F.K kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 21.06.2024 ettekirjutus-hoiatusele ja sunniraha hoiatusele isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-10
Menetlusosalised
Kaebaja – F.K , volitatud esindaja v. adv. Heldur Otti Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindajad Andres Kudrjavtsev ja Irina Meldjuk
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Asendada käesolevas otsuses andmesubjekti (X.X) nimi tähemärgiga.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.02.2025 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.F.K avalikustas Sotsiaalministeeriumi ametniku X.Xiga peetud telefonikõnest oma Facebooki kontol video.
2.X.Xi ei ole andnud nõusolekut kõne avaldamiseks ja väljendas seda ka kõne ajal ning F.Kle saadeti taotlus kõnesalvestis kustutada ja viivitamatult eemaldada kõikidest avaldamise kanalitest. X.X taotles ka oma kaebuses Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi ka: AKI või vastustaja) videosalvestise avaldamise lõpetamist ning salvestise kustutamist.
3.F.K avalikustas video Facebookis ning seda nägi üle 33 000 inimese, avalikustatud videol oli 205 kommentaari ning 944 jagamist.
4.AKI alustas isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 3 punkti 8 alusel järelevalvemenetluse ja tegi F.K-le 30.11.2023 ettepaneku ja järelepärimise isikuandmete
asjas nr 2.1.- 1/23/1212-2967-3, mille kohaselt tuli tal lõpetada enda Facebooki lehel X.Xi isikuandmete, s.o salvestatud kõne avalikustamine, kas postituse (sh kommentaaride) kustutamise teel või eemaldades postitusest X.Xi isikuandmed ehk videolõik kõne salvestisega ja isikuandmed kommentaaridest. Ettepanek tuli täita hiljemalt 15.12.2023, saates selle kohta AKI-le kinnituse. Alternatiivselt andis AKI ettepanekuga mittenõustumise korral võimaluse selgitada hiljemalt 15.12.2023, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil ning põhjustel avaldab F.K X.Xi isikuandmeid. Sellisel juhul tuli piirata nimetatud video avalikustamist seniks, kuni video avalikustamise ja säilitamise õiguspärasus on AKI-le tõendatud ning AKI on andnud sellekohase kinnituse. Video avaldamist tuli piirata selliselt, et see oleks Facebookis edaspidi nähtav vaid F.K-le endale, st märkida privaatseks.
5.F.K vastas AKI ettepanekule 13.12.2023 ja selgitas video jätkuva avalikustamise vajalikkust ja olulisust ning põhjendas, miks on X.Xi isikuandmete avaldamine õigustatud ning milline on selle õiguslik alus.
6.AKI tegi 23.02.2024 F.Kile ettekirjutuse-hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.1/23/1212-2967-7, millega kohustas lõpetama oma isiklikul Facebooki kontol postituse videos X.Xi hääle, s.o salvestatud kõnes isiku hääle avalikustamine, kas moonutades videos X.Xi hääle või asendades X.Xi videos antud suulised vastused transkriptsiooniga või alternatiivselt kustutada avaldatud postitus Facebooki kontolt ning saata AKI-le kinnitus, et X.Xi isikuandmete avalikustamine on lõppenud. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määras AKI 08.03.2024. F.K täitis AKI ettekirjutuse. Kuna video ei olnud enam Facebooki kontol kättesaadav, lõpetas AKI järelevalvemenetluse ning edastas F.K-le 13.03.2024 noomituse ja menetluse lõpetamise teate isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-8.
7.F.K esitas 11.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 13.03.2024 noomituse ja menetluse lõpetamise teate tühistamiseks ning AKI 30.11.2023 järelepärimise ja AKI 23.02.2024 ettekirjutuse-hoiatuse õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi 3-24-1073). Tallinna Halduskohus lõpetas 28.06.2024 määrusega menetluse haldusasjas 3-24-1073, kuna AKI oli 23.02.2024 ettekirjutuse-hoiatuse ning 13.03.2024 noomituse kehtetuks tunnistanud.
8.Viidatud haldusakti põhjenduste kohaselt oli vastustaja sunnitud tunnistama isikuandme kaitse asjades nr 2.1.-1/23/1212-2967-7 ja nr 2.1.-1/23/1212-2967-8 kehtetuks ettekirjutushoiatuse, noomituse ja menetluse lõpetamise teate põhjustel, et AKI ei põhjendanud F.K poolt väljatoodud õigusliku aluse – isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 6 lg 1 p. e – sobimatust isikuandmete töötlemiseks antud juhtumi puhul.
9.21.06.2024 andis AKI uue haldusakti ‒ Ettekirjutus-hoiatuse kehtetuks tunnistamine ja ettekirjutus-hoiatus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-10 (edaspidi ka: vaidlustatud ettekirjutus) ‒, millega: ‒ tunnistas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 65 lg 1 alusel ning arvestades HMS § 64 lg-t 2 ja § 68 lg-t 2 – kehtetuks – kaebajale 23.02.2024 tehtud ettekirjutus-hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-7 ja 13.03.2024 tehtud noomituse ning menetluse lõpetamise teate isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-8; ‒ tegi IKS § 56 lõike 1, lõike 2 punkti 8, § 58 lõike 1 ning IKÜM artikli 58 lõike 1 punkti d ning lõike 2 punktide c, f ja g alusel ja arvesse võttes IKS § 4 ja IKÜM artiklit 6 F.K-le täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-10: 1) hoiduda sotsiaalmeedias (sh Facebooki kontol) X.Xi isikuandmeid (s.o häält ning terviseandmeid) sisaldava video, mis kajastab X.Xiga salvestatud telefonivestlust, uuesti avalikustamisest, 2) või alternatiivselt – video uuesti avalikustades moonutada videos isiku hääl või asendades X.Xi videos antud suulised vastused transkriptsiooniga ning jättes välja lõik, milles isik avaldab terviseandmeid. Mõlemal juhul tuli tagada, et X.Xi isikuandmeid ei avaldataks, sh postituse kommentaarides.
Oma 21.06.2024 ettekirjutus-hoiatusele lisas AKI sunniraha hoiatuse, mille kohaselt määrab AKI ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise eest kaebajale asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 7 lg 1 alusel IKS § § 60 alusel sunniraha iga tähtaegselt täitmata jäetud ettekirjutuse punkti eest 1 000,- eurot.
10.Tallinna Halduskohtus registreeriti 22.07.2024 F.K kaebus nõudega tühistada AKI 21.06.2024 ettekirjutus-hoiatus ühes sunniraha hoiatusega (1 000,- eurot iga tähtaegselt täitmata jäetud ettekirjutuse punkti eest) isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967- 10 ja kohustada AKI-t lõpetama järelevalvemenetlus isikuandmete kaitse asjas nr nr 2.1.1/23/1212-2967-10.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Toimides Eesti Vabariigi parlamendi, s.o Riigikogu liikme õigustest ja kohustustest tulenevates ülesannetes, oli kaebaja poolt enese ja ametnik X.Xi vahelise telefonikõne, mis puudutas kaebaja kui rahvaesindaja päringut ametnik X.Xile läbirääkimisdokumentide varem lubatud avalikustamist, millised käsitlesid EL nimel pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe ja rahvusvaheliste terviseeeskirjade (2005) täiendavate muudatuste üle ning WHO rahastamise jätkusuutlikkuse parandamise kohta peetud läbirääkimisi, Facebook’i kontol avalikustamine õiguspärane tegevus, millele ei kohaldu IKÜM-ga ja IKS-ga kehtestatud andmesubjekti nõusolekut nõudvad või muud keelavad ja piiravad sätted. X.Xi lubadust 28.02.2022 toimunud Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) istungil avalikustada WHO ja liikmesriikide vahelised läbirääkimisdokumendid ja kõikide arutelude kokkuvõtted seonduvalt WHO otsusega 2021. aastal, kui COVID-19 pandeemia taandus, alustada kõnelusi kokkuleppe üle, et võidelda uute 3 ülemaailmsete tervisekriisidega, tuleb käsitleda avaliku võimu teostamisena, millest tulenes X.Xi õiguslik kohustus avalikustada WHO ja liikmesriikide vahelised läbirääkimisdokumendid ja kõikide arutelude kokkuvõtted ning korraldada Eestis avalikud sessioonid, kus saavad osaleda huvitatud osapooled ja valitsusvälised organisatsioonid. X.X on täidesaatva võimuorgani ametiasutuse ametnik, kes ametiülesandeid täites teostab avalikku võimu. Kaebaja on seisukohal, et ELAK-l ei olnud õigust volitada Euroopa Komisjoni WHO pandeemialeppe osas Eesti seisukohti kujundama. WHO rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste ja pandeemialepingu sisu osas oli avalikkusel kõrgendatud huvi, sest nimetatud küsimus puudutas iga Eestis elavat inimest. Seetõttu ei saanud WHO pandeemiakokkulepe olla pelgalt ELAK-i arutelu teema. Nimetatud riiklikult tähtsa probleemi lahendamine eeldas asjakohase, õige ja õigeaegse teabe saamist kõigilt teabevaldajatelt, sealhulgas Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunikult X.Xilt. X.X jättis ametnikuna oma ametikohustuse, st 28.02.2022 toimunud ELAK-i istungil antud lubaduse, täitmata. PS §-le 74 tuginemiseks (Riigikogu liikme arupärimine) on adressaatide ring piiratud, kuid see asjaolu ei välista Riigikogu liikme õigust nõuda Riigikogu liikme töö tegemiseks vajalikku teavet kõigilt talle teadaolevatelt teabevaldajatelt, sh avalikus teenistuses ametiseisundit omanud X.Xilt. 2) IKS § 2 lg 2 ja Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) §-de 17 ja 18 eesmärgist ja mõttest tulenevalt ei ole mõeldav ega lubatav, et riikliku kontrolliasutuse staatuses oleval haldusorganil (AKI) võiks või saaks olla demokraatlikus õigusriigis konstitutsiooniõiguslikule alusele tuginev pädevus otsustada – millistes ülekaaluka avaliku huviga riiklikes asjades ja kelle selle asjaga seotud konkreetse ametiisiku suhtes on riigikogu liikmel avaliku võimu teostamise ülesannet täites õigus informeerida avalikkust riigi kõigi kodanike tervishoidu puudutavates küsimustes kooskõlas oma südametunnistusega ja millistes küsimustes mitte. Kaevatav haldusakt takistab õigusvastaselt kaebajal täitmast rahvaesindaja ülesandeid
kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega. Vastupidine arusaam ja sättumus tühistaks Riigikogu liikme sõltumatuse printsiibi, muudaks avaliku võimu läbipaistmatuks ning viiks kokkuvõttes õigusriikliku demokraatia (kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas – PS § 1) kängitsemiseni.
12.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Kaebaja tegevus ei ole seotud põhiseaduslike ülesannete täitmisega, mistõttu ei saa kaebaja tugineda oma tegevuses IKÜM art 6 lg 1 punktile e ning Riigikogu liikme puutumatusele. Kaebuses viidatud PS § 74, mis sätestab Riigikogu liikme arupärimisõiguse, näeb ette kindla ja lõpliku arupärimiste adressaatide ringi. X.X Sotsiaalministeeriumi EL ja väliskoostöö osakonna nõunikuna ei kuulu nimetatud isikute ringi (Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lg 1 kohaselt on Vabariigi Valitsuse liikmeteks peaminister ja ministrid), seega ei saa tema poole pöördumist käsitleda arupärimisena PS § 74 mõttes. PS § 74 teine lause sätestab rangelt arupärimisele vastamise viisi – arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil kümne päeva jooksul. Seega ei saa käsitleda Riigikogu liikme kabinetis toimunud telefonivestlust ministeeriumi nõunikuga vastusena arupärimisele PS § 74 mõttes. 2) Kaebaja on õigesti märkinud, et Riigikogu liige peab täitma rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas PS, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega (RKLS § 17 lg 1). RKLS seletuskirja kohaselt ei saa aga immuniteeti kasutada kaitsekilbina õigusvastasele käitumisele, seega asjaolu, et kaebaja on ühtlasi Riigikogu liige, ei oma vaidlusoleva isikuandmete avalikustamise seisukohalt tähtsust, kuivõrd immuniteet videos isikuandmete avalikustamise tegevusele ei laiene (RKLS § 18 lg 3 - riigikogu liikme immuniteeti ei või kasutada vaba mandaadi teostamisega mitteseotud tegevustes või õigusvastutusest kõrvalehoidmiseks). AKIle teadaolevalt puudub siseriiklikus õigusaktis või Euroopa Liidu õigusaktis IKÜM art 6 lg 3 alusel kehtestatud õiguslik alus isikuandmete avaldamiseks sotsiaalmeedias avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks. Avaliku teenistuse seaduse § 7 lg 3 punkti 7 kohaselt on avaliku võimu teostamine Riigikogu põhiülesannete täitmiseks vajalike otsuste tegemine, nende sisuline ettevalmistamine või rakendamine. Postitades pandeemialeppe teemalisi postitusi oma sotsiaalmeedia kontole, ei täida kaebaja Riigikogu põhiülesandeid. Seega ei teostanud ta sellise tegevusega avalikku võimu. Eeltoodust on selge, et X.Xiga toimunud telefonikõne Facebook’is isiklikul kontol avalikustamisel ei täitnud kaebaja Riigikogu liikmele ettenähtud põhiseadusliku ülesannet või eriseadusest tulenevat kohustust, mistõttu peab tema eelviidatud tegevus vastama IKS-s ja IKÜM-s toodud isikuandmete kaitse põhimõtetele ja nõuetele ning AKI on pädev teostama selle tegevuse üle järelevalvet IKS § 56 lg 1 alusel. Kaebaja ei tugine isikuandmete töötlemisel nõusolekule kui isikuandmete avaldamise õiguslikule alusele ning kaebaja ei ole nõuetekohase nõusoleku olemasolu tõendatud (X.X eitab nõusoleku andmist). Vaidlustatud ettekirjutuses on AKI analüüsinud kõikide võimalike õiguslike aluste esinemist (sh IKS §-s 4 toodud ajakirjandusliku eesmärgi) ning on õiguspäraselt leidud, et antud juhul ei esine isikuandmete avaldamiseks ühtegi seaduslikku alust, mistõttu tuleb isikuandmete avalikustamine lõpetada ettekirjutus-hoiatuse resolutsioonis toodud viisil. 3) Asjaolu, kas ametnik täitis oma tööülesanded korrektselt, ei oma tähtsust otsustamisel, kas temaga peetud telefonivestluse avaldamine oli kooskõlas isikuandmete kaitse nõuetega. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus ei sõltu sellest, kas isikuandmete avalikustamine on toimunud negatiivse või positiivse teabe avaldamise kaudu. Vaidlust ei olegi selles, et X.X oli vaidlusaluse telefonikõne toimumise hetkel ametnik, ega selles, et kaebaja oli samal ajal Riigikogu liige. Vaidlust ei ole ka selles, et ametipositsioonist tulenevalt võivad ametnikul olla teatud kohustused oma tööga seotud asjaolude kohta selgituste andmisel, seda aga vastavalt õigusaktidega ettenähtud korrale ja ulatusele. Kaebaja viidatud riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) § 22 lg 1 p 3 (kaebaja on oma seisukohas ekslikult viidatud
RKKTS § 20 lg 1 p-le 3) räägib riigikogu komisjoni õigusest kutsuda komisjoni teavitamiseks ja nõustamiseks komisjoni istungil osalema valitsusasutuste ametnikke ja teisi isikuid. Ilmselgelt ei saa telefonivestlust komisjoni liikmega võrdsustada istungil selgituste andmisega. 4) Kaebaja viidatud RKLS § 20 lg 1 ei sätesta küll riigikogu liikme märgukirjale vorminõuet, mis aga ei tähenda, igat vestlust riigikogu liikme ja riigiasutuse ametniku vahel võib pidada märgikirja või avalduse esitamisena ja sellele ametliku vastusena. AKI ei ole pädev andma hinnangu poliitikute ja riigiasutuste töötajate tegevusele, seega ole AKI-l võimalik hinnata, kas vaidlusalust telefonivestlust saab pidada riigikogu liikme pöördumiseks RKLS § 20 lg 1 mõttes. Ühtlasi isegi juhul, kui seda vestlust oleks võimalik tõlgendada RKLS § 20 lg 1 alusel pöördumisena, ei anna see alust avaldada füüsilise isiku isikuandmeid, milleks on sh isiku hääl, sotsiaalmeedias, põhjendades avaldamist avalikes huvides oleva ülesande täitmise või avaliku võimu teostamisega. Väidetavalt ametlikku pöördumist kajastava informatsiooni võis avalikustada füüsilise isiku isikuandmeteta, vältides sellega X.Xi põhiõiguste riivet, ning sellele alternatiivile on viidatud ka vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse, lubades video uuesti avalikustada moonutades videos isiku hääl või asendades X.Xi videos antud suulised vastused transkriptsiooniga ning jättes välja lõik, milles isik avaldab terviseandmeid. Mõlemal juhul tuleb tagada, et X.Xi isikuandmeid ei avaldataks, sh postituse kommentaarides. 5) Kaebaja on jõudnud ekslikult seisukohale, et kuna Euroopa Liidu õiguse kohaldamisalasse ei kuulu Eesti seadusandliku võimuorgani liikme ehk Riigikogu liikme ja täidesaatva võimuorgani liikme ehk ministeeriumi ametniku omavahelise õigussuhte reguleerimine, ei kohaldu käesolevas kohtuasjas IKÜM, mistõttu tugineb vaidlustatud haldusakt ebaõigele õiguslikule alusele. Nimetatud seisukoht on vastuolus Euroopa Liidu kohtu praktikaga ( EL kohtu 20.10.2022 lahend nr C-306/21, EL kohtu 16.01.2024 lahend nr C-33/22).
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Vaidlustatud ettekirjutusega tunnistas AKI kehtetuks oma 23.02.2024 ettekirjutushoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967- 7 ja 13.03.2024 noomituse ja menetluse lõpetamise teate isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-8. Samaaegselt tegi AKI kaebajale täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse: hoiduda sotsiaalmeedias (sh Facebooki kontol) X.Xi isikuandmeid (s.o häält ning terviseandmeid) sisaldava video, mis kajastab X.Xiga salvestatud telefonivestlust, uuesti avalikustamisest või alternatiivselt video uuesti avalikustades moonutada videos isiku hääl või asendades X.Xi videos antud suulised vastused transkriptsiooniga ning jättes välja lõik, milles isik avaldab terviseandmeid. Mõlemal juhul tuli tagada, et X.Xi isikuandmeid ei avaldataks, sh postituse kommentaarides. AKI tegi ka sunniraha hoiatuse ‒ kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata, võib AKI määrata sunniraha iga täitmata jäetud ettekirjutuse punkti eest 1 000 eurot. AKI tuvastas, et kaebaja on IKÜM artikkel 4 punktide 1 ja 2 mõttes avalikustanud kaebaja isikuandmeid, kuid õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks kaebajal puudus.
14.Käeoleval juhul seisneb isikuandmete töötlemine selles, et kaebaja avalikustas oma Facebooki kontol videosalvestise tema ja X.Xi vahelisest telefonivestlusest. Salvestis oli jäädvustatud kaebaja kabinetis, videol on kuuldav X.Xi hääl. Kuigi kaebaja sellele otseselt vastuväiteid pole esitanud, vajab siiski selgelt rõhutamist, et sellise salvestise avaldamise näol on tegemist isikuandmete töötlemisega IKÜM ja IKS mõttes, sealjuures on kaebaja video avalikustajana isikuandmete (vastutav) töötleja, X.X aga andmesubjekt. Olukorras, kus salvestisel on kuulda X.Xi hääl ning telefonivestluse alguses on selgelt väljendatud, kellega kaebaja suhtleb, on tegemist X.Xi isikuandmete töötlemisega. Asjaolu, et tegemist on n.-ö ametikõnega ‒ kaebaja helistas X.Xile, et küsida teavet, mis seondus kaebaja ning X.Xi ametiülesannete täitmisega ‒ ei muuda asjaolu, et tegemist oli isikuandmete töötlemisega. Riigikohus leidis IKS v.r kontekstis, et IKS-st tulenevad õigused ja kohustused laienevad ka
olukorras, kus Maksu- ja Tolliameti ameti ametnikud täitsid arenguvestlust pidades teenistusülesandeid, sest ametnikud on samal ajal ka füüsilised isikud, kellel on õigus isikuandmete kaitsele (RKHKo 06.06.2019, 3-17-842, p 14) ning isikuandmeteks kvalifitseeruvad arenguvestlusel osalenud ametnike hinnangud ja arvamused (sealsamas, p 15). Seetõttu tuleb isikuandmeteks lugeda ka videosalvestis, millelt on kuuldav X.Xi hääl ja tema antud vastused kaebajale. Seda ei mõjuta asjaolu, et vestlus oli valdavas osas seotud X.Xi ametitegevusega, st tegemist polnud eraisikute vahel eraelulistel teemadel peetud telefonikõnega (vt kaebaja 15.11.2024 menetlusdokumendi p 2.16). Kohus toob esile ka seda, et X.X väljendas kõne lõpus, et tal on halb olla, mida ei saa kuidagi pidada osaks ametkondlikust vestlusest. Kaebaja on ka väitnud, et kuna X.X ühepoolselt katkestas telefonikõne, ei oma mingit tähtsust asjaolu, kas X.X andis kaebajale nõusoleku vaidlusaluse telefonikõne avaldamiseks (vt kaebaja 15.11.2024 menetlusdokumendi p 2.23). Kohus selle seisukohaga ei nõustu, leides, et andmesubjekti enda käitumine ‒ isegi, kui seda võiks pidada ebasobivaks või ebaviisakaks ‒ ei legitimeeri isikuandmete töötlemist ega asenda puuduvat nõusolekut. Kuna kaebaja on salvestisel selgesõnaliselt selle avalikustamise keelanud, olgugi, et ta alguses kõne salvestamisele vastuväiteid ei esitanud, on tegemist olukorraga, kus nõusolek isikuandmete töötlemiseks IKÜM art 4 p 11 mõttes puudub. Viidatud sätte kohaselt on andmesubjekti nõusolek vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. Sellist nõusolekut X.X andnud ei ole.
15.Kohtu hinnangul on vaidlusaluse isikuandmete avaldamise episoodi näol tegemist X.Xi eraelu puutumatuse olulise riivega, arvestades mh seda, et salvestist nägi üle 33 000 inimese, avalikustatud videol oli 205 kommentaari ning 944 jagamist. Vaidlusaluse postituse avaldamine tõi kaasa selle, et kaebajat solvati ja mõnitati isiklikult postituse kommentaariumis – nt on üks kasutaja kommenteerinud „X.X – ametnik või reetur?“ ning kommentaari juurde on lisatud ka kaebajast pilt (vt vaidlustatud ettekirjutuse p 13), mistõttu võimendas salvestise avaldamine veelgi X.Xi eraelu puutumatuse riivet.
16.Tulenevalt asjaolust, et vaidlustatud ettekirjutuse tegemise objektiks oli video avalikustamine, tuleb kaebajat pidada vastutavaks töötlejaks, X.Xi aga andmesubjektiks. Seetõttu on asjassepuutumatud mitmed kaebaja väited, millega vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasust on põhistatud. Esiteks on ebaoluline kvalifitseerida X.Xi tegevust (kas ta täitis ELAK-i istungil avalikke ülesandeid, kas ta rikkus ametikohustusi, kui ta väidetavalt jättis kaebaja teabenõude täitmata jms), sest see ei mõjuta isikuandete töötlemise fakti ega selle õiguspärasust. Konkreetsel andmetöötlemise episoodil peab olema seaduslik alus, see ei saa tuleneda kellegi ametikohustuste täitmata jätmisest (nt ELAKI istungil), seaduslik alus isikuandmete töötlemiseks ei tulene ka kaebaja staatusest Riigikogu liikmena ‒ ka Riigikogu liikmed on kohustatud järgima PS ja seadusi, sh isikuandmete kaitse põhimõtteid.
17.Kuna käesoleval juhul on küsimuse all kaebaja tegevus andmetöötlejana, mitte nt ELAK-i tegevus, millisel istungil toimunud sündmustele kaebaja mh tugineb, ei saa isikuandmete töötlemisel kõne alla tulla IKÜM art 2 lg 2 p a ja pp 16 erand, millele kaebaja on kohtumenetluses hakanud tuginema. IKÜM art 2 lg 2 p a kohaselt ei kohaldada IKÜM-i, kui isikuandmeid töödeldakse muu, kui EL õiguse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse käigus. IKÜM pp 16 toob näiteks riigi julgeolekut puudutava tegevuse ning isikuandmete töötlemine liikmesriikide poolt liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seonduva tegevuse läbiviimisel. Kaebaja väidabki, et töötles andmeid Euroopa Liidu ühise välispoliitikaga seonduva tegevuse läbiviimisel (29.11.2024 menetlusdokumendi p 2.7). Kohtu arvates vaidlusalusel juhul, kus isikuandmete töötlemine toimus kaebaja ja X.Xi omavahelise telefonikõne salvestise avaldamise teel kaebaja Facebooki kontol, pole tegemist andmete töötlemisega „Euroopa Liidu ühise välispoliitikaga seonduva tegevuse läbiviimisel“. EL ühist välispoliitikat ei teostada selliste subjektide poolt nagu kaebaja (kaebaja pole „liikmesriik“ ega tegutsenud
„liikmesriigi“ eest või nimel) ega ka sellisel viisil (telefonivestluse avalikustamine Facebookis). Asjaolu, et küsitud teave võis kaudselt seda valdkonda puudutada, ei tähenda, et täidetud oleks vastav andmete töötlemise alus. Nagu kaebusest ja erinevatest menetlusdokumenditest selgub, oli telefonivestluse avalikustamise eesmärk pigem tõendada, et ametnik jättis enda ametikohustused täitmata (vt nt 15.11.2024 menetlusdokumendi p 2.25), mitte EL ühise välispoliitika teostamine. Seega pole käesoleval juhul asjakohased viited IKÜM art 2 lg 2 p-le a ja pp-le 16.
18.Kaebaja on samuti viidanud, et õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks tuleneb IKÜM art 6 p-st e, milline sätestab, et isikuandmete töötlemine on seaduslik juhul, kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Antud juhul vaidlusalune isikuandmete töötlemise episood puudutab X.Xi isikuandmete töötlemist kaebaja Facebooki kontol. Seetõttu on asjassepuutumatu kaebaja arutluskäik, kas X.X (ametiülesandeid täites) teostas avalikku võimu või mitte. Õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks peab lähtuma andmetöötleja positsioonist ja tema tegevusest, mitte andmesubjekti isikust ning tema tegevusest. Teatud isikutel võib olla ulatuslikum kohustus avalikku tähelepanu taluda, kuid seda eeldusel, et andmete töötlemine toimub õiguslikul alusel, nt ajakirjanduslikult eesmärgil vastavalt IKS §-le 4, millise olukorraga pole praegu tegemist. Ametnikuks olemise fakt või ametiülesannete täitmine ei ole iseseisev õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks, vastasel juhul tuleb asuda seisukohale, et ametnikel õigus eraelule ja privaatsusele puudub, millega ei saa nõustuda. Seega tuleb hinnata kaebaja tegevust konkreetse andmetöötluse episoodi valguses, st kas X.Xi isikuandmete töötlemine kaebaja Facebooki kontol on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Kaebaja pole seda tõendanud ning kohtule see kaebuse asjaolude pinnalt ka ei nähtu.
18.1.Esmalt on AKI vaidlustatud ettekirjutuses asjakohaselt viidanud (lk 4), et IKÜM art 6 lg 3 ning IKÜM põhjenduspunkti 45 kohaselt juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, peab töötlemise alus olema sätestatud EL või liikmesriigi õigusaktis. Isikuandmete töötlemine avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks vajab täiendavat siseriikliku õiguse alust – see nõue tuleb IKÜM art 6 lg 3 punktist b. Ehk teisisõnu, IKÜM art 6 lg 1 punkt e ei ole ilma täiendava ELi või siseriikliku sätteta iseseisev õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks. Seega peab vastav isikuandmete töötlemise alus olema seadusega sätestatud.
18.2.IKS § 2 p 2 kohaselt IKS-i ja IKÜM-i kohaldatakse põhiseaduslikele institutsioonidele niivõrd, kuivõrd see ei puuduta nende põhiseaduslike ülesannete täitmist ega ole reguleeritud neid puudutavates eriseadustes. Seega viidatud sätte kohaselt Riigikogu kui põhiseadusliku institutsiooni tegevus ei lange IKÜM-i ja IKS-i kohaldamisalasse, kui tegemist on Riigikogu põhiseaduslike ülesannete täitmisega ning niivõrd, kui see on reguleeritud eriseadustes ‒ näiteks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses (RKKTS). Silmas tuleb pidada, et tegemist peab olema Riigikogu kui kollegiaalse organi põhiseaduslike ülesannetega. Säte ei laiene üksikute Riigikogu liikmete RKKTS-s kajastamata tegevustele, mis väidetakse seonduvat ametiülesannete täitmisega. Kohtu hinnangul isiklikul Facebooki kontol salvestise üles laadimist ei saa Riigikogu ega ka Riigikogu liikme (põhiseadusliku) ülesande täitmiseks pidada. Kaebaja on ekslikult käsitlenud seda osana parlamentaarsest kontrollist (vt käesoleva otsuse p 18.3). Nii tuleneb RKKTS-st, et Riigikogu istungid on üldreeglina avalikud, nõndasamuti on avalik istungi stenogramm (RKKTS § 59 lg 1, § 61 lg 2), alatiste komisjonide istungid seevastu on üldreeglina kinnised (RKKTS § 36 lg 3). Riigikohus on komisjonide kinniseid istungeid puudutavalt leidnud, et oluline on isiku jaoks teadmine, kas tema komisjonis antud ütlused ja seisukohad kuuluvad avalikustamisele või mitte ning Riigikohtu
hinnangul Riigikogu komisjonide kinniste istungite käigus kogutud teabe mitteavaldamine ei ole vastuolus PS §-ga 44 (vt RKHKo 11.05.2015, 3-3-1-90-14, p 11). RKKTS § 59 ja § 36 kehtestavad üldise raamistiku Riigikogu tegevusele, sh isikuandmete töötlemisele Riigikogu põhiseaduslike ülesannete täitmisel. AKI on asjakohaselt tähelepanu juhtinud sellele, et EL Kohus ei ole parlamendi tööorganite tegevust pidanud IKÜM kohaldamisalast automaatselt välistatuks ning on leidnud, et näiteks parlamendi uurimiskomisjonid on üldjuhul kohustatud IKÜM-i järgima (vt EL kohtu 16.01.2024 otsus C-33/22, p 40).
18.3.Kaebaja on viidanud parlamentaarsele kontrolli teostamisele kui Riigikogu põhiseadusliku ülesande täitmisele. Parlamentaarse kontrolli instrumendid on sätestatud PS-s ja seadustes. Põhiseaduses ettenähtud kontrollivahendite hulka kuuluvad arupärimine, riigieelarve täitmise kontroll ja umbusalduse avaldamise võimalus (vt PS kommenteeritud väljaanne1, 2020;; § 59, komm nr 12). Seaduses sätestatud parlamentaarse kontrolli vahenditest on olulisimad infotunni- ja kirjalikud küsimused ning uurimis- ja probleemkomisjonid (sealsamas). Kohus märgib, et parlamentaarne kontroll toimub poliitilist vastutust kandvate ametiisikute ‒ eelkõige ministrite ‒ üle. Sest poliitilist vastutust Riigikogu ees kannab nii Vabariigi Valitsus kollegiaalselt kui ka üksikud ministrid. Parlamentaarne kontroll toimub ka alatiste komisjonide poolt, siiski jällegi on RKKTS-s rõhutatud ministrite erilist rolli (vrdl nt RKKTS § 22 lg 1 p-de 1‒3 sõnastust ja vt RKKTS kommentaarid 2, 2023; § 22 kommentaar nr 4). Parlamentaarne kontroll võib resulteeruda poliitilise juhtfiguuri ‒ ministri ‒ umbusaldamises, kuid tegevus, kus parlamendi liige asub tema hinnangul oma ülesandeid täitmata jätnud ametnikku „sanktsioneerima“, avalikustades nendevahelise telefonivestluse oma Facebooki kontol, võimaldades konto arvukal jälgijaskonnal ametnikku isiklikult rünnata, pole tegemist parlamentaarse kontrolli teostamisega. Tegemist on isikuandmete töötlemisega, millel on kõnesoleva ametniku õigusele eraelu puutumatusele oluline negatiivne mõju, mistõttu peavad olema järgitud kõik andmekaitse põhimõtted. Pelgalt asjaolu, et kaebaja on Riigikogu liige, ei anna talle õigust isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda. Kaebaja õigust töödelda (nõusolekuta) isikuandmeid ei tulene ka kaebaja viidatud RKLS §-st 20, mis reguleerib Riigikogu liikmete märgukirjadele ja avaldustele vastamist. Tegemist pole IKÜM mõttes isikuandmete töötlemise aluse sätestamisega, vaid Riigikogu liikmete jaoks õigusliku aluse loomisega pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende ametiisikute poole ning saada neilt suhteliselt lühikese tähtaja jooksul vastuseid (RKLS seletuskiri, XI Riigikogu, eelnõu 54 SE, lk 8). Isegi, kui kaebaja pöördumist X.Xi poole pidada märgukirjaks või avalduseks RKLS § 20 mõttes ‒ mida kaebaja on asunud väitma kohtumenetluses ‒ ei loo see seaduslikku alust isikuandmete avaldamiseks kaebaja Facebooki kontol. Põhjendatult on AKI tähelepanu juhtinud ka sellele, et pöördumist kajastava informatsiooni võis avalikustada füüsilise isiku isikuandmeteta, vältides sellega X.Xi põhiõiguste riivet.
18.4.AKI on seega õigesti leidnud, et puudub siseriiklikus õigusaktis või Euroopa Liidu õigusaktis IKÜM art 6 lg 3 alusel kehtestatud õiguslik alus isikuandmete avaldamiseks sotsiaalmeedias avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks.
19.Seega puudus kaebajal seaduslik alus X.Xi isikuandmete avaldamiseks ilma andmesubjekti nõusolekuta. Videost nähtub, et isik ei esitanud esialgu vastuväiteid kõne salvestamisele, kuid väljendas video lõpus selgelt, et ta ei ole nõus tema isikuandmete avaldamisega, mistõttu ei ole antud juhul videos isikuandmete avaldamise aluseks IKÜM art 6 lg 1 punkti a kohane isiku nõusolek. Selline AKI järeldus on igati põhjendatud, nagu kohus varasemalt on tõdenud.
20.Kaebaja on väitnud, et AKI-l puudub järelevalvepädevus Riigikogu liikme üle tema põhiseadusliku ülesande täitmisel. AKI on õigesti välja toonud, et RKLS seletuskirja kohaselt ei saa immuniteeti kasutada kaitsekilbina õigusvastasele käitumisele, seega asjaolu, et kaebaja on ühtlasi Riigikogu liige, ei oma vaidlusoleva isikuandmete avalikustamise seisukohalt tähtsust, kuivõrd immuniteet videos isikuandmete avalikustamise tegevusele ei laiene. RKLS § 18 lg 3 kohaselt Riigikogu liikme immuniteeti ei või kasutada vaba mandaadi teostamisega mitteseotud tegevustes või õigusvastutusest kõrvalehoidmiseks. Käesoleval juhul ei ole AKI takistanud F.K-l rahvaesindaja ülesannete täitmist, kuivõrd AKI on teinud ettekirjutuse lõpetada õigusvastane isikuandmete töötlemine, st eemaldada F.K isiklikul Facebooki kontol olevast videost kaebaja isikuandmed. Ettekirjutuse tegemine õigusakti täitmiseks ei riku Riigikogu liikme immuniteeti. RKLS-s on sätestatud immuniteedi kohaldamise erisused väärteomenetluses (RKLS § 182), samuti korrakaitsemenetluses riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamisel (RKLS § 183), kuid praegusel juhul pole tegemist selliste olukordadega. AKI järelevalvepädevust kinnitab ka EL Kohtu praktika. Kohtuasjas C-33/22 oli küsimuse all Austria Andmekaitse Ameti (täitevvõimu struktuuri kuuluv järelevalveasutus) pädevus teostada IKÜM alusel kontrolli parlamendi üle, olukorras, kus sellise pädevuse konkreetse liikmesriigi õigus koguni välistas. EL Kohus leidis, et kui liikmesriik on oma kaalutlusruumi raames otsustanud asutada ühe järelevalveasutuse (nagu Eestis on), ei saa ta tugineda riigisisestele õigusnormidele, isegi kui need on konstitutsioonilised normid, et jätta IKÜM kohaldamisalasse kuuluv isikuandmete töötlemine selle asutuse järelevalve alt välja (p 71) ning lisas, „isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõiget 1 ja artikli 55 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriik on vastavalt selle määruse artikli 51 lõikele 1 otsustanud asutada ainult ühe järelevalveasutuse, andmata sellele asutusele siiski pädevust teostada järelevalvet selle üle, kuidas isikuandmete kaitse üldmäärust kohaldab uurimiskomisjon, mille on moodustanud liikmesriigi parlament täidesaatva võimu kontrollimise pädevuse teostamisel, siis annavad need sätted sellele asutusele vahetult pädevuse lahendada kaebusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega selle uurimiskomisjoni poolt.“ (p 72). Eestis ei ole Riigikogu liikmete tegevust, sh väljaspool ametiülesannete täitmist, välistatud AKI järelevalve alt. Seega oli AKI-l pädevus ettekirjutuse tegemiseks
21.Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata. Kohus ei käsitle kaebaja väiteid, mida kaebaja esitas vaides, kuid kaebuses ei esitanud. Näiteks kaebaja on vaides välja toonud, et RKLS-i kohaselt ei saa ilma Riigikogu liikme eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta teda kohustada osalema haldus- ja tsiviilkohtumenetluses ning väärteomenetluses või rakendada tema suhtes sundtoomist, kui see takistab Riigikogu liikme ülesannete täitmist. Samuti pole tarvis hinnata, kas andmesubjekti väljend „mul on halb olla“ on käsitletav eriliigiliste isikuandmetena.
22.Kuna kohus leidis, et isikuandmete töötlemiseks puudus õiguslik alus, ei vastanud isikuandmete töötlemine seaduslikkuse põhimõttele (vt IKÜM art 5 lg 1 p a ja art 6). Puudub vajadus analüüsida, kas isikuandmete töötlemine võis olla vastuolus muude IKÜM nõuete ja põhimõtetega (nt proportsionaalsuse põhimõte, vt IKÜM pp 4), sest vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasust see ei mõjutaks.
23.Ülaltoodut arvestades jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Janek Laidvee
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.