitmisel. AKI on õigesti välja toonud, et RKLS seletuskirja kohaselt ei saa immuniteeti kasutada kaitsekilbina õigusvastasele käitumisele ning Riigikogu liikme immuniteet ei laiene videos isikuandmete avalikustamise tegevusele (vt RKLS § 18 lg 3). AKI ei ole takistanud kaebajal rahvaesindaja ülesannete täitmist, kuivõrd AKI on teinud ettekirjutuse lõpetada õigusvastane isikuandmete töötlemine. Ettekirjutuse tegemine õigusakti täitmiseks ei riku Riigikogu liikme immuniteeti. RKLS-s on sätestatud immuniteedi kohaldamise erisused väärteomenetluses (RKLS § 182), samuti korrakaitsemenetluses riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamisel (RKLS § 183), kuid praegusel juhul pole tegemist selliste olukordadega. AKI järelevalvepädevust kinnitab ka Euroopa Kohtu praktika. 2 3

https://pohiseadus.ee/ https://www.riigikogu.ee/infoallikad/riigikogu-valjaanded/

6(13)

3-24-2146 Kohtuasjas C-33/22 oli küsimuse all Austria andmekaitse ameti (täitevvõimu struktuuri kuuluv järelevalveasutus) pädevus teostada IKÜM-i alusel kontrolli parlamendi üle olukorras, kus konkreetse liikmesriigi õigus koguni välistas sellise pädevuse. Euroopa Kohus leidis, et kui liikmesriik on oma kaalutlusruumi raames otsustanud asutada ühe järelevalveasutuse (nagu on Eestis), ei saa ta tugineda riigisisestele õigusnormidele, isegi kui need on konstitutsioonilised normid, et jätta IKÜM-i kohaldamisalasse kuuluv isikuandmete töötlemine selle asutuse järelevalve alt välja (p 71) ning lisas, et „isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõiget 1 ja artikli 55 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriik on vastavalt selle määruse artikli 51 lõikele 1 otsustanud asutada ainult ühe järelevalveasutuse, andmata sellele asutusele siiski pädevust teostada järelevalvet selle üle, kuidas isikuandmete kaitse üldmäärust kohaldab uurimiskomisjon, mille on moodustanud liikmesriigi parlament täidesaatva võimu kontrollimise pädevuse teostamisel, siis annavad need sätted sellele asutusele vahetult pädevuse lahendada kaebusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega selle uurimiskomisjoni poolt“ (p 72). Eestis ei ole Riigikogu liikmete tegevust, sh väljaspool ametiülesannete täitmist välistatud AKI järelevalve alt. Seega oli AKI-l pädevus ettekirjutuse tegemiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-24-2146 terviserikkele, vaid kaebuse eesmärgiks oli üksnes vältida tema ametnikumaine võimalikku kahjustumist. Pole ka tõendatud, et C.L-i üldse tabas vaidlusaluse telefonikõne ajal terviserike. Vaidlusaluse telefonivestluse käigus vastas C.L heatujuliselt ja abivalmilt kõikidele kaebaja küsimustele ja alles siis, kui kaebaja esitas talle ebamugava küsimuse, kasutas ta väljendit „mul on halb olla“. Kehtiv õigus ei paku teabevaldajast isikule kaitset, et keelduda suvaliselt ja põhjendamatult teabenõude vastuse avaldamisest. Eesti kultuuriruumis peetakse ühepoolset telefonikõne tahtlikku katkestamist ebaviisakuse tunnuseks. Ebaviisakalt käitunud ametniku avalikustamine on lubatud AvTS § 36 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel. Praeguses asjas ei kohaldu IKÜM, sest IKÜM ega Eestis kehtivad andmekaitse reegleid ei ole kehtestatud eesmärgil, et kaitsta liikmesriigi ametiasutuse ametnikke oma ametiülesannete puuduliku täitmise korral oodatava võimaliku avaliku kriitika eest ning takistada parlamendi liikme tööd. EL õigus ei reguleeri ega saagi reguleerida Eesti parlamendi liikme poolt Eesti riigi ametiasutuses töötavale ametnikule esitatud teabenõudele antud vastuse avalikustamise tingimusi ega korda, v.a nimetatud ametniku eriliiki isikuandmete avalikustamist puudutavas osas. Kaebaja jääb seisukohale, et tema teabenõue hõlmas EL ühise välispoliitikaga seonduvat tegevust, sest vaidlusaluses telefonikõnes käsitletud pandeemialeppe sõlmimise eesmärgiks oli kujundada kõigis EL liikmesriikides ühine EL välispoliitika pandeemia küsimustes tulevikus ja seisukoht WHO-s. Kui ringkonnakohus leiab, et siinsel juhul kohaldub IKÜM, jääb kaebaja seisukohale, et tema õigus vaidlusalune videosalvestis avalikustada tuleneb IKÜM art 6 lg 1 punktist e. PS § 44 alusel kodanike pöördumise korral peab Riigikogu liige olema informeeritud ja tal peab olema ka õigus omal algatusel informeerida avalikkust Eestit puudutavatest olulistest probleemidest, mille hulka kuulub WHO pandeemialeppega seonduv teave. Riigikogu liikmel ei ole õigust jätta avaldamata teavet, mida avalikkusel on õigus teada saada, sest avaliku võimu tegevus (sh ka C.L-i tegevus ametnikuna) peab olema läbipaistev. Kui ringkonnakohus leiab sarnaselt AKI ja halduskohtuga, et IKÜM artikli 6 lg 3 kohane õigusnorm on Eesti õiguses jäetud sätestamata, on kaebaja seisukohal, et see asjaolu piirab ebamõistlikult tema kui Riigikogu liikme tööd ja parlamendi enesekorraldusõigust. Kaebajal kui erakonnatul parlamendiliikmel, kes kuulus varem opositsioonierakonda, puudub ainuisikuliselt otsustuspädevus ja reaalne võimalus sellekohase õigusnormi kehtestamiseks. Riigikogu liikme õigust avalikustada tema teabenõudele saadud ametniku vastust toetab ka RKLS § 18 lg-s 5 väljendatud immuniteedi põhimõte, mille kohaselt ei või Riigikogu liiget ilma tema eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta kohustada osalema haldus- ja tsiviilkohtumenetluses ning väärteomenetluses või rakendada tema suhtes sundtoomist, kui see takistab Riigikogu liikme ülesannete täitmist. Praegusel juhul on AKI 21.06.2024 ettekirjutuse ja hoiatustega sunnitud kaebajat kui Riigikogu liiget ilmselt osalema haldusmenetluses viisil, mis takistab Riigikogu liikme ülesannete täitmist.

3-24-2146 kõne alla tulla IKÜM art 2 lg 2 p a ega põhjenduspunkti 16 erand. Järelikult peab kaebaja isikuandmete avaldamisel lähtuma IKÜM-is sätestatud nõuetest, sh peab isikuandmete töötlemiseks esinema mõni IKÜM art 6 lg-s 1 nimetatud õiguslikest alustest, mida siinsel juhul aga ei esine. Kaebaja viidatud IKÜM art 6 lg 1 p e ei tule kõne alla, kuna Eesti või EL õigusaktis puudub IKÜM art 6 lg 3 alusel kehtestatud õiguslik alus isikuandmete avaldamiseks sotsiaalmeedias avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks. Seega puudus kaebajal seaduslik alus avaldada C.L-i isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta. Kuna C.L on salvestisel selge sõnaga keelanud selle avalikustamise, olgugi et ta alguses kõne salvestamisele vastuväiteid ei esitanud, on tegemist olukorraga, kus nõusolek isikuandmete töötlemiseks IKÜM art 4 p 11 mõttes puudub.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9(13)

3-24-2146

10(13)

3-24-2146

3-24-2146 tähtaja jooksul vastuseid. Õigus saada teavet ei anna aga automaatselt õigust selles sisalduvaid isikuandmeid töödelda. Asjakohased pole ka kaebaja viidatud AvTS § 36 lg 1 p-d 5 ja 6, mis puudutavad samuti eeskätt õigust saada teatud teavet. Praegusel juhul ei ole teavet tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, vaid küsimus on selles, kas kaebajale antud teavet võib töödelda koos ametniku isikuandmetega. Ringkonnakohus juhib siiski tähelepanu, et AvTS § 36 lg 1 p 6 kohaselt ei ulatu teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise keeld eriliiki isikuandmetele või isikuandmetele, mille avalikuks tulek kahjustaks andmesubjekti eraelu puutumatust. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et IKÜM art 6 lg 3 kohase isikuandmete töötlemise õigusliku aluse puudumine piirab ebamõistlikult kaebaja kui Riigikogu liikme tööd. Nagu halduskohus ja AKI on selgitanud, ei ole kaebajal iseenesest keelatud avalikustada telefonivestluse sisu ning sel viisil saada ja jagada teavet avalikkust huvitavatel teemadel, kuid seda tuleb teha ilma ametniku isikuandmeid avaldamata.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5e1129a1-28ed-42f4-831c-4e24816813d8/ https://pohiseadus.ee/

12(13)

3-24-2146 apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust esitanud, kannavad menetlusosalised oma võimaliku menetluskulu ise.

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.