Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-23-1409 30. jaanuar 2026 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Siitam ja Margit Vutt Krediidiregister OÜ kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 26. mai 2023. a ettekirjutus-hoiatuse osaliseks tühistamiseks Kaebaja OÜ Krediidiregister, seaduslik esindaja Art Andresson, lepinguline esindaja vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg Vastustaja Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Andres Kudrjavtsev Kolmandad isikud X ning tema pärijad Y ja C Tallinna Ringkonnkohtu 24. aprilli 2025. a otsus OÜ Krediidiregister kassatsioonkaebus
26.novembri 2025. a istung
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Kõrvaldada kolmandad isikud Y ja C menetlusest.
2.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 24. aprilli 2025. a ja Tallinna Halduskohtu
20.novembri 2023. a otsuste resolutsioonid muutmata, kuid muuta põhjendusi, lähtudes käesoleva otsuse põhjendustest.
4.Jätta menetlusosaliste kassatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
5.Asendada otsuse avaldamisel kolmandate isikute nimed tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (andmesubjekt) esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse, mis puudutas tema isikuandmete avaldamist OÜ Krediidiregister peetavas maksehäireregistris (www.taust.ee). Kaebuse kohaselt avaldatakse veebilehel www.taust.ee andmeid aastatel 2008-2010 tekkinud võlanõuete kohta, mis on antud üle Julianus Inkasso OÜ-le ega ole enam sissenõutavad. Andmete avaldamise maksimaalne lubatud aeg on möödas. Andmesubjekt taotles OÜ-lt Krediidiregister korduvalt andmete kustutamist, kuid register on jätkanud võlaandmete avaldamist.
2.AKI kohustas 26. mai 2023. a ettekirjutus-hoiatusega nr 2.1.-1/2023-2727 OÜ-d Krediidiregister hiljemalt 12. juuniks 2023 lõpetama andmesubjekti kohta esitatud järgmiste maksehäirete avaldamine OÜ-le kuuluvas maksehäireregistris ja kustutama nimetatud maksehäirete andmed. Resolutsiooni punktid 1-4 on järgmised (summad 14. märtsi 2023. a seisuga): 1) Elisa Teleteenused AS 30. septembril 2010 esitatud maksehäire 6,83 eurot;
3-23-1409 2) Julianus Inkasso OÜ 9. juunil 2009 esitatud maksehäire 3749,57 eurot; 3) Julianus Inkasso OÜ 15. mail 2009 esitatud maksehäire 1680,74 eurot; 4) Julianus Inkasso OÜ 29. augustil 2008 esitatud maksehäire 6136,71 eurot. Ettekirjutuse õiguslikeks alusteks olid isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg 1 ja lg 2 p 3, § 56 lg 1 ja lg 2 p 8, § 58 lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprill 2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) art 6 lg 1 punkt f, art 14 lg-d 1–2, art 17 lg 1 punktid c ja d, art 21 lg 1 ning art 58 lg 2 punktid a, b ja f. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata, määrab AKI adressaadile IKS § 60 alusel iga täitmata punkti eest sunniraha 25 000 eurot. Samuti hoiatati, et ettekirjutuse täitmata jätmise eest võidakse algatada IKS § 69 alusel väärteomenetlus. AKI põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
2.1.Maksehäire avaldaja võib tugineda nii IKS §-le 10 kui ka IKÜM art 6 lg 1 punktile f (õigustatud huvi), sest viimane nõuab vähemalt samaväärset meetmete võtmist kui IKS §-le 10 tuginev isikuandmete töötlemine. Olemuselt on õigustatud huvi alusel puudutatud isiku õiguste vs. ärihuvide kaalumine ja IKS §-st 10 lähtuv isiku õiguste ülemäärase kahjustamise hindamine sarnased. Kui esineb vähemalt üks IKS § 10 lg-s 2 toodud asjaolu, ei ole isikuandmete töötlemine IKS § 10 lg 1 alusel lubatud olenemata sellest, et teisi IKS § 10 lg-s 2 toodud asjaolusid ei pruugi esineda. Kaaluda tuleb konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes. Kaalumiskohustus tekib juba siis, kui isiku võlaandmeid esimest korda avaldatakse. Andmesubjektilt vastuväite saamisel tuleb õigustatud huvide kahjustamist veelkord hinnata. OÜ Krediidiregister esitatud loetelu asjaoludest, mida võlaandmete avaldamisel kontrollitakse (maksehäire tõele vastavus, võlgnevuste arv, suurus ja vanus, võlakohustus on täitmata jne), ja viide hindamismudelile ei anna vastust, miks andmesubjekti andmeid jätkuvalt avaldatakse.
2.2.Avaldatud võlaandmed ei vastanud algdokumentidele ei maksehäire esmasel avaldamisel, vastuväite saamisel ega ka AKI järelevalvemenetluse ajal (IKÜM art 5 lg 1 punkt d, IKS § 10) ning andmete muutmisest ei teavitatud andmesubjekti ega ka andmete saajaid (IKÜM art 19). Seejuures muutusid pärast AKI 6. jaanuari 2023. a päringut kahe maksehäire võlasummad vastavalt 6 korda ja 49 korda suuremaks: 274,11 euro asemel 1680,74 eurot; 200,27 euro asemel esialgu 9857 eurot, mis hiljem vähenes 6136,71 euroni. Samuti ei vasta nõuete aegunuks tunnistamise kuupäevad kohtutäituri otsustes märgitule. OÜ Krediidiregister on ise tunnistanud, et ta ei kontrolli maksehäire andmete avaldamisel võlaandmete vastavust algdokumentidele.
2.3.OÜ Krediidiregister ei ole piisavalt selgitanud ega ka tõendanud (IKÜM art 21 lg 1), millistele konkreetsete võlasuhete rikkumiste ja andmesubjekti üldiselt kirjeldavatele omadustele tuginedes on ta jõudnud järeldusele, et OÜ Krediidiregister või võlausaldaja õigustatud huvi kaalub üles andmesubjekti õiguste riive (IKS § 10 lg 2 p 3). Vaatamata vastuväitele ei selgitanud OÜ võlaandmete õigsust, ei teinud õigustatud huvi analüüsi ega hinnanud andmesubjekti huvide kahjustamise ulatust. OÜ Krediidiregister väljatoodud maksehäire andmete avaldamise eesmärk (kaebaja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine tulevaste tehingute tegemisel) ei ole nii kaalukas, et kaaluks üles andmesubjektile osaks saava pikaajalise õiguste ja vabaduste riive.
2.4.Eelviidatud kolme suuremat võlga on tunnustanud kohus, seega kehtib maksehäire avaldamisel 10 + 5 aastat reegel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1), väiksemale kohaldub 3 + 5 aastat reegel (TsÜS § 146 lg 1). Nõuded tunnistati kohtutäituri 2021. a otsustega aegunuks. Need reeglid näevad siiski ette võlaandmete avaldamise maksimaalsed tähtajad ning konkreetne ajavahemik, mille jooksul võlaandmeid avaldada, tuleb määrata iga juhtumi asjaolude alusel, nt andmesubjekti vanus võla tekkimise ajal (nooremas eas, s.o kui oli 21-aastane), hilisem maksekäitumine (varem ega hiljem ei ole maksehäireid avaldatud), võlanõude (osaline) tasumine, maksehäire andmete ebaõige suurus, maksehäire avaldamise kestus. Maksehäire avaldamine ei saa olla sunnimehhanism, et võlg tasutaks, vaid on nii isiku enda kui ka tulevaste laenuandjate kaitseks, et hinnata isikute maksevõimelisust. 2(15)
3-23-1409
2.5.Asjaolu, et andmesubjekt ei teatanud, kuidas võlaandmete avaldamine kahjustab ülemäära tema õigusi ja vabadusi, ei ole määrav. OÜ-l Krediidiregister on IKS § 10 lg 2 p-st 3 ja IKÜM art 6 lg 1 punktist f tulenevad kohustused.
2.6.OÜ Krediidiregister ei ole täitnud ka IKÜM art 14 lg-test 1 ja 2 tulenevat teavitamiskohustust. OÜ esitas AKI-le neli kirjalikku teadet, mille on andmesubjektile saatnud võlausaldajad, ning selgitas, et andmesubjekti teavitab ta töötlemistingimuste kaudu veebilehel www.taust.ee. Võlausaldajate saadetud teavitused ei olnud IKÜM art 14 teavituskohustuse täitmiseks praegusel juhul piisavad. Samuti ei saa teavitamiskohustust lugeda täidetuks teabe avaldamisega veebilehel www.taust.ee, sest teavitama peab enne, kui maksehäire avaldatakse.
3.OÜ Krediidiregister esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada AKI 26. mai 2023. a ettekirjutus-hoiatuse resolutsiooni p-d 2–4. Kaebaja selgitas, et täitis küll ettekirjutuse, kuid leiab, et töötles võlaandmeid ettekirjutuse tegemise ajal õiguspäraselt. Maksehäire avaldamiseks oli õiguslik alus (IKS § 10, IKÜM art 6 lg 1 punkt f) ning avaldamine teenib krediidiriski hindamise ja vastutustundliku laenaja põhimõtte järgmise eesmärki. Kaebaja lähtus võlaandmete avaldamisel Riigikohtu juhistest otsuses nr 3-3-1-70-11 ning kaalus andmesubjekti vastuväite saamisel asjaolusid täiendavalt (IKÜM art 21). Andmesubjektil tekkis võlgnevus kolmele erinevale pangale talle osutatud finantsteenuste (pangandus, liising ja muud finantsteenused) tõttu. Võlausaldajad ei ole olnud passiivsed ja andmesubjekt kui võlgnik ei ole enam kui kümne aasta jooksul tasunud kolme märkimisväärselt suurt võlgnevust. Andmesubjekt on olnud kättesaamatu kohtusüsteemile ja täiturile. Kui isik ignoreerib kohtulahendeid enam kui kümme aastat, siis on maksehäirete avaldamine 10 + 5 aastat reeglist lähtudes põhjendatud. Lisaks, maksehäire ei ole olnud avalik, vaid selle nägemiseks on tulnud sõlmida kaebajaga kliendileping ning enne andmesubjekti andmetega tutvumist tuleb igal isikul kinnitada oma õigustatud huvi andmetega tutvumiseks ja maksta andmetele ligipääsu eest tasu. Maksehäire sisaldas täpsustust, et nõuded on aegunud. Ettekirjutus ei olnud proportsionaalne, sest AKI saanuks kohustada ka maksehäireid täpsustama või lühendada avaldamise aega.
4.Tallinna Halduskohus jättis 20. novembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohtu seisukohad olid järgmised.
4.1.Ei vaielda selle üle, et ettekirjutus-hoiatuse resolutsiooni p-des 2-4 nimetatud võlanõuded on tasumata, kuid need on aegunud.
4.2.Kaebaja ei kaalunud õiguspäraselt. Seetõttu ei ole võimalik veenduda, et aegunud võlaandmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi (IKS § 10 lg 2 p 3). Kaebaja on kaalumisel sarnases olukorras haldusorganiga haldusmenetluses. Seejuures ei saa kaaluda, ilma et olulised asjaolud oleks varem välja selgitatud. Andmesubjekti kui võlgniku vastuväidet lahendades oli kaebajal kohustus selgitada välja, mis põhjustel võlgnik leiab, et võlaandmete jätkuv avaldamine kolmandatele isikutele kahjustab tema õigusi. Kaebaja ei teinud seda. Andmesubjekt sai oma huvisid selgitada alles AKI haldusmenetluses. Ehkki AKI võinuks edastada andmesubjekti 7. märtsi 2023. a vastuse kaebajale, et viimane saaks teha õiguspärase kaalumise, ei väära see järeldust, et keeldudes andmesubjekti vastuväidet rahuldamast, jättis kaebaja tõendamata IKS § 10 lg 2 p-s 3 märgitud asjaolu puudumise.
4.3.Kaebaja on selgitanud, et võlaandmed koos algdokumentidega asuvad Julianus Inkasso OÜ infosüsteemis. Järelikult ei mõjuta maksehäireregistrist www.taust.ee andmete kustutamine pöördumatult tema ja kolmandate isikute huve. Kui maksehäire sisestaja on jätkuvalt huvitatud võlgniku võlaandmete avaldamisest ja kaebaja viib läbi õiguspärase kaalumise, siis ei ole välistatud, et ta saab edaspidi uuesti võlaandmeid avaldada.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. aprilli 2025. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas otsuse põhjendusi. 3(15)
3-23-1409 Menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
5.1.IKS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XIII koosseisu 679 SE seletuskiri, lk-d 18–19) viidati võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete töötlemise õigusliku alusena IKÜM art 6 lg 1 punktile e (avalikes huvides oleva ülesande täitmine). AKI ja kaebaja on õigusliku alusena viidanud IKS §-le 10 ja IKÜM art 6 lg 1 punktile f (õigustatud huvi). Nende aluste eristamisel ei ole praegusel juhul siiski määravat tähendust. Võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete töötlemise tingimused on õigustatud huvi korral vähemalt sama ranged kui avalikes huvides oleva ülesande täitmisel ning ka IKÜM art 21 vastuväite regulatsioon kohaldub ühtmoodi. Kaebaja jaoks on soodsam lähtuda IKS §-st 10, sest seadusandja on selles andnud mitmetes olulistes küsimustes täpsemaid suuniseid. Nii näiteks on seadusandja IKS § 10 kehtestamisega lugenud isikuandmete krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil töötlemise iseenesest mõjuvaks õiguspäraseks põhjuseks. Seega ei pea maksehäireregister hakkama andmesubjekti vastuväite saamisel seda asjaolu enam tõendama. Maksehäireregistril on kohustus hinnata, kas krediidivõimelisuse hindamise eesmärk on konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades kaalukam kui andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused.
5.2.Kaebaja rikkus IKÜM art 21 lg-t 1. Vastutava töötleja IKÜM art 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmine ei ole küll võrdsustatav haldusorgani kohustustega haldusmenetluses, kuid ei saa siiski olla üksnes formaalne. Kaebaja ei vaidlusta seisukohta, et temal kui vastutaval töötlejal on vastuväite saamisel kohustus tõendada viidatud normis sätestatud asjaolusid. Halduskohtul on aga õigus, et IKÜM art 21 lg-s 1 nimetatud otsust ei saa teha, kui kõik asjas tähtsust omada võivad asjaolud pole välja selgitatud. Iseenesest on kaebajal õigus, et andmesubjekti konkreetset olukorda saab kirjeldada ja sellega seotud asjaolusid tõendada üksnes andmesubjekt ise ning see on IKÜM art 21 lg-st 1 tulenevalt tema ülesanne. Sellele vaatamata ei oleks isikuandmete töötlemisega riivatud põhiõiguste ja -vabaduste tasakaalustatud ja tõhus kaitse (vt IKÜM põhjendus 4) ega isikuandmete töötlemise õiglus ja läbipaistvus (vt IKÜM põhjendused 39, 58–60) tagatud, kui IKÜM art 21 lg-s 1 sätestatud õiguse realiseerimine oleneks ainuüksi andmesubjekti võimest tuua vastuväites korraga ja ammendavalt välja kõik olulised asjaolud. IKÜM art 12 lg 2 paneb vastutavale töötlejale kohustuse aidata kaasa IKÜM art-te 15–22 kohaste andmesubjekti õiguste kasutamisele (vt ka Euroopa Andmekaitsenõukogu (EDPB) 28. märtsi 2023. a suuniste p 35 alapunkt b ja 8. oktoobri 2024. a suuniste p 71). Seejuures on art 21 lg 1 alusel tehtav otsus hindamis-, mitte kaalumisotsus. Samuti ei saa maksehäireregister kaaluda seda, kas avaldada isikuandmeid suuremas või väiksemas ulatuses. Õiguspärane saab olla andmete avaldamine ainult minimaalses mahus (IKÜM art 5 lg 1 punkt c).
5.3.Konkreetsel juhul ei ole andmesubjekt kaebajale vastuväidetes esitanud muid põhjendusi peale selle, et registris kuvatavaid maksehäireid kas ei eksisteeri või on nõuded aegunud ja maksimaalse tähtaja jooksul avalikustamine on lubatud üksnes erandina. Muud argumendid, miks maksehäirete avaldamine kuni viis aastat pärast aegumist peaks olema ülemäärane, tõi ta välja alles 7. märtsi 2023. a selgitustes AKI-le: avaldatud andmete ebatäpsus; võlgnevused tekkisid 2008. a-l, mil ta oli vaid 21-aastane; aastatel 2008–2009 oli Eestis suur majanduskriis; alates 2010. a-st ei ole uusi maksehäireid olnud; Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistris tal maksehäireid ei ole; maksehäirete avaldamine kahjustab kodulaenu saamise võimalust ning noorena tehtud vigade pärast ei saa ta elada normaalset elu (osta kodu, planeerida perekonda). AKI ei edastanud andmesubjekti selgitusi kaebajale, mistõttu ei saanud ta neid ka uuesti avalikustamisel hinnata. Siiski, andmesubjekti vastuväite puuduliku lahendamise tingis kaebaja enda puudulik tegevus, mis ei aidanud kaasa andmesubjekti vastuväite sisulisele lahendamisele ja oli paljuski formaalne. Maksehäireregistris avaldatud andmed olid osaliselt sedavõrd ebakorrektsed, et andmesubjekt ei suutnud neid seostada tema suhtes tehtud kohtulahenditega. Seetõttu ei saanud kaebaja eeldada, et andmesubjekt pidanuks vastuväites kohe välja tooma mh põhjendused, miks oleks maksehäirete avaldamine ülemäärane isegi juhul, kui need tegelikult eksisteerivad.
5.4.Kui kaebaja soovib maksehäireid jätkuvalt avaldada, tuleb tal korraldada uus ajakohastatud hindamine, andes andmesubjektile seejuures võimaluse põhjendada ja tõendada oma õiguste 4(15)
3-23-1409 ülemäärast kahjustamist. Kui andmesubjekt ei esita uusi olulisi asjaolusid, ei pruugi vaidlusaluste maksehäirete avaldamine maksimaalse tähtaja jooksul (s.o kuni viis aastat pärast nõuete täitmise aegumist) olla õigusvastane (suured võlgnevused kolmele erinevale pangale, kohtulahenditega tunnustatud, pöörati viivituseta täitmisele, kuid ei õnnestunud kümne aasta jooksul sisse nõuda). Andmesubjekti viited nooruse rumalusele ja majanduskriisile on üldsõnalised ning võivad küll (koos võimalike täpsemate selgitustega) põhjendada, miks tal võlgnevus tekkis, kuid ei saa õigustada nõude täitmisest pika aja jooksul kõrvalehoidmist. Väide kodulaenu saamise raskendatusest on üldine ja paljasõnaline.
5.5.AKI ei saanud ettekirjutuses piirduda kaebaja osutatud meetmetega - piirata avalikustamise aega või kohustada maksehäireid täpsustama. Andmed on juba järelevalvemenetluse käigus täpsustatud. Ajaline piirang ei lahendanuks probleemi, kuna kaebaja ei viinud läbi õiguspärast hindamist.
5.6.Ettekirjutus on koormatud asjakohatute õiguslike alustega (IKÜM art 58 lg 2 punktid a ja b).
5.7.Jääb ebaselgeks, milline on ettekirjutus-hoiatuse resolutsiooni ja IKÜM art 14 lg-test 1 ja 2 tuleneva teavitamiskohustuse seos. IKÜM art 14 lg-te 1 ja 2 rikkumine ei oleks eraldivõetuna saanud tingida maksehäirete andmeid kustutama kohustamist, vaid kaebajale tulnuks teha ettekirjutus viia isikuandmete töötlemine kooskõlla õigusaktidega (IKÜM art 58 lg 2 punkt d). Kaebaja ei ole esitanud vaidlusalusele rikkumisele siiski vastuväiteid. Õiged on ettekirjutus-hoiatuse p-des 23–28 toodud põhjendused.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.OÜ Krediidiregister palub kassatsioonkaebuses nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega tühistada AKI 26. mai 2023. a ettekirjutus-hoiatus. AKI-lt tuleb välja mõista kaebaja menetluskulud.
6.1.IKÜM art 21 kohustab hindama uuesti aja möödumise tõttu algse töötlemise õigusliku aluse eelduste täidetust ega ole täiesti uus õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks. Kaebaja töötles andmesubjekti andmeid algul üksnes IKÜM art 6 lg 1 punkti f alusel. Õigustatud huvi oli nii kaebajal (õigus anda/levitada teavet ja õigus tegeleda ettevõtlusega) kui ka kolmandatel isikutel (krediidiotsuste tegijad, sh järgimaks vastutustundliku laenamise põhimõtet).
6.2.Maksehäire andmete avaldamine ei põhine skooringmudelil. Avaldamise jätkamisel pärast vastuväite saamist on kaebaja kasutanud skooringut vaid ühe argumendina. Tegu pole automatiseeritud töötlusel põhineva otsusega IKÜM art 22 mõttes.
6.3.Kui IKS § 10 on vastutavale töötlejale rangelt kohustuslik, on säte vastuolus IKÜM art 6 lg 1 punktiga f.
6.4.Õigustatud huvi hindamine on hindamisotsus, sh saab AKI asendada vastutava töötleja otsuse ja kohus saab teha täiemahulist kontrolli. Kaalutlusotsus on vaid AKI seisukoht, millist parandusmeedet kohaldada, ja see on piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitav. Silmas tuleb pidada asjaolu, et IKÜM tõlgendamisel ja kohaldamisel ei saa kontrolli ulatust määrata riigisiseste põhimõtete järgi.
6.5.Ringkonnakohus järeldas õigesti, et andmesubjekt peab IKÜM art 21 järgi ise teda puudutavad konkreetsed asjaolud välja tooma, et andmesubjekti õiguste kasutamine ei saa olla pelk formaalsus ning et andmetöötleja ei ole haldusorganiga analoogses olukorras. Küll aga eksis kohus, kui asus seisukohale, et kaebaja lahendas andmesubjekti vastuväite illusoorselt, kuivõrd andmesubjekt ei saanud aru, milliste võlgnevustega seotud maksehäireid kaebaja avaldab. Selline kohtu seisukoht oli ka üllatuslik. Andmesubjekt teadis kolme võlgnevust, sh nende aluseks olnud kohtulahendeid. Kaebaja korrigeeris juba enne ettekirjutuse tegemist võlgnevuste numbrilised väärtused.
6.6.Kohtud on nõustunud kaebajaga, et väär on ettekirjutuses sisalduv AKI seisukoht, et maksehäire avaldamine oli lubamatu. Ka on kohtud möönnud, et andmesubjekti esitatud argumendid avaldamise vastu on liiga üldised ja paljasõnalised. Siiski on kohtud jätnud ettekirjutuse jõusse ja öelnud, et kaebaja saab uuesti kaaluda. Kaaluma kohustamine vaid kaalumise enda pärast ei loo uut väärtust. Kaebaja on arvestanud järgmiste asjaoludega: andmesubjektil tekkis võlg kolmele erinevale pangale 5(15)
3-23-1409 erinevate finantsteenuste tõttu; võlausaldajad ei ole olnud passiivsed; võlgnik ei ole võlgnevusi tasunud; võlgnevused on tuhandetes eurodes; võlgnik on nende tasumisest kõrvale hoidnud; rikkumine ei ole seniajani lõppenud (kaebaja ei plaani siiski maksehäireid avaldada kauem kui 10 + 5 aastat); puudub teave, et andmesubjektile on maksehäirete avaldamisega kaasnenud mingeid kahjulikke tagajärgi (nt keeldutud teenuste osutamisest – väide kodulaenu mittesaamisest on paljasõnaline); võlaandmete avaldamine on info- ja väljendusvabaduse (põhiseaduse (PS) § 45 lg 1) teostamine; aegumine ei lõpeta nõuet; võlgnikul oli kohtuistungi toimumise hetkeks tekkinud juurde uusi aktiivseid maksehäireid (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 esimese lause järgi tulnuks halduskohtul seda arvestada); andmesubjekt oli võlgnevuste tekkimise ajal täisealine; kodulaenu mittesaamine ei sõltu ainult maksehäirete olemasolust või puudumisest. Kohtute otsustest ei selgu, millise tähtsa asjaoluga ei ole kaebaja arvestanud, kui tegi otsuse jätkata maksehäirete avaldamist.
6.7.AKI ettekirjutus ei ole proportsionaalne, sest valitud abinõu (maksehäirete kustutamine) on eesmärgi saavutamiseks ebavajalik. AKI saanuks piirata maksehäirete avaldamise aega (nt lubades seda teha veel aasta või kaks) või kohustada maksehäireid täpsustama.
6.8.Kuigi andmesubjekt on kohtumenetluse ajal surnud, on vaidlusalune haldusakt jätkuvalt kehtiv ja IKS § 9 reguleerib andmetöötlust ka pärast andmesubjekti surma. Seega saab jätkata tühistamiskaebuse lahendamist. Kui Riigikohus sellega ei nõustu, tuleb HKMS § 152 lg 2 alusel üle minna haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusele. Selleks on kaebajal nii preventiivne kui ka rehabiliteeriv huvi.
7.AKI palub vastuses kohtumenetlus lõpetada kaebaja õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Kui Riigikohus leiab, et kaebust on siiski võimalik muuta ja minna üle tuvastuskaebusele, siis palub AKI jätta kaebus rahuldamata. AKI jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub ringkonnakohtu seisukohtadega.
7.1.Vaidlusalune haldusakt on täielikult ammendunud, sest andmesubjekt on surnud. Kaebajal ei ole võimalik andmesubjekti isikuandmeid töödelda IKS §-s 10 nimetatud eesmärgil ja tühistamiskaebus on muutunud sisuliselt ainetuks. Ka tuvastuskaebuse menetlemine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik, kuna iga üksikjuhtum sõltub konkreetse andmesubjektiga seotud asjaoludest.
7.2.IKÜM art 21 ei ole uus õiguslik alus isikuandmete töötlemisel. See on olemuselt täiendav kontrollimehhanism, mis kohustab vastuväite saamisel uuesti hindama andmete töötlemise õiguspärasust, arvestades konkreetset vastuväidet.
7.3.OÜ Krediidiregister poolt maksehäire andmete avaldamise õiguslikuks aluseks on praegusel juhul nii IKS § 10 lg 1 kui ka IKÜM art 6 lg 1 punkt f (õigustatud huvi). Vastutustundliku laenamise põhimõte on üks osa kaebaja õigustatud huvist kui õiguslikust alusest.
7.4.Algne andmesubjekti maksehäire andmete avaldamise otsus oli AKI teada automatiseeritud töötlusel põhinev otsus IKÜM art 22 mõttes. Tõenditest see ei nähtu, kuid samas ei saa ka välistada, et vastuväite lahendamisel inimfaktor siiski mingis ulatuses sekkus. IKÜM art 21 kohast hindamisotsust, kus kaalutakse vastanduvaid huve konkreetse andmesubjekti olukorrast lähtudes, OÜ Krediidiregister ei teinud. Seda ei nähtu ühestki kaebaja esitatud tõendist. Tõendamiskoormus on kaebajal (IKÜM art 5 lg 2).
7.5.IKS § 10 on kooskõlas EL-i õigusega. Kuna kaalumine/hindamine on IKS § 10 ja IKÜM art 6 lg 1 punkti f õigustatud huvi puhul sarnane, siis suure tõenäosusega peaks ka tulemus olema sarnane. Kaebaja on maksehäire avaldamisel ise lähtunud esmajoones IKS §-st 10. IKS § 10 lg 2 p-s 5 on seadusandja lugenud tähtaja tingimuse (viis aastat kohustuse rikkumise lõppemisest) saabumisel andmetöötluse automaatselt andmesubjekti ülemäära kahjustavaks. Tegu on maksimaalse tähtajaga, sh ülemäärane kahjustamine võib saabuda ka varem IKS § 10 lg 2 p 3 alusel.
7.6.Nii IKS § 10 lg 2 p 3, IKÜM art 6 lg 1 punkt f kui ka art 21 lg 1 otsus on hindamisotsus, mida saab kontrollida nii AKI kui kohus.
6(15)
3-23-1409
7.7.OÜ Krediidiregister jättis hindamisotsust tehes välja selgitamata andmesubjekti konkreetset olukorda iseloomustavad asjaolud ega aidanud kaasa tema õiguste teostamisele. Kaebaja ei ole tõendanud oma kohustuste täitmist. Asjaolude ebaselguse korral on vastutaval töötlejal kohustus küsida andmesubjektilt täpsustusi (IKÜM art 5 lg 1 punkt a, art 12 lg 2 ja art 21 lg 1).
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Andmete kontrollimisel on selgunud, et andmesubjekt suri kohtumenetluse ajal. Tema pärijad ei soovinud menetlusse astuda. Lähtudes eeltoodust ning HKMS § 21 lg-st 5 ja §-st 29, kõrvaldab kolleegium andmesubjekti pärijad kui kolmandad isikud menetlusest. Praegusel juhul pole kahtluseta selge, et tühistamiskaebuse rahuldamine ei saa kuidagi kaasa aidata kaebaja kaitsele (vt ka RKHKo 3-14-52077/65, p 11). Seetõttu jätkab Riigikohus OÜ Krediidiregister tühistamiskaebuse menetlemist.
9.OÜ Krediidiregister kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ning ringkonnakohtu ja halduskohtu otsuste resolutsioonid muutmata. Kohtuotsuste põhjendusi tuleb muuta, lähtudes käesoleva otsuse põhjendustest (HKMS § 230 lg 5 p 6). Seega jääb jõusse AKI ettekirjutus-hoiatus, millega AKI kohustas OÜ-d Krediidiregister lõpetama Julianus Inkasso OÜ esitatud maksehäire andmete avaldamine ja need kustutama. Kaebaja rikkus tal lasuvat selgituskohustust. Seeläbi rikkus ta ka asjaolude väljaselgitamise kohustust. Vastutava töötlejana ei ole ta tõendanud, et maksehäire andmete avaldamiseks oli praegusel juhul tungiv õiguspärane põhjus õigustatud huvi näol (IKÜM art 6 lg 1 punkt f, art 21 lg 1), pidades silmas asjaolu, et aegunud maksehäire andmeid võib avaldada vaid erandlikel juhtudel.
10.Kolleegium piiritleb esmalt vaidluseseme (I). Seejärel selgitatakse, millise tähendusega on asja lahendamisel IKÜM art 21 lg 1, mille alusel esitas andmesubjekt OÜ-le Krediidiregister vastuväite enda isikuandmete töötlemise, s.o maksehäire andmete avaldamise suhtes (II). IKÜM art-le 21 tugineva vastuväite saab esitada üksnes juhul, kui vastutav töötleja, s.o OÜ Krediidiregister töötles isikuandmeid IKÜM art 6 lg 1 punktide e või f alusel. Seetõttu analüüsitakse, milline oli andmesubjekti maksehäire andmete algse avaldamise õiguslik alus (III). Seejärel antakse vastus küsimustele, kas AKI kohaldatud IKS § 10 lg 2 p 3 on kooskõlas EL õigusega (IV) ning kas vastuväite lahendamine võis praegusel juhul olla automatiseeritud töötlusel põhinev otsus IKÜM art 22 mõttes (V). Viimaks hindab kolleegium AKI ettekirjutus-hoiatuse õiguspärasust (VI) ning lahendab menetluslikud küsimused (VII). I Vaidluse piiritlemine
11.Andmesubjekti võlasuhte rikkumisega seotud andmed (selles otsuses edaspidi maksehäire andmed) on isikuandmed IKÜM art 4 p 1 mõttes. Praegusel juhul tehti mitmeid isikuandmete töötlemise toiminguid (IKÜM art 4 p 2): isikuandmete edastamine võlausaldajalt OÜ-le Krediidiregister maksehäire avaldamise eesmärgil ning OÜ Krediidiregister poolt isikuandmete säilitamine ja edastamine kliendile kas üksikpäringu või lepingu alusel (edaspidi avaldamine). Lisaks oli kliendil kui maksehäireandmete saajal võimalik neid edasi töödelda. Kohtuasi puudutab üksnes teist töötlemistoimingut, s.o andmesubjekti maksehäire andmete töötlemist OÜ-s Krediidiregister eesmärgiga need avaldada päringu saamisel.
12.Ettekirjutuses heidab AKI kaebajale ette, et OÜ Krediidiregister ei hinnanud korrektselt andmesubjekti vastuväite lahendamisel tema õiguste kahjustamise määra (IKS § 10 lg 2 p 3), sh ei täitnud andmete õigsuse tagamise ja asjaolude väljaselgitamise kohustust, samuti et ta ei suutnud tõendada tal lasuvate kohustuste täitmist. Seega on vaidluse keskmes OÜ Krediidiregister tegevuse õiguspärasus andmesubjekti vastuväite lahendamisel. Kaebaja üldine toimimismudel ja rakendatavad 7(15)
3-23-1409 meetmed (nt kuidas tagatakse avaldatavate andmete õigsus nende saamisel ja jooksvalt avaldamise ajal, kas kontrollitakse avaldatud andmetega tutvuja õiguslikku alust nende töötlemiseks jms) võivad olla siiski lisaargumentideks, mida arvesse võtta, kui hinnata, kas praegusel juhul oli maksehäire andmete jätkuv avaldamine lubatav pärast vastuväite saamist (vt allpool otsuse p-d 25.3–25.4). Samuti tuleb nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et kuigi AKI heidab vaidlustatud ettekirjutuse põhjendustes kaebajale ette ka seda, et ta rikkus enne maksehäire andmete avaldamist IKÜM art 14 lg-test 1 ja 2 tulenevat teavitamiskohustust, siis see ei ole seotud haldusakti resolutsiooniga (vt eest otsuse p 5.7). II IKÜM art 21 lg 1 tõlgendamine
13.IKÜM art 21 lg 1 sätestab: „Andmesubjektil on õigus oma konkreetsest olukorrast lähtudes esitada igal ajal vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub artikli 6 lõike 1 punkti e või f alusel, sealhulgas nendele sätetele tugineva profiilianalüüsi suhtes. Vastutav töötleja ei töötle isikuandmeid edasi, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused, või õigusnõuete koostamise, esitamise või kaitsmise eesmärgil.“ (Vt ka IKÜM põhjendus 69.)
14.IKÜM art 21 asub IKÜM 3. peatükis pealkirjaga Andmesubjekti õigused. Seega on art 21 lg 1 üksnes andmesubjekti õigus ega ole vastuväite saamisel ja lahendamisel uus õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks (vt allpool otsuse p 17.2). Ka Euroopa Kohus on nentinud, et IKÜM art-s 21 sätestatud vastuväite esitamise õigust ei saa võtta arvesse, hindamaks isikuandmete töötlemise seaduslikkust, sh IKÜM art 6 lg 1 punktis f sätestatud õigustatud huvi testi vajalikkuse kriteeriumi (C-394/23 – Mousse, p-d 67–70).
15.Art 21 lg 1 sätestab mh ka tõendamiskoormuse jaotuse.
15.1.Andmesubjekti ülesandeks on vastuväites esile tuua oma konkreetsest olukorrast lähtudes asjaolud, mida vastutaval töötlejal tuleb arvesse võtta andmete töötlemise jätkamise otsustamisel, ning selgitada, miks on andmete avaldamine tema hinnangul ülemäärane. Need asjaolud võivad seostuda ühest küljest võla tekkimise, suuruse ja tasumisega ning teisalt tagajärgedega, mida avaldamine kaasa toob, või siis puudutada mõlemat eelnimetatut. Üldjuhul pole määrav, et mõni teenuse pakkuja oleks varem keeldunud andmesubjektile maksehäire tõttu teenust osutamast. Piisab, kui andmesubjekti väide, et selline oht esineb, on usutav (HKMS § 63).
15.2.Vastutav töötleja võib jätkata pärast vastuväite saamist isikuandmete töötlemist vaid juhul, kui ta tõendab, et isikuandmeid töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis on kaalukam kui andmesubjekti huvid. Nii IKÜM art 21 ja põhjenduse 69 kui ka sätet kohaldava Euroopa Kohtu lahendite erinevad keeleversioonid osutavad, et isikuandmeid võib pärast vastuväite lahendamist jätkuvalt töödelda üksnes tungival või ülekaalukal põhjusel. (Vt C-26/22 ja C-64/22 – SCHUFA Holding, p-d 110–113 ning C-200/23 – Agentsia po vpisvaniyata, p 120 erinevad keeleversioonid termini mõjuv kohta; samuti artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma „Suunised automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemise ja profiilianalüüsi kohta määruse 2016/679 kohaldamisel“ (WP251rev.01), lk-d 19–20, EDPB „Suunised 1/2024 isikuandmete töötlemise kohta IKÜM art 6 lg 1 p f alusel“, versioon 1.0, lk-d 21–23.)
16.Selleks, et andmesubjekt teaks IKÜM art 21 lg-st 1 tulenevat tõendamiskohustust ega jätaks teadmatuse tõttu asjakohaseid asjaolusid esile toomata, tuleb vastutaval töötlejal täita tal lasuvat selgituskohustust. Nii sätestab IKÜM art 12 lg 2 esimene lause, et vastutav töötleja aitab kaasa art-te 15–22 kohaste andmesubjekti õiguste kasutamisele. Art 12 lg-s 1 rõhutatakse, et 8(15)
3-23-1409 andmesubjektile antav teave peab olema esitatud kokkuvõtlikult, selgelt, arusaadavalt ning lihtsasti kättesaadavas vormis, kasutades selget ja lihtsat keelt (vt ka C-413/23 P – Euroopa Andmekaitseinspektor vs. SRB (Notion de données à caractère personnel), p 104 ja seal viidatud praktika). Selgituskohustuse korrektne täitmine on eelduseks asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamisele. Tõendamiskoormus, et ta on täitnud IKÜM-st tulenevad kohustused, sh viinud läbi art 21 lg-le 1 vastava kaalumise, lasub vastutaval töötlejal (IKÜM art 5 lg 2; vt ka C-26/22 ja C-64/22, SCHUFA Holding, p 111; EDPB „Suunised 1/2024 isikuandmete töötlemise kohta IKÜM art 6 lg 1 p f alusel“, versioon 1.0, lk 23 p 75). III Maksehäire andmete algse avaldamise õiguslik alus
17.Kolleegium nõustub AKI ja kohtute seisukohaga, et OÜ Krediidiregister poolt maksehäire andmete avaldamise õiguslik alus oli praegusel juhul nii IKS § 10 lg 1 kui IKÜM art 6 lg 1 punkt f (õigustatud huvi). Ka kaebaja on sellega haldus- ja kohtumenetluse käigus nõustunud, asudes alles kassatsiooniastmes väitma, et õiguslikuks aluseks on vaid IKÜM art 6 lg 1 punkt f.
17.1.IKS § 10 lg 1 sätestab, et võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse.
17.2.IKÜM art 6 näeb ette ammendava loetelu juhtudest, mil isikuandmete töötlemist saab pidada seaduslikuks. Selleks, et isikuandmete töötlemist saaks pidada seaduslikuks (art 5 lg 1 punkt a), peab töötlemine seega kuuluma mõne selles sättes ette nähtud aluse alla. (Vt nt C-492/23 – Russmedia Digital ja Inform Media Press, p 81 ja seal viidatud praktika.)
17.3.IKS seletuskirja järgi oli IKS § 10 loomise aluseks IKÜM art 6 lg 1 punkt e, s.o isikuandmete töötlemine avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks (isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 679 SE, Riigikogu XIII koosseis, lk-d 18–19). AKI, kaebaja ja kohtud on praeguses vaidluses IKS § 10 vasteks pidanud aga IKÜM art 6 lg 1 punkti f, s.o õigustatud huvi. IKÜM art 6 punkti e ja punkti f eristab asjaolu, et punkti e puhul tuleb liikmesriigil näha ette lisanõuded (vt IKÜM art 6 lg-d 2 ja 3). Punkti f puhul (õigustatud huvi) liikmesriik lisatingimusi kehtestada ei või (vt allpool p 19.3).
17.4.IKÜM art 6 lg 1 punkti f kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud, kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.
17.5.Maksehäire andmete avaldamine teenib mh ka avaliku huvi eesmärki, sest aitab maksehäire andmete saamisest huvitatud krediidiandjatel järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt ka kohtujuristi ettepanek asjas C-634/21 – SCHUFA Holding (Scoring), p-d 74–78). Viimane on kaudselt ka andmesubjekti huvides, et ta ei võtaks endale üle jõu käivaid kohustusi. OÜ-le Krediidiregister kui maksehäire andmete avaldajale ei ole aga pandud kohustust andmeid avaldada ning tema jaoks on esiplaanil ja domineeriv selgelt üksnes äriline huvi: rahuldada turunõudlust maksekäitumist puudutavate andmete saamiseks ja teenida ise seeläbi tulu (vrd C-252/21 – Meta Platforms jt, p 133). Seetõttu ei täida OÜ Krediidiregister praegusel juhul avalikes huvides olevat ülesannet IKÜM art 6 lg 1 punkti e mõttes. Euroopa Kohus on tunnustanud majandusteaberegistrite majandushuve ja nende partnerite, kes sõlmivad krediidiga seotud lepinguid, sotsiaal-majanduslikke huve kui õigustatud huvi IKÜM art 6 lg 1 punkti f järgi (vt C-26/22 ja C-64/22, SCHUFA Holding, 9(15)
3-23-1409 p-d 82–83). Ärilist huvi on Euroopa Kohus korduvalt pidanud lubatavaks isikuandmete töötlemist õigustavaks huviks IKÜM art 6 lg 1 punkti f mõttes (vt nt C-252/21 – Meta Platforms jt, p-d 115, 119, 122, 124; C-621/22 – Koninklijke Nederlandse Lawn Tennisbond, p 47).
17.6.Õigustatud huvina käsitatav huvi peab olema töötlemise hetkel olemas ja tegelik ega või olla pelgalt hüpoteetiline (C-708/18 – Asociaţia de Proprietari bloc M5A-ScaraA, p 44). Selline huvi võib, aga ei pea olema seaduses sätestatud (vt nt C-394/23 – Mousse, p 46 ja seal tehtud viited). Seega ei ole IKÜM art 6 lg 1 punktiga f iseenesest vastuolus, kui seadusandja on IKS §-s 10 tunnustanud vajadust töödelda maksehäire andmeid krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil, ning vastav äriline huvi on samal ajal ka õigustatud huvi IKÜM mõttes.
18.Nagu öeldud, näeb IKÜM art 6 ette ammendava loetelu juhtudest, mil isikuandmete töötlemist saab pidada seaduslikuks. Seega IKS § 10 ei saa olla iseseisev isikuandmete töötlemise õiguslik alus ning selle tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb lähtuda EL õigusega kooskõlalise tõlgendamise põhimõttest. Kui IKS §-s 10 sätestatud nõue on konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades vastuolus IKÜM art 6 lg 1 punktiga f või mõne muu IKÜM-s sätestatud õiguse või nõudega, tuleb lähtuda IKÜM-st. Nii näiteks sätestab IKS § 10 lg 1 töötlemise eesmärgi (krediidivõimelisuse hindamine või muu samasugune eesmärk), nõuded kontrollida andmete õigsust ja edastamise õiguslikku alust ning kohustab edastamise registreerima. Kõnealust töötlemise eesmärki tuleb tõlgendada laialt ning see ei saa piirata õigustatud huvide ringi, mis on lubatavad IKÜM art 6 lg 1 punkti f mõttes. Näiteks ei võimalda aegunud maksehäire andmete avaldamine hinnata andmesubjekti krediidivõimelisust, sest ta võib seadusest tulenevalt keelduda oma kohustuse täitmisest, nt võetud võla tasumisest (TsÜS § 142 lg 1 teine lause). Samas näitab ka aegunud maksehäire isiku maksekäitumist. Krediidiandja peab seda kohasel viisil arvestama (vt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 3). Seega võib aegunud maksehäire avaldamine olla sõltuvalt asjaoludest kooskõlas IKÜM art 6 lg 1 punkti f õigustatud huviga. Muud IKS § 10 lg-s 1 nimetatud nõuded on eelduslikult tagasiviidavad IKÜM vastutava töötleja kohustusteni (vt IKÜM art 5 lg 1 punktid a ja d ning lg 2). IV IKS § 10 lg 2 kooskõla EL õigusega
19.AKI ettekirjutus-hoiatus tugineb IKS § 10 lg 2 p-le 3. Nimetatud sätet on võimalik tõlgendada ja kohaldada kooskõlaliselt EL õigusega.
19.1.IKS § 10 lg 2 loetleb alused, mil maksehäire andmete töötlemine ei ole lubatav. AKI kohaldas lg 2 p 3. Selle sätte järgi ei ole andmete avaldamine lubatud, kui andmete töötlemine kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi ja vabadusi. IKS § 10 lg 2 p-d 1 ja 2 seostuvad isikuandmete liigiga (eriliiki isikuandmed või andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta) ning p-d 4 ja 5 objektiivse tähtajaga (lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva või kohustuse rikkumise lõppemisest, s.o praegusel juhul nõude aegumisest, on möödunud rohkem kui viis aastat). Praegusel juhul kohaldatud IKS § 10 lg 2 p 3 tuleb igal konkreetsel juhul eraldi hinnata.
19.2.IKS § 10 lg 2 p-s 3 sätestatud andmesubjekti ülemäärase kahjustamise keeldu tuleb tõlgendada kooskõlas IKÜM art 6 lg 1 punktiga f. Teisisõnu, IKS § 10 lg 1 alusel maksehäire andmete avaldamisel tuleb IKS § 10 lg 2 p 3 keelu järgimiseks teha õigustatud huvi hindamise kolmeastmeline test IKÜM art 6 lg 1 punkti f mõttes. Esiteks peab vastutaval töötlejal või kolmandal isikul olema õigustatud huvi. Teiseks peab isikuandmete töötlemine olema selle õigustatud huvi elluviimiseks vajalik. See eeldab hinnangut, kas andmetöötlusega taotletavat õigustatud huvi ei ole mõistlikult võimalik sama tõhusalt saavutada muude vahenditega, mis riivavad vähem andmesubjektide põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele (nt hinnata koostoimes IKÜM art 5 lg 1 punkti c võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega). 10(15)
3-23-1409 Kolmandaks ei tohi andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi üles kaaluda. See eeldab vastanduvate õiguste ja huvide kaalumist, mis sõltub põhimõtteliselt konkreetse juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Eelkõige tuleb seejuures arvesse võtta andmesubjekti mõistlikke ootusi ja töötlemise ulatust ning töötlemise mõju talle. (Nt C-394/23 – Mousse, p 45 ja seal tehtud viited, C-252/21 – Meta Platforms jt, p-d 106, 108, 110, 112 ja 116.)
19.3.Euroopa Kohtu järjepideva praktika kohaselt ei ole liikmesriikidel õigust kehtestada IKÜM art 6 lg 1 punkti f (õigustatud huvi) tingimuste kohaldamiseks lisaeeskirju, kuna see võimalus on art 6 lg 3 kohaselt piiratud art 6 lg 1 punktides c ja e sätestatud töötlemisalustega. Liikmesriigi seadusandja ei või õigusnormis näha ette lõplikku õiguste ja huvide kaalumise tulemust. (Nt C-634/21 – SCHUFA Holding (Scoring), p-d 69 ja 70.) Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et õigustatud huvi kaalumine sõltub põhimõtteliselt asjaomase üksikjuhtumi konkreetsetest asjaoludest ning punktiga f on vastuolus, kui liikmesriik välistab kategooriliselt ja üldiselt teatud isikuandmete kategooriate (ingl categories, sks Kategorien, pr catégories) töötlemise, ilma et oleks lubatud kaaluda konkreetsel juhtumil vastanduvaid õigusi ja huve. (Nt C-468/10 ja 479/10 – ANEF ja FECEMD, p-d 47 ja 48; C-582/14 – Breyer, p 62; C-708/18 – Asociaţia de Proprietari bloc M5A-ScaraA, p-d 52 ja 53.)
19.4.Praegusel juhul IKS § 10 lg 2 p-d 1, 2, 4 ja 5 ei rakendu ega ole AKI ettekirjutus-hoiatuse õiguspärasuse hindamisel asjassepuutuvad. Seetõttu ei ole kolleegiumil võimalik küsida eelotsust IKÜM art 6 lg 1 punkti f tõlgendamise kohta, et anda lõplik hinnang nimetatud IKS sätete kooskõla kohta EL õigusega. Küll tuleb lisada, et andmete töötlemise tähtaega saab IKÜM art 6 lg 1 punkti f õigustatud huvi analüüsil arvesse võtta. Nii võib tähtaeg olla tähtis, kui hinnatakse, kas maksehäire avaldamine on vajalik ja leebemad meetmed puuduvad, samuti vastanduvate õiguste ja huvide kaalumisel (vt C-26/22 ja C-64/22, SCHUFA Holding, p-d 92 ja 95). V Automatiseeritud otsus
20.Eestis puudub asjakohane õiguslik alus, mis lubaks maksehäireregistril teha üksnes automatiseeritud töötlusel põhineva otsuse IKÜM art 22 lg 1 mõttes.
20.1.IKÜM art 22 lg 1 sätestab, et andmesubjektil on õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab talle märkimisväärset mõju. Lõike 2 järgi ei kohaldata eeltoodud keeldu, kui otsus on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötleja vahelise lepingu sõlmimiseks või täitmiseks (punkt a), sellist otsust lubab EL või liikmesriigi õigus, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks, (punkt b) või otsus põhineb andmesubjekti selgesõnalisel nõusolekul (punkt c). Lõige 4 sätestab, et automatiseeritud otsus ei tohi põhineda eriliigilistel isikuandmetel, v.a kui on kehtestatud kaitsemeetmed ning andmesubjekt on andnud selgesõnalise nõusoleku (IKÜM art 9 lg 2 punkt a) või kui töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel EL või liikmesriigi õiguse alusel (IKÜM art 9 lg 2 punkt g).
20.2.Euroopa Kohus on selgitanud, et IKÜM art 22 kohaldatavus sõltub kolmest kumulatiivsest tingimusest: esiteks peab olema olemas otsus, teiseks peab see otsus põhinema üksnes automatiseeritud töötlusel, ja kolmandaks peab see kaasa tooma andmesubjekti puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldama talle märkimisväärset mõju (vt C-634/21 – SCHUFA Holding (Scoring), p 43). Seejuures tuleb nii otsust kui ka märkimisväärset mõju tõlgendada laialt (samas, p-d 45–51, 60).
11(15)
3-23-1409
20.3.Otsus maksehäire avaldada võib olla sõltuvalt juhtumi asjaoludest otsuseks IKÜM art 22 lg 1 mõttes eeldusel, et see põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, s.o puudub inimese mõtestatud sekkumine. Avaldatud teave isiku maksehäire kohta võib riivata intensiivselt isiku eraelu puutumatust. Kas tegu on märkimisväärse mõjuga, sõltub erinevate asjaolude kogumis hindamisest: milliseid andmeid avaldatakse, kui kaua, kellel on võimalik nendega tutvuda, kas, kui kaua ja mil määral need andmed mõjutavad järgnevaid isiku suhtes tehtavaid otsuseid, milliseid otsuseid jms.
20.4.Eesti õiguses puudub norm, mis IKÜM art 22 lg 2 punkti b järgi võimaldaks maksehäire andmeid avaldada üksnes automatiseeritult ning mis näeks ette ka sättes viidatud asjakohased meetmed (vt ka C-634/21 – SCHUFA Holding (Scoring), p-d 66 ja 68). Selliste kaitsemeetmetena ei oleks käsitatavad IKS § 10 lg-s 2 nimetatud seadusandja loodud piirangud (vrd IKS § 10 lg 2 p 1 ja IKÜM art 22 lg 4). Euroopa Kohus on selgitanud, et art 22 lg 1 punkti b alusel kaitsemeetmete kehtestamisel ei või liikmesriigi seadusandja kõrvale kalduda IKÜM art 6 lg 1 punkti f piirangust, nähes lõplikult ette kõnealuste õiguste ja huvide kaalumise tulemuse (C-634/21 – SCHUFA Holding (Scoring), p 70).
21.OÜ Krediidiregister otsus jätkata praegusel juhul andmesubjekti maksehäirete avaldamist vaatamata vastuväitele ei olnud juhtumi asjaolusid arvestades automatiseeritud töötlusel põhinev otsus IKÜM art 22 lg 1 mõttes.
21.1.Kohtud ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaks hinnata, kas andmesubjekti maksehäire andmete algne avaldamise otsus (s.o juurdepääsu loomine mistahes isikule, kes registrisse sisenedes lepingu või üksikpäringu alusel kinnitab märke tegemisega enda õigustatud huvi olemasolu) põhines üksnes automatiseeritud töötlusel.
21.2.Samas ei vaidle pooled selle üle, et pärast seda, kui andmesubjekt esitas OÜ-le Krediidiregister vastuväite, toimus OÜ Krediidiregister ja andmesubjekti vahel e-kirjavahetus 17. oktoobrist
8.novembrini 2022 ja OÜ Krediidiregister suhtles ka võlausaldajaga. Kirjavahetusest järeldub, et vastuväite rahuldamata jätmine ja edasine avaldamine ei põhinenud üksnes automatiseeritud töötlusel. VI AKI ettekirjutus-hoiatuse õiguspärasus
22.IKS § 10 lg 2 p 3 kohaldamine koos IKÜM art 6 lg 1 punktiga f on andmetöötleja otsus, mille õiguspärasuse kontrollimine ei ole AKI ega kohtu jaoks piiratud. AKI otsus, kas teha ettekirjutus, on kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud HKMS § 158 lg 3 kohaselt.
22.1.AKI asus ettekirjutuses seisukohale, et vaidlusaluste andmesubjekti andmete jätkuv avaldamine kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi IKS § 10 lg 2 p 3 mõttes. Kohtud on piirdunud sellega, et kaebaja ei selgitanud konkreetse juhtumi asjaolusid välja ega hinnanud seepärast õigesti andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamist. Kohtud ei välistanud siiski, et kui OÜ Krediidiregister viib läbi uue korrektse hindamise, võib ta selle tulemusel jätkata vaidlusaluste maksehäire andmete avaldamist.
22.2.Nagu eespool selgitatud, tuleb IKS § 10 lg 2 p 3 tõlgendada koostoimes IKÜM art 6 lg 1 punkti f õigustatud huvi testiga ning vastuväite lahendamise korral lisaks arvestada, et edasine avaldamine on lubatud vaid juhul, kui aluseks olev õigustatud huvi on tungiv. Nii AKI, kontrollides eraisikust töötleja tegevust, kui ka kohus, analüüsides AKI ettekirjutuse õiguspärasust, ei ole oma kontrolliulatuses piiratud ning võivad asjaolude kogumit analüüsides kujundada seisukoha, kas isikuandmete avaldamine on töötleja õigustatud huvi alusel lubatud ning kas kõnealune alus on tungiv (vrd ka RKTKo 2-17-1026/47, p 25). Selline hindamine ei ole töötleja ainuõigus. Kui töötleja on 12(15)
3-23-1409 rikkunud tal lasuvat kohustust selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud, sõltuvad selle vea tagajärjed haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses konkreetsest olukorrast. Kui menetluse käigus selgunud uued asjaolud ja tõendid on piisavad, saavad AKI ja vajaduse korral kohus neile tuginedes teha lõpliku otsuse õigustatud huvi hindamise õiguspärasuse kohta. Piiriks on põhimõte, et haldusakti õige õigusliku ja faktilise aluse otsimine ei tohiks kanduda ülemäärases mahus üle kohtumenetlusse (vt nt RKHKo 3-18-1740/36, p 18.4).
22.3.Kohtulik kontroll AKI otsuse õiguspärasuse üle on piiratud siiski osas, milles AKI kaalutlusõigust teostades valib meetme, millega rikkumisele reageerida (IKÜM art 58, HKMS § 158 lg 3, vt C-26/22 ja C-64/22 – SCHUFA Holding, p 69). Selliseks meetmeks võib olla ka ettekirjutus.
23.Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et OÜ Krediidiregister rikkus praegusel juhul tal lasuvat selgitus- ja uurimiskohustust (vt eest otsuse p 16). Andmesubjekti ja OÜ Krediidiregister kirjavahetus vastuväite lahendamisel keskendus peamiselt vaid võla suurusele ja aegumise kuupäevadele. OÜ Krediidiregister ei selgitanud andmesubjektile, et ta peaks põhjendama ka seda, miks on andmete edasine avaldamine tema konkreetsest olukorrast lähtudes ülemäärane IKÜM art 21 lg 1 mõttes – mis on need asjaolud lisaks võla suurusele, mis võivad muuta tema õiguste riive ülemääraseks. Seda küsis temalt alles AKI konkreetse küsimusega, millele vastates andmesubjekt need asjaolud kohe ka esile tõi. Puudub vajadus korrata kohtute põhjendusi (HKMS § 231 lg 6).
24.Kolleegium nõustub ka AKI seisukohaga, et OÜ Krediidiregister ei ole tõendanud (vt eest otsuse p 15.2), et viis läbi IKÜM art 6 lg 1 punktile f ja art 21 lg-le 1 vastava hindamise. OÜ Krediidiregister ei esitanud andmesubjektile ega ka AKI-le järelevalvemenetluses konkreetse juhtumi põhjalikku analüüsi, nt ei nähtu, millise tähendusega on tõik, et avaldatud andmed olid ebaõiged, viide üldisele hindamismudelile on seostamata konkreetse juhtumiga jne. Olukorras, kus kaebaja jättis tal lasuva selgituskohustuse täitmata, ei saa olla kindlust, et ta on arvestanud kõiki asjaolusid andmete avaldamise jätkamiseks.
25.Kolleegium on seisukohal, et vaidlusalune AKI ettekirjutus-hoiatus on õiguspärane. OÜ Krediidiregister ei võinud jätkata pärast andmesubjekti vastuväite esitamist ja lahendamist vaidlusaluste isikuandmete avaldamist. Kaebaja ei ole tõendanud, et praegusel juhul esinevad erandlikud asjaolud, mis õigustaks selliste maksehäire andmete avaldamist, mis on aegunud. Seega puudub tungiv õiguspärane põhjus õigustatud huvi näol (IKÜM art 6 lg 1 punkt f, art 21 lg 1). Seda seisukohta põhjendab kolleegium järgmiselt.
25.1.Nagu eespool selgitatud (vt eest otsuse p 17.5), on praegusel juhul õigustatud huviks vaidlusaluseid maksehäire andmeid avaldada OÜ Krediidiregister ärihuvi teenida kasumit ning tema klientide huvi hinnata andmesubjekti varasemat maksekäitumist. Maksehäire andmed võimaldavad teha teadlikumaid tõenditel põhinevaid otsuseid, kompenseerides ebavõrdse teavitusega ja asjaolude ebakindlusega kaasnevaid ohte, sh vähendavad pettusi (vrd C-26/22 ja C-64/22 – SCHUFA Holding, p 93). Maksehäire andmed aitavad samal ajal krediidiandjatel ja -vahendajatel järgida ka vastutustundliku laenamise põhimõtet, mis on eeskätt avalikes huvides neile pandud kohustus (KAVS § 29 lg 1 p 4, lg 2 p 1, võlaõigusseaduse § 4034; vt ka C-26/22 ja C-64/22 – SCHUFA Holding, p-d 84–86). Nagu öeldud, ei tähenda viimati öeldu siiski seda, et OÜ Krediidiregister täitnuks praegusel juhul avalikes huvides olevat ülesannet (vt eest otsuse p 17.5). Nõustuda ei saa siiski OÜ Krediidiregister menetluses korduvalt viidatud seisukohaga, et tema õigus maksehäire andmeid avaldada on vajalik mh selleks, et teostada enda info- ja väljendusvabadust (PS § 45 lg 1). Piirang vaidlusaluseid andmeid avaldada riivab eeskätt kaebaja ettevõtlusvabadust (PS § 31).
13(15)
3-23-1409
25.2.Teisalt on andmesubjektil õigus isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele (PS § 26). Maksehäire andmed on tundlik teave eraelu kohta ja nende avaldamine on raske põhiõiguste riive: andmete töötlemine võib oluliselt kahjustada andmesubjekti huve, kuna see võib oluliselt raskendada tema vabaduste teostamist, eriti kui tegemist on põhivajaduste rahuldamisega (C-26/22 ja C-64/22 – SCHUFA Holding, p 94). Nagu eespool osutatud, ei ole üldjuhul määrav, et avaldatud andmete tõttu on mõni teenuse osutaja keeldunud teenust osutamast – piisab, kui andmesubjekt teeb usutavaks väite, et selline oht esineb (vt eest otsuse p 15.1).
25.3.Hindamaks õigustatud huvi kolmeastmelise testiga (vt eest otsuse p 19.2), kas esineb leebemaid meetmeid, mis võimaldaks sama tõhusalt saavutada sama eesmärki (sh kas järgitakse IKÜM art 5 lg 1 punkti c minimaalsuse põhimõtet), saab arvestada OÜ Krediidiregister üldist toimimismudelit. Avaldatud andmed ei sisaldanud eriliigilisi isikuandmeid, vaid üksnes järgmist andmesubjekti kohta käivat teavet: nõudja (nt Julianus Inkasso AS), nõude kuupäev, lõppkuupäev, valdkond (nt telekommunikatsioon, pangandus ja liising), võlgnevus (kogusumma, eristamata põhinõuet ja intressi), staatus (nt lahendatud ja vastav kuupäev, aegunud ja vastav kuupäev). Maksehäire andmed ei ole olnud avalikud, vaid nende nägemiseks tuleb sõlmida kaebajaga kliendileping. Enne andmesubjekti andmetega tutvumist tuleb tutvujal kinnitada oma õigustatud huvi andmetega tutvumiseks ja maksta andmetele juurdepääsu eest tasu. Andmetega tutvumine logitakse. Kui maksehäire andmed on avaldatud, siis sisaldavad need vajaduse korral täpsustust, et nõuded on aegunud. Andmeid ei avaldata tähtajatult. Ka IKS § 10 lg-s 1 sätestatud andmete kontrolli kohustus ja IKÜM art-st 14 tulenev teavituskohustus aitavad tagada seda, et maksehäire andmete avaldamine oleks õigustatud huvi elluviimiseks vajalik.
25.4.Kohtumenetluse käigus on selgunud puudujääke OÜ Krediidiregister praktikas eelkirjeldatu elluviimisel. Näiteks ei vaidle menetlusosalised selle üle, et kaebaja rikkus andmesubjekti teavitamise kohustust enne maksehäirete avaldamist (IKÜM art 14). Võlausaldajad olid andmesubjekti võimalikust avaldamisest teavitanud, kuid OÜ Krediidiregister kohustuste täitmiseks sellest asjaolusid arvestades ei piisanud. Ka ei ole OÜ Krediidiregister ümber lükanud AKI väidet, et ta ei teavitanud andmetega tutvujaid sellest, kui muutis AKI haldusmenetluse käigus vaidlusaluseid maksehäire andmeid (IKÜM art 19). AKI on lisaks selgitanud, et OÜ Krediidiregister ei kontrolli andmetega tutvuja õigustatud huvi olemasolu, kuid kaebaja on kinnitanud, et teeb seda pisteliselt. Tõendeid selle kohta ei ole kohtumenetluses siiski kogutud. Nagu eespool osutatud, lasub tõendamiskoormus vastutaval töötlejal (IKÜM art 5 lg 2). Vaatamata eeltoodud vajakajäämistele ja ebaselgustele ei ole need praeguse juhtumi asjaoludel siiski sellised, mis tingiks kohtuasja saatmise alama astme kohtule uueks arutamiseks.
25.5.Vastuväite lahendamisel IKÜM art 21 lg 1 alusel vastandlikke huvisid kaaludes tuleb esiteks arvesse võtta andmesubjekti esitatud asjaolusid, mida ta vastuses AKI-le oma konkreetse olukorra kohta esile tõi. Ühest küljest tekkisid andmesubjekti maksehäired ajal, kui ta oli noor (vanuses 21–23 aastat), kuid ta oli siiski täisealine. Pärast aastat 2010 kuni AKI ettekirjutuse tegemiseni 2023. a-l ei olnud tal teadaolevaid uusi võlgu. Kuigi andmesubjekt ei ole esitanud konkreetseid tõendeid, on tõenäoline, et maksehäirete avaldamine võis mõjutada teenuse osutajate soovi temaga lepingut sõlmida (ta viitas kodulaenu saamise võimatusele). OÜ Krediidiregister ei järginud andmete õigsuse põhimõtet (IKÜM art 5 lg 1 punkt a). Osa avaldatud maksehäirete andmeid olid valed. Andmesubjekt on ka osutanud, et tasus ühe võla. Tegu oli siiski marginaalse summaga võlgnetavat kogusummat vaadates.
25.6.Teisalt mööndes, et OÜ Krediidiregister avaldatud maksehäirete suurused olid andmesubjekti vastuväite esitamise hetkel ebaõiged, oli võla kogusuurus siiski füüsilise isiku kohta märkimisväärne: 11 567,02 eurot. Seejuures tuleb arvestada, et maksehäired pärinesid aastast 2010, kui raha väärtus oli 14(15)
3-23-1409 teine (nt 2022. a-l vastas see ostujõult 17 576,02 eurole, vt www.stat.ee/et/ostujõu-kalkulaator). Tegu polnud ühe, vaid kolme võlgnevusega. Võlausaldajad ei olnud passiivsed ja võlad on andmesubjektilt jõustunud kohtuotsustega välja mõistetud. Andmesubjekt oli kümme aastat nii kohtusüsteemile kui ka täituritele kättesaamatu. See eeldab teadlikku ja tahtlikku tegevust varjata enda sissetulekuid ja eirata kohustusi.
25.7.Vastuväite esitamise hetkeks (2022. a oktoober) olid andmesubjekti võlad aegunud. Nagu eespool osutatud, tähendab see võlgniku (andmesubjekti) õigust keelduda võla tasumisest. Seega ei näita aegunud maksehäire isiku krediidivõimelisust (vt eest otsuse p 18) ning väheneb ka vastutustundliku laenamise põhimõtte tähtsus.
25.8.Mida pikema ajavahemiku jooksul isikuandmeid töödeldakse, seda intensiivsemalt see riivab andmesubjekti õigusi. Arvestades ka maksehäire andmete olemusest tulenevat tundlikkust ja nende avaldamisega kaasneva riive intensiivust (vt eest otsuse p 25.2), on kolleegium seisukohal, et aegunud maksehäire andmete avaldamiseks ei ole üldjuhul tungivat õiguspärast põhjust IKÜM art 21 lg 1 mõttes. Erinev võib olla olukord, kus erandlikke asjaolusid arvestades on tugev alus arvata, et andmesubjekt rikub tulevikus oma tasumiskohustusi, mistõttu see võib oluliselt kahjustada potentsiaalsete võlausaldajate huve. Vaatamata isikuandmete kaitse piirangutest tulenevatele raskustele tõendite kogumisel, lasub sellise erandi esinemise tõendamise koormus siiski maksehäire andmete avaldajal (IKÜM art 5 lg 2, art 21 lg 1).
25.9.OÜ Krediidiregister ei ole AKI järelevalvemenetluses ega kohtumenetluses toonud esile ega tõendanud erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid aegunud maksehäire andmete avaldamist praegusel juhul. Seega puudus andmete avaldamiseks tungiv õiguspärane põhjus õigustatud huvi näol IKÜM art 6 lg 1 punkti f ja art 21 lg 1 mõttes.
26.OÜ Krediidiregister on väitnud, et halduskohtu istungi ajaks oli teada, et andmesubjektil on uued maksehäired ning kuna AKI haldusakt ulatub ajas ette, siis tuleks lähtuda HKMS § 158 lg 2 esimesest lausest. Selle järgi teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. OÜ Krediidiregister viidatud seisukohaga ei saa nõustuda, kuna HKMS § 158 lg 2 teine lause on selge: haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga. Seega kohtumenetluse ajal pärast AKI ettekirjutus-hoiatuse tegemist ilmnenud asjaolusid ei saa selle õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta. Uus asjaolu võib olla aluseks haldusmenetluse uuendamiseks ja haldusakti muutmiseks (haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p 1, § 65 lg 3). VII Menetluslikud küsimused
27.Menetlusosaliste kassatsioonimenetluse kulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
28.Kohtuotsuse avaldamisel (HKMS § 175 lg 3).
tuleb
kolmandate
isikute
nimed
asendada
tähemärgiga
(allkirjastatud digitaalselt)
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.